Obsah (8)

§ 29§ 23§ 155§ 120§ 2§ 150§ 87§ 132

1 Ärakiri KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Viru Maakohus Kohtuasja number 4-09-15485 Otsuse kuupäev 29.märts 2010.a. Kohtunik Tiit Kullerkupp Väärteoasi Väärteoasi Oliver Meil`i kaebus Ida Polit

§ 29lg 1 p 1 alusel.

alusel.

§ 23

alusel hüvitada Oliver Meil`le riigieelarve vahenditest õigusabikulud summas 4320 (neli tuhat kolmsada kakskümmend) krooni. Rahandusministeeriumil kanda nimetatud summa Gunnar Meil`i arvelduskontole nr 10502004337005 AS`s SEB Pank. 2 Kohtuotsuse peale on on õigus esitada kassatsioon Riigikohtule Viru Maakohtu kaudu. Kui kohtumenetluse pool soovib kasutada kassatsiooniõigust, peab ta sellest kirjalikult teatama Viru Maakohtule 7 päeva jooksul ja esitama kassatsiooni 30 päeva jooksul arvates päevast, mil otsus otsus oli poolele kättesaadav.

§ 155

lg 2 kohaselt on kassatsiooni esitamise õigus menetlusaluse menetlusaluse isiku advokaadist kaitsjal, kohtuvälisel menetlejal või tema advokaadist esindajal. esindajal. Kohtuotsuse ärakiri pooltele kätte toimetada ning otsuse jõustumisel õigusabikulude hüvitamise osas täitmiseks Rahandusministeeriumile. Rahandusministeeriumile. saata saata Asjaolud, Asjaolud, taotlus ja kohtumenetluse poolte seisukohad. seisukohad. 04.08.2009.a. saabus Viru Maakohtu Rakvere kohtumajale Oliver Meil`i kaebus Ida Politseiprefektuuri Rakvere politseiosakonna komissar Margo Kukk`e 20.07.2009.a. otsusele väärteoasjas nr 2590,09,

