Obsah (5)

§ 199§ 200§ 74§ 64§ 68

1-09-22150 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 21 jaanuar 2010. a Tallinn Kriminaalasja number 1-09-22150 (09230113579) Kohtunik Märt Toming Kohtuistungi

§ 199

lg 2 p 7, 9 ja

§ 200

lg 2 p 4 järgi Lühimenetlus Prokurör Kristina Kivi Süüdistatav Valdemar Noormets Ik: 38702110215, EV kodanik, põhiharidus, töökoht: DPD ASs terminaalioperaator, elukoht: xxx, viibib hetkel Vanglas. Tõkend: kahtlustatavana kinni peetud 30.07.2009, 18.08.2009, vahistatud 19.08.2009 Varasem karistatus: 1) Harju Maakohtu 02.11.2006 otsusega

§ 200

lg 2 p 7 järgi vangistus 3 aastat

§ 74

alusel tingimisi katseajaga 18 kuud; 2) Harju Maakohtu 06.05.2009 otsusega

§ 199

lg 2 p 9 järgi rahaline karistus 40 päevamäära ulatuses, s.o 7480 krooni (otsus süüdistusakti koostamise hetkel jõustumata). Väärteokorras karistatud 12 korral Kaitsja Advokaat Toomas Pilt RESOLUTSIOON 1. Valdemar Noormets süüdi tunnistada

§ 199

lg 2 p 7, 9 ettenähtud kuriteo toimepanemises ning mõista temale karistuseks tähtajaline vangistus 1 (üks) aasta ja 3 (kolm) kuud. 2. Valdemar Noormets süüdi tunnistada

§ 200

lg 2 p 4 ettenähtud kuriteo toimepanemises ning mõista temale karistuseks tähtajaline vangistus 3 (kolm) aastat. 3.

§ 64

lg 1 alusel, liites mõistetud karistused täies ulatuses, mõista liitkaristuseks 1 kuritegude kogumis tähtajaline vangistus 4 (neli) aastat ja 3 (kolm) kuud. 4. KrMS § 238 lg 2 alusel vähendada mõistetavat karistust ühe kolmandiku võrra, mõistes karistuseks tähtajalise vangistuse 2 (kaks) aastat ja 10 (kümme) kuud. 5.

§ 68

lg 1 alusel arvestada mõistetud karistusest kantuks kahtlustatavana kinnipidamise aeg 30.07.2009 so 1 päev, lugedes ärakandmisele kuuluvaks karistuseks tähtajalise vangistuse 2 (kaks) aastat 9 (üheksa) kuud ja 29 (kakskümmend üheksa) päeva, millise karistuse ärakandmist arvestada alates Valdemar Noormetsa kinnipidamisest, so alates 18.08.

2. Valdemar Noormetsa suhtes valitud tõkend vahistamine jätta muutmata.
3. Valdemar Noormets´alt välja mõista KrMS § 173 lg 1 p 1 ja lg 2; 175 lg 1 p 4 alusel määratud kaitsjale makstud tasu 1200 (üks tuhat kakssada) krooni, mis tuleb 30 päeva jooksul kohtuotsuse jõustumisest tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034800017 SEB Eesti Ühispank või nr 221023778606 Swedbank, viitenumbriga 2800049777, märkides selgitusena „Valdemar Noormets, 1-09-22150, kaitsjatasu“.
4. Valdemar Noormets´alt välja mõista KrMS § 173 lg 1 p 1 ja lg 2; 175 lg 1 p 5 alusel toimiku koopiate tegemise kulu 153 (ükssada viiskümmend kolm) krooni ja 60 senti, mis tuleb 30 päeva jooksul kohtuotsuse jõustumisest tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034800017 SEB Eesti Ühispank või nr 221023778606 Swedbank, viitenumbriga 2800049777, märkides selgitusena „Valdemar Noormets, 1-09-22150, koopiate tegemise kulu“.
5. Valdemar Noormets´alt välja mõista KrMS § 173 lg 1 p 1 ja lg 2; 178 lg 1 p 3 alusel tunnistaja sõidukulu 821 (kaheksasada kakskümmend üks) krooni ja 48 senti, mis tuleb 30 päeva jooksul kohtuotsuse jõustumisest tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034800017 SEB Eesti Ühispank või nr 221023778606 Swedbank, viitenumbriga 2800049777, märkides selgitusena „Valdemar Noormets, 1-09-22150, tunnistaja sõidukulud“.
6. Valdemar Noormets´alt välja mõista KrMS §de 173 lg 1 p 1 ja lg 2; 175 lg 1 p 9; 179 lg 1 p 1; 180 lg 1 alusel sundraha 10 875 (kümme tuhat kaheksasada seitsekümmend viis) krooni, mis tuleb 30 päeva jooksul kohtuotsuse jõustumisest tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034800017 SEB Eesti Ühispank või nr 221023778606 Swedbank, viitenumbriga 2800049777, märkides selgitusena: „Valdemar Noormets, 1-09-22150, sundraha“.
7. Kriminaalmenetluse kulude tasumist tõendavad maksekorraldused esitatakse Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja kantseleile Liivalaia 24 Tallinnas. Kui kriminaalmenetluse kulud ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse rahalised nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.
8. Rimi Eesti Food AS-i esitatud tsiviilhagi 2191,50 krooni nõudes rahuldada kohtu poolt tuvastatud suuruses, so summas 2196,50 krooni täies ulatuses ning välja mõista Valdemar Noormets´alt Rimi Eesti Food AS-i kasuks 2196 (kaks tuhat ükssada üheksakümmend kuus) krooni ja 50 senti.
9. MKesitatud tsiviilhagi 5052 krooni nõudes rahuldada täies ulatuses ning välja mõista Valdemar Noormets´alt MKkasuks 5052 (viis tuhat viiskümmend kaks) krooni.
10. Tallinna Kaubamaja AS-i esitatud tsiviilhagi 396 krooni nõudes rahuldada täies ulatuses ning välja mõista Valdemar Noormets´alt Tallinna Kaubamaja AS-i kasuks 396 (kolmsada üheksakümmend kuus) krooni.
11. Asitõendid: CD-plaadid turvakaamera salvestustega, mis asuvad kriminaalasja materjalide juures jätta KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel kriminaaltoimikusse.
12. Asitõend: Mobiiltelefon Sony Ericsson T280i, mis on tagastatud kannatanu MK´le jätta KrMS § 126 lg 3 p 2 alusel selle asja omanikule.
13. Asitõend: Mobiiltelefon Sony CMD-J70 ja Zen kõnekaart numbriga XXX, mis on hoiul Valdemar Noormets´a isiklike asjade hulgas kinnipidamisasutuses, jätta KrMS § 126 lg 3 p 2 alusel selle asja omanikule, jättes need hoiustamiseks kinnipidamiskohas kinnipeetu isiklike asjade hulgas. Edasikaebamise kord 2 Kohtuotsusele võivad KrMS § 318 lg 1, 2, 3 p 2 ja § 319 alusel süüdistatavad, nende kaitsjad ja kannatanud 15 päeva jooksul esitada apellatsiooni, mille kasutamise soovist teatatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul alates kohtuotsuse või selle resolutiivosa kuulutamisest. Apellatsioon esitatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega. Vahistatud süüdistatav või tema kaitsja võivad esitada apellatsiooni süüdistatavale kohtuotsuse koopia kätteandmisele järgnevast päevast alates viieteistkümne päeva jooksul. Kriminaalasja kohtulikul arutamisel kohus tuvastas: Valdemar Noormets´a süüdistatakse selles, et tema, isikuna, kes on varem toime pannud varguseid ja röövimise, uuesti 24.07.2009 kella 15:23 ajal viibides aadressil Tallinn, Põhja pst 17 asuvas Rimi Eesti Food AS-ile kuuluvas kaupluses, hõivas võõra vara selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, võttis 5 tk Sensodyne hambapastat maksumusega 95.50 krooni/tükk, tekitades sellega Rimi Eesti Food AS-ile varalist kahju summas 482.50 krooni. Samuti tema, isikuna, kes on varem toime pannud varguseid ja röövimise, uuesti 27.07.2009 kella 15:04 ajal, grupis koos tuvastamata isikuga, kelle osas on materjalid eraldatud eraldiseisvasse menetlusse, viibides aadressil Tallinn, Põhja pst 17 asuvas Rimi Eesti Food AS-ile kuuluvas kaupluses, hõivas võõra vara selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, võttis 10 tk Sensodyne hambapastat maksumusega 95.50 krooni/tükk, tekitades sellega Rimi Eesti Food AS-ile varalist kahju summas 965 krooni. Samuti tema, isikuna, kes on varem toime pannud varguseid ja röövimise, uuesti 28.07.2009 kella 15:55 ajal, grupis koos tuvastamata isikuga, kelle osas on materjalid eraldatud eraldiseisvasse menetlusse, viibides aadressil Tallinn, Põhja pst 17 asuvas Rimi Eesti Food AS-ile kuuluvas kaupluses, hõivas võõra vara selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, võttis 5 tk Sensodyne hambapastat maksumusega 95.50 krooni/tükk, tekitades sellega Rimi Eesti Food AS-ile varalist kahju summas 482.50 krooni. Samuti tema, isikuna, kes on varem toime pannud varguseid ja röövimise, uuesti 29.07.2009 kella 15:50 ajal, viibides aadressil Tallinn, Põhja pst 17 asuvas Rimi Eesti Food AS-ile kuuluvas kaupluses, hõivas võõra vara selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, võttis 3 tk Sensodyne hambapastat maksumusega 95.50 krooni/tükk, tekitades sellega Rimi Eesti Food AS-ile varalist kahju summas 286.50 krooni. Samuti tema, isikuna, kes on varem toime pannud varguseid ja röövimise, uuesti 30.07.2009 kella 14:00 ajal, viibides aadressil Tallinn, Põhja pst 17 asuvas Rimi Eesti Food AS-ile kuuluvas kaupluses, alustas vahetult vastavalt oma ettekujutusele teost süüteo toimepanemist, võõra vara hõivamist selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, võttes 5 tk Sensodyne hambapastat maksumusega 95.50 krooni/tükk, kogumaksumusega 482.50 krooni, pani need omale seljakotti, möödus kassadest ning väljus kauplusest, jättes kauba eest tahtlikult tasumata, kuid ei viinud oma tegu lõpuni, kuna oli kinni peetud kaupluse turvatöötaja poolt. Samuti tema, isikuna, kes on varem toime pannud varguseid ja röövimise, uuesti 16.08.2009 kella 18:15 paiku viibides aadressil Tallinn, Viru väljak 4/6 Tallinna Kaubamaja AS-ile kuuluvas kaupluses, hõivas võõra vara selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, võttis 4 tk Sensodyne hambapastat maksumusega 99 krooni/tükk, tekitades sellega AS-ile Tallinna Kaubamaja varalist kahju summas 396 krooni. Samuti tema, isikuna, kes on varem toime pannud varguseid ja röövimise, uuesti 18.08.2009 kella 19:15 ajal aadressil Tallinn, Viru Väljak 4/6 asuvas Tallinna Kaubamaja AS-ile kuuluvas kaupluses, alustas vahetult vastavalt oma ettekujutusele teost süüteo toimepanemist, võõra vara hõivamist selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, võttes 3 tk Sensodyne hambapastat maksumusega 99 krooni/tükk, kogumaksumusega 297 krooni, pani need endale põue, möödus kassadest ning väljus kauplusest, jättes kauba eest tahtlikult tasumata, kuid ei viinud oma tegu lõpuni, kuna oli kinni peetud kaupluse turvatöötaja poolt. 3 Oma sellise tegevusega Valdemar Noormets isikuna, kes on varem toime pannud vargusi, pani toime võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil süstemaatiliselt, grupis koos tuvastamata isikuga, st pani toime kuriteo, mis on kvalifitseeritav

