← Eesti

4-09-10760/2

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht

  1. septembril
  2. a Tartu kohtumajas kirjalikus menetluses Väärteoasja number 4-09-10760 Kohtunik Ingeri Tamm Taotlus Süüdlase Kalev Jõgari taotlus rahatrahvi ositi tasumiseks Süüdlane Kalev Jõgar, isikukood: 35110032710; Elukoht: X RESOLUTSIOON Juhindudes väärteomenetluse seadustiku (VTMS) §-st 212 ja kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) §-st 424, kohtunik määras:
  3. Ajatada Kalev Jõgarile Lõuna Politseiprefektuuri 06.03.
  4. a otsusega väärteoasjas nr 2602,09,002846 määratud 12 600 krooni suuruse rahatrahvi tasumata osa tasumine 8 kuule järgmiselt: Kalev Jõgar on kohustatud tasuma alates oktoobrist 2009 kuni aprillini
  5. a iga kuu 1191 krooni (üks tuhat ükssada üheksakümmend üks) krooni ja mais 2010 1192 (üks tuhat ükssada üheksakümmend kaks ) krooni 79 senti.
  6. Jätta läbi vaatamata Kalev Jõgari taotlus täitemenetluse kulude ajatamiseks.
  7. Määruse koopia saata kohtutäiturile ja Kalev Jõgarile. Edasikaebamise kord Käesoleva kohtumääruse peale on kohtumenetluse pooltel, samuti menetlusvälisel isikul, kui kohtumäärusega on piiratud tema või kaitstava isiku õigusi või seaduslikke huve, õigus esitada määruskaebus vaidlustatava kohtumääruse koostanud kohtule kümne päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Menetluse käik ja asjaolud Lõuna Politseiprefektuuri 06.03.
  8. a otsusega nr 2602,09,002846 karistati Kalev Jõgarit LS § 7419 järgi rahatrahviga 12 600 krooni. Otsus jõustus 26.03.
  9. a. 15.06.
  10. a esitas Kalev Jõgar kohtule avalduse võimaldada talle määratud rahatrahvi ja tasuda 1370 krooni kaupa kuus, kuna tema sissetulek on invaliidusus pension 3300 krooni kuus. Tasumata trahatrahvi jääk on 9529.79 krooni. Kohtuniku seisukoht Täitemenetluse seadustiku (edaspidi TMS) § 45 kohaselt võib kohus võlgniku avalduse alusel täitemenetluse peatada või täitmist pikendada või ajatada, kui menetluse jätkamine on võlgniku suhtes ebaõiglane. Seejuures tuleb arvestada sissenõudja huvisid ning muid asjaolusid, muu hulgas võlgniku perekondlikku ja majanduslikku olukorda. Väärteomenetluse seadustik ei reguleeri rahatrahvi ajatamise küsimust. VTMS § 2 kohaselt kohaldatakse väärteomenetluses kriminaalmenetluse sätteid, kui väärteomenetluse seadustikus ei ole sätestatud teisiti. KrMS § 424 kohaselt võib süüdimõistetu elukohajägse maakohtu täitmiskohtunik mõjuvate põhjuste olemasolul süüdimõistetu taotlusel oma määrusega pikendada või ajatada kuni ühe aasta võrra rahalise karistuse tervikuna või ositi tasumise tähtaega või määrata selle tasumise kindlaks määratud tähtaegadel osade kaupa. Väärteosajas määratud rahatrahvi ositi tasumise küsimuse otsustamisel lähtub kohus eeltoodud asjaoludel KrMS § 424 regulatsioonist. Kohtunik leiab, et Kalev Jõgari taotlus kuulub rahuldamisele osaliselt. Kuna Kalev Jõgaril ei ole võimalik oma majanduslikust olukorrast tulenevalt rahatrahvi korraga ära tasuda, on põhjendatud selle ajatamine, mis võimaldab süüdlasel tasuda seda osade kaupa. KrMS § 424 kohaselt saab kohus ajatada trahvi maksimaalselt üheks aastaks. Lisaks eeltoodule peab arvestama, et väärteoasjas tehtud trahviotsust on võimalik sundtäita vastavalt karistusseadustiku § 82 lg 1 p-le 3 18 kuu jooksul alates väärteootsuse jõustumisest. Arvestades karistamisotsuse sundtäitmiseks jäänud aega on võimalik Kalev Jõgarile määratud rahatrahvi tasumine ajatada maksimaalselt 8 kuule, mistõttu tuleb süüdlasel tasuda igakuiselt alates oktoobrist
  11. a 7 kuu jooksul 1191 krooni ja
  12. kuul 1192.79 krooni. Lisaks eeltoodule märgib kohtunik, et juhul kui süüdlane osastatud rahatrahvi maksmise tähtaega ei järgi ja süüdlasel ei ole vara, millele sissenõuet pöörata, võib kohtutäitur teha kohtule avalduse tasumata trahviosa asendamiseks arestiga (VTMS § 211 lg 1). Selline õigus tekib kohtutäituril juba pärast esimese osamakse tasumata jätmist. Kohtunik selgitab, et täitmiskohtunikul on VTMS §-st 212 ja KrMS §-st 424 tulenevalt võimalik lahendada küsimusi, mis puudutavad kohtulahendi või kohtuvälise menetleja lahendi täitmist. TMS § 2 lg 1 p 16 kohaselt on iseseisvaks täitedokumendiks kohtutäituri otsus kohtutäituri tasu ja täitekulude kohta. Kohtutäituri otsuse täitmisel tekkivate küsimuste läbivaatamiseks puudub täitmiskohtunikul pädevus, mistõttu tuleb Kalev Jõgari avaldus Lõuna Politseiprefektuuri 16.06.
  13. a otsuse täitmisel tekkinud täitekulude ajatamiseks jätta läbi vaatamata. Kohtutäituril on vastavalt tsiviilseadustiku üldosa seaduse §-le 157 lg 1 ja 2 õigus kohtutäituri otsuse alusel täitekulusid sisse nõuda 30 aasta jooksul alates täitedokumendi väljaandmisest. Ingeri Tamm Kohtunik 2

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.