S § 50 lg 1 p 2 alusel lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmisega 5 kuuks. Kohtuvälise menetleja esindaja: Hannes Küünarpuu Istungil osalenud isikud Menetlusalune isik: Renek Rosenberg, 38903070218, elukoht: xxx RESOLUTSIOON 1. Jätta Renek Rosenbergi kaebus Põhja Prefektuuri Korrakaitsebüroo liiklusmenetlustalituse politseimajor Oleg Lodeikini 15.01.2010 otsusele nr 2317,09,010631 Renek Rosenbergi karistamises LS § 7419 lg 2 ettenähtud väärteo toimepanemise eest rahatrahviga 210 trahviühiku ulatuses,
S § 50 lg 1 p 2 alusel lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmisega 5 kuuks, rahuldamata. 2. Jätta Põhja Prefektuuri Korrakaitsebüroo liiklusmenetlustalituse politseimajor Oleg Lodeikini 15.01.2010 otsus nr 2317,09,010631 Renek Rosenbergi karistamises LS § 7419 lg 2 ettenähtud väärteo toimepanemise eest rahatrahviga 210 trahviühiku ulatuses,
S § 50 lg 1 p 2 alusel lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmisega 5 kuuks, muutmata.
S § 50 lg 1 p 2 alusel lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmisega 5 kuuks selles, et menetlusalune isik 26.12.2009 kell 00.51 juhtis Tuleviku 1 maja juures Laagri alevikus Saue vallas Harjumaal mootorsõidukit VW Polo registreerimismärgiga xxx isikuna, kelle ühes liitris väljahingatavas õhus on alkoholisisaldus 0,72 +/- 0,05 milligrammi, millega rikkus LS § 20 lg 4 nõudeid ja pani toime LS § 7419 lg 2 ettenähtud väärteo. Otsusele esitas menetlusalune isik kaebuse, milles märkis, et on alates 2007 aastast igapäevaselt autot juhtinud ning olnud korrektne, ilma hoiatusteta, karistusteta ja avariideta ohutu liikleja. 26.12.2009 liiklusrikkumine toimus Laagris Tuleviku 1 õuealal peale kella 24.00, teisi liiklejaid sel ajal ei olnud. Kinni peeti teda oma maja ees põhjusega, et tagumine parem tuli ei põlenud, järgnes kutse politseiautosse ja alkoholisisalduse mõõtmine puhumise teel. Seejärel paluti kaasa minna Rahumäe tee 6 politseijaoskonda kuna puhumine näitas alkoholisisaldust. Koostati väärteoprotokoll ja öeldi, et ütlused tuleb saata e-postiga. Kuna varem ei ole politseiga kokkupuudet olnud ja ta ei teadnud, et vastulause esitamiseks on aega 15 päeva, siis tema esitatud vastulauset ja siirast kahetsust otsuse tegemisel ei arvestatud. Alates juulikuust 2009 on olnud töötuna arvel. Veebruaris avaneks võimalus tööd saada, kuid kuna töökoht on kodust 65 km kaugusel, siis juhtimisõiguse äravõtmine tekitaks suuri probleeme: nii töökoha kaotust kui ka raskust trahvi maksmisel, samuti ei saa treeninguid jätkata. Palub arvestada eelpooltoodud asjaolusid ja võimaldamaks saada töökoht ning sotsiaalne kindlustatus ning võimalusel tühistada lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmine 5 kuuks. On oma rikkumise tõsidusest täiel määral aru saanud, ei õigusta end ning kahetseb siiralt oma mõtlematut tegu. Lubab, et selline olukord ei kordu enam kunagi ja edaspidi on eeskujulik liikleja. Kohtuistungil jäi kaebuse esitaja kaebuse juurde ja seletas, et väärteoprotokolli tagumist külge ei vaadanud, ei pannud tähele, kuid vastulause tegi hiljem ära. 26.12.2009 oli jõulupidustustel, jõi ära 3 õlut. Politseinikud tulid autoga, nad