1. Kaebusega taotletakse nimetatud otsuse tühistamist ning väärteomenetluse lõpetamist. Kaebuse kohaselt koostati 18.06.2009.a. O.Meil`i suhtes Ida Politseiprefektuuri Rakvere politseiosakonna juhtivkonstaabel Helgo Talalaev poolt väärteoprotokoll AB 1136215 selle kohta, et 17.06.2009.a. kell 01.50 kaebuse esitaja „juhtis mootorsõidukit omamata vastava kategooria juhtimisõigust; juhtis registreerimata mootorsõidukit; juhtis mootorsõidukit, millel puudus kohustuslik kehtiv liikluskindlustuspoliis” (edaspidi väärteoprotokoll). 20.07.2009.a. tegi Ida Politseiprefektuuri Rakvere politseiosakonna komissar Margo Kukk otsuse väärteoasjas nr 2590,09,005683, millise kohaselt määras kaebuse esitajale liikluseeskirja (edaspidi LE) § 70 p. 1, § 70 p. 2 ja § 220 nõuete rikkumise eest karistuseks, vastavalt liiklusseaduse (edaspidi LS) §-le 741 lg 2, rahatrahvi 170 trahviühikut, s.o. 10,200.00 EEK ja vastavalt LS §-le 74`3 rahatrahvi 30 trahviühikut s.o. 1,800.00 EEK, kokku 12,000.00 EEK (edaspidi väärteootsus). Väärteoprotokolli kohaselt rikkus kaebuse esitaja LE § 70 p 1, LS § 20 lg 1, § 220 ja § 70 p 2 nõudeid. Paragrahvi 220 liiklusseadus ei sisalda, mistõttu jääb arusaamatuks, mida kaebuse esitajale ette heidetakse. LS § 70 p 2 on kohaldatav maastikusõidukitele, mistõttu on kohtuvälise menetleja viide kõnealusele paragrahvile ebaõige ning asjakohatu. Väärteoprotokollist nähtuvalt on kaebuse esitaja poolt väidetavalt toime pandud väärtegude kvalifikatsioon LS § 74¹ lg 1, § 74³ ja liikluskindlustuse seaduse § 661 lg
2. Kuivõrd kaebuse esitajale heidetakse ette üksnes liikluseeskirja nõuete rikkumist, millised käsitlevad juhtimisõigust tõendava dokumendi olemasolu ning liiklusseaduse nõuete rikkumist, millised käsitlevad mootorsõiduki juhtimise õigust, on ebakohane kohtuvälise menetleja viide liikluskindlustuse seadusele, samuti LS §-le 74³, kuivõrd nimetatud paragrahv käsitleb registreerimata sõiduki juhtimist. Kuivõrd väärteoprotokolli kohaselt ei ole kaebuse esitaja nimetatud nõudeid rikkunud, on ka kaebuse esitajale ette heidetavad väärteod kvalifitseeritud ebaõigesti. Kaebuse esitaja leiab, et isiku karistamiseks peaks nähtuma tema suhtes koostatud väärteoprotokollist üheselt ja selgelt, mida temale ette heidetakse. Väärteoprotokoll nr AB 1136215 nimetatud nõuetele ei vasta, mistõttu on kõnealuse protokolli alusel kaebuse esitaja karistamine täiesti põhjendamatu ning rikub kaebuse esitaja õigusi. Käesoleval juhul heidetakse kaebuse esitajale ette üksnes LE § 70 p 1 nõuete rikkumist, s.o. mootorsõidukijuhil peavad kaasas olema ning ta peab politseiametniku nõudel esitama sõiduki juhtimisõigust tõendava dokumendi. Teised väärteoprotokollis toodud sätted on ilmselgelt asjakohatud, kuivõrd ühte neist liiklusseadus ei sisaldagi, teine 3 käsitleb aga maastikusõidukeid, millisega käesoleval juhul tegemist ei olnud. Samuti ei ole nende sätetega seonduvat käsitletud protokollis toodud väärteo kirjelduses. Eeltoodust tulenevalt leiab kaebuse esitaja, et tema suhtes koostatud väärteoprotokoll on ebaselge, vastuoluline ning põhjendamatu, mistõttu ei taga see temale esitatud süüdistuse konkreetsust ega anna alust isiku karistamiseks. Lisaks eeltoodule on kaebuse esitaja väärteo kvalifikatsiooniks väärteoprotokollis märgitud LS § 74´1 lg 1, milline näeb vastutusena ette rahatrahvi kuni 100 trahviühikut või aresti. Kohtuvälise menetleja otsuses on kaebuse esitaja poolt väidetavalt toime pandud väärteo kvalifikatsiooniks aga hoopis LS § 74´1 lg 2, milline sätestab vastutusena rahatrahvi kuni 300 trahviühikut või aresti. Kaebuse esitajale määrati karistuseks nimetatud paragrahvi alusel rahatrahv 170 trahviühikut, s.o. otsuses on kohtuväline menetleja omavoliliselt ning väärteoprotokollis märgitut mitte arvestades määranud kaebuse esitajale karistuse teise liiklusseaduse sätte alusel, seejuures kaebuse esitaja olukorda tunduvalt raskendades. Kohtuvälisel menetlejal puudub võimalus kvalifitseerida tegu erinevalt kui seda on tehtud väärteoprotokollis. Lisaks LS §-le 74´1 lg 2 on kaebuse esitajale määratud karistus LS § 74´3 alusel, väärteoprotokollis puudub aga märge selle kohta, et kaebuse esitaja mingisuguseid liikluseeskirja nõudeid oleks rikkunud, millised annaksid aluse kaebuse esitajat LS § 74´3 alusel karistada. Lisaks asjaolule, et kaebuse esitaja suhtes koostatud väärteoprotokoll ning väärteootsus on vastuolulised, mistõttu jääb selgusetuks, mida kaebuse esitajale ette heidetakse, ei nõustu kaebuse esitaja ei väärteoprotokollis ega ka väärteootsuses toodud väärteo kirjeldustega. Kaebuse esitaja ei ole mootorsõidukit väärteoprotokollis märgitud väärteo toimepanemise kohas juhtinud, millist asjaolu rõhutas kaebuse esitaja ka väärteoprotokollis, samuti menetlusaluse isiku ülekuulamise protokollis. Kaebuse esitaja märkis, et ta liiklus xxx tänavale, lükates ratast enda kõrval. Kaebuse esitaja suhtles enda sõpradega kui nende juurde tuli politseipatrull. Käesoleva väärteo raames tunnistajana üle kuulatud A V märkis, et ta märkas mingisugust mootorratast sõitmas mööda xxx tänavat. Maja nr x juures sooritas see mootorratas parempöörde. Tunnistaja jõudis nimetatud maja taha „mõne aja möödudes“, seega kaotas ta mootorratta mõneks ajaks silmist. Kaebuse esitaja ning tema sõprade juurde jõudes tundis A V tema enda sõnul kaebuse esitaja kui enda õpilase ära. Kaebuse esitaja märgib, et tema karistamine üksnes A V ütluste alusel on lubamatu, kuivõrd nagu tunnistaja ütlustest nähtub, ei tundnud ta kaebuse esitajat ära mootorrattaga sõites, vaid xxxx maja taha jõudes, mil kaebuse esitaja seisis mootorratta kõrval ning rääkis sõpradega juttu. Mööda xxxx tänavat liikunud mootorratta kaotas A V tema enda kinnituste kohaselt vahepeal silmist. Kaebuse esitaja märgib, et A V pidi märkama sarnast mootorratast, mida juhtis keegi kolmas seni tuvastamata isik. Kaebuse esitaja xxxx tänaval mootorratast ei juhtinud. Samuti, kuivõrd mootorratta juht kandis kiivrit, millist asjaolu on tunnistanud ka A V , ei saanud ta enne xxxx tänaval asuva maja nr x taha jõudmist kaebuse esitajat ära tunda. Kaebuse esitaja rõhutab, et kuivõrd ei ole tuvastatud, et tema mootorratast xxxx tänaval juhtinud oleks, ei ole võimalik ka teda karistada ning väärteomenetlus tema suhtes tuleb

