1-09-10079/17

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 26 jaanuar 2010, Tallinn Kriminaalasja number 1-09-10079 Kohtukoosseis Eesistuja Ivi Kesküla, liikmed Meelika Aava ja Paavo Randma Kohtuistungi sekretär Tatjana Derkatš Tõlk Svetlana Talli Kohtuistungi toimumise aeg ja koht 18 jaanuar 2010, Tallinn Kriminaalasi Janoš Azarkini süüdistuses KarS § 184 lg 2 p 1,2 järgi ja Svetlana Zabelina süüdistuses KarS § 184 lg 2 p 1 järgi Apelleeritud kohtuotsus Harju Maakohtu 14 oktoobri 2009 otsus üldmenetluses Apellatsiooni esitaja Ringkonnaprokurör T.Pern Prokurör Ringkonnaprokurör Taavi Pern Süüdistatav Janoš Azarkin, ik: 37308280427, varem kriminaalkorras korduvalt karistatud, kinni peetud 31.03.2009, Svetlana Zabelina, ik: 47207250280, varem kohtulikult karistamata, viibis eelvangistuses 31.03.200901.04.2009 Kaitsja Vandeadvokaadid Natalia Lausmaa ja Merike Borunova RESOLUTSIOON Tühistada Harju Maakohtu 14 oktoobri 2009 otsus kriminaalasjas nr 1-09-10079 Janoš Azarkin’i ja Svetlana Zabelina süüdistusasjas Janoš Azarkin’ile mõistetud karistuse osas. 1 Uue otsusega:

1. Karistada Janoš Azarkin’it KarS § 184 lg 2 p 2 järgi 9 /üheksa / aastase vangistusega.
2. Täpsustada kohtuotsuse resolutiivosa, märkides, et KrMS § 314 p 6 ja riigi poolt isikule alusetult vabaduse võtmisega tekitatud kahju hüvitamise seaduse § 2 lg 2 kohaselt tekib Svetlana Zabelinal õigus hüvitisele vahi all viibitud 2 päeva, 31 märts 2009 kuni 01 aprill 2009, eest. Muus osas jätta kohtuotsus muutmata. Prokuröri apellatsioon rahuldada osaliselt. Edasikaebamise kord Kohtuotsust on võimalik vaidlustada kassatsiooni korras Riigikohtus 30 päeva jooksul Tallinna Ringkonnakohtu kaudu. Süüdistataval on kassatsiooni esitamise õigus advokaadist kaitsja vahendusel. Kassatsiooniõiguse kasutamise soovist teatada ringkonnakohtule kirjalikult 7 päeva jooksul. SÜÜDISTUS:
3. Janoš Azarkinit ja Svetlana Zabelinat süüdistatakse sellest, et J.Azarkin isikuna, keda on varem karistatud KarS
4. ptk
5. jaos sätestatud kuriteo toimepanemise eest, omandasid täpselt tuvastamata ajal, kohas ja isikult grupis ebaseaduslikult 16 minigripp kilekotti kokku 1562 grammi amfetamiini sisaldavat pulbriga (puhtal kujul amfetamiini 183,4 grammi), s.o. narkootiline aine suures koguses. Omandatud narkootilise aine toimetasid süüdistatavad Tallinnas, Xxxxxxxx xxx xx-xx asuvasse korterisse, kust see 31.03.2009.a., kella 21.00 ajal toimunud läbiotsimise käigus leiti ja ära võeti. Suure koguse narkootilise aine ebaseadusliku omandamise ja hoidmisega grupis isiku poolt, kes on varem toime pannud KarS
6. ptk
7. jaos sätestatud kuriteo, pani Janoš Azarkin süüdistuse kohaselt toime KarS § 184 lg 2 p 1,2 järgi kvalifitseeritava kuriteo ja Svetlana Zabelina KarS § 184 lg 2 p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo. HARJU MAAKOHTU OTSUS:
8. Maakohus mõistis Janoš Azarkin’i KarS § 184 lg 2 p 1 järgi õigeks. Tunnistas Janoš Azarkin’i süüdi KarS § 184 lg 2 p 2 järgi ja karistas vangistusega 6 aastat. Vastavalt KarS § 68 lg 1 arvas Janoš Azarkini eelvangistuses viibitud aja karistusaja hulka ja karistuse kandmise alguseks lugeda 31.03.2009.a. Svetlana Zabelina mõistis maakohus süüdistuses KarS § 184 lg 2 p 1 järgi õigeks. Maakohus leidis, et puuduvad objektiivsed tõendid, mis seoksid S.Zabelinat vaieldamatult toimepandud kuriteoga, kõik kõrvaldamata kahtlused tuleb tõlgendada süüdistatava kasuks. 2 APELLATSIOON:
9. Prokuröri apellatsioonis vaidlustatakse Harju Maakohtu 14.10.
10. a otsus Janoš Azarkin’i õigeksmõistmises KarS §184 lg 2 p 1 järgi ning tema süüdimõistmises KarS §184 lg 2 p 2 järgi taotledes tema süüditunnistamist KarS §184 lg 2 p 1, 2 sätestatud kuriteos, samuti talle kuriteo raskusele vastava karistuse mõistmist. Samuti vaidlustatakse Svetlana Zabelina õigeksmõistmine KarS §184 lg 2 p 1 järgi ning taotletakse tema süüditunnistamist eelnimetatud kuriteos. Lisaks taotletakse KarS §83’2 lg 1 sätestatud laiendatud konfiskeerimise kohaldamist S. Zabelina käest kinnipidamisel äravõetud sularaha summas 824.- krooni suhtes ning kriminaalmenetluse käigus arestitud sõiduauto Honda reg.nr-ga xxx xxx suhtes. Apellant on seisukohal, et kohus on ebaõigesti kohaldanud materiaalõigust. Kohtuotsuse järeldused ei ole kooskõlas kohtulikul uurimisel tuvastatuga ning kohus on põhjendamatult pidanud süüdistuse aluseks olevaid tõendeid ebapiisavaks J. Azarkini ning S. Zabelina süüdimõistmiseks suure koguse narkootilise aine ebaseaduslikus käitlemises grupis, samuti on kohus põhjendamata pidanud süüdistuse aluseks olnud tõendeid ebapiisavaks laiendatud konfiskeerimise kohaldamiseks. Samuti on kohus andnud hinnanguid tõenditele valikuliselt andes hinnangu vaid nendele tõenditele, mis kinnitavad süüdistatavate versiooni kuriteo toimepanemise kohta. Kohus on jätnud tähelepanuta tõendid, mis viitavad asjaolule, et J. Azarkini ning S. Zabelina pikaajaliseks sissetulekuallikaks on olnud narkootiliste ainete ebaseaduslik käitlemine. J. Azarkini püsiva sissetuleku puudumist kinnitab kohtuistungil avaldatud tõend J. Azarkini maksustatavate tulude kohta, milles kajastub, et J. Azarkin ei ole alates
11. a tulusid deklareerinud. S. Zabelina ütluste kohaselt on ta J. Azarkini elukaaslaseks olnud alates ajast, mil viimane vabanes talle viimati mõistetud karistusest s.o alates
12. a oktoobrist. S. Zabelina sõnade kohaselt elas ta Harju Maakohtu istungi toimumise ajal Tallinnas, aadressil Xxxxxxxxx xxx xx-xx asuvas korteris. Saab järeldada, et S. Zabelina on pikaajaliselt olnud J. Azarkiniga tihedates suhetes, süüdistatavatel on olnud ühine majapidamine ning süüdistatavad on elatunud ühistest sissetulekuallikatest. Kohtuistungil avaldatud S. Zabelinale kuuluva pangakonto väljavõttest ajaperioodist alates 01.01.
13. a – 02.04.
14. a ilmneb, et kogu nimetatud perioodi jooksul on tema pangakontole laekunud sularaha summas 214623,90.- krooni (tl. 85-91). Samuti andsid süüdistatavad kohtuistungil ütluseid selle kohta, et olid
15. a juulis võimelised omandama sularahas makstes sõiduauto Honda HR-V väärtusega 180000.- krooni. Tuleb järeldada, et süüdistatavatel oli oluline sissetulekuallikas, mille päritolu tulude deklareerimata jätmisega varjati. Eelnevat arvesse võttes, samuti arvesse võttes seda, et J. Azarkinit on juba varasemalt korduvalt karistatud narkokuritegude toimepanemise eest on alust järeldada, et J. Azarkin jätkas koos S. Zabelinaga kriminaaltulu saamise eesmärgil narkootiliste ainete ebaseaduslikku käitlemist. Kohus ei ole põhjendanud, miks loeb ta usaldusväärseks S. Zabelina ütlused ametliku sissetuleku osas. S. Zabelina ei nimetanud kohtuistungil ei enda väidetavat töökohta, ei viidanud väidetud maniküüriteenuse osutamist kinnitavatele dokumentidele ning tunnistas, et ei ole võimeline esitame ühtegi tõendit, mis väidetava tulu päritolu kinnitaksid. Ajaperioodil 01.01.
16. a – 02.04.