§ 199lg 2 p 7, 9 järgi.

Samuti tema, isikuna, kes on varem toime pannud röövimise, uuesti 16.08.2009 kella 21:50 paiku Tallinnas Shnelli tiigi juures oleval jalgpalliväljakul lõi HM´ile rusikaga vasaku põsesarna piirkonda ning võttis ära tema kasutuses oleva ja MK´le kuuluva mobiiltelefoni Sony Ericsson T280i maksumusega 900 krooni, koos telefonis olnud Zen kõnekaardiga maksumusega 50 krooni, kõnekaardil olnud kõneajaga 2 krooni ning jalgratta GT BMX maksumusega 5000 krooni, seega kokku esemeid 5952 krooni väärtuses. Sellise tegevusega tekitas kannatanu HM´ile füüsilist valu ning kannatanu MK´le varalist kahju. Oma sellise tegevusega Valdemar Noormets isikuna, kes on varem toime pannud röövimise, pani toime võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil vägivalda kasutades, st pani toime kuriteo, mis on kvalifitseeritav

§ 200lg 2 p 4 järgi.

Kohtuistungil süüdistatav Valdemar Noormets seletas, et süüdistus on talle arusaadav ja ta tunnistab end temale inkrimineeritud kuritegude toimepanemises süüdi. Nõustus kriminaalasja lahendamisega lühimenetluses. Kaitsja asus seisukohale, et kriminaalasja materjalidega on süüdistatava süü tõendatud ning süüdistatava käitumine õigesti kvalifitseeritud. Kohus kontrollis kriminaalasjas leiduvaid kirjalikke tõendeid: • 24.07.2009 koostud Rimi Eesti Food AS-i avaldusest nr 47 koos õigusrikkuja kinnipidamise aktiga nähtub, et 24.07.2009 varastati Rimi Eesti Food AS-ile kuuluvast kauplusest aadressiga Põhja pst 17, Tallinn kaupa summas 482,50 krooni väärtuses. (t/l 21-22) • 30.07.2009 koostatud kahtlustatava Valdemar Noormets´a ülestunnistusest ja kahetsusest nähtuvalt 24.07., 28.07., 29.

1. ja 30.
2. käis ta poes Rimi Põhja pst ning võttis kokku 29 tk pastat. Tunnistab oma viga ja tal on siiralt kahju. (t/l 70) • 07.08.2009 koostatud asitõendi - videosalvestus CD-plaadil - vaatlusprotokollist koos fototabelitega nähtuvad 5 päeva videosalvetused. Kaamera „Kassa3,4" ja „Suhkur" videosalvestustelt kuupäevaga 24.07.2009 algab kell 15:23:
3. Kell 15:29:18 on näha, et noormees, seljas valge värvi pusa ja seljakott, möödus kassast, jättes maksmata kauba eest. Kell 15:23:17 salvestusel on näha, et noormees, seljas valge värvi pusa ja seljakott, jalas hallika värvi püksid, läheb müügisaalis riiulite mööda. Kell 15:23:32 salvestuselt on näha, et noormees pani ostukorvi põrandale ning pani kaupa seljakotti. Kell 15:23:3915:23:46 salvestusel on näha, et noormees pani seljakoti selga, võttis ostukorvi ja läks kassa suunas. Kaameratest „Kassa 5, 6" ja „Suhkur" 27.07.2009 kuupäevaga videosalvestustelt on näha, et kell 15:05:29 noormees, seljas musta värvi särk ja seljakott, jalas musta värvi püksid, möödus kassast, jättes maksmata kauba eest. Kell 15:04:02 noormees, seljas musta värvi särk ja seljakott, jalas musta värvi püksid, käes pudel, läks müügisaalis riiulitest mööda. Kell 15:04:18 noormees pani pudeli põrandale ning võttis seljakoti seljast maha. Selle noormehe kõrval oli musta peaga noormees, seljas heleda värvi särk, jalas heleda värvi püksid; ta vaatas ringi. Kell 15:04: tumedamas riides noormees võttis seljakoti seljast maha, riiulist kaupa ning pani seljakotti. 15:04:40 tumedamas riides noormees pani seljakoti selga ning noormehed liikusid kassa suunas. Kaameratest ,,Kassa 5, 6" ja „Suhkur" 28.07.2009 tehtud videosalvestustelt nähtub, et kell 15:55:35 noormees, seljas musta värvi särk ja seljakott, jalas musta värvi püksid, ning musta peaga noormees, seljas heledat värvi jope, läksid kassa juurde. Kell 15:55:47 noormees, seljas musta värvi särk, pani banaanid kassa leti paele ning maksab nende eest. Kell 15:54:14 noormees, seljas musta värvi särk ja seljakott, jalas musta värvi püksid, läks müügisaali riiulitest mööda ning jäi seisma riiuli juures. Tema järgi läks musta peaga 4 • • • • • • noormees, seljas helerohelise värvi särk, jalas heledat värvi püksid. Kell 15:54:19 musta värvi riides noormees pani pudeli põrandale ning võttis seljakoti seljast maha. Teine noormees seisis tema kõrval ja vaatas ringi. Kell 15:54:21-15:54:44 musta värvi riides noormees pani kaupa seljakotti, pani seljakoti selga ning nad kahekesi liikusid kassa suunas. Kaameratest „Kassa 3, 4" ja „Suhkur" tehtud 29.07.2009 videosalvestuselt on näha, et kell 15:55:39 noormees, seljas musta värvi särk ja seljakott, kassas maksis ühe pudeli eest. Kell 15:51:54 noormees, seljas musta värvi särk ja seljakott, müügisaalis läks riiuli juurde, võttis riiulilt kaupa ja läks ära. Kaameratest «Vastuvõtt" ja «Suhkur" kuupäevaga 30.07.2009 tehtud videosalvestuselt nähtub, et kell 14:16:55 abiruumist möödusid noormees, seljas musta värvi särk ja seljakott, jalas musta värvi püksid, ning turvamees. Kell 14:13:55 noormees, seljas musta värvi särk ja seljakott, jalas musta värvi püksid, läks müügisaalis riiulite mööda ning jäi seisma riiuli juures. Ta võttis seljakoti seljast maha ja pani kaupa seljakotti. Kell 14:14:01 noormehe suunas liikus naisterahvas, seljas punase värvi pluus, jalas valge värvi püksid. Kell 14:14:14 noormees tuli tagasi riiuli juurde, võttis sealt mingit ese ja liikus kassa poole.(t/l 33-35, 36-65) Väljatrükk Harju Maakohtu 02.11.2006 otsusest krim. asjas nr 1-06-8146, mille kohaselt Valdemar Noormets mõisteti süüdi