§ 29lg 1 p 1 alusel lõpetada, kuna .

kaebuse esitaja teos puuduvad väärteo tunnused. 15.03.2010.a. esitas Oliver Meil kohtule seisukoha ja taotluse kaitsjale tehtud kulutuste hüvitamiseks summas 4320 krooni. Seisukohas teatab kaebuse esitaja, et nõustub asja lahendamisega kirjalikus menetluses ning taotluses selgitab, et kaitsjale makstud 4320 krooni on põhjendatud, kuna vandeadvokaat Küllike Namm osutas Oliver Meil`le õigusabi alates väärteomenetluse alustamisest, tutvudes väärteoasja materjalidega ning 4 koostades kaebuse 20.07.2009.a. väärteoasjas nr 2590,09,005683 tehtud otsuse tühistamiseks. Hüvitatav summa palutakse kanda G M l`i arveldusarvele nr. xxxxx ASs SEB Pank. Taotlusele on lisatud AB Küllike Namm OÜ poolt väljastatud arve nr 814. Kohtuvälise menetleja Ida Politseiprefektuuri kirjaliku vastuse kohaselt, on kohtuväline menetleja seisukohal, et Oliver Meil`i kaebus tuleb rahuldada ja väärteoasi nr 2590,08,005683 lõpetada

§ 29

lg 1 p 1 alusel kuna komissar Margo Kukk`e määratud otsuse ja juhtivkonstaabel Helgo Talalaev`a poolt koostatud väärteoprotokoll ja kohtuvälises menetluses kogutud tõendid on vastuolulised. Kohtuväline menetleja palub asja arutada ilma tema osavõtuta. Kohtuotsuse põhjendused. Väärteomenetluse seadustiku (

) § 117 lg 1 p 4 kohaselt maakohtunik lahendab asja kirjalikus menetluses vastavalt käesoleva seadustiku §-le 120.

