4-09-22795/4

4-09-22795 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohtu Liivalaia Kohtumaja Otsuse tegemise aeg ja koht

1. märtsil 2010.a. Tallinnas Kohtunik Katre Poljakova Sekretär Silvi Väikmeri Tõlk Natalja Senkevitš Menetlusliik Kaebemenetluses Väärteoasi Ljubov Ivanova kaebus Lääne Politseiprefektuuri Pärnu politseiosakonna korrakaitsetalituse vanemkomissar Imre Veber 23.09.2009.a. väärteoasjas nr: 2670,09,012061 koostatud otsusele; Menetlusosalised kaebuse esitaja Ljubov Ivanova (ik. 49003040228), elukoht: xxx; kohtuväline menetleja Lääne Politseiprefektuuri Pärnu politseiosakonna korrakaitsetalituse vanemkomissar Imre Veber; Kohtuistungi toimumise ajad 13.01.2010.a. ja 10.03.2010.a. Tallinnas; Kaebuse esitaja Ljubov Ivanova; Kohtuväline menetleja Lääne Politseiprefektuuri Pärnu politseiosakonna korrakaitsetalituse vanemkomissar Imre Veber; Juhindudes KarS § 47 lg 1, § 66 lg 2, VTMS § 132 p 2, § 133RESOLUTSIOON 135, § 155-156, kohus otsustas:
2. Tühistada Lääne Politseiprefektuuri Pärnu politseiosakonna korrakaitsetalituse vanemkomissar I. Veber´i 23.09.2009.a otsus väärteoasjas nr 2670,09,012061 ning teha uus otsus. Kohtuistungil osalenud isikud
3. Mõista Ljubov Ivanova’le KarS § 276 alusel karistuseks rahatrahv 20 trahviühiku ulatuses, so 1200.- (üks tuhat kakssada) krooni.
4. Ljubov Ivanova’l tasuda temale karistuseks mõistetud rahatrahv käesoleva kohtuotsuse jõustumisel Lääne Politseiprefektuuri Pärnu politseiosakonna korrakaitsetalituse 23.09.2009.a otsuses 2670,09,012061 näidatud arvele (Rahandusministeeriumi a/a nr 10220034796011 SEB Pangas või arvele 221023778606 Swedbankis), märkides viitenumbri
6. Kohtuotsus pööratakse täitmisele, kui päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav, on möödunud edasikaebamise tähtaeg ja menetlusalune isik ei ole rahatrahvi tasunud või kui menetlusalune isik või tema kaitsja ei ole otsuse peale kaebust esitanud. Edasikaebamise kord Isik, kes soovib käesolevat otsust vaidlustada kassatsiooni korras on kohustatud sellest Harju Maakohtu Liivalaia kohtumajale kirjalikult teatama 7 päeva jooksul alates päevast, mil kohtuotsus oli kantseleis kättesaadav. Otsusele võib esitada kassatsioonkaebuse vandeadvokaadi vahendusel alates otsuse kättesaamise päevast 30 päeva jooksul Riigikohtule Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja kaudu. KAEVATAV KOHTUVÄLISE MENETLEJA OTSUS JA KAEBUSE SISU: Lääne Politseiprefektuuri Pärnu politseiosakonna korrakaitsetalituse vanemkomissar Imre Veber poolt 23.09.2009.a. väärteoasjas nr: 2670,09,012061 koostatud otsusest nähtuvalt Ljubov Ivanova pani toime väärteo, milline on kvalifitseeritud KarS § 276 järgi, mis seisnes selles, et Ljubov Ivanova 09.08.2009.a. kell 15:07 Pärnu maakonnas, Pärnu linnas, Pärnu rannapromenaadil eiras tahtlikult politseiametniku seaduslikku korraldust „minna eemale turvalisuse huvides“; mis oli antud korduvalt. Seaduslik korraldus oli antud tulenevalt Politseiseadusest § 131 lg 1 alusel. Kohtuväline menetleja karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid ei tuvastanud, märkides, et menetlusaluse isiku poolt toimepandud väärtegu on tõendatud väärteoprotokollis esitatud tõenditega, tunnistajate ütlustega ning lähtudes KarS § 56 lg 1 s.o võimalusest mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvidest määras Ljubov Ivanova’le karistuseks rahatrahvi 41 trahviühiku ulatuses s.o summas 2460,00.- krooni. 16.10.2009.a esitas Ljubov Ivanova Harju Maakohtu Liivalaia kohtumajale kaebuse Lääne Politseiprefektuuri Pärnu politseiosakonna korrakaitsetalituse vanemkomissar Imre Veber´i 23.09.2009.a. otsusele väärteoasjas nr: 2670,09,
7. Kohtule esitatud kaebuses menetlusalune isik märkis, et tema soovib vaidlustada talle määratud trahvi summas 2460.