§ 200lg 2 p 7 järgi ning karistati 3 aastase vangistusega tingimisi 18 k katseajaga.

(t/l 180-184) Väljatrükk Harju Maakohtu 06.05.2009 otsusest krim. asjas nr 1-09-6380, mille kohaselt Voldemar Noormets mõisteti süüdi

§ 199

lg 2 p 9 järgi ning karistati rahalise karistusega 40 päevamäära ulatuses so 7480 krooni. (t/l 185-187) 27.07.2009 koostatud Rimi Eesti Food AS-i avaldusest nr 48 koos õigusrikkuja kinnipidamise aktiga nähtub, et 27.07.2009 varastati Rimi Eesti Food AS kauplusest aadressiga Põhja pst 17, Tallinn kaupa summas 965 krooni väärtuses. (t/l 23-24) 28.07.2009 koostatud Rimi Eesti Food AS-i avaldusest nr 49 koos õigusrikkuja kinnipidamise aktiga nähtub, et 28.07.2009 varastati Rimi Eesti Food AS kauplusest aadressiga Põhja pst 17, Tallinn kaupa summas 482,50 krooni väärtuses. (t/l 25-26) 07.08.2009 koostatud kannatanu Rimi eesti Food AS-i esindaja Relika Matesen´i ülekuulamisprotokolli kohaselt töötab ta Rimi Eesti Food AS-i Põhja kaupluse juhatajana. 2009.a juuli lõpus nende kauplusese turvatöötajad märkisid, et kaupluses käib üks ja sama noormees, üks kord turvamees nägi, kuidas ta võttis midagi riiulilt ja pani oma kotti. Turvamees üritas teda kinni pidada, kuid noormees jooksis ära. Hiljem turvamehed hakkasid jälgima videokaamerate abil, kuid ei õnnestunud teda kinni pidada. Kontrollides valvevideokaamerate salvestusi, avastasid, et see sama noormees 4 korda varastas nende kauplusest Sensodyne hambapastat. Müügijuht kontrollis nende päevade kaubajäägi ning tuli välja, et mainitud noormees varastas kauplusest: 24.07.2009 kella 15:23 ajal varastas 5 tk Sensodyne hambapastat (maksumusega a 95,50 EEK), tekitades Rimi Eesti Food ASle kahju summas 482,50 EEK. 27.07.2009 kella 15:04 ajal varastas 10 tk Sensodyne hambapastat (maksumusega a 95,50 EEK), tekitades Rimi Eesti Food AS-le kahju summas 965,00 EEK. 28.07,2009 kella 15:55 ajal varastas 5 tk Sensodyne hambapastat (maksumusega a 95,50 EEK), tekitades Rimi Eesti Food AS-le kahju summas 482,50 EEK. 29.07.2009 kella 15:50 ajal varastas 5 tk Sensodyne hambapastat (maksumusega a 95,50 EEK), tekitades Rimi Eesti Food AS-le kahju summas 482,50 EEK. 30.07.2009 kella 14:00 ajal see noormees jälle püüdis varastada meie kaupkusest 5 tk Sensodyne hambapastat (maksumusega a 95,50 EEK, üldsummas 482,50 EEK), kuid oli peetud turvatöötaja poolt kinni. Kaup on tagastatud kauplusse. Selle noormehe isik tuvastati tema ID-kaardi järgi - see on Valdemar Noormets. Seega RIMI FOOD EESTI AS-ile on tekitatud materiaalne kahju summas 2 387,50 EEK, selles ulatuses esitatakse tsiviilhagi kriminaalasja raames. (t/l 29-31) 30.07.2009 koostatud tunnistaja DI´i ülekuulamisprotokolli kohaselt oli ta 30.07.09 kell 14.00 turvatööl aadressil Põhja pst.