17. a s.o 27 kuu vältel sai tulenevalt S. Zabelina ütlustest tema käsutuses olla sularaha maksimaalselt 270000.- krooni ulatuses. Seega on 3 tuvastatud faktilised asjaolud on vastuolus S. Zabelina ütlustega. Lisaks tuleb arvesse võtta asjaolu, et selliste väidetavalt ametlike sissetulekute juures olid S. Zabelina ja J. Azarkin võimelised omandama amfetamiini koguses, mis oleks tänavamüügis olnud väärt ca 300000.krooni. Samuti tuleb suhtuda kriitiliselt S. Zabelina ütlustesse tema DNA jälgede leidmise osas käesolevas kriminaalasjas asitõendiks olevalt kilekotilt ja elektroonilistelt kaaludelt. Nii on kriminaalmenetluse käigus lisaks kilekotile ja kaaludele Tallinnas, Xxxxxxxxx xxx xxxx asuvast korterist äravõetud ka tühjasid minigrip kilekotte ja plastikpurke kirjadega „Glükoos” s.o esemed, mida kasutatakse narkootiliste ainete pakendamiseks ning lahjendamiseks. Selliste asitõendite leidmine korterist kinnitab asjaolu, et korterit on soovitud kasutada narkootiliste ainete pakendamiseks. S. Zabelina ütluseid ei saa pidada usaldusväärseteks. S. Zabelina on ütluseid andnud soovist vabaneda vastutusest ning ei ole kohtuistungil esitanud ühtegi tõendit, mis annaksid võimaluse tema väiteid kontrollida. Olukorras, kus tema suhtes kahtluse tekkimisest kuni kohtuistungi toimumiseni kulus 7 kuud olid S. Zabelinal kõik võimalused koguda ja esitada tõendeid reaalse maniküüriteenuse osutamise kohta, samuti varem deklareerimata, kuid tegelikkuses olemas olnud tulude deklareerimiseks, kuid sellist võimalust S. Zabelina ei kasutanud. Ilmselge on asjaolu, et J. Azarkini elukaaslasena oli S. Zabelina teadlik sellest, millised on J. Azarkini sissetulekuallikad. Pangakonto väljavõttest ilmneb, et alates
18. a algusest on S. Zabelina pangakontole laekunud sularaha peamiselt pangaautomaatide kaudu teostatud sissemaksetena. Suur sularahakäive on iseloomulik narkokuritegude toimepanemisel. Samas ilmneb S. Zabelina pangakonto väljavõttest, et alates
19. a veebruarist on pangakontolt tehtud 21 korral väljamakseid J. Azarkini huvides (tasud kommunaalteenuste, sideteenuste jms eest), mis viitab asjaolule, et S. Zabelina pangakontot kasutas aktiivselt ka J. Azarkin. J. Azarkini ütlused on usaldusväärsed osas, mis puudutavad asjaolu, et ta tegutses narkootiliste ainete ebaseaduslikul käitlemise varalise kasu saamise eesmärgiga. Samuti on J. Azarkini ütlused usaldusväärsed selles osas, et J. Azarkin on tõepoolest olnud sõiduauto Honda kasutaja, kuivõrd sõiduki kasutamisele tema poolt viitavad nii kohtuistungil avaldatud väärteootsus (tl. 207-208), varjatud jälgimise protokoll (tl. 67-68) kui tema enda ütlused. Samas ei ole võimalik hinnata J. Azarkini ütluste usaldusväärsust osas, mis puudutab narkootiliste ainete toimetamist I. M. elukohta 31.03.
20. a tema käes olnud musta värvi jope käises. Lähtudes narkootilisi aineid sisaldanud kilekotil olnud ainsast tuvastatud DNA jäljest tuleb järeldada, et amfetamiini toimetas korterisse S. Zabelina, mitte aga J. Azarkin üksi. Samuti ei ole usaldusväärsed J. Azarkini ütlused osas, mis puudutavad tema sissetuleku legaalset päritolu. Nii väitis J. Azarkin kohtuistungil, et on alates vanglast vabanemisest teeninud raha mitteametlikult ehitajana töötades, kuid ei nimetanud ehitusobjekte ega ettevõtet, mille heaks töötas. Kohus on jätnud tähelepanuta DNA ekspertiisiakti (tl. 22-27) punktides nr 2, 3 ja 6 kajastatu, mille kohaselt ei saa välistada S. Zabelina DNA leidumist ekspertiisobjektidel. Samuti on ekspertiisiaktis selgitatud, et DNA täieliku segaprofiili puhul on S. Zabelina DNA alleelid tulnud esile kõigis analüüsitud DNA lookustes. Selline eksperdi järeldus on käsitletav kohtukõlbliku tõendina. Arvestades S. Zabelina DNA jälgedega kilekoti ja kaalude leidmise konteksti on tõenäoline, et esemetel leidub tõepoolest jälgi tema DNA-st. S. Zabelina bioloogilise materjali leidumine antud esemetel on võimalik vaid S. Zabelina aktiivsest kokkupuutest nimetatud objektidega. 4 Lisaks eelnevale ei võtnud kohus arvesse A. T. ütlused 31.03.
