← Eesti

1-10-3220/7

Kriminaalasi nr. 1-10-3220 KOHTUMÄÄRUS 01.04.2010.a. Harju Maakohus koosseisus kohtunik Piret Liivo sekretär Ave Mõistlik juuresolekul prokurör Marina Kalistratova ja kaitsja Talvi Vaske osavõtul läbi arutanud avalikul kohtuistungil Tallinna linnas kriminaalasja Regina Kapelina, isikukood 45103150236; EV kodakondsusega; elukoht xxx; kõrgharidusega; emakeel vene keel, valdab eesti keelt; ametlikult ei tööta; varem kriminaalkorras karistamata. Süüdistuses KarS§ 199 lg.1 järgi tegi kindlaks: Regina Kapelinat süüdistatakse selles, et tema ajavahemikul 17.11.2009 kuni 25.11.2009 teostades remonttöid korteris aadressil Tallinn, Xxx, võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil, võttis sealt ära LP kuuluvad järgmised esemed: musta värvi rebasenahkne pikk boolero väärtusega 30 000 krooni; pähkli värvi, naaritsanahkne pikk kasukas väärtusega 50 000 krooni; musta-valge žabooga pitspluus väärtusega 750 krooni; taftist kostüüm väärtusega 3 500 krooni, tekitades sellega varalist kahju LP summas 84 250 krooni. Seega Regina Kapelina pani toime võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, see on KarS § 199 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Kohtuistungil prokurör esitas taotluse kriminaalmenetluse lõpetamise kohta KrMS § 202 alusel, viidates asjaolule, et kohtualuse süü ei ole suur, tegemist on teise astme kuriteoga, süüdistatava suhtes käesolevaks ajaks pretensioonid puuduvad, samuti ei ole tekitatud materiaalset kahju ning sellega seonduvalt puudub kriminaalmenetluse jätkamiseks avalik menetlushuvi. Süüdistatav on nõus kriminaalmenetluse lõpetamisega ning kriminaalmenetluse kulude hüvitamisega. Kohus leiab, et prokuröri taotlus on põhjendatud ning kuulub rahuldamisele. Avalik menetlushuvi menetluse jätkamiseks on olemas järgmistel juhtudel:

  1. joobeseisundis toimepandud liiklusalased kuriteod;
  2. KVS § 4 nimetatud ametiisikute poolt toimepandud ametialased kuriteod, v.a väga tühised kuriteod;
  3. kergemate kuritegude puhul (nt pisivargused) isiku suhtes, kes on aasta jooksul toime pannud samalaadse kuriteo või kelle suhtes muud eripreventiivsed vajadused nõuavad menetluse jätkamist;
  4. raskemate kuritegude puhul isiku suhtes, kes on 3 aasta jooksul toime pannud samalaadse kuriteo või kelle suhtes muud eripreventiivsed vajadused nõuavad menetluse jätkamist;
  5. isikuvastaste kuritegude puhul on „avalik menetlushuvi“ olemas juhul, kui kuritegu väljub kurjategija ja kannatanu ühisest personaalsest sfäärist (nt juhtumid, kui kuriteo ohvriks on langenud kurjategijaga mitteseotud isik, kes ise ei ole mingil viisil konflikti tekkimisele kaasa aidanud) või kui kannatanul ei ole võimalik piisavalt oma huve ise kaitsta (nt perevägivald, täiskasvanute kuriteod alaealiste vastu). „Süü ei ole suur“ nende kuritegude puhul, kus kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid arvestades (eri- ja üldpreventiivseid kaalutlusi ei arvestata) ei pea karistus ületama sanktsiooni keskmist ehk teisisõnu – raskendavaid asjaolusid ei tohi olla rohkem kui kergendavaid. Käeoleval juhul on puuduvad süüdistatava suhtes ülalloetletud tingimused. Kriminaalmenetluse ese on teise astme kuritegu, Regina Kapelina süü selles ei ole suur, ta on varem kohtulikult karistamata ning uusi kuritegusid toime pannud ei ole, tema suhtes avalik menetlushuvi käeolevaks ajaks puudub, samuti on süüdistatav nõus maksma kindla summa riigituludesse. Ülaltoodu alusel ja juhindudes KrMS§ 202 kohus Otsustas: Lõpetada kriminaalmenetlus Regina Kapelina suhtes kuriteo toimepanemises avaliku menetlushuvi puudumise tõttu. Kohustada Regina Kapelina’t tasuda 2500.00 (kaks tuhat viissada) krooni ja kaitsjatasu 1080.00 krooni riigituludesse kolme kuu jooksul alates kohtumääruse jõustumisest. Väljamõistetud summa riigituludesse tuleb tasuda isiku enda nimelt Rahandusministeeriumi arvele nr 10220034800017 SEB Pangas või arvele nr 221023778606 Swedbank’is,. Selgitusse märkida määruse kuupäev ja kriminaalasja number. Regina Kapelina suhtes kohaldatud tõkend – elukohast lahkumise keeld –tühistada. Kohtumäärus edasikaebamisele ei kuulu. Piret Liivo Kohtunik

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.