1. Märkas noormeest mustas särgis, mustades pükstes, pea kiilaks aetud. Edasi hakkas teda jälgima ja nägi, kuidas ta pani 5 hambapastat endale portfelli. Edasi läks ta kassast läbi, pasta eest maksmata ja väljus kauplusest. Peeti kinni ja vaadati läbi, läbivaatusel avastati 5 hambapastat „SENSODYNE" kogumaksumusega 482,50 EEK, kauba päritolu ta ei öelnud ja tšekki esitamast keeldus. 5 • • • • • • Kaup oli rikkumata ja tervena kauplusele tagastatud. Kui varas kauplusesse sisenes, ta juba kahtlustas teda, kuna ta on varem sellest kauplusest varastanud, kuid kinni pidada ei õnnestunud. Peeti kinni kaupluse ukse juures, kui ta sealt väljus, isik reageeris rahulikult, kuigi pastade eest kolmekordselt turvamehele maksta oleks olnud mugavam. Kinnipeetu nimi Valdemar Noormets. Sama isik varastas sellest kauplusest, nädala jooksul, aga ei peetud kinni: 24.07.09 15.23,25 5 tk. pasta Sensodyne, 27.07.09 15.04,24 10 tk. pasta Sensodyne, 28.07.09 15.55 5 tk. pasta Sensodyne, 29.07.09 15.50 5 tk. pasta Sensodyne, 30.07.09 14.10 5 tk. pasta Sensodyne, kogusummas 2.895,00 EEK. (t/l 66-69) 30.07.2009 ja 19.08.2009 koostatud kahtlustatava Valdemar Noormets´a ülekuulamisprotokollide kohaselt tunnistab ta end süüdi kuriteos, milles teda kahtlustatakse ja lisab, et 24.07.2009 varastas Tallinnas, Põhja pst. 17 asuvas RIMI kaupluses 5 tk Sensodyne hambapastat. Samuti 27.07.2009 varastas koos ühe noormehega, kellega tutvus Balti Jaamas, samast kauplusest 10 tk Sensodyne hambapastat. Samuti 28.07.2009 varastas samas kaupluses koos teise noormehega (kelle andmeid ka ei tea, temaga kohtus ka Balti jaamas) 3 tk Sensodyne hambapastat (mitte 5 tk). Samuti 29.07.2009 varastas samas kaupluses 5 tk Sensodyne hambapastat. Samuti 30.07.2009 püüdis varastada samas kaupluses 5 tk Sensodyne hambapastat, kuid oli peetud turvatöötaja poolt kinni. Kaup on tagastatud kauplusse. (t/l 76-79, 81-84) 29.07.2009 koostatud Rimi Eesti Food AS-i avaldusest nr 50 koos õigusrikkuja kinnipidamise aktiga nähtub, et 29.07.2009 varastati Rimi Eesti Food AS kauplusest aadressiga Põhja pst 17, Tallinn kaupa summas 482,50 krooni väärtuses. (t/l 27-28) 30.07.2009 koostatud Rimi Eesti Food AS-i avaldusest nr 51 koos õigusrikkuja kinnipidamise aktiga nähtub, et 30.07.2009 peeti Rimi Eesti Food AS kauplusest aadressiga Põhja pst 17, Tallinn, kinni isik, kelle juurest avastati kaupa summas 482,50 krooni väärtuses. Õigusvastase teo toimepanemise aktist nähtuvalt osutus 30.07.2009 kinni peetud isikuks Valdemar Noormets. (t/l 18-20) 17.08.2009 koostatud kannatanu MK ülekuulamisprotokolli kohaselt 16.08.2009.a. kella 22.20 paiku viibides kodus, sai ta oma poja Henrilt telefonikõne, ta helistas oma sõbra numbrilt ning palus, et helistaks tagasi, ta rääkis, et teda oli röövitud, ära võetud mobiiltelefon ja jalgratas. Henri selgitas, et on Shnelli tiigi juures jalgpalliväljakul ja läks Henrile järgi. Ta nägi, et Henri nägu oli paistes. Helistas koheselt politseisse, kust paluti minna traumapunkti, käisid Lastehaigla traumapunktis. Pojalt võeti ära tema kasutuses olnud, kuid temale kuuluv Sony Ericsson T 2801, imei koodiga nr 35188303- 030158-8 väärtusega 900 krooni (ostetud juunis 2009.a. Elisa telefonipoest) hõbedase musta korpusega ning jalgratas (trikiratas GT BMX ) väärtusega 5000 krooni (ostetud u 2 aastat tagasi) musta raamiga, lillat värvi käepidemetega. Telefoni sees oli ZEN-kõnekaart number 56704735 (kõnekaardi väärtus 50 krooni) , kus kõneaega 2 krooni. Varalist kahju põhjustati kannatanule 5952 krooni. (t/l 103-106) 04.09.2009 koostatud kannatanu MK tsiviilhagiavaldusest ja lisadest nähtuvalt 16.08.2009.a kella 21:50 paiku Tallinnas, Shnelli tiigi juures oleval jalgpalliväljakul füüsilist vägivalda kasutades võeti ära tema pojalt- HM'ilt temale kuuluv mobiiltelefon Sony Ericsson T 280i koos selles olnud Zen kõnekaardiga ning jalgratas GT BMX. Mobiiltelefoni, mis on väärtusega 900 krooni, on politseiosakonnast tagasi saanud. Röövimisega tekitati materiaalset kahju kokku seega 5052 krooni: jalgratas on väärtusega 5000 krooni, kõnekaart on väärtusega 50 krooni, kõnekaardil oli peal kõneaega 2 krooni. MK soovib esitada tsiviilhagi summas 5052 krooni. (t/l 107-108) 17.08.2009 koostatud kannatanu HM´i ülekuulamisprotokolli kohaselt 16.08.2009.a. kella
2. 50 paiku viibis ta Tallinnas Shnelli tiigi juures oleva jalgpalliväljakul, kui tema juurde tuli Balti jaama poolt umbes 20aastane noormees, ta oli kiilaspäine, seljas oli tal kollasehallikirju džemper, pikkusega u 180 cm, kehaehituselt kõhnem, rohkem teda ta kirjeldada ei oska, ta rääkis nii eesti kui ka vene keeles, ta hakkas temaga rääkima ja pakkus talle kanepit, samuti soovis tema ratast näha, ta rääkis talle rattapiduritest ja proovis jalgratast, istudes selle peale, seejärel küsis ta temalt mobiiltelefoni helistamiseks, mobiiltelefon oli tal seljas olnud dressipluusi taskus, andis talle oma mobiiltelefoni, noormees võttis selle vastu ja tahtis sellelt kellegi helistada, helistas kellelegi, rääkides vene keeles, ta ei saanud 6 • • • • tema jutust aru. Samal ajal sai kõnekaardil kõneaeg otsa. Seejärel pani noormees tema mobiiltelefoni enda taskusse ning koheselt lõi talle tugevasti (arvatavasti rusikaga ) vasaku põsesarna piirkonda, millest tundis tugevat valu. Edasi noormees istus ta ratta selga ja sõitis Vanalinna poole. Nimetud intsidenti võisid pealt näha tema sõbrad MEM. Marten´iga olid kaasas kaks temale tundmatut noormeest, kes läksid teda rünnanud mehele järgi, kuid kätte teda ei saanud. Nende sõnul oli ründaja põgenenud Kalamaja poole. (t/l 109-110) 16.08.2009 koostatud SA Tallinna Lastehaigla teatisest nähtuvalt Henry Mäerannal diagnoositi 16.08.2009 näo piirkonna põrutus. (t/l 115) 02.09.2009 koostatud tunnistaja Petre Põldma ülekuulamisprotokollist nähtuvalt 17.08.2009.a kusagil kella 01:00 või 02:00 ajal oli ta üksinda Nimeta baari ees, mis asub Tallinnas, Suur-Karja tänaval ning siis tuli tema juurde üks võõras meesterahvas, kes küsis tema käest suitsu. Tegi koos temaga baari ees suitsu ja siis ta samal ajal pakkus talle mobiiltelefoni müüa. Ta näitas talle mobiiltelefoni Sony Ericsson T 280i, mis oli vist halli värvi. Ta küsis selle telefoni eest vist algul 300 krooni, kuid ta ostis selle lõpuks ära 250 krooni eest. Meesterahvas ütles, et tal endal ei ole seda telefoni vaja kuna tal endal oli veel üks mobiiltelefon. Ta pani sinna telefonisse sisse enda sim-kaardi ning siis ta näitas talle, et telefon on töökorras. Seejärel ta andiski selle mobiiltelefoni tema kasutusse kui oli talle telefoni eest 250 krooni sularahas ära maksnud. See meesterahvas veel väitis, et tal on vaja raha, et ta saaks taksoga koju ära sõita. Kui oli selle mobiiltelefoni tema käest ära ostnud, siis ta läks veel koos temaga nii Nimeta kui ka Nimega baari. Oli selle meesterahvaga veel päris kaua aega koos. See meestergavas on kusagil 21-23-aastane, keskmist kasvu 1.80-185m pikk, keskmise kehaehitusega. Ta on päevitunud tumedama nahaga, mustade lühikeste juustega, vist oli pruunide silmadega, aga täpselt seda ei mäleta. Sellel hetkel oli tal seljas enamasti pruunikat värvi lukuga dressipluus, jalas olid vist mingid teksapüksid. Ta rääkis temaga koguaeg eesti keeles, ilma aktsendita, kuid tema meelest oskas ta päris hästi ka vene keelt. Ta vist vahepeal rääkis kellegagi baari ees vene keeles ja siis see mees vist ise ka mainis, et tal on üks vanematest venelane ja ta suhtleb nii venelastega kui ka eestlastega. Temale tundus see mees normaalse, korraliku inimesena. Ta mainis, et ta elab Lasnamäel. Ta ei mäleta, et ta oleks end talle nimepidi tutvustanud, samuti ei vahetanud nad teineteise kontaktandmeid. Mäletab, et see mees mainis, et teda ei võeta sõjaväkke kuna ta on varem kohtulikult karistatud. Annab politseile üle mobiiltelefoni Sony Ericssoni T 280i IMEI-koodiga 35188303-030158-8.