kl 12.54 Ida-Virumaal, Narvas, Puškini 5 liikudes Gerassimovi tänava suunas mootorsõidukit, ei andnud teed ülekäigurajal tee ületamist ootavale jalakäijale. Otsusele on lisatud rikkumise videosalvestus (Panasonic SDR-H2=EP-S videofail: 08.07.09 kell 12.54). Sergei Smirnov esitas 21.07.2009.a nimetatud otsuse peale kaebuse, kus ta teatab, et ei ole nõus tehtud otsusega ning palub seetõttu Ida Politseiprefektuuri konstaabli Sergei Žuravljovi 08.07.2009.a. kiirmenetluse otsuse tühistada ja väärteoasjas menetluse lõpetada VTMS § 29 lg 1 p 1 järgi. Kaebuse kohaselt juhtis kaebuse esitaja 08.07.2009.a. autot ja Gerassimovi 2 tänaval märkas ta enda auto taga politseiautot, mis oma signaaliga näitas, et ta peab peatuma. Kaebuse esitaja peatas ja ootas, kuna politseinik tuleb. Auto juurde astuv politseinik palus näidata auto dokumente ja juhiluba. Kaebuse esitaja täitis nõude. Seejärel palus politseinik kaebuse esitajal tulla protokolli koostamiseks politseiautosse. Politseiautos teatas politseinik, et Puškini 5 tänaval ei andnud kaebuse esitaja teed ülekäigurajal tee ületamist ootavale jalakäijale. Kaebuse esitaja ütles, et on tõenäoliselt inimest näinud, kuid tema seisis mitte ülekäigurajal vaid selle juures. Kaebuse esitaja nägi seda inimest 200 m enne, kuna tema auto ees teisi autosid ei olnud. Inimese käitumine näitas, et ta ei hakka teed ületama. Politseinik näitas kaebuse esitajale videosalvestust. Salvestus fikseeris, et pärast kaebuse esitaja auto möödasõitmist ülekäigurajaristmikul seisev inimene pööras pea vasakule vaatas tee peale ja astus rõhtteemärgisega nr 945 teele. See liin näitab jalakäija ülekäigurada mittereguleeritud või reguleeritud ristmikul. Video vaatamisel kaebuse esitaja näitas seda fakti. Politseinik ütles, et uute reeglite järgi on piisav kui jalakäija ülekäigurajale läheneb ning autojuht peab peatuma ja andma temale teed. Kaebuse esitaja täpsustas, mis kaugusel peab jalakäija ülekäigurajale lähenema, et autojuht peaks peatuma ja andma temale ületamiseks teed. Politseinik vaikis ja seejärel ütles, et kaebuse esitaja pole ammu liikluseeskirja vaadanud. Politseinik ütles, et kui kaebuse esitaja nõustub kiirmenetlusega, siis on rahatrahvi suurus minimaalne. Kohal kaebuse esitaja nõustus kiirmenetlusega ja kirjutas kõik paberid alla. Minimaalseks rahatrahvi suuruseks osutus 900 krooni. Pärast väärteoasja dokumentide koostamist sõitis kaebuse esitaja sama ristmiku mööda ja märkas, et ristmiku paremal pool puudub märk nr 544. Vasakul oli paigaldatud märk nr 543. Teeliiklus reguleeritakse tehtud rõhtteemärgise, paigaldatud märkide, valgusfooride ja reguleerija signaalidega. Reguleerijat sellele ristmikul ei ole, ka puudub valgusfoor. See on mittereguleeritud ristmik. Järelikult peab autojuht juhinduma teemärgistusest ja teemärkidest. Kaebuse kohaselt näitab videosalvestus, et inimene astus rõhtteemärgisega nr 945 tee peale pärast seda, kui kaebuse esitaja oli sõitnud ülekäigurajast mööda. Konkreetse tee olukorra läbi vaatamisel on väga oluline täpselt määrata koht, kus seisis jalakäija. See, et jalakäija ei astunud tee peale on videosalvestusel fikseeritud fakt. Teemärgise nr 544 puudumine ei saa täpselt näidata, kust algab ülekäigurada mittereguleeritud ristmikul. Just nimelt teemärk näitab, mis kohast algab selle märgi tegevuse tsoon. Paigaldatud märk näitab ka teesuunda, kus see tegutseb. Kaebuse esitaja leiab, et tema tegevuses puudub väärteoasja koosseis, kuna jalakäija ei seisnud ülekäigurajal. Tema astus rõhtteemärgise nr 945 peale pärast seda, kui kaebuse esitaja oli sõitnud ülekäigurajast mööda. 2
) § 7416 lg 1 järgi. LE § 46 kohaselt lähenedes reguleerimata ülekäigurajale, peab juht vähendama kiirust või peatuma, et anda teed ülekäigurajal teed ületavale või ülekäigurajal teeületamisvõimalust ootavale jalakäijale.