osalevad liikluses, ka jalakäijad. On saanud käia töökohal proovipäevadel, ametlikku vormistamist ei ole olnud, sest ei tea kas juhtimisõigus jääb alles. Töökoht oleks Vigala vallas Xxx, mis asub Märjamaalt läbi sõites 18 kilomeetri kaugusel Märjamaalt. Bussid mööduvalt sealt küll, kuid ei peatu, peatus on Märjamaal. Firmast kirjutati kiri ja vastati, et ei ole võimalik peatust teha seal. Töö on seotud ratsaspordiga, tallis tööd, hobuste ratsastamine. Talli juures praegu ööbimisvõimalust ei ole, võib-olla tulevikus. Seal elavad hetkel kohalikud. Tegeleb aktiivselt ka võistlusspordiga, on oluline, et saaks edasi võistelda, kuid selleks on vajalik oma transport. Tallis on ta ainuke, kes tegeleb takistussõiduga, teised tegelevad koolisõiduga, seega ei saa koos võistlustele hobust transportida. Kahetseb oma tegu, lubab, et enam ei kordu, palub, et juhtimisõigust ära ei võetaks. Kohtuväline menetleja asus seisukohale, et tehtud on õige otsus ja määratud on õige karistus. Tegemist on tahtliku ja ohtliku rikkumisega. Juhi poolt alkoholi tarvitamine on raske 2 rikkumine, ohustab juhi enda ja kaasliiklejate elu. Kaebuse esitaja tõdes, et politseiametnikud sõitsid ringi, liiguvad ka jalakäijad. Tallitööde tegemiseks ei ole juhtimisõigus vajalik, see on vajalik vaid kohalesõitmiseks. Bussijuht võib peatuse teha, võtab peale kellega kokku lepitud. Talli juurde on võimalik ka elukoht tekitada, renditakse haagissuvilaid. Võistlustel käimine ei eelda samuti juhtimisõigust. Arvestades teo raskust on kohtuvälise menetleja arvates juhtimisõiguse äravõtmine seaduslik. Kohus, kuulanud ära kaebuse esitanud isiku selgitused, kohtuvälise menetleja arvamuse, tutvunud väärteotoimiku materjalidega, asub alljärgnevatele seisukohtadele. Vastavalt LS § 7419 lg 2 sätetele karistatakse mootorsõiduki juhtimise eest isikut, kelle ühes grammis veres on alkoholisisaldus 0,50-1,49 milligrammi või ühes liitris väljahingatavas õhus on alkoholisisaldus 0,25-0,74 milligrammi rahatrahviga kuni 300 trahviühikut, so kuni 18 000 krooni või arestiga kuni 30 päeva või sõiduki juhtimise õiguse äravõtmisega kuni 1 aastani ning lg 3 p 1 kohaselt võib kohus või kohtuväline menetleja kohaldada samas paragrahvis sätestatud süüteo eest lisakaristusena sõiduki juhtimise õiguse äravõtmist kolmest kuust kuni üheksa kuuni. Vaidlustatud otsusest nähtuvalt karistati menetlusalust isikut LS § 7419 lg 2 ettenähtud väärteo toimepanemise eest rahatrahviga 210 trahviühiku ulatuses, so 12000 krooni ja LS § 7419 lg 3 p 1 alusel juhtimisõiguse äravõtmisega 5 kuuks. Seega on põhikaristus määratud 2/3 ulatuses ettenähtud sanktsioonist ja lisakaristus keskmises määras. Liiklusseaduse § 20 lg 31 p 1 kohaselt loetakse juht alkoholijoobes olevaks kui tema ühes grammis veres on 1,50 milligrammi alkoholi või ühes liitris väljahingatavas õhus on vähemalt 0,75 milligrammi alkoholi. Väärteoasja materjalidest nähtuvalt tuvastati kaebuse esitanud isiku ühes liitris väljahingatavas õhus alkoholisisaldus mitte vähem kui 0,67 milligrammi, so LS § 7419 lg 2 sätestatud väärteo ülemmäära lähedane alkoholipiirmäära ületamine. Arvestades taolist asjaolu leiab kohus, et süü suurust