(t/l 116-118) 18.09.2009 koostatud tunnistaja Petre Põldma´le äratundmiseks esitamise protokollist koos fototabeliga nähtub, et ta tundis ära fotol nr 3 oleva noormehe. Fotol nr 3 olev noormees on isik, kes müüs talle 17.08.2009.a öösel mobiiltelefoni Sony Ericsson T 280i. Oli selle noormehega 17.08.2009.a öösel mitu tundi koos ning selle tõttu ta tundsingi ta fototabelilt ära. Mäletab, et sellel noormehel, kes talle telefoni müüs, olid täpselt samasugused silmad ning nägu nagu on ka fototabelil nr 3 oleval isikul. Fotodel nr 1 ning nr 2 olevad noormehed ei ole kohe kindlasti see isik, kes talle müüs mobiiltelefoni Sony Ericssoni T280L Mäletab, et fotol nr 3 olev noormees rääkis talle veel öösel, et ta peab õhtul tööle minema ning ta töötas kusagil komplekteerijana. Fotol nr 3 esitatud isikuks oli Valdemar Noormets. (t/l 119-122) 18.09.2009 koostatud tunnistaja Rait Mäher´i ülekuulamisprotokolli kohaselt Valdemar Noormets on tema tädi poeg. Valdemar elas kuni 2009.a augustikuu keskpaigani tema juures kusagil kolm kuud. Ta täpselt ei tea, aga kusagil paar kuud tagasi andis temale kasutada enda mobiiltelefoni Nokia
3. Kuna Valdemaril enda mobiiltelefon oli pandimajas, siis selleks, et ta teda kätte saaks, siis andiski talle kasutada enda mobiiltelefoni. Andis talle seda kasutada kuni selle hetkeni, millal ta pidi oma telefoni pandimajast välja ostma. Seda telefoni ei ole ta aga siiani tagasi saanud. Ta ei tea, kus ta mobiiltelefon praegu üldse on ja mis sellest saanud on. Valdemar on 2009.a suve jooksul kasutanud mitmeid erinevaid mobiiltelefoninumbreid. Mobiiltelefoninumber 56743774 on kindlasti Valdemari kasutuses olnud, sest tema ema oli vahepeal Valdemari ülemus ning tema ema mobiiltelefonis oli kirjas. Ta täna just kontrollis selle oma ema telefonist 7 • • • • • järele. Ta ei oska öelda, kellele kuulub telefoninumber
4. Ta ei ole näinud, et Valdemar oleks kasutanud mobiiltelefoni Sony Ericsson. Samuti ta ei ole näinud, et tal oleks olnud kasutuses mõni jalgratas. (t/l 123-124) 28.09.2009 koostatud tunnistaja Marten-Eric Messing´u ülekuulamisprotokolli kohaselt HM on tema vana klassivend. 16.08.2009.a oli koos temaga Tallinnas, Shnelli tiigi juures jalgpalliväljakul. Kui olid jalgpallimängu lõpetanud, siis ta läks palli ära viima. Kui oli oma ID-kaardi kätte saanud, siis hakkas kõndima Balti jaama suunas. Kusagil 48m temast eespool sõitis Henry oma jalgrattaga. Henry jäi siis seisma ning siis ühel hetkel oli ta kõrval üks noormees. Henry oli oma trikijalgratta pealt maha tulnud ja siis see võõras noormees hoidis rattast kinni ja justkui oleks näidanud selle ratta peal mingeid trikke. Seejärel see võõras noormees lõi ühe korra rusikaga Henryle silma alla ning koheselt sõitis see noormees Henry jalgrattaga minema. See noormees sõitis kas vanalinna või Vana-Kalamaja poole. Ta läks koheselt Henry juurde ja Henry rääkis, et ta oli andnud sellele noormehele mobiiltelefoni laenata ja seejärel noormees oli pannud mobiiltelefoni enda taskusse, teda löönud ning jalgrattaga ära sõitnud. Ta andis oma telefoni Henryle kasutada, et ta saaks oma emale helistada. Nägi, et Henryl oli selle rusikalöögi tõttu parema silma alla tekkinud punane laik. Ta nägi seda võõrast noormeest ainult selja tagant. See noormees oli kusagil 1.84m pikk, ta oli kõhna kehaehitusega nagu Kopli narkar. Sellel noormehel oli kapuuts peas. Tal olid seljas kitsad tumedad teksad, seljas oli pikk kollase-valgega pusa. Ta võis olla kusagil 17-18-aastane. Ta ei oska öelda, kes võis olla see noormees, kes Henryle kallale läks kuna tema teada Henryl selliseid sõpru ei ole, kes teda vihkaks. On varem käinud tihti Shnelli tiigi juures palli mängimas, kuid varem pole selliseid probleeme olnud nagu oli 16.08.2009.a.(t/l 125-127) 17.09.2009 koostatud kahtlustatava Valdemar Noormets´a ülekuulamisprotokolli kohaselt ta ei ole toime pannud kuritegu, milles teda kahtlustatakse ja lisab, et ta ei mäleta, kus ta oli 16.08.2009.a, aga arvab, et ta oli üksinda Tallinna vanalinna peal joomas. Ta alustas joomist juba hommikul ning siis ta käis Viru Keskuse juures ja igal pool mujal vanalinnas. Õhtul ta käis ka baarides. Käis Nimega ning Nimeta baaris ja teistes baarides, mis võisid sama tänava peal asuda. Ta ei usu, et ta käis 16.08.2009.a Shnelli tiigi juures. Ta ei mäleta eriti midagi kuna oli 16.08.2009.a alkoholijoobes ja järgmisel päeval oli tal väga halb olla. Ta ei usu, et ta kelleltki mobiiltelefoni ning trikijalgratta ära võttis. Ta ei usu, et ta võis selle telefoni ja jalgratta ära võtta kuna tal oli endal raha olemas. 18.08.2009.a ta kasutas mobiiltelefoni Nokia 6310, mis oli rohelist värvi. Kasutas seda telefoni kusagil paar päeva ja siis ta andis selle telefoni panti. Sai selle telefoni oma sugulase Raidu Mäger'i käest. Pani sinna telefonisse oma sim-kaardi sisse, kuid telefoninumbrit, mida ma selles telefonis kasutas, seda ta ei mäleta. See telefoninumber võis olla algusega 567…Mobiiltelefonist Sony Ericsson T280i-st ei tea ta midagi, samuti ei tea ta midagi trikijalgrattast GT BMX. Lisab, et eesti keelt räägib ta vabalt, vene keelt räägib keskmiselt. Isa on tal ukrainlane ning temaga ta suhtles vene keeles.(t/l 147-152) 13.10.2009 koostatud kahtlustatava Valdemar Noormets´a ülestunnistusest ja kahetsusest nähtuvalt 17.08.2009 õhtul pani ta toime röövi. Oli Shnelli tiigi juures ja nägi kahte noort poissi. Küsis helistada ja pani telefoni tasku, lõi teda, võttis ratta ja sõitis ära. Ratas ja telefon on müüdud. Kellele jalgratta müüs ei mäleta, oli alkoholi joonud. Telefoni müüs Nimeta baari juures ühele noormehele. Kahetseb siiralt tegu. (t/l 153) 02.09.2009 koostatud jälitusprotokollidest nähtuvalt kõnedeeristuse kohaselt HM mobiiltelefon imei koodiga 351883030301588 tuli kasutusse 16.08.2009 kell 23:41 ja mobiiltelefonis oli sees number 56761313, mille kasutaja on tundmatu. 17.08.2009a. kell 12:01 oli mobiiltelefonis uus kõnekaart numbriga 56720090, mis kuulub Petre Põldma'le.(t/l 137-138) 07.09.2009 koostatud jälitusprotokollist nähtuvalt mobiiltelefoninumber 56761313 asus röövi ajal 16.08.2009 kella 22:00 paiku Tallinnas Balti jaama ja Snelli pargi piirkonnas ja helistas pidevalt numbrile
5. 16.08.2009 kell 22.01 helistatakse kannatanu Henry Mäeranna mobiiltelefonilt imei koodiga 351883030301580 ja mobiiltelefoni numbrilt 56704735 numbrile 56761313, mille mobiiltelefoni imei kood on 350842205567160 ja helistamine toimub Snelli pargi piirkonnas. Peale helistamist pannakse röövitud 8 • • • • • mobiiltelefoni, imei kood 351883030301580, 16.08.2009a. kella 23:41 ajal Tallinnas Viru tn piirkonnas sisse mobiiltelefoni number
6. 17.08.2009a. kella 00:36 ja 00:37 ajal pannakase mobiiltelefoni number 56761313 jälle sisse mobiiltelefoni imei koodiga 350842205567160 Tallinnas Suur-Karja tänava piirkonnas. Mobiiltelefon imei koodiga 350842205567160 on Nokia 6310 ja kasutab Valdemar Noormets ik.