- krooni, selgitades kaebuse aluseks olevate asjaoludena, et 9.08.2009.a umbes kella 15.00 paiku viibis ta sõpradega Pärnu rannas ning nende läheduses seisis auto. Mõne aja pärast tulid politseinikud ning üks väga agressiivselt meelestatud politseinik Andrus Arula hakkas tema sõbra AT’i peale karjuma ja seejärel hakkas viimasel käsi väänama. Kaebuse esitaja püüdis politseiniku tegevust peatada ja hüüdis viimasele, et ta lõpetaks, kuid vastuseks sai ta jalalöögi kõhtu ja trahvi. Lisaks selgitab kaebuse esitaja Ljubov Ivanova kohtule esitatud kaebuses, et selle sündmuse pealtnägijaid on palju – kaks tema sõpra ATja AG, kes toimetati politseijaoskonda. Tema – Ljubov Ivanova noormees VFja veel üks meesterahvas, keda nad ei tunne, kes võttis kogu selle sündmuse videosse, kuid oli ka kinni peetud ja arusaamatutel põhjustel viidud politseijaoskonda. Kohtule esitatud kaebuses Ljubov Ivanova selgitab, et tema soovib ise anda tunnistust, samuti taotleb õiglase otsuse tegemist ja tunnistajate ülekuulamist. KOHTUS TUVASTATUD ASJAOLUD 29.10.2009.a. laekus Harju Maakohtu Liivalaia kohtumajale kaebuse esitaja Ljubov Ivanova koostatud taotlus selle kohta, et ta palub tema suhtes alustatud süüasi nr: 2670,09,012061 üle vaadata Tallinna kohtus, sest nii tema kui ka ta tunnistajad elavad Tallinnas. 18.11.2009.a teavitas Lääne Politseiprefektuuri Pärnu politseiosakonna korrakaitsetalituse konstaabel Anna Kristiina Lätt, et kohtuväline menetleja ei toeta kaebust ja palub kohtul jätta kaebus 2 rahuldamata ning et kohtuväline menetleja soovib oma seisukohad esitada kohtuistungil, samuti, et kohtuväline menetleja taotleb kohtuistungile kutsuda tunnistajatena Pärnu politseiosakonna vanemkonstaabel Ege Vaabel’i ja konstaabel Andrus Arula. Harju Maakohtu Liivalaia kohtumajas 13.01.2010.a toimunud kohtuistungil kaebuse esitaja Ljubov Ivanova jäi esitatud kaebuse juurde, selgitades, et augusti lõpus olid nad sõpradega Pärnu rannas. Sõiduauto parkisid nad rannas tee äärde, autos mängis muusika ja ise nad autost väga kaugel ei olnud. Nad läksid sõbraga jäätist ostma, kuid kuna ta Ivanova unustas midagi maha, siis jooksis auto poole tagasi ja ta nägi, et üks naine ja politseinik on ta auto juures. Temale hakati midagi eesti keeles selgitama, ta ütles, et ta ei saa aru, mida viimased räägivad. Seejärel nägi ta, et politseinik väänas ta sõbral käsi ja ta ütles politseinikule, et lasku ta sõber lahti, et näete viimasel on valus. Tema –eesti keelest aru ei saanud ja ütles seda ka politseinikule. Ta läks politseiniku juurde ja võttis viimasel käest kinni, et politsienik laseks sõbra lahti. Seejärel sai tema – Ljubov Ivanova politseinikult jalahoobi kõhtu ja ta astus eemale, veel ütles ta politseinikule, et „mida nad teevad?“. Probleemi põhjust ta ise ei tea, teab seda vaid teiste jutu järgi, kui ta tuli, oli probleem juba olemas. Politseiniku juurde läks ta selleks, et viimane vabastaks ta sõbra käe, mida politseinik väänas. Politseinik ütles talle „otaidi, otaidi“, ja siis läks tema – Ljubov Ivanova kuskil meetri kaugusele eemale. Üks puhkaja võttis selle sündmuse videosse, ka viimane toimetati miskipärast politseisse. Seda meest ta ei tundnud, kes sündmuse videosse võttis. Läks politseijaoskonda selleks, et soovib teha avaldust nende politseitöötaja peale. Seda ta teab, et teda karistati politseiniku korralduse eiramise eest. Ta tunnistas seda, aga talle selgitati, et ta on süüdi ja kõik keerati nii, et ta on selle algatanud. Politseinikud ütlesid, et teavad, kuidas oma tööd teha, aga arusaamatuks jääb, kuidas nad siis saavad nii tööd teha, et inimesel väänati käsi välja. Hea oli, et ta nägi, et politseinik jala tõstis muidu oleks olnud löök tugev. Ta ei hoidnud politseiniku käest mitu korda kinni, kui politseinik ütles „mine eemale“, siis ta läks eemale ja jäi sinna. Ta läks ainult ühe korra politseiniku juurde. Politseiniku käest võttis ta kinni seepärast, et viimane väänas noormehe kätt väga tugevasti. Midagi talle ei seletatud, et mille eest käed raudu pandi, seda seletati talle eesti keeles ja alles pärast seda, kui oli jalaga kõhtu saanud, seletati talle mille eest. Kui ta Pärnu Politseisse avaldust läks kirjutama, juba siis teati ja küsiti, „kas olete sama neiu, kes sai jalaga kõhtu?“. Harju Maakohtu Liivalaia kohtumajas 13.01.2010.a toimunud kohtuistungil andis tunnistaja AT ütlusi selle kohta, et tema tunneb Ljubov Ivanovat poolteist aastat, omavahelised suhted on sõbralikud, kinnitades, et 9.08 olid nad Pärnu rannas puhkamas. Ta oli koos VF’iga, PU’i ja Ljubov Ivanova’ga. Pärnusse sõitsid nad tema auto Audi 80 reg nr XXXpäev enne intsidenti. PU oli ta auto roolis ja parkis auto ranna kõnnitee äärde. Nad suplesid ja puhkasid, siis tuli politsei. Talle tundus, et tuldi sellepärast, kuna auto oli valesti pargitud. Autost olid nad 15 meetri kaugusel. Politsei hüüdis, „kelle auto?“ ja tema – AT astus auto juurde ning küsis, „milles asi?