← Eesti

4-09-19990/9

Obsah (5)§ 745§ 1§ 4§ 7419§ 7422

4-09-19990 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Pärnu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 22. veebruar 2010.a Pärnu Väärteoasja number 4-09-19990 Kohtunik Anu Tammeniit Kohtuistungi sekretär Lili M

) § 745, § 7435 lg 1 järgi. 06.09.2009.a üldmenetluse otsusega nr 2670,09,012347 on määratud kohtuvälise menetleja poolt M. Närep`ile eelpool nimetatud väärteo toimepanemise eest, kohaldades Karistusseadustiku (edaspidi KarS) § 63 lg 1,

§ 745alusel karistuseks rahatrahv 60 trahviühiku ulatuses, so 3600 krooni.

Kaebuse sisu 22.09.2009.a laekus Pärnu Maakohtule M. Närep`i kaebus väärteoasjas tehtud otsusele taotlusega tema suhtes koostatud otsuse tühistamiseks ning väärteomenetluse lõpetamiseks. Kaebuse esitaja ei nõustu protokollis toodud väärteo kirjeldusega ning leiab, et ei ole liikluseeskirju rikkunud. Kaebaja leiab, et menetleja on jätnud arvestamata asjaolu, et väidetava väärteo toimepanemise koha lähikonnas puuduvad LE § 1 lg 1 märgitud üldkasutatavad teed, kus kehtiks Liikluseeskiri. Seega on nii koostatud protokoll kui ka otsus alusetud. Protokolli koostamise piirkonnas kehtib Asjaõigusseadus (Pärnu Maakohtu otsus nr 2-08-11638). Tegemist on LK alaga, so reservaadiga, kus on liiklus välistatud ja liiklusjärelevalvet ei teostata. Samuti leiab M. Närep, et menetleja poolt on rikutud oluliselt väärteomenetlusõigust, so väärteo toimepanemine on jäetud tõendamata, asja ei ole menetlenud erapooletu kohtuvälise menetleja ametnik, menetleja ei ole arvestanud otsuse tegemisel kaebaja poolt esitatud vastulauset, menetleja poolt on tehtud kaebajale takistusi väärteomaterjalidega tutvumisel, menetleja ei ole vastanud kaebaja taotlusele, mis on viinud kokkuvõttes väära otsuseni. Eelnevat arvestades palub kaebuse esitaja Väärteomenetluse seadustiku (edaspidi VTMS) § 29 lg 1 p 1 alusel tühistada Lääne Politseiprefektuuri Pärnu politseiosakonna otsus ja lõpetada kaebaja suhtes väärteomenetlus väärteokoosseisu puudumise tõttu. Kohtuvälise menetleja vastus kaebusele Lääne Politseiprefektuuri Pärnu politseiosakonna korrakaitsetalituse vanemkonstaabel M. Aasaroht oma 06.10.2009.a kirjalikus vastuses Pärnu Maakohtule palub jätta väärteoasjas vastu võetud otsus muutmata ja M. Närep`i kaebus rahuldamata. Menetlusalune isik on vaidlustanud eelpool toodud otsuse seetõttu, et tema poolt juhitud mootorsõiduk ei ole asunud tee peal vaid ta sõitis teedevahelisel alal. Kohtuväline menetleja ei nõustu kaebusega ja seda järgnevatel põhjustel.

§ 1

lg 1 ja LE § 1 alusel on kehtestatud liikluskord Eesti teedel ning

§ 4lg 1 kohaselt 2

(7)4-09-19990 annab tee mõiste Teeseadus (edaspidi TeeS). Erinevalt menetlusalusest isikust leiab menetleja, et Pärnumaal Tahkuranna vallas Piirumi külas, Tallinn-Pärnu-Ikla 157. km alla minev tee on Teeseaduse mõttes tee ja seda TeeS § 2 lg 1 alusel. Nimelt vastavalt TeeS § 2 lg 1 on tee maantee, tänav, metsatee, jalgtee ja jalgrattatee või muu sõidukite või jalakäijate liiklemiseks kasutatav rajatis, mis võib olla riigi või kohaliku omavalitsuse või muu juriidilise isiku või füüsilise isiku omandis. Lisaks tee mõistele kasutatakse liikluseeskirjas ja liiklusseaduses ka mõistet teega külgnev ala, mida loetakse siis muuks sõidukite liiklemiseks kasutatavaks rajatiseks.

