S § 65 lg.1 alusel mõistetud lõpliku karistuse osas. Tunnistada Denis Sergejev süüdi KarS § 121 järgi ja karistada 1 ( ühe ) aasta ja 6 ( kuue ) kuu pikkuse vangistusega. KarS § 65 lg.1 alusel lugeda Viru Maakohtu 2.detsembri 2008.a. otsusega mõistetud kergem karistus – 10 kuud vangistust – kaetuks käesoleva kohtuotsusega mõistetud raskema karistusega ning lõplikuks karistuseks mõista vangistus, tähtajaga 1 ( üks ) aasta ja 6 ( kuus ) kuud. Karistuse algust arvestada
117 lg.1 järgi ning karistati 4 a. pikkuse vangistusega; § 121 järgi ja karistati 6 kuu pikkuse vangistusega. KarS § 64 lg.1 alusel mõisteti lõplikuks karistuseks kuritegude kogumi eest vangistus tähtajaga 4 a.; Dmitri Mašošin KarS §-de 118 p.
117 lg.1 järgi ning karistati 5 a. ja 3 kuu pikkuse vangistusega; KarS § 121 järgi ja karistati 1 a. pikkuse vangistusega; KarS § 120 järgi ja karistati 6 kuu pikkuse vangistusega; KarS § 331 järgi ja karistati 6 kuu pikkuse vangistusega. KarS § 64 lg.1 alusel mõisteti lõplikuks karistuseks kuritegude kogumi eest vangistus tähtajaga 5 a. ja 3 kuud; Denis Sergejev KarS §-de 118 p.
117 lg.2 järgi ning karistati 4 a. pikkuse vangistusega, millega KarS § 65 lg.1 alusel loeti kaetuks Viru Maakohtu 2. detsembri 2008.a. otsusega mõistetud kergem karistus. Süüdistatavatelt R. Savatejevilt, D. Mašošinilt ja D. Sergejevilt mõisteti solidaarselt välja tsiviilhagi alusel kannatanu S. K. kasuks 3670 kr.. Samuti mõisteti süüdistatavatelt välja erinevad summad kriminaalmenetluse kulude katteks. KarS § 118 p.
Savantejev, D. Mašošin, D. Sergejev süüdi selles, et nad,
Apellandi väitel lõi ta kannatanule O. K. lahtise käega vastu kukalt. Muud vägivalda ta kannatanu suhtes ei kasutanud ja kanntanu surma ei põhjustanud. Korterisse läks kaaskohtualuste Romani ja Dmitri kutsel, et koos alkoholi pruukida. Oleks ta sündmuste edasist arengut etteteadnud, poleks korterisse läinud. Teised on apellandist vanemad ja ta ei saanud muud teha kui paluda Roman Savatejevil korterist lahkuda ja kannatanu I. A. kööki toimetada selleks, et teda rohkem ei pekstaks. Prokurör aga käsitleb seda apellandi käitumist kui püüdu takistada kannatanut I. A. teiste kaitseks välja astumast. Köögis jõu apellant koos kannatanuga I. A. džinni ega hoidnud teda ruumis kinni. Apellant leiab , et on toime pannud KarS § 121 järgi kvalifitseeritud süüteo ja palub mõista karistuse selle sätte sanktsiooni järgi. Apellandil on töökoht XXXXXXX sadamas ja ülalpidamisel tütar, kes läheb esimesse klassi. Vandeadvokaadi L.Viili apellatsiooni väidete kohaselt on maakohus D. Sergejevi KarS § 118 p.