7. Mobiiltelefon imei koodiga 351883030301580 on röövitud Sony Ericsson T280i ja see kuulus HM'ile. Mobiiltelefoni number 56704735 kuulub HM'ile. Mobiiltelefoni number 56761313 kuulub Valdemar Noormetsale. Mobiiltelefoni number 55528903 kuulub Rait Mäherile.(t/l 141-142) 23.09.2009 koostatud jälitusprotokollist nähtuvalt mobiiltelefoninumber XXX oli sees 18.08.2009a. kell 17:27 Tallinnas Pae tn piirkonnas mobiiltelefonis imei koodiga 350842205567160 ja kell 19:54 ajal Tallinnas Kolde pst piirkonnas mobiiltelefonis imei koodiga
8. Mobiiltelefon imei koodiga 350842205567160 oli Nokia 6310 ja kasutas Valdemar Noormets. Mobiiltelefon imei koodiga 350668330056550 on Sony ja see asub Valdemar Noormets'a asjade hulgas arestimajas ja sees on mobiiltelefoni number XXX, mis kuulub Valdemar Noormetsale. (t/l143-144) 03.09.2009 koostatud asitõendi – mobiiltelefon Sony Ericsson T280i vaatlusprotokollist koos fototabelitega nähtub, et vaadeldav ese oli mobiiltelefon Sony Ericsson T
9. Mobiiltelefon oli kandilise kujuga. Mobiiltelefoni esikorpuse ning tagumise korpuse ülemine osa oli hõbedast värvi ning alumine osa oli musta värvi. Mobiiltelefoni esikorpusel olev ekraan oli kriimustatud. Mobiiltelefoni tagumisel küljel, üleval, parempoolses nurgas oli fotokaamera silm. Mobiiltelefonis oli sees hõbedase ümbrisega aku. Kui mobiiltelefonist eemaldada aku, siis mobiiltelefoni sees oli näha valget kleebist, millel oli kirjutatud Sony Ericsson T280i, IMEI kood 35188303-030158-
10. (t/l 128-131) 24.09.2009 koostatud asitõendi – mobiiltelefon Sony CMD-J70 - vaatlusprotokollist koos fototabelitega nähtuvalt vaadeldav ese oli mobiiltelefon Sony CMD-J
11. Mobiiltelefon oli heledat värvi ning pikliku kujuga. Mobiiltelefonis oli sees kleebis, millel on kirjas IMEI 350668331278440, kuid antud mobiiltelefon kasutab kodeeritud IMEI koodi numbriga
12. Antud mobiiltelefonis oli 18.08.2009.a kella 19:54 paiku sees kõnekaart numbriga XXX, mis kuulub Valdemar Noormets'ale. Zen kõnekaart seerianumbriga EE21090210062926 ning telefoninumbriga XXX. Antud mobiiltelefoninumbrit kasutab pikemat aega Valdemar Noormets ja see mobiiltelefoninumber on olnud Valdemar Noormets'a kontaktiks nii tema töökohal kui ka sugulaste hulgas. Nimetatud mobiiltelefoninumbrit on 18.08.209.a kella 17:27 paiku kasutatud mobiiltelefonis Nokia 6310, IMEi koodiga 350842205567160, mis anti Valdemar Noormetsale kasutada tema sugulase Rait Mäher'i poolt. (t/l 132-135) 27.08.2009 koostatud Tallinna Kaubamaja AS-i avaldusest nr 203 nähtub, et 16.08.2009 Tallinna Kaubamaja Toidumaailmast võttis noormees hambapastat summas 396 krooni ning lahkus jättes kauba eest maksmata. 18.08.2009 sama noormees üritas jälle varastada Tallinna Kaubamaja Toidumaailmast hambapastat, kuid ta peeti kinni turvatöötaja poolt. Kinnipeetud isikuks osutus Valdemar Noormets. Inventuuri käigus tehti kindlaks, et 16.08.2009 varastati 4 hambapastat Sensodyne, kokku summas 396 krooni. Tallinna Kaubamaja AS esitab tsiviilhagi summas 396 krooni. (t/l 162) 26.11.2009 koostatud kannatanu Aleksandr Kuznetsov´i ülekuulamisprotokolli kohaselt Tallinna Kaubamaja turvateenistus tegi videosalvestuse põhjal kindlaks, et 16.08.2009 kell 18.15 varastas meesterahvas Toidumaailmast neli Sensodyne hambapastat ( tootekoodiga 4047400040706 ), tükihinnaga 99 krooni, kogusummas 396 krooni. Videosalvestusel oli näha, kuidas meesterahvas võtab hambapastad ja lahkub Toidumaalmast kauba eest maksmata.18.08.2009 kell 19.15 üritas sama meesterahvas jälle varastada Toidumaailmast hambapastat, kuid peeti turvateenistuse poolt kinni ja anti üle politseile. Kinnipeetud isikuna tehti kindlaks Valdemar Noormets. Kaupade inventuuri käigus tuvastati, et Toidumaailmast on 16.08.2009 varastatud neli Sensodyne hambapastat tootekoodiga 4047400040706, mille tükihind on 99 krooni, kokku summa 396 krooni. Tallinna Kaubamaja AS esitab kauba vargusega seoses tsiviilhagi summas 396 krooni. (t/l 166-167) 9 • • • • • • 25.11.2009 koostatud kahtlustatava Valdemar Noormets´a ülekuulamisprotokolli kohaselt tunnistab ta end süüdi kuriteos, milles teda kahtlustatakse ja lisab, et 16.08.2009 kella 18.30 paiku sisenes ta Tallinna Kaubamajja. Kaubamajas võttis riiulilt ning pani taskusse neli Sensodyne hambapastat. Pärast seda läks kassast mööda, jättes kauba eest maksmata. Kauplusest väljumisel keegi teda ei peatanud. Varastas enda jaoks.(t/l 174175) 24.11.2009 koostatud asitõendi - videosalvestus CD-plaadil - vaatlusprotokollist koos fototabelitega nähtub, et 16.08.2009 kell 18.35-18.36 viibides Tallinna Kaubamaja Toidumaailmas võtab Valdemar Noormets riiulilt mitu hambapastat ning väljub kauplusest, jättes kauba eest maksmata. (t/l 168-172) 18.08.2009 koostatud Tallinna Kaubamaja AS-i avaldusest nr 244/09 ja õigusrikkuja kinnipidamise aktist nähtub, et 18.08.2009 Tallinna Kaubamaja Toidumaailmast peeti kinni Valdemar Noormets, kelle juurest leiti Tallinna Kaubamaja AS-ile kuuluvat kaupa 297 krooni väärtuses. Kaup oli korras ja tagastatud kauplusele (t/l 2) 18.08.2009 koostatud tunnistaja Jevgenia Jablotškina ülekuulamisprotokolli kohaselt tema olles töökohal 18.08.
13. aadressil Viru väljak 4/6 Tallinna Kaubamaja toiduainete osakonnas, nägi, kuidas umbes kell 19.05 tuli toiduainete osakonda üks noormees musta jaki, rohelise-valgevärviliste sortside ja tumerohelise nokkmütsiga. Noormees läks leti juurde, kus asuvad esmatarbed, võttis kolm karpi hambapastat, pani endale põue ja suundus väljapääsu poole. Kui noormees oli läinud kell 19.15 kassast ja turvaväravatest mööda ja mitte maksnud kauba eest, pidas ta noormehe kuni politsei tulekuni kinni. Ülevaatusel avastati noormehelt kolm karpi hambapastat Sensodyne üldsummas 295 krooni. Noormehel oli kaasas dokument Valdemar Noormetsa nimele. (t/l 3-4a) 19.08.2009 koostatud kahtlustatava Valdemar Noormets´a ülekuulamisprotokolli kohaselt tunnistab ta end süüdi kuriteos, milles teda kahtlustatakse ja lisab, et 18.08.2009.a. kella 19:00 paiku tuli üksinda kauplusesse, mis asub Viru keskuses, toiduosakonnas
14. korrusel. Kauplusesse läks, et alkoholi osta. Siis olles müügisaalis, vaatas, et tal on ainult 20 krooni, tekkiski varguse tahtlus, võttis 3 hambapastat „Sensodyne", mis maskid umbes 75-80 krooni, pani need omale põue. Möödus kassast, kauba eest tasumata, kui möödus turvaväravatest, häiresignaali ei olnud. Siis tuli tema juurde turvatöötaja, kes palus kaasa tulla. Ta viidi turvaruumi, kus andis need hambapastad ära. Pärast seda tuli politsei ning ta toimetati Kesklinna politseiosakonda. Tehtut kahetseb puhtsüdamlikult ja siiralt. (t/l 9-10) Teatisest kahtlustatava Valdemar Noormets´a päevasissetuleku ja elatustaseme kohta nähtub, et kahtlustatava keskmiseks päevasissetulekuks 2008 oli 248,63 krooni. (t/l 179) Kohus, kuulanud ära kohtu alla antud süüdistatava süüd tunnistavad ütlused ning kontrollinud kriminaalasjas leiduvaid kirjalikke tõendeid, sealhulgas kohtueelsel menetlusel kahtlustatava Valdemar Noormets´a süüd tunnistavaid ütlusi, kannatanute MK, HM´i, ütlusi, kannatanu Rimi Eesti Food AS-i esindaja Relika Matesen´i ja kannatanu Tallinna Kaubamaja esindaja Aleksandr Kuznetsov´i ütlusi, tunnistajate DI´i, Petre Põldma, Rait Mäher´i, Marten-Eric Messing´u ja Jevgenia Jablotškina ütlusi, asitõendite vaatlusprotokolle, Rimi Eesti Food AS-i ja Tallinna Kaubamaja AS-i avaldusi ja õigusrikkuja kinnipidamise akte, Harju Maakohtu 02.11.2006 ja 06.05.2009 otsuste väljatrükke, jälitusprotokolle, SA Tallinna Lastehaigla teatist, asub seisukohale, et süüdistatava süü temale inkrimineeritud kuritegude toimepanemises on tõendamist leidnud kogu esitatud süüdistuse mahus. Kohtueelsel menetlusel on süüdistatava käitumine kvalifitseeritud