§ 4

lg 2 sätestab - teega külgnev ala on teeäärne piirkond, kus asuv rajatis on juhile teelt näha ja kuhu võib viia juurdesõidutee. Seega kohtuväline menetleja leiab, et tõendamist on leidnud fakt, et tegemist oli teega ja sellel territooriumil kehtib Liikluseeskiri ja Liiklusseadus. Menetlusnormide rikkumise osas asus kohtuväline menetleja seisukohale, et menetlusaluse isiku jutt on paljusõnaline ja pole tõendamist leidnud. Väidetavate menetlusnormide rikkumiste kohta on menetlusalusele isikule saadetud käesolevas väärteoasjas kaks erinevat määrust (määrus menetlusalluvuse muutmata jätmise kohta ja määrus kaebuse rahuldamata jätmise kohta). Mis puutub menetlusaluse isiku väidetesse, et antud kaasust reguleerib Pärnu Maakohtu otsus nr 2-08-11638 ja Riigikohtu lahend nr 3-1-1-6-07, siis antud kohtuotsused ei puutu käesolevasse asjasse. Pärnu Maakohtu otsuse näol on tegemist tsiviilvaidlusega, mis ei puutu karistusõigusesse. Riigikohtu otsus on tehtud

§ 7419

ja

§ 7422lg 2 kohta.

Seega mõlemast kohtuotsusest ei tulene asjaolusid, mida oleks võimalik antud väärteoasjas rakendada. Mis puutub menetlusaluse isiku väitesse, et antud väärteoasjas pole üle kuulatud üht tunnistajat R S`a, siis kohtuväline menetleja konstaabel R. Kasela otsustas enne väärteoprotokolli koostamist üle kuulata tunnistajana L L`i. Kuna tõenduseseme asjaolud olid selged, siis konstaabel ei pidanud vajalikuks kuulata üle M. Närep`iga koos olnud isikut. Pärast väärteoprotokolli koostamist ei ole enam kohtuvälisel menetlejal õigus kedagi üle kuulata, kuna väärteoprotokolli näol on tegemist Kriminaalmenetluse seadustikust tuleneva süüdistuskokkuvõtte analoogiga, arvestades väärteomenetluse erisusi. Seega pärast väärteoprotokolli koostamist ei tohi kohtuväline menetleja enam tõendeid koguda. Väärteomenetluse käigus on tehtud sõidukist ja sõiduki tehnilisest passist fotod (vt fototabelid, mis on lisatud väärteoprotokolli juurde). Mingisugust videosalvestist ei tehtud. Seda ei võimaldaks ükski tehniline lahendus, mis on patrullile väljastatud (vt patrullileht 14.08.2009.a). Väärteoprotokolli koostamise käigus keeldus M. Närep vastu võtmast väärteoprotokolli koopiat, mille kohta on tehtud väärteoprotokolli vastav märge (vt väärteoprotokolli nr AB1054356 ). VTMS § 70 lg 2 sätestab, et menetlusosaline annab väärteoprotokolli koopia kättesaamise kohta väärteoprotokollile allkirja, märkides kättesaamise kuupäeva. Kui menetlusosaline keeldub väärteoprotokolli koopia kättesaamise kohta allkirja andmast, teeb menetleja väärteoprotokollile selle kohta märkuse, märkides keeldumise kuupäeva ning oma allkirja ja ametinimetuse. Sel juhul loetakse väärteoprotokolli koopia menetlusosalise poolt kättesaaduks selle vastuvõtmisest keeldumise päevast. Kuna kohtuväline menetleja näitas ülesse head tahet, siis selle tõttu saadeti menetlusalusele isikule väärteoprotokolli koopia posti teel. Kohtuväline menetleja vaatas kõnealuse väärteoasja läbi ning määras

