4-10-360/4

4-10-360 KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. märts 2010.a, Tallinn Liivalaia kohtumaja Väärteoasja number 4-10-360 Kohtunik Marie Tammsaar Väärteoasi Karita Nilp kaebus Põhja Prefektuuri Lõuna politseijaoskonna 14.01.2010.a otsusele väärteoasjas 2317,09,009297 väärtegu karistusseadustiku (KarS) § 262 järgi Kaebuse esitaja Karita Nilp (isikukood 46802170224, elukoht xxx) Kaitsja Helvia Räägel Kohtuväline menetleja Politsei- ja Piirivalveamet; Põhja Prefektuuri Lõuna politseijaoskond Menetluse liik Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON Juhindudes väärteomenetluse seadustiku (VTMS) § 29 lg 1 p 1, § 48, § 117 lg 1 p 3, § 119 lg 1, § 189-193 kohus määras:
2. Tühistada Põhja Prefektuuri Lõuna politseijaoskonna 14.01.2010.a otsus väärteoasjas 2317,09,009297 ja lõpetada väärteoasja menetlus VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel.
3. Saata määruse ärakiri kohtumenetluse pooltele. Edasikaebamise kord Määrus on vaidlustatav määruskaebe korras 10 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse pool sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi sellest teada saama. Asjaolud 14.12.2009.a on koostatud väärteoprotokoll nr AB1067612 selle kohta, et Karita Nilp 19.12.2009.a kell 23.00-04.00 Tallinnas Paljandi 2A korteris 21 häiris naabrite (korter 13) öörahu lärmamise ja valju muusikaga. 06.01.2010.a on Põhja Prefektuuri Lõuna politseijaoskonna konstaabel Vahur Õismaa koostanud väärteoasja menetluses ebaselguste lahendamise määruse, mille kohaselt määras ta juhindudes 1 VTMS § 212 lugeda koostatud väärteoprotokolli nr AB1020211 väärteo kirjelduse blokis õigeks rikkumise kuupäevaks 19.09.2009.a, samuti määras saata määrus menetlusalusele isikule. 14.01.2010.a otsusega väärteoasjas nr 2317,09,009297 on karistatud Karita Nilp’i KarS § 262 alusel rahatrahviga 20 trahviühiku ulatuses. Otsuse kohaselt tuvastas otsuse teinud Põhja Prefektuuri Lõuna politseijaoskonna menetlusteenistuse vanemkonstaabel Katrin Link Karita Nilp’i väärteoasja läbi vaadanuna, et Vahur Õismaa koostatud väärteoprotokolli kohaselt on väärteo toimepanemise aeg 19.09.2009.a 23:00 kuni 20.11.2009.a kell 04:
4. Kohtumääruse põhjendused Kohus, vaadanud läbi esitatud kaebuse ja väärteoasja materjalid, on seisukohal, et vaidlustatud kohtuvälise menetleja otsus tuleb tühistada ning väärteoasja menetlus lõpetada VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel väärteomenetlusõiguse olulise rikkumise tõttu. VTMS § 133 p 6 kohaselt peab kohus kaebuse lahendamisel otsustama, kas kohtuväline menetleja on järginud menetlusõigust. 14.01.2010.a otsusega väärteoasjas nr 2317,09,009297 on karistatud Karita Nilp’i 19.09.2009.a 23:00 kuni 20.11.2009.a kell 04:00 ehk enam kui kahe kuu vältel toime pandud väärteo eest. Samas 14.12.2009.a koostatud väärteoprotokolli nr AB1067612 kohaselt pandi väärtegu toime 19.12.2009.a kell 23.00-04.00, s.o viie tunni jooksul, kuid ajal pärast väärteoprotokolli koostamist. Asjas on koostatud ka 06.01.2010.a väärteoasja menetluses ebaselguste lahendamise määrus, mille kohaselt on rikkumise kuupäevaks märgitud 19.09.2009.a. Kohtuvälise menetleja otsuses märgitud väärteo toimepanemise aeg erineb seega nii esialgses väärteoprotokollis kui ka selle parandamiseks koostatud määruses märgitud väärteo toimepanemise ajast. Kohus on seisukohal, et menetlusaluse isiku karistamine rikkumise eest, mida ei olnud talle väärteoprotokollis (ega ka määruses, millega püüti väärteoprotokollis esinevat viga parandada) süüks pandud, on oluliseks menetlusnormi rikkumiseks VTMS § 150 lg 2 alusel, mis tingib vältimatult vaidlustatud kohtuvälise menetleja lahendi tühistamise. Arvestades viisi, kuidas kohtuväline menetleja on püüdnud väärteoprotokolli parandada, ei saa kohus lugeda väärteoprotokolli parandatuks ja kaebemenetluses tuleb lähtuda esialgsest ja endiselt ekslikult märgitud väärteo toimepanemise ajaga väärteoprotokollist. Kuivõrd väärteoprotokolli koostamisel