21. a teostatud läbiotsimise käigu kohta, samuti läbiotsimisprotokollis kajastatu kohta. Tunnistaja ütluste kohaselt soovis süüdistatav J. Azarkin juba läbiotsimise alguses vabatahtlikult välja anda 1,6 kg amfetamiini. J. Azarkini taotlus on kajastatud ka läbiotsimisprotokollis (tl. 10-11). Tulenevalt narkootilise aine ekspertiisiaktis kajastatust leiti ja võeti korterist ära 1562 grammi amfetamiini sisaldavat pulbrit. J. Azarkin sai narkootilise aine kaalu teada ainult tingimustes, kus ainet oli tema juuresolekul varasemalt kaalutud. Narkootikume kaaludes ei valata kaaludele narkootikume sisaldavat pulbrit, vaid aineid kaalutakse pakendis. Kuivõrd jäljed S. Zabelina DNAst leiti elektrooniliste kaalude sisselülitamisnupult, pidi just S. Zabelina olema isikuks, kes ained ära kaalus. Arvesse võttes asjaolu, et S. Zabelina DNA jälgi leidus ka narkootilisi aineid sisaldanud kilekoti sangadel, on loogiline järeldada, et koti narkootikumidega tõstis füüsiliselt peidikusse just S. Zabelina. Kuivõrd tulenevalt korteri läbiotsimisprotokollist leiti I. M. korterist ka glükoosi ning minigrip kilekotte, on põhjust järeldada, et I. M. korterit kasutasid J. Azarkin ja S. Zabelina narkootiliste ainete pakendamiseks ning kaalumiseks. Käesoleva menetluse käigus on tuvastatud, et J. Azarkin ja S. Zabelina on vähemalt
22. a jaanuarist tegelenud narkootiliste ainete ebaseadusliku käitlemisega. Kohtuistungil avaldatud tõenditest ilmneb, et süüdistatavad on narkootiliste ainete ebaseadusliku käitlemise eesmärgil ning enda tabamisriski vähendamiseks kasutanud narkootiliste ainete pakendamiseks, kaalumiseks ja peitmiseks mõlema süüdistatava ühise tuttava I. M. korterit, viimase teadmata toimetanud korterisse elektroonilised kaalud, minigrip kilekotid, glükoosi ja amfetamiini sisaldava pulbri. Nii ilmneb, et süüdistatavad omandasid ühiselt ja kooskõlastatult vähemalt 1562 grammi amfetamiini sisaldavat pulbrit. Samuti ilmneb kohtuistungil avaldatud tõenditest, et S. Zabelina on J. Azarkini juuresolekul kaalunud korterisse toimetatud amfetamiinisegust pulbrit ning tõstnud vastavalt kokkuleppele J. Azarkiniga kilekoti narkootiliste ainetega peidikusse, kust narkootiline aine leiti ja ära võeti. Eelnevale viitavad S. Zabelina DNA jäljed narkootiliste ainete kaalumiseks kasutatud kaaludel, samuti narkootilisi aineid sisaldanud kilekotil, samuti J. Azarkini täpne teadmine nii narkootiliste ainete peidukoha kui kaalu kohta. Kohtuistungil uuritud tõenditest ilmneb, et osa kuritegude tulemusena saadud sularahast kandsid süüdistatavad S. Zabelina pangakontole arvestades asjaoluga, et kriminaalkaristusteta isikuna on S. Zabelinat vähem alust kahtlustada kuritegude toimepanemise läbi tulu saamises. Enda sissetulekuallikate varjamiseks teostas J. Azarkin isiklikke sularahatehinguid läbi S. Zabelina pangakonto lootes seeläbi vältida enda ebaseaduslike sissetulekuallikate avastamist. Samuti aitas S. Zabelina kriminaaltulude varjamisele kaasa sõiduauto Honda HR-V omandamisel nõustudes enda kandmisega autoregistri andmebaasi auto omanikuna teades, et tegelikkuses on sõiduauto omandatud J. Azarkini arvel ning viimasele kasutamiseks. Kohus mõistis J. Azarkinile kuriteo raskusele mittevastava karistuse. Kohus nõustus prokuröri seisukohaga selles, et J. Azarkini süüd raskendavaks asjaoluks on omakasu ajend, kaks varasemat karistust samaliigilise kuriteo toimepanemise eest ei ole mõjutanud teda uusi kuritegusid mitte toime panema ning seetõttu ei ole võimalik J. Azarkini karistamine KarS §184 lg 2 sanktsiooni alammäära lähedase karistusega. Samuti tuleb J. Azarkini karistamisel arvesse võtta asjaolu, et isegi reaalne vangistus viimase narkokuriteo toimepanemise eest ei takistanud teda vangistuses uut kuritegu toime panemast. Arvestades J. Azarkini tegevuses tuvastatud süüd raskendavaid asjaolusid – talle ning S. Zabelinale on esitatud süüdistus ligi 1400 isikule joobe tekitamiseks piisava narkootikumikoguse ebaseaduslikus käitlemises – on põhjendatud J. Azarkini karistamine KarS §184 lg 2 sätestatud sanktsiooni keskmise lähedaselt. 5 Kohus on J. Azarkinile karistuse mõistmisel ekslikult kohaldanud KarS §57 lg 1 p 3 sätestatud karistust kergendavat asjaolu ning leidnud, et J. Azarkin on kohtuistungil enda süüd täielikult tunnistanud. Kohus on jätnud tähelepanuta asjaolu, et kohtuistungil uuritud tõendid viitavad nii J. Azarkini kui S. Zabelina süüle kuritegude toimepanemises, kuid süüdistuses kirjeldatud kuriteo toimepanemist ei ole tunnistanud kumbki süüdistatavatest. Seega ei ole ei J. Azarkini ega S. Zabelina puhul alust rääkida karistust kergendavatest asjaoludest. Sarnaselt J. Azarkiniga tuleb ka S. Zabelina süüd raskendava asjaoluna arvesse võtta omakasu ajendit. Lisaks eelnevale tuleb nii J. Azarkinile kui S. Zabelinale karistuse mõistmisel arvesse võtta