arvestades peakski sellisele isikule määrama karistuse ettenähtud sanktsiooni maksimummääras, kuivõrd LS § 7419 lg 2 sätestatud maksimumpiirmäära ületamisel kaasneks juba kriminaalmenetlus ja isiku käitumises oleks kuriteokoosseis, mille eest on hoopis teiselaadsed karistused ette nähtud. Käesoleval juhul on määratud karistus 12 000 krooni ulatuses, mis on 2/3 ettenähtud sanktsiooni ülemmäärast. Sellest võib järeldada, et karistuse kohaldaja on arvestanud menetlusaluse isiku kahetsusega ning lähtunud KarS § 60 lg 2 sätetest. Kohus asub seisukohale, et kaebemenetluses veelkordne kahetsuse arvestamine, so karistust kergendava asjaolu korduv arvestamine oleks põhjendamatu. Kohus on seisukohal, et kaebuse esitanud isikule määratud põhikaristus ja selle määr on kooskõlas kaebuse esitanud isiku süüga ja igasugune alus selle karistuse kergendamiseks puudub. Kaebuses on taotletud ka lisakaristuse tühistamist seoses sellega, et kaebuse esitanud isiku töökoht on kaebuse esitaja elukohast kaugel ning kaebuse esitaja soovib jätkata oma spordialaga. Samas oli aga kaebuse esitajale ka enne 26.12.2009 teada asjaolu, et tema ratsaspordiga tegelemine võib eeldada juhtimisõiguse olemasolu nagu ka edaspidine tavaelu mugavus. Seega mootorsõiduki juhtimise õiguse säilimise vajadus ei tulnud tema jaoks ootamatult. See teadmine aga ei takistanud kaebuse esitajat käitumast viisil, mis tingis tema käitumise suhtes väärteomenetluse alustamist. Kohtu arvates peaks isik, kes on saanud juhtimisõiguse, olema teadlik ka liikluseeskirja nõuetest ja liiklusseaduse nõuetest ning selles sätestatud karistustest väärtegude toimepanemise eest. Seda eriti veel seetõttu, et pikemat aega on meedia vahendusel selgitatud täppisalkomeetrite kasutamisest ja liiklusseaduse muudatustest ning karistuste karmistamisest. Sellele vaatamata ei olnud eelmärgitud asjaolud kaebuse esitanud isikule takistuseks toime panemast uut väärtegu, mis on oma iseloomult raskeim võimalikest. Kaebuse esitanud isik juhtis mootorsõidukit seisundis, mis peaks liikluses osalemise üldse välistama, kuivõrd oma seisundi poolest oli ta ohtlik nii enesele kui ka teistele liiklejatele. Kohus asub seisukohale, et selline isik tuleb igasuguste vaidlusteta 3 liiklusest kõrvaldada, kuivõrd ta on juhina nii iseendale, kõigile kaasreisijatele ja teistele liiklejatele äärmiselt ohtlik. Kaebuse esitaja suhtes kohaldati lisakaristust sõiduki juhtimisõiguse äravõtmise näol 5 kuuks ning kohus leiab, et selline lisakaristuse määr on igati põhjendatud ning selle lisakaristuse vähendamiseks või tühistamiseks alus puudub, kuivõrd lisakaristuse määr vastab isiku süüle raske liiklusalase väärteo toimepanemisel. Lisakaristuse kohaldamata jätmine või lisakaristuse määramine alammääras aga oleks teravas vastuolus isiku süüga, mis seisneb isikul tuvastatud alkoholipiirmäära ületamise astmes. Eeltoodud motiividel asub kohus seisukohale, et esitatud kaebuse rahuldamiseks ja vaidlustatud otsuse muutmiseks või tühistamiseks alus puudub ning esitatud kaebus tuleb jätta rahuldamata ning vaidlustatud otsus muutmata ja tühistamata. Märt Toming kohtunik 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.