§ 199

lg 2 p 7, 9 ettenähtud kuriteona, so võõra vallasasja äravõtmisena selle vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil, mis on toime pandud grupis ja süstemaatiliselt. 24.07.2009, 27.07.2009, 28.07.2009, 29.07.2009 ja 30.07.2009 viibides aadressil Tallinn, Põhja pst 17 asuvas Rimi Eesti Food AS-ile kuuluvas kaupluses, võttis Valdemar Noormets koos tuvastamata isikuga Sensodyne hambapastat kokku 28 tk, pannes need omale seljakotti, möödus kassadest ning väljus kauplusest, jättes kauba eest tahtlikult tasumata. Esimesel neljal korral õnnestus süüdistatavalt poest lahkuda ilma, et teda turvatöötajad kinni oleks pidanud. 30.07.2009 peeti ta peale kassadest möödumist kinni ning kaup tagastati kauplusele. Samuti 10 16.08.2009 ja 18.08.2009 aadressil Tallinn, Viru Väljak 4/6 asuvas Tallinna Kaubamaja ASile kuuluvas kaupluses, võttis Valdemar Noormets kokku 7 tk Sensodyne hambapastat maksumusega 99 krooni/tükk, kogumaksumusega 693 krooni, pani need endale põue, möödus kassadest ning väljus kauplusest, jättes kauba eest tahtlikult tasumata. 18.08.2009 Valdemar Noormets kuritegu lõpuni ei viinud, kuna oli kinni peetud kaupluse turvatöötaja poolt. Kriminaalasja materjalidest nähtuvalt on tuvastatud, et süüdistatav tegutses kahes kuriteoepisoodis varguse toimepanemisel koos teise isikuga, kes ei ole käesolevas kriminaalasjas kohtu alla antud. Kriminaaltoimikus leiduvatest tõenditest võib teha järelduse, et süüdistatav pani kuriteo toime koos teise isikuga kooskõlastatult ja ühise kuritegeliku eesmärgi saavutamise eesmärgil, tegutsedes kaastäideviijatena. Seetõttu leiab kohus, et kaks süüdistatavale inkrimineeritud vargust on toime pandud isikute grupis. Kuivõrd kriminaalasjast nähtub, et süüdistatav pani kuu aja jooksul toime seitse varavastast kuritegu, saab teha järelduse, et varguste toimepanemisest saadav tulu oli süüdistatava jaoks põhiliseks sissetulekuallikaks, siis järjestikuste varavastaste kuritegude toimepanemist hindab kohus kuritegude toimepanemisena süstemaatiliselt. Kohus leiab, et süüdistatava käitumisele on kohtueelsel menetlusel antud õige karistusõiguslik hinnang ja tema käitumine on õigesti kvalifitseeritud

§ 199lg 2 p 7, 9 ettenähtud kuriteo toimepanemisena.

Peale selle on kohtueelsel menetlusel on süüdistatava käitumine kvalifitseeritud

§ 200

lg 2 p 4 järgi, so varem röövimise toime pannud isikuna füüsilise vägivallaga võõraste vallasasjade nende vallasasjade ebaseadusliku omastamise eesmärgil äravõtmisena. Kriminaaltoimiku materjalidest nähtuvalt on teda varem 02.11.2006 Harju Maakohtu otsusega karistatud röövimise toimepanemise eest. Seega ta on

§ 200lg 2 p 4 märgitud isikuks.

16.08.2009 kella 21:50 paiku Tallinnas Shnelli tiigi juures oleval jalgpalliväljakul lõi Valdemar Noormets HM´ile rusikaga vasaku põsesarna piirkonda ning võttis ära tema kasutuses oleva ja MK´le kuuluvaid esemeid 5952 krooni väärtuses. Sellise tegevusega tekitas kannatanu HM´ile füüsilist valu ning kannatanu MK´le varalist kahju. Taolistel asjaoludel asub kohus seisukohale, et süüdistatava süü temale inkrimineeritud kuriteo toimepanemises on tõendamist leidnud täies süüdistuse mahus. Kannatanu H.Mäerand suhtes kasutatud füüsilist vägivalda hindab kohus vägivallana, mis oli võõraste vallasasjade äravõtmisel valduse murdmise vahendiks, kuivõrd süüdistatav, olles saanud enda kätte mobiiltelefoni ja jalgratta, tõkestas kannatanu poolt asjade tagasisaamise vägivallaga ja põgenes, muutes kannatanul asjade tagasisaamise võimatuks. Seetõttu leiab kohus, et süüdistatava käitumine on õigesti kvalifitseeritud

§ 200lg 2 p 4 ettenähtud kuriteona.