õiguskorra kaitsmise huvisid. J. Azarkinile karistuse mõistmisel tuleb arvesse võtta asjaolu, et isiku teos puuduvad vastutust kergendavad asjaolud, kuid süüd raskendava asjaoluna esineb tegutsemine omakasu ajendil. Samuti tuleb J. Azarkinile karistuse mõistmisel arvesse võtta tema poolt toimepandud kuriteo olemust. Lisaks eelnevale on J. Azarkini näol tegemist varem kahel korral narkokuriteo toimepanemise eest karistatud isikuga, kellele varasemad karistused samaliigilise kuriteo toimepanemise eest ei ole avaldanud loodetud mõju ning ei ole teda takistanud uute kuritegude toimepanemisel. Seega ei ole põhjendatud J. Azarkini karistamine alla KarS §184 lg 2 p 2 sanktsiooni keskmist karistust. S. Zabelinale karistuse mõistmisel tuleb arvesse võtta asjaolu, et tegemist on varem karistamata isikuga. Arvestades asjaolu, et S. Zabelina elas koos kogenud narkokurjategijaga on alust arvamuseks, et S. Zabelina täitis kuritegude toimepanemisel teisejärgulist rolli (narkootiliste ainete peitmiskoha valimise ning kriminaaltulu varjamise rolli) ning poleks puuduvate kontaktide tõttu saanud ise narkootikume levitada. Kogutud tõendid viitavad asjaolule, et J. Azarkin kasutas S. Zabelinat kuritegude toimepanemisel ära ning seega on S. Zabelina süü antud kuriteos J. Azarkini süüst väiksem. Seetõttu on põhjendatud S. Zabelinale J. Azarkini karistusest väiksema karistuse mõistmine. Kuivõrd S. Zabelina puhul on usutav asjaolu, et ta suudab vabaduses elu jätkata kuritegusid toimepanemata, ei ole vajalik tema mõjutamine reaalse vangistusega ning teda on võimalik karistada tingimisi vangistusega. Prokurör taotes Harju Maakohtus sõiduauto Honda HR-V reg.nr-ga XXX suhtes KarS §83’2 lg 1 sätestatud laiendatud konfiskeerimise kohaldamist ning laiendatud konfiskeerimist S. Zabelinalt kinnipidamisel äravõetud 874.- krooni suhtes. Sõiduauto Honda osas asus kohus seisukohale, et tegemist on S. Zabelinale kuuluva sõiduautoga, millel ei ole seost J. Azarkiniga, samuti ei ole kohtu hinnangul kriminaaltuluga tegemist S. Zabelinalt äravõetud sularaha näol. Samas on kohus jätnud tähelepanuta tõendid, mis viitavad otseselt asjaolule, et sõiduauto Honda on omandatud J. Azarkini arvel ning tema huvides. Kohtuistungil avaldatud S. Zabelina pangakonto väljavõttest ilmneb, et 01.01.
23. a seisuga oli tema pangakontol saldo 6,50.- krooni. Peale 01.01.
24. a pangakontole kantud sularaha on pangakonto väljavõttest tulenevalt kulutatud erinevateks olmekulutusteks. Seega lükkab pangakonto väljavõte ümber S. Zabelina väited sõiduauto ostmiseks raha kogumises, kuna legaalsete sissetulekute korral ei oleks S. Zabelinal olnud alust kogutava raha olemasolu varjamiseks ning selle turvalisemaks säästmiseks pangakontol hoidmiseks. Järeldada tuleb, et sõiduauto omandamine oli võimalik vaid J. Azarkini arvel, kuna J. Azarkini suhtes on kohus tõendatuks lugenud eelduse, et viimasel oli kuritegelik sissetulekuallikas. Harju Maakohtu poolt uuritud tõendite alusel saab teha järelduse, et J. Azarkin oli sõiduauto Honda pidev kasutaja. Seetõttu tuleb sõiduauto kui J. Azarkini arvel omandatud, S. Zabelina 6 nimele sõiduki tegeliku omaniku varjamiseks registreeritud vara suhtes kohaldada KarS §83’2 lg 1 sätestatud laiendatud konfiskeerimist. Kuivõrd S. Zabelina ei ole esitanud tõendeid enda sissetulekute legaalse päritolu kohta, kohtuistungil avaldatud tõendid kinnitavad tema poolt KarS §184 lg 2 p 1 sätestatud kuriteo toimepanemist ning prokurör taotles Harju Maakohtus tema karistamist üle 3 aasta pikkuse vangistusega, ilmnevad ka S. Zabelina puhul kõik KarS §83’2 lg 1 sätestatud eeldused sularaha laiendatud konfiskeerimiseks. Prokurör palub tühistada Harju Maakohtu 14.10.
25. a otsus osaliselt Janoš Azarkini süüdimõistmises osas KarS §184 lg 2 p 2 ja õigeksmõistmises KarS §184 lg 2 p 1 järgi ning mõista J. Azarkin süüdi ja karistada teda KarS §184 lg 2 p 1, 2 järgi 10 aasta pikkuse vangistusega Tühistada Harju Maakohtu 14.10.
26. a otsus osaliselt Svetlana Zabelina õigeksmõistmises KarS §184 lg 2 p 1 järgi ning karistada teda 5 aasta pikkuse vangistusega, mis jätta KarS §73 lg 1 alusel tingimisi kohaldamata 5 aasta pikkuse katseajaga Vastavalt KarS §83’2 lg 1 kohaldada süüdimõistetud J. Azarkinilt äravõetud sõiduauto Honda HR-V reg.nr-ga xxx xxx suhtes laiendatud konfiskeerimist ning S. Zabelinalt äravõetud sularaha summas 874.- krooni osas. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS.