“. Seejärel küsiti talt dokumente ja tema esitas dokumendid. Politseinik käskis tal panna käed autokapotile ja surus ta vastu autot. Päikese käes oli ta musta värvi auto väga kuumaks läinud ja ta palus, et teda ei lükataks vastu kapotti, ta võttis oma käed kapoti pealt ära ja, siis väänas politseinik ta kätt. Seejärel kuulis ta, et Ivanova tuli auto juurde ja ta kuulis, et viimane karjus „lase ta lahti tal on valus“. Tegevust, mida tegid Ivanova ja politseinik, seda tunnistaja ei näinud. Tema – AT’iga tegeles meessoost politseinik ja rääkis eesti keeles. Tema valdab eesti keelt väga halvasti, kuid sellest sai ta aru, kui politseinik küsis talt dokumente. Seda, mida politseinik ütles Ivanovale ta ei kuulnud. Kohtuvälise menetleja esindaja Imre Veber esitatud küsimustele märkis tunnistaja AT, et politsei korraldus on täitmiseks ning et teda viidi politseisse ja hoiti 7 tundi kambris. Kui ta küsis, miks teda seal hoitakse, siis vastati, et „ta on väga purjus“. Talle koostati väärteoprotokoll ja süüdistati, et ta ei allunud politsei korraldusele. 3 Harju Maakohtu Liivalaia kohtumajas 13.01.2010.a. toimunud kohtuistungil andis tunnistaja AG ütlusi selle kohta, et Ljubov Ivanovat tunneb tema aasta aega, omavahelised suhted on sõbralikud, selgitades, et 9.08 olid nad Pärnus rannas puhkamas, auto parkisid nad randa, autos muusika mängis. Seejärel tuli politseinik paarilisega auto juurde, küsiti kelle auto. AT vastas, esitas viimastele dokumendid ja küsis, milles asi. Politseinik ei vastanud midagi, hakkas AT’i käsi väänama ja surus viimase vastu autot. Tema – AG ei saanud millestki aru ja ei ta tahtnud minna ka sinna lähedale, ta oli 15 meetri kaugusel ja rääkis teiste inimesega. Kui ta pööras ringi, siis ta nägi, kui politseinik lõi tütarlast jalaga kõhtu. Politseinik rääkis Aleksandriga väga jämedalt. Ljubov Ivanova läks ligi ja politseinik lõi viimast, seejärel läks ta ka siis lähemale ja küsis politseinikult, miks viimane tütarlast lõi. Seepeale pandi tema – AG käed raudu ja viidi autosse. Seda, mis enne löömist toimus Ljubov Ivanova ja politseiniku vahel ta ei näinud, ta oli eemal ja rääkis teistega juttu. Kuna ta nägi löömist, siis tekkis küsimus, mille eest ja, kuidas nad nii käituda tohivad, millist ohtu saab põhjustada lühikestes pükstes rannas puhkav inimene, et viimast on vaja hakata väänama ja tal käsi raudu panna. Vestlust Ljubov Ivanova ja politseiniku vahel ta ei kuulnud. Teistega arutasid nad omavahel, et miks politsei Aleksandriga nii käitub, et milles on seal asi. Kohtuvälise menetleja esindaja Imre Veber’ile poolt esitatud küsimustele kinnitas tunnistaja AG, et politseinik rääkis Aleksandriga juttu, hoidis viimast kinni ja surus vastu autot. Politseiniku käed ei olnud vabad, viimane tegeles AT’iga, väänates viimasel käsi. Kui tema – AG teist korda ringi pööras, siis ta nägi, kui politseinik lõi tütarlast jalaga. Tema – AG’le tehti trahv selle eest, et ta oli alkoholi joobes ja rääkis politseinikuga jämedalt. Harju Maakohtu Liivalaia kohtumajas 13.01.2010.a. toimunud kohtuistungil andis tunnistaja VF ütlusi selle kohta, et Ljubov Ivanovat tunneb ta kaks aastat, omavahelised suhted on head, nad kurameerivad, selgitades, et 9.
8. olid nad Pärnu rannas puhkamas. Nende sõber parkis auto ranna lähedale kõnnitee äärde, jalakäijatel oli ruumi, muusika jäi autosse mängima. Tema – VF ei näinud kõike, mis auto juures toimus, ta oli eemal, päris kaugel, et juttu ei kuulnud. Ljubov Ivanova läks auto juurde ja ta ise hakkas ka tagasi auto juurde liikuma. Politseinik, kes auto juurde tuli, oli väga agressiivne, seda jälgis tema – VF eemalt. Ljubov Ivanova oli sündmusele lähemal. Tema – VF pidi minema Ljubov Ivanovaga poodi jäätist ostma, aga kuna viimane unustas sussid autosse, siis hakkas ta auto juurde tagasi minema ning tema – VF jäi viimast eemale ootama. Üks puhkaja võttis selle kõik videosse, aga viimane peeti ka miskipärast kinni. Politseinik ütles, et viimane tekitab ohtu ja, et peab ta ka kinni pidama, isiku nimi oli OO. Videot tema – VF pole näinud, teda politseisse ei viidud. Harju Maakohtu Liivalaia kohtumajas 13.01.2010.a. toimunud kohtuistungil andis tunnistaja Andrus Arula ütlusi selle kohta, et tema töötab Lääne PO patrullteenistuse konstaablina, tööstaaž on üle 5 aasta, selgitades, et ta tunneb ära Ljubov Ivanova ja seda seoses intsidendiga Pärnu rannas. Tunnistajatest 2 viis ta kainestusmajja, üks kadus sealt ära 9.