§ 745

järgi menetlusalusele isikule karistuseks rahatrahvi 60 trahviühikut, so 3600 krooni. Kohtuväline menetleja on seisukohal, et menetlus on läbi viidud kõiki menetlusnorme järgides ja arvestades seda, et menetlusalusele isikule pole rahatrahv määratud maksimummääras, vastab karistus 3

(7)4-09-19990 toime pandud süüteole. Juhindudes eeltoodust ning VTMS § 132 p 1 palub kohtuväline menetleja jätta kohtuvälises menetluses koostatud otsus muutmata ja M. Närep`i kaebus rahuldamata. Menetlusosaliste seisukohad kohtuistungil Kohtuistungil kaebuse esitaja jäi esitatud kaebuse juurde ning palus tema suhtes koosatud väärteootsuse tühistamist ning väärteomenetluse lõpetamist. Kaebuse esitaja leidis, et puuduvad tõendid, mis kinnitaksid tema poolt kõnealuse väärteo toimepanemist. Kaebaja leiab jätkuvalt, et väidetav rikkumise koht ei kuulu üldkasutatavate teede alasse ja seda mitmel erineval põhjusel. Esiteks on see looduskaitse ala, kuhu keskkonnakaitse ei ole siiani väravaid paigaldanud ja kuna eraisikutel puudub füüsiline õigus omavolilisi ehitisi püstitada, siis on need väravad veel panemata. Tahkuranna vallas on algatatud üldplaneering, mis näeb ette, et kuni väravate paigalduseni, on inimestel õigus läbipääsule läbi teiste kinnistute. Maa, kus kaebaja liikus, kuulub O K`ele. Looduskaitse alal teostab järelvalvet Keskkonnainspektsioon ja Keskkonnaamet, mitte Korrakaitse-politsei. Seega Liiklusseadus sellistel aladel ei kehti. Teiseks on menetluse käigus jäetud üle kuulamata tunnistaja Sepp ning üle on kuulatud ainult tunnistaja L. Kaebaja leiab, et on käitunud heauskselt, kui ei ole saksa numbrimärgiga autot kasutanud teedel ja tänavatel. Samuti ei jääb kaebajale arusaamtuks, miks peaks tal nö „kodus“ juhiluba kaasas olema. Kaebaja leiab, et menetleja poolt on väärteo materjal läbi vaatamata ja otsuses toodud põhjendus on olematu. Seega on väärteootsus täiesti alusetu kõikides punktides ning ei vasta õigusnormidele. Kohtuistungil kohtuväline menetleja leidis, et kaebaja süü antud väärteo toimepanemises on tõendatud, väärteoasjas tehtud otsus on seaduslik ning palus jätta otsus muutmata ja kaebus rahuldamata. Menetleja on seisukohal, et kaebaja liikles teel Teeseaduse mõistes. TeeS § 2 lg 1 sätestab, et tee on maantee, tänav, metsatee, jalgtee ja jalgrattatee või muu sõidukite, jalakäijate liiklemiseks kasutatav rajatis, mis võib olla riigi või kohaliku omavalitsuse või muu juriidilise isiku või füüsilise isiku omandis. Lisaks „tee“ mõistele kasutatakse Liikluseeskirjas ja Liiklusseaduses ka mõistet „teega külgnev ala“, mida loetakse siis muuks sõidukile liiklemiseks kasutatavaks rajatiseks.