§ 120

lg 1 kohaselt maakohtunik võib kohtuistungit korraldamata lahendada kaebuse kirjalikus menetluses ja teha lahendi käesoleva seadustiku § 132 sätteid järgides, kui kohus on saatnud kaebuse koopia kohtumenetluse teisele poolele ning selgitanud tema seisukoha kaebuse suhtes ning kohtumenetluse pooled on kaebuses või selle vastuses teatanud, et nad ei soovi kohtuistungist osa võtta. Kohus, tutvunud kaebusega, kohtuvälise menetleja vastusega ja kohtuvälise menetleja poolt kohtule saadetud väärteoasja toimikuga, uurinud asjas olemasolevaid tõendeid ja hinnanud tõendeid nende kogumis, leiab, et Oliver Meil`i kaebus on põhjendatud.

§ 2

kohaselt kui käesolevas seadustikus ei ole sätestatud teisiti, kohaldatakse väärteomenetluses kriminaalmenetluse sätteid, arvestades väärteomenetluse erisusi. KarS § 2 lg 2 sätestab, et karistatakse teo eest, kui see vastab süüteokoosseisule, on õigusvastane ja isik on selle toimepanemises süüdi. KarS § 12 lg 1 sätestab, et süüteokoosseis on käesoleva seadustiku eriosas või muus seaduses sätestatud karistatava teo kirjeldus. Oliver Meil`i suhtes on koostatud väärteoprotokoll, mille kohaselt menetlusalune isik juhtis 17.06.2009.a. kell 01.50 mootorsõidukit xxxx linnas xxxx tänaval omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimise õigust, juhtis registreerimata mootorsõidukit, juhtis mootorsõidukit millel puudus kohustuslik kehtiv liikluskindlustuspoliis, seega isik rikkus LE § 70 p 1, LS § 20 lg 1, § 220 ja § 70 p 2 nõudeid ja pani toime väärteo LS § 741 lg 1, 743 ja LKindlS § 661 lg 1 järgi. LE § 70 p 1 kohaselt peavad mootorsõidukijuhil olema kaasas ning ta peab politseiametniku nõudel esitama sõiduki juhtimisõigust tõendava dokumendi. LS § 20 lg 1 kohaselt ei või mootorsõidukit juhtida isik, kellel ei ole vastava kategooria mootorsõiduki juhtimise õigust. Paragrahvi 220 liiklusseadus ei sisalda ning LS § 70 p 2 on kohaldatav maastikusõidukitele. Kohus leiab, et isiku karistamiseks peaks nähtuma tema suhtes koostatud väärteoprotokollist üheselt ja selgelt, mida temale ette heidetakse. Väärteoprotokoll nr AB 1136215 nimetatud nõuetele ei vasta, mistõttu on kõnealuse protokolli alusel O.Meil`i karistamine põhjendamatu ning rikub menetlusaluse isiku õigusi. Riigikohus on lahendis nr 3-1-1-25-06 rõhutanud, et „Isiku vastutusele võtmiseks on väärteoprotokollis, kohtuvälise menetleja otsuses ja samuti kohtuotsuses lisaks rikkumise kirjeldamisele vajalik viidata paragrahvi, lõike ja punkti täpsusega õigusaktile ja –normile, milles vastav kohustus on fikseeritud. See tagab süüdistuse 5 konkreetsuse ja kaitseõiguse ning väldib võimalikke vaidlusi selle üle, millise konkreetse kohustuse rikkumises isikut süüdistatakse“. Lisaks on väärteo kvalifikatsiooniks väärteoprotokollis märgitud LS § 741 lg 1, milline näeb vastutusena ette rahatrahvi kuni 100 trahviühikut või aresti. Kohtuvälise menetleja otsuses on kaebuse esitaja poolt väidetavalt toime pandud väärteo kvalifikatsiooniks aga hoopis LS § 741 lg 2, milline sätestab vastutusena rahatrahvi kuni 300 trahviühikut või aresti. Seega on otsuses kohtuväline menetleja omavoliliselt ning väärteoprotokollis märgitut mitte arvestades määranud isikule karistuse teise liiklusseaduse sätte alusel, seejuures isiku olukorda tunduvalt raskendades. Riigikohus on lahendis nr 3-1-1-52-08 rõhutanud, et „Kohus ei tohi karistada menetlusalust isikut teo eest, mida ei ole väärteoprotokollis kirjeldatud, samuti ei ole kohtul võimalik tuvastada väärteoprotokollis kajastamata koosseisulisi asjaolusid. Väärteoprotokolli piiridest väljumine on väärteomenetlusõiguse oluline rikkumine

§ 150lg 2 tähenduses.