27. Apellant- prokurör toetas esitatud apellatsiooni ja palus selles esitatud taotlused rahuldada. Süüdistatavad taotlesid maakohtu otsuse muutmata jätmist. Kaitsjad taotlesid maakohtu otsuse muutmata ja prokuröri apellatsiooni rahuldamata jätmist. Leidsid, et maakohus on piisava selgusega oma seisukohti põhistanud. Tõendeid süüdistatavate grupis tegutsemisest kuriteo toimepanemisel pole prokuröri poolt esitatud. RINGKONNAKOHTU KRIMINAALKOLLEEGIUMI PÕHJENDUS JA JÄRELDUS:
28. Kohtukolleegium, tutvunud toimiku materjalidega, apellatsiooni sisuga ja ära kuulanud menetlusosalised, leiab järgmist: 5.1 Nõustuda ei saa prokuröri apellatsioonis väidetuga, et maakohus on jätnud tähelepanuta DNA ekspertiisiaktis antud arvamuse. Maakohus on analüüsinud DNA ekspertiisiaktis antud arvamuse kui tõendi seaduslikkust ning on viidates Riigikohtu lahendile leidnud, et tegemist ei ole kohtukõlbuliku tõendiga. Nimelt on Riigikohus oma lahendis nr 3-1-1-63-08 sedastanud, et praktikas on põhimõtteliselt aktsepteeritud tõendina kategoorilise eksperdiarvamuse kõrval ka tõenäolikku arvamust kuid ekspertiisiarvamuses toodud - "/--/ ei ole võimalik teha usaldusväärseid järeldusi R. P ja/või A. K. pärineva bioloogilise materjali sisaldumise/mittesisaldumise kohta nendes segaproovides" ja "ei saa kindlalt välistada P. V. pärineva bioloogilise materjali sisaldumist nendes segaproovides" - ei ole siiski käsitatav ka tõenäoliku eksperdiarvamusena, kuna selles ei sisaldu ühtegi järeldust. Antud juhul on ekspert andnud analoogse sõnastusega arvamuse ning seega maakohus õigustatult viidates Riigikohtu lahendile jättis sellise ekspertarvamuse tõendite kogumist välja. Prokurör, viidates samale otsusele, on tulnud Riigikohtust erinevale järeldusele, kuid 7 pole põhjendanud millistel seaduslikel alustel nii maakohus kui ka ringkonnakohus saaks eirata Riigikohtu seisukohta analoogse küsimuse lahendamisel. Seetõttu kohtukolleegium jätab tähelepanuta prokuröri apellatsioonis esitatud viited nimetatud eksperdiarvamusele kui S.Zabelina süüd kinnitavale tõendile. 5.2 Asjakohased ei ole apellatsioonis esitatud etteheited sellest, et maakohus jättis tähelepanuta fakti, et S. Zabelina ja J.Azarkin elasid koos ja neil oli ühine majapidamine. Kohtukolleegium leiab, et isikute ühine majapidamine ei ole iseenesest asjaoluks, mis annaks piisavat alust tuvastada mõlema isiku käitumises kuriteokoosseisu kuuluvate tunnuste olemasolu ehk fakti, et nende pikaajaliseks sissetulekuallikaks on olnud narkootiliste ainetega käitlemine. Siinjuures peab kohtukolleegium vajalikuks osutada, et pulber narkootilise ainega koos narkootilise aine käitlemisele viitavate esemetega leiti ja võeti ära I. M. elukohast, Tallinnas XXXXXXXX XXX XX-XX korterist, mitte aga süüdistatavate elukohast, Xxxxxxxxx xxx xx-xx/ I kd. t.lk.5-6, 10-11/. Samuti ei leitud viiteid kuriteole S.Zabelina omanduses olevast sõiduautost. I. M. osas on aga kohtueelse uurimise käigus menetlus lõpetatud / I kd. t.lk. 174175/. 5.3 Süüdistuses pole välja toodud suures koguses narkootilise aine omastamise aega ning kohtule ei ole esitatud tõendeid millega oleks olnud võimalik ümber lükata süüdistatava J.Azarkini poolt antud ütlusi sellest, et I. M. korteris läbiotsimise käigus leitud ja äravõetud narkootiline aine oli ta sinna viinud vahetult enne läbiotsimist. Kohus on seadusliku tõendina kasutanud ja hinnanud usaldusväärseks jälitustoimingu protokolli, millest nähtub, et samal päeval J.Azarkin koos tuvastamata isikuga sõitis ringi ning koos I. M.ga sõitis viimase elukohta. Korterisse sisenesid J.Azarkin ja I. M. kell 19.