9. Tema – Andrus Arula täitis teenistusülesandeid koos Ege Vaabel’iga. Nad said väljakutse selle kohta, et rannapromenaadile oli sõitnud tume Audi ja käima pidi pidu. Promenaadialale oli pargitud auto ja muusika mängis autos valjult. Noormehed olid Tervise hoone pool. Tema – Andrus Arula küsis, „kas see on nende auto?“ ning tunnistaja AT ütles, et „jah“. Tema – Andrus Arula palus muusika vaiksemaks panna ja dokumendid esitada, kuid viimane vaidles, küsis „miks?“. Tema – Andrus Arula ütles, et ta teostab turvakontrolli ja palus AT’il panna käed autokapotile. Isik hakkas käsi autost eemale tõukama ja tema hoidis oma vasaku käega viimase õlast ja käskis käed tagasi panna. Teised isikud hakkasid lähemale tulema. Tema – Andrus Arula sain aru, et ATei taha alluda korraldustele, ta sai viimase parema käe kätte, ta sai selle võttesse ja siis, järsku ta vasakult poolt tuli Ljubov Ivanova ja lõi teda – Andrus Arula’t vastu vasakut õlga ja võttis kahe käega ta käe haardesse. Ühe käe ringiga sai ta käe lahti ja ta ütles Ljubov Ivanovale, „mine ruttu eemale“. Algul andis ta korralduse eesti keeles ja pärast vene keeles. Siis võttis Ivanova veel uuesti ta käest kinni. Tema – Andrus Arula sai jälle 4 haardega käe vabaks, siis nägi ta, et kaks noormeest hakkavad ta poole tulema. Relvakaitseks pani ta käe relvale ja tõukas jalaga Ivanova eemale. Kogu selle aja, kui Ivanova teda käest hoidis, ütles ta viimasele, et „mine eemale“. Konstaabel Ege Vaabel oli sel ajal teisel pool autot, mida ta rääkis, seda paariline kindlasti kuulis. Tema – Andrus Arula sai noormehel käed raudu panna, politsei auto oli eemal, ta sai autovõtmed paariliselt ja viis tunnistaja T ’i autosse, seejärel sulges uksed ja läks tagasi. Siis teostas ta ka G ’le turvakontrolli ja ta pani ka viimase käed raudu ja toimetas autosse. Seal oli ka üks noormees Ojap, kes käis kogu aeg ja kommenteeris, et selline on siis see Eesti Politsei. Tema – Andrus Arula soovis viimase isikut kindlaks teha. Viimane jooksis eemale, ta sai viimase kätte ja teostas turvakontrolli, pani isikul käed raudu ja viis oma autosse. Isikud viis ta kainestusmajja, sest nad kõik olid alkoholijoobes. Neiu oli vahepeal ära läinud ja ta ei näinud viimast enam. Põhjendamatult tema – Andrus Arula ei ole vägivalda tarvitanud, teda on pandudu korda tagama ja korraldusi tuleb täita. Ta ütles korduvalt sõnadega Ivanovale, et mingu eemale ja sai aru, et ka viimane sai sellest aru. Ivanova oli eemal, ta tuli Sunseti poolt, viimane polnud noormeestega koos, kui nad alguses läksid auto juurde ja tema – Andrus Arula T ’iga rääkima hakkas. Kohtuvälise menetleja esindaja Imre Veber esitatud küsimustele kinnitas tunnistaja Andrus Arula, et Ivanova ei kukkunud kui ta viimast jalaga tõukas puusa piirkonda, löögiks seda ei saanud pidada. Tema – Andrus Arula jalg oli Ivanova puusa kohal ja ta lükkas viimast eemale. Harju Maakohtu Liivalaia kohtumajas 10.03.2010.a. toimunud kohtuistungil andis tunnistaja Ege Vaabel ütlusi selle kohta, et tema töötab Lääne Politseiprefektuuris vanemkonstaablina, tööstaaži on 7 aastat, selgitades, et kaebuse esitaja on talle võõras, selgitades, et 9.
10. 2009.a. oli ta tööülesandeid täitmas koos Andrus Arulaga. Kella 15 paiku said nad väljakutse Pärnu rannapromenaadile, et tumedas Audis mängib valjult muusika. Nad sõitsid kohale. Inimesi autos ei olnud, kuid autos mängis valjult muusika, uksed ja aknad olid lahti. Andrus Arula küsis kõva häälega, kellele auto kuulub, keegi märku ei andnud. Tema – Ege Vaabel võttis raadio teel ühendust juhtimiskeskusega, et auto omanik välja selgitada. Selleks ajaks tuli auto juurde ka noormees ja selgus, et viimane võis olla auto valdaja. Noormees oli ilmselt alkoholijoobes. Andrus Arula hakkas isikule teostama turvakontrolli, palus viimasel panna käed kapotile, isik hakkas vastu ja enda turvalisuse tagamiseks pani Andrus Arula viimase käed raudu. Mingil hetkel lähenes autole naisterahvas, kes hakkas küsima, „mis Te teete, ärge pange käeraudu, isikul on valus“ ja püüdis politseiniku eemale tõmmata. Paariline andis naisterahvale seadusliku korralduse, et ta ei takistaks ja eemalduks, aga naisterahvas ei eemaldunud vaid tõmbas Andrus Arulat käest ja paariline tõstis jala, et takistada naisterahva lähenemist. Siis läks ka tema – Ege Vaabel nende juurde ja lõpuks tuli veel üks noormees nende juurde. Paariline toimetas isiku politseiautosse. Seal oli veel isikuid, kes ei allunud korraldustele ja ka nemad toimetati käed raudus politseiautosse. Naisterahvas oli siis juba lahkunud. Lisaks selgitas tunnistaja Ege Vaabel kohtu esitatud küsimustele, et auto oli kohas, kus liiklemine oli keelatud, teele ette oli pandud ka kive, et liiklemine on seal keelatud, aga oli näha, et kive oli liigutatud. Sõiduauto oli rannapromenaadil. Tema – Ege Vaabel oli teisel pool autot, auto taga osas kõrvalistuja poolel, kui hakkas raadio