§ 4

lg 2 sätestab, et teega külgnev ala on teeäärne piirkond, kus asuv rajatis on juhile teelt nähtav ja kuhu viib juurdesõidu tee. Seega, olenemata sellest, kelle omandis see maa-ala või tee on, on politseil õigus seal teostada riiklikku järelvalvet, samuti kehtib seal Liiklusseadus ja muud seadused, näiteks Teeseadus. Sellest lähtuvalt leiab kohtuväline menetleja, et M. Närep`ile on protokoll koostatud õigesti ja antud väärtegu on õigesti inkrimineeritud. Vastavalt Politseiseadusele on antud Eesti Politseile õigus viibida kõikidel territooriumitel, kui teostatakse riiklikku järelvalvet, sealhulgas ka liiklusjärelvalvet. Seega on õigus viibida kõikidel territooriumitel, kaasa arvatud looduskaitsealal ja eravaldusel. Otsust tehes tugines menetleja menetluse käigus kogutud tõenditele, so L. L´i ütlused, fototabelid. Menetlejale on seaduse järgi jäetud vabad käed, st et tema otsustab tõendusesemelt lähtuvalt, milliseid tunnistajaid ta üle kuulab ja kui palju tunnistajaid on vaja üle kuulata, et väärteo toimepanemine tõendada. Mingisugust filmimist ei kasutatud, kuna patrullautol puudub selline tehniline võimalus. On ainult fotoaparaat. Kaebajat pildistati siis, kui ta seisma jäi. Karistuse määramisel arvestas menetleja, et väärtegu on toime pandud tahtlikult, so valesid numbrimärke kogemata panna ei saa. Kuna tegu on tahtlikult toime pandud, siis on isikut karistatud suhteliselt suure rahatrahviga, so 60 trahviühikut ehk 3600 krooni. Samuti on arvestatud, et menetlusalusel isikul on kehtivaid väärtegusid. 4

(7)4-09-19990 Maakohtu seisukoht VTMS § 123 kohaselt arutab kohus väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid. VTMS §-s 133 on loetletud küsimused, millised selgitab kohus välja kaebuse lahendamisel. VTMS §-s 150 on loetletud väärteomenetlusõiguse olulised rikkumised. Kohus, vaadanud läbi kaebuse, asjas kogutud kirjalikud materjalid ning kuulanud ära osapoolte seletused ja tunnistajate ütlused, leidis, et M. Närep`i kaebus ei ole põhjendatud ning rahuldamisele ei kuulu. Kohus leiab, et asjas kogutud materjalidega on tõendatud kaebaja süü

§ 745ja § 7435 järgi kvalifitseeritavate väärtegude toimepanemises.

Kõnealuses ajas puuduvad teo õigusvastasust ja isiku süüd välistavad asjaolud ning tegu ise on koosseisupärane. Tulenevalt eelnevast asus kohus seisukohale, et kohtuvälise menetleja poolt on väärteomenetlus läbi viidud nõuetekohaselt, vastu võetud otsus tugineb väärteomenetluse käigus kogutud tõenditele ja järgitud on väärteomenetlusõigust. Kaebaja teole on antud õige juriidiline hinnang ning otsus väärteoasjas on seaduslik, mistõttu puudub kohtul alus väärteomenetluse lõpetamiseks VTMS-s sätestatud alustel. Kaebuse esitaja M. Närep seletas kohtuistungil, et teda on ebaõigesti karistatud juhindudes Liiklusseadusest. Ta leiab, et liikluseeskirju rikkunud ei ole, sest ala, kus ta sõiduautoga sõitis ei kuulu üldkasutatavate teede alasse ja tegemist on looduskaitsealaga ja erateedega. Liiklust seal ei toimu ja seal ei ole ka politseiautodel põhjust viibida. Ta ei eita, et sõiduautol olid sellele autole mittekuuluvad registreerimismärgid, samuti ei vaidlusta ta, et ei esitanud volikirja ja vastava kategooria juhtimisõigust tõendavat dokumenti. Ta leiab, et oma maade peal, metsas, võpsikus ja hoovis sõites ei ole tal vajadus dokumente kaasas kanda. Kohtuistungil üle kuulatud tunnistaja R S ütluste kohaselt, tuli Madis Närep talle autoga bussipeatusse vastu. Auto oli pargitud metsateele. Tagasi kodu poole sõites Närep`i juhitud auto ja politsei auto said kurvi peal kokku, politseiauto natuke taganes, et neid mööda lasta. Nad sõitsid autoga koju viiva oma tee peale, Kaasiku teed ei kasutanud. Seal, kus nad sõitsid, sõidavad ainult nemad, naabrid ja nende külalised. Tunnistaja O. K`e ütluste kohaselt Kaasiku tee kuulub talle. Ametlikud teed on Kaasiku tee Riia maanteelt tulles ülevalt alla ja Rannaku tee. Ülejäänud teed on pääsud põldudele ja nn põllupidamisega sissesõidetud jäljed. Tunnistaja L. L`i ütluste kohaselt koos konstaabel Raido Kaselaga teostasid liiklusjärelvalvet Tallinn-Pärnu-Ikla maanteel. Nende auto seisis maanteelt alla tee peal, kust oli maantee näha, kui nägid, et mööda metsateed nende tagant külje pealt tuleb Madis Närepi juhitud punane Opel. See tee, kus M. Närep sõitis, oli männimetsas, paralleelselt Tallinn-Pärnu-Ikla maanteega. See oli sissesõidetud korralik muldkattega tee, mille teejooned ja rattajäljed on näha. Autol olid valed numbrid. Nad otsustasid auto peatada, pöörasid enda auto ringi, lülitasid sisse sinisedpunased vilkurid. Peale metsateelt tulekut M. Närep pööras autoga kruusateele. Auto jäi pidama alles Närep`i maja hoovis. Närep tuli autost välja, korralduse peale ei peatunud ja sisenes majja. Juht lube ja auto dokumente esitada ei soovinud. LE § 2 p 48 ja TeeS § 2 kohaselt mõistetakse teena maanteed, tänavat, jalgteed ja jalgrattateed või muud sõidukite või jalakäijate liiklemiseks kasutatavat rajatist koos seda moodustavate sõidu- ja kõnniteede, teepeenarde, haljasalade, eraldus- või haljasribadega ning muude teehoiurajatistega. Termin hõlmab ka teega külgnevale alale sissesõidu või sealt väljasõidu teed ning parklat ja puhkekohta. Olenevalt pealiskihist jagunevad teed: 5