29. Hiljem sõitis maja juurde ka S.Zabelina ja sisenes majja kell 19.
30. Kinni peeti isikud uuesti majast väljumisel kell 21.00 ja läbiotsimine viidi läbi 21.25/ I kd. t.lk. 10-11, 67-69/. Kohtukolleegium nõustub maakohtu järeldusega, et kuna puuduvad tõendid tuvastamaks täpset aega millal oli narkootiline aine XXXXXXXX XX-XX korterisse viidud, pole süüdistatava J.Azarkini ütluseid kummutavaid tõendeid. 5.4 Kohtukolleegium ei saa nõustuda prokuröri väitega, et maakohus ei arvestanud A. T. ütlusi teostatud läbiotsimise käigu kohta. Menetlustoimingu läbiviinud isiku tunnistajana ülekuulamist on kajastanud Riigikohus oma lahendites / näiteks 3-1-1-47-08/ ning on sedastanud, et menetleja ametniku ülekuulamine tunnistajana on võimalik mitte kriminaalmenetluse eset puudutavate küsimuste osas vaid mingi menetlustoimingu täpse käigu kohta. Maakohus on A. T. kui menetlustoimingu läbiviinud isiku ütlusi läbiotsimise käigu kohta otsuses kajastanud ja hinnanud need koos läbiotsimisprotokolliga seaduslikeks tõenditeks. Ka prokurör on apellatsioonis märkinud, et läbiotsimise alguses soovis J.Azarkin koheselt välja anda korterisse peidetud narkootilise aine. Küll aga ei saa ei tunnistaja ütlusest ega ka protokollist teha kohtukolleegiumi veendumuse kohaselt järeldust, et just S.Zabelina oli isikuks, kes narkootilise aine peitis. Asjaolu, et prokurör on sujuvalt läbiotsimisprotokolli ja tunnistaja ütlustelt liikunud ekspertiisiaktis antud arvamusele, millega luges tõendatuks S.Zabelina süü, ei anna alust hinnata ei A. T. ütlusi ega läbiotsimisprotokolli erinevalt maakohtu poolt antavast hinnangust ega anna ka alust tuvastada, et maakohus oleks jätnud ülalnimetatud tõendid arvestamata. 5.5 Prokurör on apellatsioonis leidnud, et juba 2007 aasta jaanuarist alates on süüdistatavad tegelenud narkootilise aine käitlemisega. Samas aga pole prokurör viidanud millistele 8 tõenditele selline järeldus tugineb. Nagu kohtukolleegium eespool juba nentis, kooselu ning ühine majapidamine ega ka fakt, et S.Zabelina on oma pangakontolt teinud ülekandeid elukaaslase kulutuste katteks või kommunaalmaksete tegemiseks korteri eest kus ta ka faktiliselt ise elas, ei anna alust lugeda tõendatuks suures koguses narkootilise aine käitlemist tema poolt. Kummutamatud on ka J.Azarkini ütlused sellest, et elukaaslase pangakonto kaudu arveldamine oli vajalik seetõttu, et temal endal oli rahaliste nõuete täitmata jätmise tõttu pangakonto arestitud, tema suhtes viidi läbi täitemenetlust ja tal olid võlad. Kohtule oli esitatud tõend sellest, et S.Zabelina on alates 04.05.2004 registreeritud füüsilisest isikust ettevõtjana, ning tema tegevuseks on maniküüriteenused. Sellise teenuse pakkumise kohta on süüdistatav andnud ütlusi ka kohtuistungil. Ütluste kohaselt FIE-na töötades ta käis klientidel ka kodus ning temaga arveldati sularahas, ta pani osa sularaha panka, kuid mitte kõik. Samuti ei deklareerinud ta kogu tulu, et raha jääks rohkem kätte. Kohtukolleegium nõustub maakohtu järeldusega, et sellesisulisi ütlusi ümberlükkavaid tõendeid pole kohtule esitatud. Prokuröri järeldus, et pangakontole automaatide kaudu teostatud sissemaksetena laekunud sularaha on iseloomulik narkokuritegude puhul võib vastata tõele, kuid ei välista olukorda, et FIE-na töötav isik, kellele makstakse ka sularahas paneb selle samal viisil oma pangakontole. Prokuröriga analoogsele järeldusele tulemiseks ei piisa vaid üldisest tõdemusest. Antud juhul ei ole tõendeid sellest, et alates 2007 aasta jaanuarist S.Zabelina käitles suures koguses narkootilist ainet. Ülaltoodust lähtuvalt kohtukolleegium leiab, et kuigi prokuröri apellatsioonis esitatud argumente saab küll hinnata eluliselt loogilisteks, kuid süüdimõistev otsus ei saa tugineda ka ükskõik kui loogilistele oletustele. Antud juhul kohtukolleegium nõustub maakohtu järeldusega, et puuduvad piisavad tõendid tuvastamaks S.Zabelina käitumises KarS § 184 koosseisus ettenähtud narkootilise aine suures koguses grupis koos J.Azarkiniga ebaseadusliku käitlemise tunnuseid, kõik kõrvaldamata kahtlused tuleb tõlgendada süüdistatava kasuks.
31. Maakohus on lugenud tuvastatuks, et J.Azarkini elukohast äravõetud sularaha 55 000 krooni ja 65 EURi kuulub temale ja on saadud kuriteo toimepanemise tulemusena ja kuulub konfiskeerimisele. Sellekohast järeldust pole vaidlustatud. Prokurör on apellatsioonis esitanud taotluse KarS § 832 lg 1 alusel sõiduauto Honda ja S.Zabelinalt äravõetud sularaha 874.0 krooni konfiskeerimiseks. KarS § 832 lg 1 alusel kuulub kuriteo toimepanemise tulemina saadud vara konfiskeerimisele kui see kuulub otsuse tegemise ajal toimepanijale. Sularaha 874.00 krooni ja sõiduauto kuuluvad S.Zabelinale, kelle osas ringkonnakohus jätab maakohtu õigeksmõistva otsuse muutmata. Seega prokuröri poolt taotletud alusel nimetatud sularaha ja sõiduauto konfiskeerimisele ei kuulu. Samuti puudub alus kohaldada KarS § 832 lg 2 sätestatut. Puuduvad tõendid sellest, et 2007 juulis ostetud sõiduauto oleks soetatud täielikult või olulises osas 2006 aasta oktoobris vanglast vabanenud J.Azarkini poolt kuriteoga saadu arvel.