lg 1 kohaselt mootorsõiduki- või trammijuhi poolt reguleerimata ülekäigurajal jalakäijale tee mitteandmise eest, samuti reguleerimata ülekäiguraja ees naaberreal peatunud sõidukist möödumise eest – karistatakse rahatrahviga kuni 50 trahviühikut. Kaebuse põhiseisukohad on, et jalakäija ei olnud veel jõudnud ülekäigurajale ja seetõttu ei olnud kaebuse esitaja kohustatud andma jalakäijale teed, jalakäija käitumine näitas, et ta ei hakka teed ületama, teemärgise nr 544 puudumise tõttu ei saa täpselt näidata, kust algab ülekäigurada mittereguleeritud ristmikul ning videosalvestus on tehtud ebakorrektselt, kuna see on tehtud sellise nurga all, et on võimatu kindlaks teha, kas väärtegu pandi toime või mitte, rahatrahvi suurus 900 krooni, mis oli valitud kaebuse esitaja karistuseks, on liiga kõrge. Kõrvutades Sergei Smirnovi ütlusi, mille kohaselt ei olnud jalakäija jõudnud veel ülekäigurajale, rikkumise videosalvestusega (Panasonic SDR-H2=EP-S videofail: 08.07.09 kell 12.54), mida menetlusosalised vaatasid ühiselt 10.02.2010.a toimunud kohtuistungil avaldades selle kohta arvamusi ning mille kohus võttis asja materjalide juurde, leiab kohus, et Sergei Smirnovi ütlusi väärteo mittetoimepanemise kohta ei saa pidada usaldusväärseks ning need on antud kantuna soovist vabaneda vastutusest. VTMS § 31 lg-st 1 tulenevalt peab tõendamisel väärteomenetluses üldjuhul järgima kriminaalmenetluse seadustiku vastavaid sätteid. Kooskõlas KrMS § 63 lg-ga 1 tähendab see, et väärteoasjas võib iseseisvaks tõendiks olla muuhulgas ka foto või film või muu teabesalvestis ning seega ka videosalvestus. Selle videosalvestise kui tõendi kontrollimise, hindamise ja kasutamise lubatavuse vältimatu eeldus on see, et salvestis oleks tõendina nõuetekohaselt vormistatud. Kohus leiab, et käesoleval juhul on see nõue täidetud, kohtuväline menetleja esitas kohtule enne kohtuliku uurimise algust taotluse videosalvestuse, mis oli talletatud CD-l, asja materjalide juurde lisamiseks. Kohus rahuldas kohtuvälise menetleja taotluse ja kuna tegemist on teabega, mis on nõuetekohaselt vormistatud, siis on seda võimalik kasutada süüteomenetluses tõendamisel. Täidetud on ka tingimus, mille kohaselt salvestise tõendina vormistamisel on oluline tagada, et sellel leiduvat informatsiooni oleks võimalik hiljem kontrollida. 3
lg 2 kohaselt toimub liikluse korraldamine liiklusmärkide, teemärgiste, fooride, piirete ja muude liikluskorraldusvahenditega vastavalt teeseaduse alusel kehtestatud nõuetele. LE § 2 p 59 kohaselt mõistetakse ülekäiguraja all tee osa, mis on ette nähtud jalakäijale tee ületamiseks. Reguleerimata ülekäigurada tähistatakse vastavate liiklusmärkide või teekattemärgisega. Liikluseeskirja lisa 3 teekattemärgised nr 945, 946 on vöötrada, mis tähistab reguleerimata ülekäigurada. Eeltoodust tulenevalt, kuna ülekäigurada oli tähistatud teekattemärgisega, siis ei oma tähtsust see, kas paigaldatud olid ka liiklusmärgid 543 ja