Kohtueelsel menetlusel on Rimi Eesti Food AS esitanud tsiviilhagi 2191.50 krooni nõudes, mis sisaldab endas varastatud hambapastade maksumust, mis täies ulatuses kannatanule hüvitamata. Kannatanu Rimi Eesti Food AS-i avaldusest ja esindaja ütlustest nähtuvalt 24.07.2009, 27.07.2009, 28.07.2009, 29.07.2009 ja 30.07.2009 varastas Valdemar Noormets kokku 28 hambapastat Sensodyne, maksumusega 95,5 krooni tükk. 30.07.2009 Valdemar Noormetsal vargust lõpule viia ei õnnestunud ning sel päeval varastatud 5 hambapastat on tagastatud kauplusele. Prokurör on kriminaalasjas eraldanud 2 hambapasta varguse 196 krooni väärtuses. Süüdistatav Valdemar Noormets tunnistab Rimi Eesti Food AS-i kauplusest kokku 28 hambapasta vargust, millest 30.07.2009 5 tk tema kinnipidamisel tagastati kauplusele. Seega on tõendatud 23 hambapasta vargusega tekitatud kahju. Kannatanu ülekuulamisest nähtuvalt on kahel korral 5 hambapasta vargusega tekitatud kahju 482,50 ja 482,50 krooni, 10 hambapasta vargusega tekitatud kahju 965 krooni ja 3 hambapasta vargusega 286,50 krooni kogusummas 2191,5 krooni. Kohtu arvestuste kohaselt saab aga arvestuse 23 x 95,5 tulla kogusummaks 2196,50 krooni, mida kohus peab õigeks summaks ning kohtu arvates on süüdistusaktis tegemist arvutusveaga nagu on tegemist arvutusveaga ka kannatanu esindaja ülekuulamisprotokollis. Seetõttu loeb kohus tuvastatuks varalise kahju tekkimise Rimi Eesti Food ASle summas 2196,50 krooni. Kohus asub seisukohale, et sellises summas tsiviilhagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele täies ulatuses ning süüdistatavalt Valdemar Noormets´alt Rimi Eesti Food AS´i kasuks väljamõistmisele. KrMS § 37 lg 1 kohaselt on kannatanu füüsiline või juriidiline isik, kellele on kuriteoga või süüvõimetu isiku 11 poolt õigusvastase teoga vahetult tekitatud füüsilist, varalist või moraalset kahju. Seega käesoleval juhul saab rääkida varalise kahju tekitamisest. Kriminaaltoimiku materjalidest nähtuvalt on tsiviilhagi aluseks oleva varalise kahju tekkimine otseselt seotud süüdistatava Valdemar Noormets´a poolt kavatsetult toime pandud vargusega Kriminaalasjas kontrollitud tõenditega on kohtu arvates tuvastatud, et süüdistatava süülise käitumise tulemusena on tekitanud varalise kahju 2196,5 krooni. Kohus asub seisukohale, et varaline kahju on tekkinud süüdistatava õigusvastase käitumise tulemusena, kuivõrd see on tekitatud kannatanu omandi rikkumisega VÕS § 1045 lg 1 p 5 mõttes ning VÕS § 1043 kohaselt peab teisele isikule õigusvastaselt kahju tekitanud isik kahju hüvitama kui ta on kahju tekitamises süüdi. Kuivõrd kriminaalasja kohtuliku uurimisega on täies ulatuses tõendatud süüdistatava süü kahju tekkimises, siis tuleb kohaldada VÕS § 1043 sätteid ning varaline kahju tuleb hüvitada kahju kannatanud isikule süüliselt kahju tekitanud isikule kuuluvate varaliste vahendite arvelt täies ulatuses, st varaline kahju tuleb täies ulatuses välja mõista Valdemar Noormets´alt Rimi Eesti Food AS´i kasuks. Kohtueelsel menetlusel on Tallinna Kaubamaja AS esitanud tsiviilhagi 396 krooni nõudes, mis sisaldab endas varastatud hambapastade maksumust, mis on täies ulatuses kannatanule hüvitamata. Tallinna Kaubamaja AS on esitanud tsiviilhagi 4 hambapasta kohta, kogumaksumusega 396 krooni. Süüdistatav on ka ise tunnistanud, et 16.08.2009 varastas ta Tallinna Kaubamajast 4 hambapastat. Kohus asub seisukohale, et esitatud tsiviilhagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele täies ulatuses ning süüdistatavalt Valdemar Noormets´alt Tallinna Kaubamaja AS´i kasuks väljamõistmisele. KrMS § 37 lg 1 kohaselt on kannatanu füüsiline või juriidiline isik, kellele on kuriteoga või süüvõimetu isiku poolt õigusvastase teoga vahetult tekitatud füüsilist, varalist või moraalset kahju. Seega käesoleval juhul saab rääkida varalise kahju tekitamisest. Kriminaaltoimiku materjalidest nähtuvalt on tsiviilhagi aluseks oleva varalise kahju tekkimine otseselt seotud süüdistatava Valdemar Noormets´a poolt kavatsetult toime pandud vargusega. Kriminaalasjas kontrollitud tõenditega on kohtu arvates tuvastatud, et süüdistatava süülise käitumise tulemusena on tekitanud varalise kahju 396 krooni. Kohus asub seisukohale, et varaline kahju on tekkinud süüdistatava õigusvastase käitumise tulemusena, kuivõrd see on tekitatud kannatanu omandi rikkumisega VÕS § 1045 lg 1 p 5 mõttes ning VÕS § 1043 kohaselt peab teisele isikule õigusvastaselt kahju tekitanud isik kahju hüvitama kui ta on kahju tekitamises süüdi. Kuivõrd kriminaalasja kohtuliku uurimisega on täies ulatuses tõendatud süüdistatava süü kahju tekkimises, siis tuleb kohaldada VÕS § 1043 sätteid ning varaline kahju tuleb hüvitada kahju kannatanud isikule süüliselt kahju tekitanud isikule kuuluvate varaliste vahendite arvelt täies ulatuses, st varaline kahju tuleb täies ulatuses välja mõista Valdemar Noormets´alt Tallinna Kaubamaja AS´i kasuks. Kohtueelsel menetlusel on MKesitanud tsiviilhagi 5052 krooni nõudes, mis sisaldab endas varastatud esemete (jalgratas, telefonikaart ja telefonil olnud kõneaeg) maksumust, mis on kannatanule tagastamata. Kohus asub seisukohale, et esitatud tsiviilhagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele täies ulatuses ning süüdistatavalt Valdemar Noormets´alt MKkasuks väljamõistmisele. KrMS § 37 lg 1 kohaselt on kannatanu füüsiline või juriidiline isik, kellele on kuriteoga või süüvõimetu isiku poolt õigusvastase teoga vahetult tekitatud füüsilist, varalist või moraalset kahju. Seega käesoleval juhul saab rääkida varalise kahju tekitamisest. Kriminaaltoimiku materjalidest nähtuvalt on tsiviilhagi aluseks oleva varalise kahju tekkimine otseselt seotud süüdistatava Valdemar Noormets´a poolt kavatsetult toime pandud röövimisega. Kriminaalasjas kontrollitud tõenditega on kohtu arvates tuvastatud, et süüdistatava süülise käitumise tulemusena on tekitanud varalise kahju 5052 krooni. Kohus asub seisukohale, et varaline kahju on tekkinud süüdistatava õigusvastase käitumise tulemusena, kuivõrd see on tekitatud kannatanu omandi rikkumisega VÕS § 1045 lg 1 p 5 mõttes ning VÕS § 1043 kohaselt peab teisele isikule õigusvastaselt kahju tekitanud isik kahju hüvitama kui ta on kahju tekitamises süüdi. Kuivõrd kriminaalasja kohtuliku uurimisega on täies ulatuses tõendatud süüdistatava süü kahju tekkimises, siis tuleb kohaldada VÕS § 1043 sätteid ning varaline kahju tuleb hüvitada kahju kannatanud isikule süüliselt 12 kahju tekitanud isikule kuuluvate varaliste vahendite arvelt täies ulatuses, st varaline kahju tuleb täies ulatuses välja mõista Valdemar Noormets´alt MKkasuks. Karistuse mõistmisel arvestab kohus süüdistatava süü suurust, toimepandud kuritegude laadi ja ohtlikkust, süüdistatava isikut ning karistust raskendavate ja kergendavate asjaolude puudumist. Kohus ei pea võimalikuks arvestada kahtlustatavana ülekuulamistel avaldatud kahetsust siirana, kuivõrd järjestikuste kuritegude toimepanemine, kinnipidamine kuriteo toimepanemisel ja sellele järgnenud uute varavastaste kuritegude toimepanemine näitavad kahetsuse puudumist ja süüdistatava sihipärast käitumist elatusvahendite saamisel.

§ 199

lg 2 p 7, 9 ettenähtud süüteo eest on karistusena ette nähtud rahaline karistus või vangistus kuni 5 aastat.

§ 200

lg 2 p 4 ettenähtud süüteo eest on karistusena ette nähtud 3 kuni 15 aastat vangistust. Kriminaalasja materjalidest nähtuvalt puudub süüdistataval legaalne ja piisav sissetulek, millele viitab ka järjestikuste varavastaste kuritegude toimepanemine. Kuivõrd süüdistataval puudub sissetulek, siis ei ole võimalik kohaldada tema suhtes ka rahalist karistust, kuivõrd tal puuduvad piisavad rahalised vahendid selle tasumiseks. Seetõttu tuleb süüdistatava suhtes kohaldada isiku vabadust piiravat karistust. Süüdistatavat on varem kriminaalkorras karistatud kahel korral. Süüdistatava suhtes on ühel korral juba esimese astme varavastase kuriteo toimepanemise eest mõistetud pikemaajalisem vangistus jäetud tingimisi kohaldamata, samuti on tema suhtes kohaldatud varavastase kuriteo toimepanemise eest ka rahalist karistust, mis senini on tasumata. Seega on süüdistatava suhtes ära proovitud juba kõik võimalused, et anda süüdistatavale võimalus näidata oma soovi jätkata edaspidi õiguskuulekat eluviisi, kuid süüdistatav ei ole nendest võimalustest järeldusi teinud. Süüdistatava isikuandmed, sh karistusandmetest nähtuvad väärteokaristused AS § 70 järgi ja järjekindel varavastaste kuritegude toimepanemine viitavad ilmselgelt asjaolule, et süüdistatav ei sobi ka kriminaalhooldusele ja käitub kriminaalhooldust takistavalt ning jätkab varavastaste kuritegude toimepanemist, mida ta vaatamata töökoha ja sissetuleku olemasolule järjekindlalt on suutnud tõestada. Seetõttu arvestades süüdistatava isikuandmeid, toimepandud kuritegude iseloomu ja eesmärki ning nende toimepanemisel üles näidatud järjekindlust, leiab kohus, et süüdistatavale mõistetav karistus kuulub reaalsele ärakandmisele.

§ 199

lg 2 p 7, 9 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest karistuse mõistmisel arvestab kohus süüdistatava poolt toime pandud järjestikuste kuritegude rohkust ja varalise kahju tekitamist. Arvestades taolisi asjaolusid, leiab kohus, et süüdistatavale ei ole võimalik mõista karistust ettenähtud sanktsiooni alammäära lähedasena. Samas ei pea kohus vajalikuks mõista karistust ka ettenähtud sanktsiooni keskmises määras, kuivõrd varalised kahjud ei ole kuigi suured. Seetõttu peab kohus võimalikuks mõista karistuse alla ettenähtud sanktsiooni keskmist määra.

§ 200

lg 2 p 4 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest karistuse mõistmisel arvestab kohus asjaolu, et kannatanu suhtes kasutatud vägivald ei olnud kannatanu tervisele eriti ohtlik ning vägivalla intensiivsus ei olnud kuigi suur. Seetõttu peab kohus võimalikuks mõista karistuse ettenähtud sanktsiooni alammääras. Liitkaristuse mõistmisel arvestab kohus asjaolu, et süüdistatavat süüdistatakse kahe erinevaliigilise kuriteo toimepanemises ning röövimise toimepanemine näitas süüdistatava käitumises seda, et ta ei vali enam elatusvahendite saamiseks vahendeid, seejärel aga jätkas varguste toimepanemist. Seega on tegemist erineva tahtluse ja erineva süüastmega kuritegudega ning kohus peab vajalikuks erinevate kuritegude toimepanemise eest mõistetavad karistused liita täies ulatuses. Märt Toming kohtunik 13