lg.1 järgi süüditunnistamisel ebaõigesti kohaldanud materiaalõigust ja oluliselt rikkunud kriminaalmenetlusõigust. Süüdistatavate R. Savatejevi, D. Mašošini ja D. Sergejevi poolt kannatanu peksmine ja surma põhjustamine pole vaadeldav kaastäideviimisena. Kaastäideviimisel peab süütegu olema toime pandud ühiselt ja kooskõlastatult ning jagamatult inkrimineeritav osavõtjatele terves ulatuses. Maakohtu otsuses puuduvad neist kriteeriumitest lähtuvad põhjendused. Süüdistatav D. Sergejev ei peksnud teistega koos kannatanut ning järeldada ei saa süüdistatavate kokkulepet ega tegevuse kooskõlastatust kannatanu grupiviisilises peksmises ja surma ettevaatamatus põhjustamises. Maakohus on õigesti tuvastanud süüdistatavate käitumisaktid. Süüdistatavate D. Sergejevi ja R. Savatejevi ütlustest nähtuvalt küsis süüdistatav D. Sergejev kannatanult O. K. pangakaardi kohta selgitust ja lõi teda käega näkku ning läks kööki, kust ei väljunud kui kannatanut vannitoas peksti. Seda asjaolu kinnitasid kannatanud I. A., I. M., I. M.. Apellandi hinnangul ei pannud süüdistatav D. Sergejev kannatanu suhtes toime teiste süüdistatavate tegudega ühte tervikusse kuuluvat vägivallategu, vaid eraldi hinnatava üksikteo. Maakohus poole põhjendanud, miks süüdistatava D. Sergejevi vähemolulist teopanust arvestades leitaks ta olevad kuriteo kaastäideviija. Kaastäideviimine eeldab subjektiivses mõttes ühist teootsust, mida maakohus pole samuti põhjendanud. Maakohtu otsusest ei nähtu, millistele asjaoludele tuginedes on tõendatud süüdistatava D. Sergejevi teo seos saabunud tagajärjega. Kannatanut näkku lüües ei olnud tal alust arvata eluohtlike terviskahjustuste tekitamist ega võinud ta ette näha teiste süüdistatavate poolt peksmise jätkumist ning vastutada sellega põhjustatud tagajärje eest. Seetõttu taotletakse maakohtu otsuse tühistamist süüdistatava D. Sergejevi suhtes ja uue kohtuotsuse tegemist, millega D. Sergejev mõista süüdi ja karistada KarS § 121 järgi. Vandeadvokaadi K. Suvalova apellatsioonis vaidlustatakse maakohtu otsust R. Savatejevi KarS § 118 p.
Apellandi väidete kohaselt pole maakohtu otsuses tõendeid analüüsitud ega näidatud, millised faktilised asjaolud kohus loeb tuvastatuks ning kuidas suhtutakse kannatanute ja tunnistajate ütlustesse. Kohtuotsuse põhjenduste puudumist tuleb käsitleda kriminaalmenetluseõiguse olulise rikkumisena. Kohtus ülekuulatud tunnistajad ega süüdistatavad ei kinnitanud, et süüdistatav R. Savatejev oleks
S § 121 järgi mõistetud karistuse , siis vabastada ta kohtusaalis vahi alt. Vandeadvokaat A. Neilandi apellatsioonis ei vaidlustata esimese astme kohtu otsust D. Mašošini süüdimõistmise ja karistamise osas, vaid temalt kokku 51 455 kr. suuruses summas ekspertiiside tegemise kulude väljamõistmise osas. KrMS § 180 lg.3 lubab süüdimõistva kohtuotsuse korral süüdimõistetult menetluskulude väljamõistmisel teha erandeid - arvestada süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumisväljavaateid. Kui menetluskulude hüvitamine on süüdistatavale ilmsel ülejõu käiv, jätab kohus osa menetluskuludest riigi kanda. Enne vahi alla võtmist süüdistatav D. Mašošin kandis karistust vangistuses ja tal puudub vara. Lühikese vabaduses viibitud aja jooksul lõi süüdistatava D. Mašošin perekonna ja sündis laps, kelle ülalpidamiskohustus tal lasub. Lisaks 51 455 kr. suurusele ekspertiisi tegemise kulule on temalt välja mõistetud sundraha 10875 kr., kaitsjatasu 8245 kr., tsiviilhagi 3670 kr. Kokku 74 245 kr. suuruse rahalise kohustuse täitmine vanglast vabanemise järel ei ole reaalselt võimalik, mistõttu taotletakse süüdistatavalt D. Mašošinilt väljamõistetud ekspertiisikulude – 12 900 kr. ja 38 555 kr. suurustes summades – jätmist riigi kanda. Ringkonnakohtu istungil kõik süüdistatavad ja nende kaitsjad toetasid esitatud apellatsioone täies ulatuses ja neid esitatud motiividel. Lisaks taotlesid kõik kaitsjad süüdistatavate suhtes kohaldatud tõkendi - vahi all kinnipidamine - asendamist tõkendiga - allkiri elukohast mittelahkumise kohta – juhul kui ringkonnakohus rahuldab prokuröri taotluse kriminaalasja esimese astme kohtule uueks arutamiseks saatmise kohta. Prokurör taotles esimese astme kohtu otsuse tühistamist, apellatsioonide rahuldamata jätmist ja kriminaalasja esimese astme kohtule