S §-le 33 on isik süüvõimeline, kui ta on teo toimepanemise ajal süüdiv ja vähemalt 14-aastane. Kohus leiab, et eeltoodust tulenevalt on tõendatud, et Sergei Smirnov rikkus LE §-i 46 08.07.2009.a. kell 12.54 Ida-Virumaal, Narva linnas, Puškini tn 5, liikudes Gerassimovi tänava suunas juhtis mootorsõidukit, ei andnud teed ülekäigurajal tee ületamist ootavale jalakäijale. 4
Vastavalt VTMS § 9 p-le 1 on kohtuväline menetleja seadusega sätestatud juhul täidesaatva riigivõimu volitustega asutus. Väärteo toimepanemise ajal kehtinud § 7468 lg 2 kohaselt käesoleva seaduse §-des 741–7465 sätestatud väärtegude kohtuvälised menetlejad on Politseiamet, politseiprefektuur, Keskkriminaalpolitsei ja Julgestuspolitsei. Käesolevas väärteoasjas on kiirmenetluse otsuse koostanud Ida Politseiprefektuuri Narva Politseiosakonna konstaabel Sergei Žuravljov, seega pädev kohtuvälise menetleja ametnik ning kohtuväline menetleja on järginud menetlusõigust, s.o esinevad VTMS §-st 55 tulenevad kiirmenetluse kohaldamise eeldused. Järgmiseks kontrollib kohus, kas karistuse mõistmine kohtuvälise menetleja poolt on toimunud vastavalt karistuse mõistmise alustele.
S § 47 lg 1 kohaselt on rahatrahvi miinimummäär 3 trahviühikut ning trahviühik on rahatrahvi baassumma, mille suurus on kuuskümmend krooni. Sergei Smirnov`i on kohtuvälise menetleja poolt karistatud toimepandud väärteo eest
S § 56 lg 1 sätestab, et karistamise alus on isiku süü, mis Sergei Smirnov`i puhul on tuvastatud. Karistuse mõistmisel tuleb arvestada karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Karistust kergendava asjaoluna on kohtuväline menetleja arvestanud vastavalt KarS § 57 lg 1 pile 3 puhtsüdamlikku kahetsust, karistust raskendavad asjaolud puuduvad. Karistuse suurust mõjutab õiguskorra kaitsmise huvi, sest liikluseeskirjad on kehtestatud selleks, et tagatud oleks kõigi liiklejate, s.o ka jalakäijate turvalisus. Kohus leiab, et määratud rahatrahv ei ole liiga suur, kuna see on mõistetud alla keskmist määra ning käesoleval juhul ei esine enam ka karistust kergendavat asjaolu, kuna kohtuistungil ei kahetsenud Sergei Smirnov väärteo toimepanemist, leides, et ta ei pannud toime väärtegu. Kohus juhindus otsuse tegemisel VTMS § 132 p 1, § 133, 134, 155 lg 1 p 1 , 156 lg 1 j a 3,
§st 7416 lg 1 ja KarS §-st 56 lg 1. Mari-Liis Avikson Kohtunik 5
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.