tehtud viga väärteo toimepanemise aja märkimisel ei ole kohtul aga võimalik kaebemenetluses parandada, tuleb väärteoasja menetlus lõpetada VTMS § 119 alusel kohtuistungit korraldamata ja menetlusosalisi välja kutsumata. Vastavalt VTMS § 69 lg 2 p 1 märgitakse väärteoprotokolli põhiosas väärteo lühike kirjeldus ning teo toimepanemise aeg ja koht. Kohus on VTMS § 87 kohaselt väärteoasja arutamisel seotud väärteoprotokolli piiridega. Neist nõuetest tulenevalt on kohus väärteoasja arutamisel vältimatult seotud väärteoprotokolli märgitud väärteo toimepanemise ajaga. Kohus on seisukohal, et 06.01.2010.a määruse koostamisel on tegemist olulise menetlusnormi rikkumisega, kuivõrd rikutud menetlusaluse isiku kaitseõigust. Väärteoasja menetluses ebaselguste lahendamise määruse koostamisel on juhindutud VTMS §
5. Osundatud säte reguleerib aga kohtuvälise menetleja lahendite ja kohtulahendite täitmisel tekkivate küsimuste lahendamist. Lähtudes VTMS § 212 lg 1 tekstist: „Käesolevas peatükis reguleerimata küsimused ning muud kohtuvälise menetleja lahendi või kohtulahendi täitmisel ilmnevad kahtlused ja ebaselgused lahendab lahendi teinud kohus või kohtuväline menetleja või lahendit või 2 kohtulahendit täitmisele pööranud kohtuväline menetleja või maakohtu kohtunik oma määrusega menetlusosalisi kohtusse kutsumata kirjalikus menetluses“ saab kohtu hinnangul üheselt järeldada, et kahtlusi ja ebaselgusi saab määrusega lahendada vaid kohtuvälise menetleja või kohtulahendi täitmisel. Kuivõrd väärteoprotokoll väärteoasjas lahendiks ei ole, ei saa ka väärteoprotokolli koostamisel selles tehtud vigu VTMS § 212 alusel tehtava määrusega lahendada ega parandada. Seda seisukohta toetab ka VTMS § 68 lg 2 sõnastus, mille kohaselt „kui protokolli koostades tuleb tõendusteavet täiendada või muuta väärteo kvalifikatsiooni, täiendatakse protokolli“. Seega tulnuks kohtuvälisel menetlejal väärteoprotokollis väärteo toimepanemise aja määratlemisel tehtud vea avastamisel muuta väärteoprotokolli VTMS § 68 lg 2 alusel ning esitada kas parandatud esialgne või koostatud uus väärteoprotokoll uuesti menetlusalusele isikule tutvumiseks ja allkirjastamiseks ning uue protokolli kohta vastulause esitamise võimaluse andmiseks VTMS § 70 lg 1 ja 2 sätestatud korras. Väärteoasja materjalidest peab nähtuma ka esialgset väärteoprotokolli parandava protokolli kättetoimetamine menetlusalusele isikule. Käesoleval juhul ei nähtu väärteoasja materjalidest aga ka mitte 06.01.2010.a väärteoasja menetluses ebaselguste lahendamise määruse kättetoimetamist. Väärteotoimikus on küll 08.01.2010.a korrakaitsebüroo kaaskiri määruse saatmise kohta, kuid sellise dokumendi olemasolust ei saa teha mingeid järeldusi määruse kättetoimetamise kohta. Arvestades asjaolu, et 08.01.2010.a oli reedene päev ning asjas on tehtud väärteootsus juba 14.01.2010.a ehk
6. tööpäeval arvates 08.01.2010.a, ei olnud menetlusalusel isikul võimalik otsuse tegemise ajaks realiseerida ka talle määruse
7. punktis märgitud 15-päevast kaebeõigust. Arvestades 06.01.2010.a määruse koostamise ebakohast alusnormi, teabe puudumist selle määruse kättetoimetamise kohta ning võimatust realiseerida õigust määruse vaidlustamiseks on kohus seisukohal, et 06.01.2010.a määrus ei paranda 14.12.2009.a koostatud väärteoprotokollis tehtud viga väärteo toimepanemise ajas. Seega eksisteerib väärteoasjas endiselt kehtivalt väärteoprotokoll, mis on koostatud 14.12.2009.a ja milles väärteo toimepanemise ajaks on 19.12.2009.a ehk aeg pärast väärteoprotokolli koostamist. Väärteomenetluse seadustik ei võimalda maakohtul väärteoprotokolli ka mitte selle ilmselge ebaõigsuse korral parandada, samuti ei ole kaebemenetluse ajal võimalik parandada väärteoprotokolli kohtuvälisel menetlejal. Kohus on seisukohal, et sellise väärteoprotokolli eksisteerimise ning selle muutmise võimatuse tõttu tuleb väärteomenetlus käesolevas väärteoasjas lõpetada VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel. Marie Tammsaar Kohtunik 3