Kui väärteoprotokolli teokirjelduse põhjal ei ole võimalik tuvastada, et menetlusalune isik on toime pannud väärteokoosseisule vastava teo, tuleb väärteomenetlus

§ 29lg 1 p 1 alusel lõpetada“.

Lisaks asjaolule, et O.Meil`i suhtes koostatud väärteoprotokoll ning väärteootsus on vastuolulised, mistõttu jääb selgusetuks, mida isikule ette heidetakse, ei ole kohtuvälise menetleja poolt korrektselt tuvastatud ka asjaolu, et O.Meil oleks mootorratast xxxx tänaval juhtinud, seega ei ole võimalik teda karistada ning väärteomenetlus tema suhtes tuleb

§ 29

lg 1 p 1 alusel lõpetada, kui isiku teos puuduvad väärteo tunnused.

§ 87

kohaselt arutatakse väärteoasja ainult menetlusaluse isiku suhtes ja väärteoprotokollis sätestatud ulatuses. Seega määratakse väärteoasja arutamise piirid kindlaks väärteoprotokollis sisalduva menetlusalusele isikule etteheidetava teo kirjeldusega, millega on seotud nii kohtuväline menetleja kui ka kohus (RKL 3-1-1-1609). Kui isiku teos ei ole realiseeritud süüteokoosseis, siis tuleb alustatud väärteomenetlus lõpetada

§ 29

lg 1 p 1 alusel (RKL 3-1-1-50-08).

§ 132

p 3 sätestab, et maakohus võib tühistada kohtuvälise menetleja otsuse ja lõpetada väärteomenetluse käesoleva seadustiku §-s 29 sätestatud alustel. Lähtudes eeltoodust ja juhindudes

§ 120

lg 1; 132 p 3; 133; 134; 135 tühistab maakohus Ida Politseiprefektuuri Rakvere politseiosakonna komissar Margo Kukk`e 20.07.2009.a. otsuse väärteoasjas nr 2590,09,005683, millega Oliver Meil`i karistati LS § 741 lg 2 alusel rahatrahviga 10200 krooni ja LS § 743 alusel rahatrahviga 1800 krooni ning lõpetab väärteomenetlus

§ 29lg 1 p 1 alusel Oliver Meil`i teos väärteo tunnuste puudumise tõttu.

Kaebuse esitaja on taotlenud ka tema poolt kantud õigusabikulude hüvitamist summas 4320 krooni. Advokaadibüroo Küllike Namm OÜ poolt on Oliver Meil`le esitatud 14.09.2009.a. arve nr 814 tasumisele kuuluva summa 4320 krooni (sh käibemaks) kohta. Väärteoasja materjalidest nähtub, et advokaat Küllike Namm on O.Meil`le õigusabi osutanud alates kohtuvälisest menetlusest kuni kohtusse kaebuse ja taotluse esitamiseni.

§ 23

järgi väärteomenetluse lõpetamise korral § 29 lõike 1 punktides 1–3 ja 5–6 sätestatud alustel hüvitatakse menetlusalusele isikule tema taotlusel valitud kaitsjale makstud mõistliku suurusega tasu kohtu määruse alusel riigi- või kohaliku eelarve vahenditest. 6 Kohus peab õigusabikuluna makstud summat mõistlikuks. Seega on käesoleval juhul põhjendatud hüvitada riigieelarve vahenditest O.Meil`i õigusabikulud summas 4320 krooni taotluses esitatud G M `i arvele. Kohtunik /allkiri/ Tiit Kullerkupp Ärakiri õige Nooremreferent Merle Kaegas Kohtuotsus jõustus 13.aprillil 2010.a. Nooremreferent Merle Kaegas