uueks arutamiseks saatmist vaidlustatud kohtuotsuses põhjenduste puudumise tõttu, mis KrMS § 339 lg.1 p.7 kohaselt on kriminaalmenetlusõiguse oluliseks rikkumiseks. Ringkonnakohtu seisukoht. Ringkonnakohus, kuulanud ära kohtumenetluse pooled ja tutvunud kriminaaltoimiku materjalidega märgib esmalt, et prokuröri kriitika esimese astme kohtu otsuse põhiosa kohta võib olla osaliselt õigustatud. Prokurör pole maakohtu otsusele etteheidetud puuduse tõttu seaduses ettenähtud korras apellatsiooni esitamisega kohtuotsust ringkonnakohtus vaidlustanud. Ringkonnakohus on veendunud, et maakohtu otsuse põhiosa asjaolude pinnalt on maakohtu järelduste ning õiguslike hinnangute kujunemine jälgitav ja arusaadav. Ringkonnakohtul pole takistusi apellatsioonides esitatud väidete ja maakohtu otsuses väljendatud seisukohtade tegelikele asjaoludele vastavuse ja õiguslikuks hindamiseks. Seetõttu jätab ringkonnakohus tähelepanuta kohtuistungi rakendamise käigus prokuröri poolt esitatud taotluse kriminaalasja esimese astme kohtule uueks arutamiseks saatmise kohta. Samuti jätab ringkonnakohus rahuldamata kaitsjate ja süüdistatava R. Savatejevi taotlused süüdistatavate R. Savatejevi, D. Mašošini, D. Sergejevi vahi all pidamise asendamiseks tõkendiga - allkiri elukohast mittelahkumise kohta. Ringkonnakohus nõustub süüdistatava D. Sergejevi ja vandeadvokaat L. Viili apellatsioonidega selles, et süüdistatava D. Sergejevi poolt 11. märtsil 2007.a., XXXXXXX linnas, XXX XX X-X toimepandud teod ei täida KarS § 117 lg.
Süüdistatavate D. Sergejevi, R. Savatejevi kattuvate ütlustega on tõendatud, et XXX XX X-X korterisse sisenemise järel küsis süüdistatav D. Sergejev elutoas diivanil istuvalt kannatanult O. K. selgitust tunnistaja A. K. pangakaardi kadumise kohta ja lõi kaks korda lahtise käega kannatanule vastu pead ning suundus elutoast kööki. Tunnistaja I. M. nägi süüdistatavat D. Sergejevit elutoas tegevusetult kõndimas. Kannatanute V. S. ja I. A. ütluste kohaselt ei näinud nad süüdistatavat D. Sergejevit kannatanut O. K.d peksmas. Süüdistatav D. Sergejev viibis koos kannatanuga I. A. korteri köögis. Köögist väljudes palus ta süüdistatavatel R. Savatejevil ja D. Mašošinil kannatanu O. K. peksmine lõpetada ja korterist lahkuda, misjärel kõik süüdistatavad korterist ka väljusid. Surnu kohtuarstliku ekspertiisi aktides nr. 254 ja nr. 20 antud eksperdiarvamuste kohaselt oli O. K. tekitatud eluohtlikeks vigastusteks koljuõõnesisene ja rindkere (kopsude ) trauma. O. K. tekitatud eluohtlikest vigastustest põhjustas tema surma pea kinnine tömp trauma, peaajupõrutuse ja kõvakelme aluse verevalumiga paremas koljukoopas. Nimetatud trauma on tekitatud kõva tömbi eseme löökidega või kukkumisega taolisele pinnale, näo või kehatüve piirkonda suunatud löökidest põhjustatud lisajõu toimel. Rindkere põrutus on esile kutsutud hulgaliste löökidega kõva piiratud pinnaga esemegarusikaga, kängitsetud jalaga v.m.s. - rindkere piirkonda, koos kannatanu enese kasvukõrguselt kukkumisega kõvale pinnale tema pead või rindkeret tabanud löökide lisajõu mõjul. Ringkonnakohtu hinnangul tõendavad eelpool märgitud süüdistatavate, kannatanute, tunnistaja ütlused ja kohtuarsti eksperdiarvamus, et süüdistatav D. Seregejev lõi kannatanut O. K.d pea piirkonda lahtise käega, mitte rusikasse surutud käega. Samuti on tõendatud, et süüdistatava D.Sergejevi käelöökide lisajõu mõjul diivanil istunud kannatanu O. K. ei kukkunud vastu kõvu pindu. Seetõttu on ringkonnakohus seisukohal, et süüdistatava D. Sergejevi lahtise käe kaks lööki kannatanule O. K. pea piirkonda ei tekitanud kannatanu elule ohtlikku terviskahjustust ega põhjustanud kannatanu surma. Seega ei saanud süüdistatava D. Sergejevi tegu objektiivselt olla kannatanule O. K. eluohtliku tervisekahjustuse tekitamise osateoks ega põhjuslikus seoses eluohtliku tervisekahjustuse tõttu saabunud tagajärjega. Ringkonnakohus nõustub vandeadvokaadi L. Viili apellatsiooniga ka selles, et pole tõendatud süüdistatav D. Sergejevi poolt süüdistatavate R. Savatejevi ja D. Mašošini käitumise valitsemine või nende poolt tegelikult toimepandud tegude hõlmatus tema tahtlusega. Kuna tõendamist pole leidnud süüdistatava D. Sergejevi poolt 11. märtsil 2007.a. XXX XX X-X korteris toimepandud teos KarS § 118 p.
