KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Pärnu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht
(1000)krooni kuus. Muus osas jätta kohtuvälise menetleja otsus muutmata ja kaebus rahuldamata. Rahatrahvi on võimalik tasuda vabatahtlikult täies ulatuses 30 päeva jooksul arvates päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtu kantseleis tutvumiseks kättesaadav. Rahatrahv tuleb tasuda Lääne Politseiprefektuuri kontole nr 10220034796011 SEB Pangas või kontole nr 221023778606 Swedbankis, tasumisel märkida viitenumber
- Kui rahatrahv ei ole selle aja jooksul täies ulatuses tasutud või kui menetlusaluse isiku advokaadist kaitsja ei ole kohtuotsuse peale esitanud kaebust, pööratakse kohtuvälise menetleja otsus sundtäitmisele. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib menetlusealuse isiku advokaadist kaitsja, kohtuväline menetleja või tema advokaadist esindaja esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule. Kassatsioonkaebus tuleb esitada maakohtu kaudu 30 päeva jooksul arvates päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse poolele kohtus tutvumiseks kättesaadav. Kui kohtumenetluse pool soovib kassatsiooniõigust kasutada, siis peab ta sellest maakohtule kirjalikult teatama 7 päeva jooksul, arvates kohtuotsuse lõpposa kuulutamisele järgnevast päevast. Kassatsiooniteate esitamata jätmise korral jõustub kohtuotsus 26.jaanuaril 2010 ja sellest ajast algab ka mootorsõiduki juhtimise õiguse äravõtmise tähtaeg. Asjaolud Kaevatava otsuse kohaselt juhtis Peeter Mikk
- oktoobril 2009 .a. 00:03 paiku Rapla maakonnas Märjamaa vallas Russalu külas mootorsõidukit keelatud seisundis- tema poolt välja hingatud õhu ühes liitris leidus 0,61 milligrammi alkoholi. Peale selle ei omanud P.Mikk sõiduki omaniku kirjalikku volikirja ja sõiduki registreerimise tunnistust, mootorsõiduk ei olnud nõuetekohaselt läbinud tehnoülevaatust ja puudus kohustusliku liikluskindlustuse poliis. Kohtuväline menetleja on karistanud Peeter Mikku Liiklusseaduse § 7419 lg. 2, alusel rahatrahviga 12 000 krooni ja lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmisega kolmeks kuuks. Peeter Mikk tunnistab kirjeldatud väärtegude toimepanemist, kuid palub kergendada karistust ja lisakaristuse osas kohtuvälise menetleja otsuse tühistamist. Kaebusest nähtub, et Peeter Mikk oli
- oktoobri 2009 a. õhtul kodus tarbinud alkoholi. Samal ajal teatati talle telefoni teel, et viie kilomeetri kaugusel tema elukohast müüakse temale kuuluvat veoautot. Asjaolude selgitamiseks sõitis ta kohale. Teda sõidutas üks noormees, kes tuli samal õhtul koos P.Miku tuttava JL-ga tema elukohta, J.L teataski auto müümisest esimesena.. P.Mikk oli andnud oma veoauto ainult ühele mehele kasutada. Ta kohtus veoautot kasutanud mehega, kes aga keeldus suhtlemast ja oli kartus, et hommikuks autot enam ei ole. Et vältida auto ebaseaduslikku müüki asus P.Mikk ise autot juhtima ja teel koju pidas politsei ta kinni. P. Miku perekonna majanduslik olukord on väga halb, nad elavad üksnes abikaasa sissetulekust, mis on 5100 krooni kuus. Ise on P.Mikk olnud aastaid töötu. Nad elavad poollagunenud majas, mille remontimiseks puuduvad vahendid. Autojuhtimise õigust vajab P.Mikk selleks, et sõidutada abikaasat 34 kilomeetri kaugusele tööle Munalaskme Hooldekodusse, sest abikaasal ei ole juhtimisõigust. Neil põhjustel palub P.Mikk talle määratud rahatrahvi oluliselt vähendada ja mitte kohaldada lisakaristusena mootorsõiduki juhtimise õiguse äravõtmist. Kohtuvälise menetleja esindaja ei pea kaebust põhjendatuks palub jätta otsus muutmata. Kohtu seisukoht Kohus leiab, et süüks pandud väärteo tunnused on Peeter Miku tegevuses tõendatud, süüd ja õigusvastasust välistavaid asjaolusid ei esine. Joobeseisundi kontrollimise protokolli ja indikaatorvahendi kasutamise protokolli kohaselt leidus P.Miku poolt välja hingatud õhu ühes liitris 0,61 milligrammi alkoholi. Auto omandiõiguse küsimus ei oma kaebuse lahendamisel tähtsust, sest tehnilise ülevaatuse ja liikluskindlustuse poliisi puudumise tõttu ei oleks nimetatud auto tohtinud üldse liikluses osaleda. Karistust raskendavaid ega kergendavaid asjaolusid P.Miku käitumises ei ole. Liiklusseaduse § 74-19 lg. 2 näeb põhikaristuseks ette rahatrahvi kuni 300 trahviühikut s.o. 18 000 krooni. P.Mikk on 31.jaanuaril 2008.a. karistatud Liiklusseaduse § 74-19 lg. 1 järgi s.o. mootorsõiduki juhtimise eest alkoholijoobe seisundis. Sel korral määras kohtuväline menetleja rahatrahvi 12 000 krooni. Nimetatud rahatrahv ei ole veel täies ulatuses tasutud ja karistus ei ole seega kustunud. 23.oktoobril 2009.a. toime pandud uus samalaadne süütegu kinnitab, et P.Mikk ei ole muutnud suhtumist liiklusohutuse tagamiseks kehtestatud nõuetesse. Arutatav väärtegu on toime pandud tahtlikult, vajadus autot just samal õhtul ära tuua ei olnud edasilükkamatu. Neil põhjustel tuleb kohtuvälise menetleja poolt kohaldatud põhikaristuse määr ja lisakaristuse lugeda põhjendatuiks. Põhikaristust on kohtuväline menetleja kohaldanud samas määras nagu varasema väärteo eest ja lisakaristust Liiklusseaduse § 74-19 lg. 3 p. 1 ette nähtud alammääras. Neil põhjustel ei ole kohtul alust karistuse määrasid vähendada või otsust lisakaristuse osas tühistada. Vajadus oma elu korraldamiseks iga päev autot kasutada oli P.Mikule teada ja sellega oli enne süüteo toimepanemisele asumist võimalik arvestada. Rahatrahvi suurust arvestades peab kohus vajalikuks määrata selle tasumine KarS § 66 lg. 1 kohaselt ositi ühe aasta jooksul. Indrek Saar Kohtunik