4-10-13/2

4-10-13 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. jaanuaril 2010.a. Tartu Kohtumaja, Tartu, Kalevi 1 Täitmiskohtunik Ene Muts Väärteoasja number 4-10-13 (2650,08,005400) kirjalik menetlus Täitmisasja number 182/2009/2078 Taotluse esitaja Janek Tropin; isikukood: 37009242760; elukoht: X Taotlus Kohtutäitur Lõuna Politseiprefektuuri korrakaitseosakonna komissari Toivo Körti 12.01.2009.a otsusega väärteoasjas nr 2650,08,005400 määratud rahatrahvi tasumise ajatamine Anne Böckler Kohtuväline menetleja Lõuna Politseiprefektuur RESOLUTSIOON Juhindudes VTMS § 2, KrMS § 424, TMS § 45 Jätta taotlus rahuldamata ja ajatamata Tartu tööpiirkonna kohtutäituri Anne Böckleri täitmisasjas nr. 182/2009/2078 võlgnikult Janek Tropinilt väärteoasjas nr 2650,08,005400 Lõuna Politseiprefektuuri korrakaitseosakonna komissari Toivo Körti 12.01.2009.a otsuse alusel sissenõutava rahatrahvi tasumine. Määruse koopia saata Lõuna Politseiprefektuurile, Janek Tropinile ja kohtutäitur Anne Böcklerile. Edasikaebamise kord. Määrusele võib esitada määruskaebuse Tartu Maakohtule kümne päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või oleks pidanud teada saama. Asjaolud. Lõuna Politseiprefektuuri korrakaitseosakonna komissari Toivo Körti 12.01.2009.a otsusega karistati Janek Tropinit LS § 741 lg 2 järgi rahatrahviga 250 trahviühiku ulatuses, s.o. 15 000 krooni. Otsus jõustus 30.01.
2. a. Tartu tööpiirkonna kohtutäitur Anne Böckler esitas 07.12.2009.a. Janek Tropinile täitmisteate. Janek Tropin esitas 04.01.
3. a Tartu Maakohtule avalduse, milles taotleb maksegraafikut, kuna tal ei ole võimalik korraga maksta kogu summat. Ta jäi töötuks ning saamata jäi ka poole aasta palk. Nendel asjaoludel on võimalik maksta igakuiselt ainult 700 krooni kuus. Samas palub ta pangakontolt aresti tühistamist. Täitemenetluse seadustiku (TMS) § 45 kohaselt võib kohus võlgniku avalduse alusel täitemenetluse peatada või täitmist pikendada või ajatada, kui menetluse jätkamine on võlgniku suhtes ebaõiglane. Seejuures tuleb arvestada sissenõudja huvisid ning muid asjaolusid, muu hulgas võlgniku perekondlikku ja majanduslikku olukorda. Kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 424 kohaselt võib täitmiskohtunik mõjuvate põhjuste olemasolu korral süüdimõistetu taotlusel oma määrusega pikendada või ajatada kuni 1 aasta võrra rahalise karistuse tervikuna või ositi tasumise tähtaega või määrata selle tasumise kindlaksmääratud tähtaegadel osade kaupa. Kohtu seisukoht. Täitmiskohtunik leiab, et taotlus ei ole põhjendatud ja tuleb jätta rahuldamata. Kohtutäituri andmetel on Janek Tropinil kohtuvälise menetleja otsus täies ulatuses täitmata. Kohtutäitur on 07.12.
4. a teinud sissetuleku (töötasu) arestimise akti ja saatnud selle K P OÜ-sse. Täitmisteate esitamisest peaaegu kuu möödudes ei ole võlgnik täitmiseks midagi teinud. Ta ei ole tasunud ka seda osa, mida ta avalduses võimalikuks peab. Otsuse teinud kohtuväliselt menetlejalt ei ole taotletud otsuse täitmise tähtaja pikendamist. Asjaolud, mis on trahvi ajatamise põhjusena esitatud, on tekkinud hiljem, mitte otsuse jõustumise järel. TMS § 45 alusel on kohtul õigus trahvi tasumist ajatada, kui menetluse jätkamine on võlgniku suhtes ebaõiglane. KrMS § 424 on kohtul õigus trahvi tasumist ajatada 1 aasta võrra. Arvestades kohtutäituri juures sissenõutava rahatrahvi suurust ja võlgniku taotluses nimetatud võimalike igakuiste maksete ulatust, ei ole trahvi täies ulatuses tasumine võimalik seaduses ettenähtud tähtaja, ühe aasta jooksul. Juhindudes täitemenetluse seadustikus sätestatust tuleb kohtutäituril välja selgitada täitmisel oleva nõude rahuldamise võimalused ja viisid. Kohtu poolt rahatrahvi ajatamine 700krooniste maksetena täitedokumendi täitmiseks ei võimalda nõude täitmist ka KarS § 82 lg. 1 p 3 sätestatud aegumistähtaja, 18 kuu jooksul. Eelnimetatud aegumistäht kulg jõuab viimasesse kolmandikku. Aegumistähtajast möödunud pika aja kestel ei ole süüdimõistetu midagi teinud karistuse kandmiseks. Ta ei ole otsuse teinud kohtuväliselt menetlejalt taotlenud trahvi tasumise tähtaja pikendamist ega ole asunud karistuseks määratud rahatrahvi üldse tasuma. Ka kohtutäituri määratud vabatahtliku tasumise tähtaja jooksul ei ole ta midagi teinud. Tegemata jätmistest järeldub võlgniku passsiivsus ja tahtmatus karistust täita. Ajatamine maksegraafiku määramisega aegumistähtaja lõpus võlgniku pakutud võimalusi arvestades takistaks kohtutäituri tegevust. Ene Muts täitmiskohtunik 2