teel ühendust võtma. Ta nägi sündmust üle auto, paariline Andrus Arula oli noormehega teisel pool autot. Neiu lähenes nende poole. Seda ta nägi, et naisterahvas võttis politseiniku käsivarrest kinni ja tiris viimast eemale. Ta kuulis viimaste vestlust ja seda, kuidas paariline andis neiule korralduse, et „minge eemale ärge segage“. Samuti andis ka tema – Ege Vaabel neiule korralduse, et viimane eemale läheks. Harju Maakohtu Liivalaia kohtumajas 10.03.2010.a. toimunud kohtuistungil andis tunnistaja KN ütlusi selle kohta, et kaebuse esitajat on ta suvel näinud, isiklikult viimast ta ei tunne. ihavaenu ei ole, selgitades, et 9.08.2009.a oli ta Pärnu rannapromenaadi ääres ja võttis päikest. Tervise paradiisi poolt mööda kõnniteed sõitis promenaadile tume Audi. Seltskond istus nende lähedale, auto aknad 5 olid lahti ja kuulasid autost muusikat. Seejärel tulid politseinikud ja küsisid, „kelle auto?“. Kutsuti omanik auto juurde. Politsei küsis „kelle auto on?“, omanik ei vastanud, vaid üritas autos muusikat välja lülitada ja autot välja lülitada. Olukord oli pingeline, seltskond küsis politseilt kogu aeg vahele „miks nad peavad, miks nad peavad…?“. Keegi ei reageerinud politsei seaduslikele korraldustele. Kas oli mingi intsident, seda ta ei tea. Politsei tahtis auto omaniku käsi raudu panna ja inimene oli näoga auto poole. Seltskond ärritus seepeale ja Ivanova läks politseiniku poole ning üritas politseiniku käsi noormehest eemale tõmmata. Politseinik andis mitmel korral seaduslikke korraldusi, hoidis autoomaniku käsi kinni ja andis neiule korraldusi hoida eemale. Neiu eemale ei läinud, siis politseinik tõstis jala, et neiut eemale tõugata, ise hoidis auto omanikku kinni. Lisaks kinnitas tunnistaja KN kohtule, et politsei patrull tuli jalgsi mees - ja naispolitseinik. Naispolitseinik rääkis raadiotelefoniga teisel pool autot ja teisel pool oli meespolitseinik. Auto juhipoolse külje pool oli üks politseinik ja teisel pool teie politseinik. Korraldusi mida politseinik andis ta kuulis ja need olid eesti keeles. Kaebuse esitaja Ljubov Ivanova’le selgitas tunnistaja KN, et, kes kutsus politsei, seda ta ei tea. Peale sündmusi tunni aja vältel läksid nad Stefanisse sööma ja seal seltskonnas tuli jutuks, ta rääkis sündmusest ja seltskonnas oli isik, kelle tuttav töötas politseis ja, siis võeti ta kontaktid ja küsiti, kas ta saab olla tunnistajaks. Ning ausalt öeldes muusika segas küll, auto uksed ja aknad olid lahti. Harju Maakohtu Liivalaia kohtumajas 10.03.2010.a. toimunud kohtuistungil andis tunnistaja OO ütlusi selle kohta, et kaebuse esitajat ta isiklikult ei tunne, vihavaenu tal ei ole, selgitades, et 9.08.2009.a. kella 15 paiku oli ta sõpradega Pärnu rannas. Nad tulid rannahoone poolt ujumast ja nägid tumedat Audit, kus mängis tugevasti muusika. Nad mõtlesid veel, et tore keegi on muusika kaasa toonud. Seejärel lähenesid politseinikud – mees - ja naispolitseinik. Hakati kõvasti küsitlema, et, kes on auto omanik, küsima hakati väga agressiivselt. Tema – OO hakkas kohe seda sündmust filmima. Kaks noormeest hakkasid autole lähenema kohe väänati viimaste käed selja taha ning käsi hakati raudu panema. Tema – OO oli sellest sündmusest kuskil 4 meetri kaugusel. Talle anti seaduslik korraldus minna kiviaia taha, ta ei trüginudki ligi vaid hoidis niigi eemale. Järgmine hetk küsiti juba talt dokumenti, ta imestas, et miks ta peab dokumendi esitama, siis viidi ta isiku tuvastamiseks politseiauto juurde. Politseinik kägistas autos parasjagu kedagi, toimetati politseisse. Tüdruku käitumist ta ei jälginud. Politsei reageeris ikka väga üle. Politsei seaduslik korraldus hoida end kiviaia taha oli konkreetselt talle adresseeritud. Tunnistaja OO kinnitas kaebuse esitaja Ljubov Ivanova’le, et teda – OO’it trahviti. Arestimajas tuvastati tal kerge joove ja ta sai politseiniku korralduse mittetäitmise eest rahatrahvi. Kui ta jaoskonnast lahkunud oli, siis ta avastas, et video oli kustutatud, kuid tema juuresolekul seda ei kustutatud. Harju Maakohtu Liivalaia kohtumajas 10.03.2010.a. toimunud kohtuistungil kohtulike vaidluste käigus kaebuse esitaja Ljubov Ivanova jäi oma esitatud kaebuse juurde, paludes kohtul tema suhtes koostatud väärteootsus täies ulatuses tühistada, selgitades, et seda, kuidas politsei käitus oleks pidanud nägema, videot oleks olnud hea näha, aga midagi hakati ikka kartma, et seda pole alles. Kohtuvälise menetleja esindaja Imre Veber asus kohtulike vaidluste käigus seisukohale, et antud väärtegu on toime pandud, juhtides kohtu tähelepanu sellele, et isikud olid alkoholi joobes ja ei allunud politseiniku seaduslikele korraldustele. Kaebuse esitaja suhtes tehtud otsus on õige ja seetõttu ta palub jätta see jõusse. Lisaks uuris kohus järgmisi väärteoasjas kogutud ja avaldatud tõendeid: 6 Lääne Politseiprefektuuri Pärnu politseiosakonna KKT vanemkonstaabel T. Mill 03.09.2009.a. Ljubov