lg.1 sätestatud süüteokoosseisude objektiivsed tunnused, siis ringkonnakohus ei näe vajadust asuda käsitlema süüteokoosseisude subjektiivseid tunnuseid. Süüdistatava D. Sergejevi poolt kannatanu O. K. löömine tuleb kvalifitseerida KarS § 121 sätestatud süüteona ja karistada selle paragrahvi sanktsiooni kohaselt. Süüdistatava D. Sergejevi karistust kergendavad või seda raskendavad asjaolud puuduvad. Süüdistatavat D. Sergejevit on varem palju kordi karistatud tähtajaliste vangistustega, mis aga pole mõjutanud teha hoiduma üha uute süütegude toimepanemisest ega taganud õiguskorra kaitset. Seetõttu ei pea ringkonnakohus, KarS § 56 sätestatud karistamise aluseid arvestades, võimalikuks rahalise karistuse kohaldamist, vaid loeb otstarbekaks ja õiglaseks karistamist vangistusega KarS § 121 sanktsiooni keskmises määras. Süüdistatava R. Savatejevi ütlused selles, et ta lõi kannatanut O. K.d ainuüksi lahtise käega ja kolm korda vastu käsi, milledega viimane oma pead löökide eest kaitses, pole ringkonnakohtu hinnangul usaldusväärsed, sest on kummutatud teiste tõenditega. Kannatanu V. M. ütluste kohaselt
Mašošiniga. Süüdistatava D. Mašošini poolt peksmisega kannatanule O. K. eluohtliku terviskahjustuse tekitamist ja ettevaatamatusest surma põhjustamise faktilisi asjaolusid ega süüdistatava D. Mašošini süüd KarS § 118 p.
lg.1 järgi kvalifitseeritud kuritegude toimepanemises ei ole apellatsiooni korras vaidlustatud. Vandeadvokaadi A. Neilandi apellatsioonis pole esitatud ega ringkonnakohtus kohtuliku arutamise käigus selgunud erilisi asjaolusid, millede tõttu oleks süüdistatava D. Mašošini tegelikud võimalused kriminaalmenetluse kulude, s.h. ekspertiisi tegemise kulude solidaarsele hüvitamisel, oluliselt vähesemad või piiratumad kui teistel süüdimõistetutel. Ainuüksi soov hoiduda karistatavate tegude toimepanemise tõttu läbiviidud kriminaalmenetlusega riigile või teistele isikutele tekitatud kulude täielikust või osalisest heastamisest ei saa põhjendada ekspertiiside tegemisega tekkinud kulude riigi kanda jätmist. Seetõttu on ringkonnakohus seisukohal, et maakohtu ostus süüdistatavalt D. Mašošinilt menetluskuludena 12900 kr. suuruses summas ekspertiisitasu ja solidaarselt R. Savantejeviga ja D. Sergejeviga 38555 kr. suuruses summas ekspertiisitasu välja mõistmise osas tuleb jätta muutmata. Eeltoodu alusel ja juhindudes KrMS § 337 lg.1 p. 4; § 338 p.2; § 340 lg. 2 p. 3 ringkonnakohus tühistab osaliselt Harju Maakohtu 10. novembri 2009.a. otsuse D. Sergejevi KarS § 118 p.
S § 65 lg.1 alusel mõistetud lõpliku karistuse osas ning teeb selles osas uue kohtuotsuse. Muus osas jätab ringkonnakohus maakohtu otsuse muutmata. Vandeadvokaadi L. Viili ja süüdistatava D. Sergejevi apellatsioonid rahuldada. Vandeadvokaat A. Neilandi ja vandeadvokaat K. Suvalova apellatsioonid jätta rahuldamata. I. AMANN M. AAVA U. REINOLA
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.