(7)4-09-19990 1) kattega teeks, mis on tsemendi, tuha või bituumeniga töödeldud materjalist püsikattega (asfalt-, tsementbetoon- vms kate) ning kiviparketi ja munakivisillutisega tee; 2) kruusateeks, mis on kruusast, kruus- või killustikliivast või killustikusõelmetest tee; 3) pinnasteeks, mis on põllu-, metsa- vms pealiskihita tee, mis on teeks rajatud või sõidukite liikumise tulemusena selleks kujunenud. LE § 2 p 49 järgi mõistetakse teega külgneva alana teeäärset piirkonda, kus asuv rajatis on juhile teelt näha ja kuhu võib viia juurdesõidutee. Teeseaduses antud tee määratlusest nähtub üheselt, et see hõlmab igasuguse omandivormiga teid ning sellest ei tulene kusagilt, et tee mõistesse ei kuulu üldiseks liiklemiseks suletud teed. Vastavat kitsendust ei näe ette ka Liiklusseadus ega Liikluseeskiri. Kohus leiab, et tunnistajate R. S`a ja L. L`i ütlustega on tõendatud, et M. Närep sõitis sõiduautoga sõidukite liiklemist võimaldaval metsateel, mis oli sissesõidetud korralik muldkattega tee, mille teejooned ja rattajäljed on näha. R. S`a ütlustega leidis tõendamist, et seda ala, kus nad autoga sõitsid kasutavad liiklemiseks peale nende veel naabrid ja nende külalised. Kohtu hinnangul asjaolu, et liiklemine toimus eramaal, ei välista selle hõlmatust tee mõistest. Eeltoodu alusel kohus ei nõustu M. Närep`i seisukohaga, et eraomandis olevat territooriumi ei saa käsitada teena teeseaduse mõistes ja seetõttu ei laiene sellistele territooriumidele liikluseeskirja kehtivus. LE § 70 p 1 ja 4 kohaselt mootorsõidukijuhil peavad olema kaasas ning ta peab esitama politseiametniku või muu selleks seadustega volitatud isiku nõudel seadustest tulenevalt juhtimisõigust tõendava dokumendi ja muud dokumendid, kui seda nõuavad seadused. LE § 220 sätestab, et mootorsõiduk ja haagis peavad olema registreeritud, neil peavad olema ettenähtud kohas puhtad, kaitsekatteta ja nõutavalt kauguselt selgesti loetavad registreerimismärgid. M. Närep`i enda ütlustega ja tunnistaja L. L`i ütlustega on tõendatud, et M. Närep`i poolt juhitud Opelil ei olnud küljes selle sõiduki registreerimismärgid ning M. Närep`il ei olnud esitada volikirja ega juhilube. Seega leidis kohtus tõendamist, et M. Närep juhtis Tahkuranna vallas Piirumi külas metsateel sõidukit, millele oli paigaldatud sellele mootorsõidukile mittekuuluvad registreerimismärgid, puudus sõiduki kasutamiseks volikiri ja vastava kategooria juhtimisõigust tõendav dokument. M. Närep ei järginud LE § 70 p 1 ja 4 ja § 220 nõudeid. Eeltoodust tulenevalt tuleb M. Närep`i koosseisupärane tegu lugeda õigusvastaseks. KarS § 32 lg 1 kohaselt saab isikut õigusvastase teo eest karistada üksnes siis, kui ta on selle toimepanemises süüdi. Isik on teo toimepanemises süüdi, kui ta on süüvõimeline ja puudub süüd välistav asjaolu. KarS § 33 kohaselt on füüsiline isik süüvõimeline, kui ta on teo toimepanemise ajal süüdiv ja vähemalt neljateistaastane. Isik oli teo toimepanemise ajal vanem kui neljateistaastane ning tema süüdivuses pole kohtul põhjust kahelda. Seega tuleb lugeda ta süüvõimeliseks. Süüd välistavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud. Eeltoodut kokku võttes loeb kohus tõendatuks, et M. Närep on toime pannud koosseisupärase, õigusvastase ja süülise teo, mida kvalifitseeritakse