Ivanova suhtes koostatud väärteoprotokolli AB1160721, millisest nähtub, et menetlusalusele isikule Ljubov Ivanova’le on ette heidetud, et tema 09.08.2009.a. kella 15.07 ajal Pärnu maakonnas, Pärnu linnas, Pärnu rannapromenaadil eiras tahtlikult politseiametniku A. Arula poolt antud seaduslikku korraldust „minna eemale turvalisuse huvides“, mis oli antud korduvalt. Seaduslik korraldus oli antud tulenevalt Politseiseadusest § 131 lg 1 alusel. Menetlusalune isik on protokolli omakäeliselt märkinud, et temale on protokolli tõlgitud ja on nõus protokolliga selles osas, et tema ei täitnud talle antud teaduslikku korraldust „minna eemale“. L. Ivanova 09.08.2009.a. Pärnu politseiosakonnale esitatud avaldust sh. avalduse eesti keelset tõlget, millises Ljubov Ivanova avaldab, et 9.08.09.a. puhkas tema oma sõpradega Pärnus, kus juhtus järgmine situatsioon: Jalakäijate teele, mis asub ranna kõrval sõitis s/a Audi, muusika pandi mängima. Mõne aja pärast sõitis kohale politseipatrull – meesterahvas ja naisterahvas. Meesterahvas käitus väga agressiivselt, ei hinnanud adekvaatselt olukorda. Viimane väänas väga jõuliselt Audi omaniku käsi selle eest, et auto seisis keelatud kohas. Audi omanik karjus, et tal on valus ja seda selletõttu, et politseinik tal liiga tugevasti käsi väänas. Selle peale tema L. Ivanova hüüdis politseinikule „Mida te teete, tal on ju valus“, sai ta politseiniku jalast löögi kõhtu. Seda kõike võttis videosse teine inimene, kes ei puutunud kuidagi toimuvasse, see inimene peeti samuti arusaamatul põhjusel kinni. Tema – Ljubov Ivanova leiab, et sellised inimesed nagu see politseinik, on väga ohtlikud inimesed ja ei saa töötada politseis. Sarnase avalduse viib ta ka Keskkriminaalpolitseisse ja KAPOsse Tallinnas. Tal on kahtlus, et videosalvestus võis olla kõrvaldatud, muidu milleks oli vaja kinni pidada videooperaatorit, kes ei omanud mingit seotust ja, kuidas või selline tugev pumbatud musklitega meesterahvas – politseinik lüüa teda – Ljubov Ivanova’t, kes ei tekita mingit ohtu; /tl. 45/ Karistusregistri õiendit, millisest nähtub, et menetlusalust isikut Ljubov Ivanovat on varasemalt ja seda 2004.a., 2005.a. karistatud Tubakaseadusest tulenevate väärtegude toimepanemise eest rahatrahvidega kokku 2 korral, trahvid on makstud; /tl. 17/ KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED: Kohus hinnanud väärteoasjas kogutud tõendeid kogumis asub seisukohale, et kaebuse esitaja Ljubov Ivanova poolt 16.10.2009.a. Harju Maakohtu Liivalaia kohtumajale esitatud kaebus Lääne Politseiprefektuuri Pärnu politseiosakonna korrakaitsetalituse vanemkomissar Imre Veber poolt 23.09.2009.a. väärteoasjas nr. 2670,09,012061 tehtud otsusele on osaliselt põhjendatud ja kuulub osaliselt rahuldamisele. Käesolevat väärteoasja menetledes on kohus jõudnud alljärgnevatele seisukohtadele: Kohtule esitatud kaebuses on Ljubov Ivanova palunud kohtul läbi vaadata tema süüasi nr: 2670,09,012061 trahvi summas 2460.- krooni osas. Kaebuse esitaja Ljubov Ivanova on Harju Maakohtu Liivalaia kohtumajas 13.01.2010.a. ja 10.03.2010.a. toimunud kohtuistungitel kinnitanud, et tema viibis koos oma sõpradega 09.08.2009.a. Pärnus, Pärnu rannapromenaadil ja kella 15.00 ajal tekkis tal konflikt politseinikuga, kes hakkas tema sõbra AT peale karjuma ning väänas viimase käsi, mille peale tema – Ljubov Ivanova võttis politseiniku käest kinni ning, kes lõi teda - Ljubov Ivanova’t jalaga kõhtu. Samuti on kaebuse esitaja kinnitanud kohtus, et politseinik rääkis temaga eesti keeles, kuid ta ei saanud aru, mida viimane 7 räägib, samuti ütles politseinik talle „otaidi“, „otaidi“, mille peale tema – Ljubov Ivanova läks viimasest kuskil 1 meeter eemale. Kogu sündmust filmis talle sel hetkel tundmatu OO. Tunnistaja AT kinnitas kaebuse esitaja ütlusi selles, et tema viibis samuti 09.08.2009.a. kella 15 ajal koos kaebuse esitaja ja teiste sõpradega Pärnu rannas, olid nad seal puhkamas. Tuli politsei ja tal paluti esitada dokumendid, samuti paluti tal panna käed vastu auto kapotti, seejärel väänas politseinik ta kätt, politseinik rääkis eesti keeles. Ta kuulis ka seda, kui auto juurde tuli Ivanova, viimane karjus, et politseinik ta käe lahti laseks. Mida Ivanova ja politseinik tegid, seda ta ei näinud, mida politseinik Ivanovale ütles, seda ta ei kuulnud. Tunnistaja kinnitas, et politsei korraldus on täitmiseks, ise sai ta ka trahvi politsei korraldusele mitteallumise eest. Tunnistaja AG kinnitas kaebuse esitaja ütlusi selle, et tema viibis 09.08.2009.a. kella 15 ajal Pärnu rannas puhkamas koos Ljubov Ivanova ja viimase sõpradega. Nende auto juurde tuli politseinik, kes küsis, kelle autoga on tegu, AT esitas dokumendid ja politsei hakkas viimase käsi väänama ja rääkis Aleksandriga väga jämedalt. Samuti nägi tema, kuidas politseinik lõi tütarlast jalaga kõhtu, kui viimane oli läinud talle ligi. Seda, mis enne löömist