32. Prokurör on taotlenud kohtuotsuse tühistamist ka J.Azarkinile mõistetud karistuse osas ja uue otsusega temale pikemaajalise karistuse mõistmist. Kohtukolleegium leiab, et taotlus on asjakohane ning kohtuotsus J. Azarkinile mõistetud karistuse osas kuulub tühistamisele. 9 Kohtukolleegiumi veendumuse kohaselt ei ole maakohus piisavalt arvestanud J.Azarkini süü suurust. Vastavalt seadusele on narkootilise aine kogus suur, kui sellest piisab narkojoobe tekitamiseks kümnele või enamale isikule. Antud juhul on tuvastatud, et äravõetud narkootilise aine kogusest puhtal kujul piisaks ligi 1400 isikule joobe tekitamiseks. Kohtukolleegium leiab, et juba toimepandu raskus annab aluse süüdlasele mõista range karistus ja seda vähemalt sanktsiooni keskmises määras. KarS § 184 lg 2 ettenähtud sanktsiooni keskmiseks määraks on 9 aastat. Maakohus on tuvastanud, et süüdistatav pani kuriteo toime omakasu motiivil, mis on KarS § 58 p 1 kohaselt karistust raskendavaks asjaoluks. Selline asjaolu kuulub karistuse mõistmisel arvestamisele. Karistust kergendava asjaoluna on maakohus arvestanud puhtsüdamliku kahetsust. Prokurör on taotlenud sellise kergendava asjaoluga mittearvestamist. Vastupidiselt prokurörile kohtukolleegium leiab, et süüdistatava poolt kaassüüdistatavast elukaaslase suhtes süüstavate ütluste mitteandmine või nn. kogu süü enda peale võtmine, ei välista iseenesest tema anda poolt toimepandu osas kahetsust. Samas kohtukolleegium leiab, et KarS § 57 lg 1 p 3 ettenähtud karistust kergendava asjaoluga saab arvestada vaid juhul kui tegemist on tõeliselt siira kahetsusega. Kriminaalkolleegiumi veendumuse kohaselt pole antud juhul maakohtu istungil J.Azarkini poolt oma süü tunnistamine võrdsustatav siira kahetsusega toimepandus. Sellisele veendumusele jõudis kolleegium seetõttu, et tegemist on isikuga, kes on korduvalt toime pannud narkootikumidega seotud kuritegusid, kes ka vanglas, kandes karistust narkoainetega käitlemise eest paneb toime uue narkootikumidega seotud kuriteo, kes vabaks saades jätkab analoogse kuriteo toimepanemist ning kes tabatakse kuriteo toimepanemist kinnitavatel asjaoludel. Sellistel asjaoludel ja isiku poolt toimepandu kahetsemine pole tõsiseltvõetav ega karistust kergendava asjaoluna arvestatav. Karistuse mõistmisel on vajalik arvestada ka süüdlase isikuga. J.Azarkin on narkootiliste ainetega seotud kuritegude järjepidev toimepanija. Vaatamata ka varem mõistetud reaalsetele vangistustele, pole sellised lühemaajalised karistused sundinud teda loobuma narkootilise aine ebaseaduslikust käitlemisest. Oma sissetulekuallikaks valis ta kuriteo toimepanemise tulemusena saadava tulu. Kohtukolleegiumi veendumuse kohaselt selline käitumine näitab ükskõikset suhtumist nii õiguskorda kui ka teiste isikute tervisesse ja annab seadusliku aluse range karistuse mõistmiseks. Kuna kohtukolleegium ei jaganud prokuröri järeldust grupis kuriteo toimepanemise osas, ei ole alust täielikult nõustuda prokuröri taotlusega J.Azarkinile mõistetud vangistuse tähtaja osas. Kohtukolleegium leiab, et nii karistuse mõistmisel arvestatav süü suurus kui ka süüdlase isik annab aluse J.Azarkinit karistada sanktsiooni keskmises määras ettenähtud karistusega, ehk 9 aastase vangistusega.
33. Kohtukolleegium leiab, et maakohus on jätnud tähelepanuta fakti, et õigeksmõistetu S.Zabelina on olnud kohtueelsel uurimisel kinnipeetav 31.03.-01.04.
34. KrMS § 314 p 6 ja riigi poolt isikule alusetult vabaduse võtmisega tekitatud kahju hüvitamise seaduse § 2 lg 2 kohaselt tekib Svetlana Zabelinal õigus hüvitisele vahi all viibitud aja eest
35. märts 2009 kuni
36. aprill
37. Hüvitise taotlemise kord on ette nähtud riigi poolt isikule alusetult vabaduse võtmisega tekitatud kahju hüvitamise seaduse §-s
38. Kohtukolleegium leiab, et ringkonnakohtul on võimalik selline minetus parandada ja otsust selles osas täpsustada. 10
39. Eeltoodu alusel ja juhindudes KrMS § 337 lg 1 p 4, § 338 p 4, § 340 lg 4 p 4 tühistab ringkonnakohus osaliselt Harju Maakohtu 14 oktoobri 2009 otsuse ja teeb uue otsuse. Prokuröri apellatsiooni rahuldab osaliselt. IVI KESKÜLA MEELIKA AAVA PAAVO RANDMA 11