§ 745ja § 7535 lg 1 alusel väärtegudena.

Kuivõrd menetlusalune isik on

§ 745

ja § 7435 sätestatud väärteod toime pannud, siis ei esine väärteoasjas VTMS § 29 lg 1 p-s 1 sätestatud väärteomenetlust välistavaid asjaolusid. Ka pole tuvastatud muude VTMS §-s 29 sätestatud väärteomenetlust välistavate asjaolude ilmnemist. 6

(7)4-09-19990 Kaebaja taotlus tuleb seetõttu jätta rahuldamata. Samuti on kohus seisukohal, et arvestades rikkumise iseloomu ja ohtlikkust, ei kuulu väärteomenetlus lõpetamisele ka VTMS §-s 30 sätestatud alustel. Karistuse määras väärteo eest selleks pädev kohtuväline menetleja. Ka leiab kohus, et väärteo menetlemisel kohtuvälise menetleja poolt on järgitud väärteomenetlusõigust ning ei esine olulisi menetlusnormi rikkumisi, mis oleksid väärteolahendi tühistamise aluseks. KarS 56 lg 1 kohaselt on karistamise aluseks isiku süü. Karistuse kohaldamisel tuleb kohtuvälisel menetlejal arvestada karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Vastavalt

§ 745

karistatakse riikliku registreerimismärgita mootorsõiduki või mootorsõidukile mittekuuluva riikliku registreerimismärgiga sõiduki juhtimise eest rahatrahviga kuni 200 trahviühikut. Kaebajale on antud juhul karistusena kohaldatud rahatrahv alla sanktsiooni keskmist määra. Hinnates isiku poolt toime pandud süüteo ohtlikust ning karistuse kohaldamise aluseid ja eesmärke ning arvestades, et puuduvad karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud, asub kohus seisukohale, et kohtuvälise menetleja määratud karistus vastab toimepandud süüteo sisule ja menetlusaluse isiku süüle ning on piisavalt range motiveerimaks M. Närep`it hoiduma edasiste rikkumiste toimepanemisest. Lähtudes eeltoodust ning juhindudes VTMS § 132 p 1 leiab kohus, et Lääne Politseiprefektuuri Pärnu politseiosakonna korrakaitsetalituse vanemkonstaabel M. Aasaroht` poolt 06.09.2009.a väärteoasjas tehtud üldmenetluse otsusele nr 2670,09,012347 ei kuulu tühistamisele ning M. Närep`i kaebus ei kuulu rahuldamisele. Anu Tammeniit Kohtunik 7

(7)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.