toimus Ivanova ja politseiniku vahel, seda ta ei näinud, vestlust Ivanova ja politseiniku vahel ta ei kuulnud. Talle endale tehti trahv, sest ta oli alkoholi joobes ja käitus politseinikuga jämedalt. Tunnistaja VF kinnitas kaebuse esitaja ütlusi selles, et tema 09.08.2009.a. oli ta Pärnu rannas puhkamas. Nad parkisid auto ja jätsid muusika seal mängima. Auto juurde tuli politseinik, kes oli agressiivne. Ivanova läks ka auto juurde, tema – VF juttu ei kuulnud. Kogu sündmuse võttis videosse OO. Tunnistaja Andrus Arula kinnitas, kaebuse esitaja ütlusi selles, et tema täitis 09.08.2009.a. teenistusülesandeid Pärnu rannas ning seda koos Ege Vaabeliga. Väljakutse said nad rannapromenaadile, kuhu oli sõitnud Audi ja autos pidavat vali muusika kostuma. Tema palus läheduses olnud noormehel muusika vaiksemaks panna, dokumendid esitada ja käed turvakontrolliks auto kapotile panna. Tunnistaja AT hakkas vaidlema küsides „miks?“. Viimane hakkas käsi eemale tõukama ja tema pidi viimase õlast hoiduma. Teised hakkasid lähedale tulema, temast vasakult tuli Ivanova ja lõi teda – Andrus Arulat vastu vasakut õlga ja võttis ta käe kahe käega haardesse. Ta andis Ljubov Ivanova’le nii eesti kui ka vene keeles korralduse „ruttu eemale minna“, kuid viimane võttis tal uuesti käest kinni. Ta kordas viimasele korduvalt käsku „eemale minna“ ja ta sai aru, et Ivanova sai ka sellest aru. Relvakaitseks pidi ta panema käe relvale ja jalaga tõukas ta Ivanova eemale, löögiks ta seda ei peaks, ta lihtsalt lükkas viimase eemale. Põhjendamatult ta vägivalda ei tarvitanud, tema – Andrus Arula on korda pandud tagama ja tema antud korraldusi tuleb täita. Seda, mida ta rääkis, pidi kuulma ka ta paariline Ege Vaabel. Kõik isikud, kes kainestusmajja viidi olid alkoholijoobes Tunnistaja Ege Vaabel kinnitas kaebuse esitaja ütlusi selles, et 09.08.2009.a. oli tema koos Andrus Arulaga täitmas tööülesandeid, väljakuste Pärnu rannapromenaadile said nad kella 15.00 paiku selle kohta, et tumedas Audis mängib valjult muusika. Auto juurde tuli alkoholijoobes noormees, Arula hakkas teostama turvakontrolli, isik hakkas vastu. Mingil hetkel lähenes autole naisterahvas, kes hakkas küsima, „mis teete“ ja üritas politseinikku eemale tõmmata. Paariline andis seadusliku korralduse, eemale minna ja mitte segada, naisterahvas ei eemaldunud vaid tõmbas Arulat käest ja paariline tõstis jala, et naisterahva lähenemist takistada. Samuti oli seal veel isikuid, kes korraldustele ei allunud ning samuti andis tema – Ege Vaabel naisterahvale korralduse eemale minemiseks. 8 Tunnistaja KN kinnitas kaebuse esitaja ütlusi selle kohta, et 09.08.2009.a. oli tema Pärnu rannapromenaadil, kuhu juurde sõitis tume Audi, autost kostis vali muusika. Tulid politseinikud, auto omanik kutsuti auto juurde. Keegi ei reageerinud politsei seaduslikele korraldustele. Ivanova läks politseiniku poole ja üritas viimase käsi noormehest eemale tõmmata. Politseinik andis mitmel korral eesti keeles seaduslikke korraldusi neiul „eemale hoiduda“, neiu eemale ei läinud, seejärel üritas politseinik jalaga neiut eemale tõugata hoides ise auto omanikku kinni. Tunnistaja OO kinnitas kaebuse esitaja ütlusi selle kohta, et 09.08.2009.a. kella 15 paiku oli ta Pärnu rannas, nägi ta tumedat Audit, kust kostis vali muusika. Lähenesid politseinikud, noormehel hakati käsi väänama ja raudu panema. Ka talle anti seaduslik korraldus eemale hoiduda kiviaia taha. Tüdruku käitumist ta ei jälginud. Sündmust ta ka filmis, kuid video oli hiljem kustutatud. Kohtu hinnangul on käesolevas väärteoasjas Ljubov Ivanova poolt toime pandud väärtegu, milline seisnes selles, et Ljubov Ivanova 09.08.2009.a. kell 15:07 Pärnu maakonnas, Pärnu linnas, Pärnu rannapromenaadil eiras tahtlikult politseiametniku seaduslikku korraldust „minna eemale turvalisuse huvides“; mis oli antud korduvalt, seaduslik korraldus oli antud tulenevalt Politseiseadusest § 131 lg 1 alusel tõendamist leidnud eelkõige – kaebuse esitaja enda kohtus 13.01.2010.a. ja 10.03.2010.a. antud ütlustega, tunnistajate AT, VF, AG ja Andrus Arula 13.01.2010.a. kohtus antud ütlustega, 10.03.2010.a. tunnistajate Ege Vaabel, OO ja KNkohtus antud ütlustega, Lääne Politseiprefektuuri Pärnu politseiosakonna korrakaitsetalituse vanemkomissar I. Veber 23.09.2009.a. Ljubov Ivanova suhtes koostatud otsusega väärteoasjas nr. 2670,09,012061 ja kaebuse esitaja 09.08.2009.a. Pärnu politseiosakonnale esitatud avaldusega. Karistusseadustiku § 276 näeb ette vastutuse võimuesindaja seadusliku korralduse eiramise eest ja nimelt karistatakse märgitud teo toimepanemise eest rahatrahviga kuni 200 trahviühikut või arestiga. Kohus märgib, et käesolevas väärteoasjas ei ole tekkinud vaidlust selle üle, et nagu 09.08.2009.a. kella 15.00 ajal Pärnu rannapromenaadil teenistusülesandeid täitnud ja korraldusi andnud politseinikud ei oleks olnud võimuesindajad KarS § 276 mõttes. Nii kaebuse esitaja kui ka kohtus olnud tunnistajad on kinnitanud oma ütlustega, et nendele oli arusaadav, et isikud, kes tulid nende ja nende auto juurde olid politseinikud. Riigikohus oma lahendis nr 3-1-1-68-08 on selgitanud, et KarS § 276 järgi karistatava teo puhul peab väärteoprotokollist nähtuma ka võimuesindaja korralduse õiguslik alus ehk õigusnorm, millele tuginevalt korraldus anti. Käesoleva väärteoasja menetluse raames kaebuse esitaja suhtes 03.09.2009.a. koostatud väärteoprotokollist AB1160721 nähtub, et menetlusalusele isikule anti viimase poolt väärteo toimepanemise hetkel korrakaitsjate poolt korraldus tuginedes Politseiseadusele § 131 lg 1, millise kohaselt võis politsei ajutiselt keelata isiku viibimise teatud kohas või konkreetse isiku läheduses, kohustada teda selle isiku lähedusest või sellest kohast lahkuma või sellele kohale teatud kaugusele lähenemisest hoiduma järgmistel juhtudel ja nimelt isiku elu või tervist ähvardava vahetu ohu korral, süüteomenetluse tagamiseks, politsei poolt julgestatava isiku turvalisuse tagamiseks või, kui see on vajalik ülekaaluka avaliku huvi kaitse tagamiseks. Riigikohus oma lahendis nr 3-1-1-68-08 on märkinud, et Kar§ 276 kirjeldatud väärteokoosseisu eesmärk on kindlustada avaliku võimu teostamise tõhusus ehk tagada, et võimuesindaja poolt haldus - või süüteomenetluse raames antud korraldus, mis on suunatud menetlustoimingu tegemisele või konkreetse ohuolukorra likvideerimisele, saaks korralduse adressaadi poolt vahetult täidetud. Võimuesindaja korraldusel, mille eiramise eest on võimalik isikut KarS § 276 järgi karistada, peab 9 olema vahetu ajalis-ruumiline seos võimuesindaja poolt toimetatava menetlustoiminguga või mingi avalikku korda või teiste isikute õigushüvesid ähvardava ohuolukorra kõrvaldamisega. Käesolevas asjas selgub väärteoprotokollis sisalduvast teokirjeldusest, et Ljubov Ivanova eiras politsei Andrus Arula poolt antud korraldust „minna eemale turvalisuse huvides“. Kohus loeb antud asjaolu tuvastatuks ja tõendatud kohtus tunnistajate Andres Arula, Ege Vaabel ja KN ütlustega. Kohus märgib, et täielikult erapooletu tunnistaja KN, kes selgitas kohtuistungil, et kui politsei sündmuskohale saabus ja seaduslikke korraldusi jagas, siis „keegi ei reageerinud politsei seaduslikele korraldustele ja samuti andis politsei mitmel korral seaduslikke korraldusi, hoidis autoomaniku käsi kinni ja andis neiule korraldusi hoida eemale, neiu eemale ei läinud, siis politseinik tõstis jala, et neiut eemale tõugata, ise hoidis auto omanikku kinni“. Kohus juhib kaebuse esitaja tähelepanu sellele, et vaatamata sellele, et kohtuväline menetleja on Ljubov Ivanovale karistuse mõistmisel arvestanud karistust raskendavate ja kergendavate asjaolude puudumisega ja karistus KarS § 276 järgi s.o rahatrahv summas 2460.- krooni on määratud eelnevat arvestades, asub kohus seisukohale, et mõistetud karistus on siiski ebaproportsionaalne s.t ei ole vastavuses Ljubov Ivanova poolt toimepandud väärteo raskuse ja menetlusaluse isiku isikuga. Kohus, hinnanud väärteoasjas kogutud tõendeid, analüüsinud neid kogumis on leidnud, et Ljubov Ivanova pani temale süüksarvatava väärteo toime tahtlikult. Ljubov Ivanova’le süüks arvatav väärtegu, mis on KarS § 276 s.o võimuesindaja seadusliku korralduse eiramine - – loeb kohus õigesti kvalifitseerituks nagu eelpool märgitud seadusandja näeb antud väärteo toimepanemise eest karistusena ette rahatrahvi kuni 200 trahviühikut või aresti. Kohus asub samuti seisukohale, et vastavalt toimepandule tuleb kaebuse esitajat Ljubov Ivanova’t karistada. Karistuse mõistmisel arvestab kohus isiku süüd, samuti kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid ja võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Karistust kergendavad ning raskendavad asjaolud KarS §-de 57 ja 58 järgi menetlusaluse isiku käitumises puuduvad. Arvestades menetlusalust isikut iseloomustavaid andmeid selle kohta, et Ljubov Ivanova on varem väärtegude toimepanemise eest karistatud üksnes Tubakaseaduse sätete rikkumise eest rahatrahvidega ja seda viimati 2004.a. ja 2005.a., rahatrahvid on tasutud ei pea kohus otstarbekaks menetlusalust isikut karistada kohtuvälise menetleja poolt määratud rahatrahvi 41 trahviühiku ulatuses otstarbekaks. Kohus märgib, et menetlusalune isik tasudes eelnevalt temale varasemalt karistuseks mõistetud rahatrahvid on väljendanud kohusetundlikku suhtumist eelnevalt määratud karistustesse. Kohus asub seisukohale, et kaebuse esitajat Ljubov Ivanovat on võimalik karistada toimepandud väärteo eest madalamas määras mõistetud rahatrahviga kui seda on määranud kohtuväline menetleja ja nimelt tuleb menetlusalust isikut Ljubov Ivanova’t karistada KarS§ 276 järgi kvalifitseeritud väärteo toimepanemise eest karistada rahatrahviga 20 trahviühiku ulatuses s.o. 1200.- krooni. Kohtunik Katre Poljakova /allkiri/ 10