Obsah (8)

§ 199§ 200§ 424§ 266§ 63§ 68§ 57§ 74

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 25 veebruar 2010, Tallinn Kriminaalasja number 1-09-19696 Kohtukoosseis Eesistuja Ivi Kesküla, liikmed Igor A

§ 199

lg 2 p 5,7,8,9, § 200 lg 2 p 4,8, § 424, § 266 lg 2 p 3 järgi Apelleeritud kohtuotsus Harju Maakohtu 11 detsembri 2009 otsus lühimenetluses Apellatsiooni esitaja Süüdistatav Aleksandr Komossa Prokurör Ringkonnaprokurör Natalia Lebed Süüdistatav Aleksandr Komossa ik: 37908240287, varem korduvalt kriminaalkorras karistatud, kinni peetud 09.09.2009, viibis eelvangistuses 3 päeva Kaitsja Vandeadvokaat Talvi Vaske RESOLUTSIOON Jätta Harju Maakohtu 11 detsembri 2009 otsus kriminaalasjas nr 1-09-19696, Aleksandr Komossa süüdistuses

§ 199lg 2 p 5,7,8,9; § 200 lg 2 p 4,8; § 424 § 266 lg 2 p 3 järgi muutmata.

Apellatsioon jätta rahuldamata. 1 Edasikaebamise kord Kohtuotsust on võimalik vaidlustada kassatsiooni korras Riigikohtus 30 päeva jooksul Tallinna Ringkonnakohtu kaudu. Süüdistataval on kassatsiooni esitamise õigus advokaadist kaitsja vahendusel. Kassatsiooniõiguse kasutamise soovist teatada ringkonnakohtule kirjalikult 7 päeva jooksul. SÜÜDISTUS:

1. Aleksandr Komossale esitati süüdistus selles, et ta, olles isik, kes on varem toime pannud varguse, võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil, pani ajavahemikul
2. august
3. a kuni 02 september 2009 nii üksinda kui isikute grupis, ka sissetungimisega, toime 6 võõra vara vargust, tekitades erinevatele kannatanutele kokku kahju 23 195 krooni väärtuses. Seega, oma tahtliku tegevusega Aleksandr Komossa pani toime võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, avalikult, kuid vägivalda kasutamata, grupis, sissetungimisega, isikuna, kes on süstemaatiliselt toime pannud vargusi, s.o. pani toime

§199lg 2 p 5, 7, 8, 9 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

1. Samuti tema, 20.08.2009.aastal kella 16.30 paiku, viibides aadressil Tallinn Xxxxxxxxx xx asuva maja lähedal, kasutas võõra vallasasja äravõtmise eesmärgil kannatanu P. U.’u, s.25.05.1992.a., suhtes vägivalda, pani noa kõrile ja võttis ära H. G.´le kuuluva mobiiltelefoni Nokia 1208 maksumusega 590 krooni. Samuti tema, olles varem toime pannud röövimise,
2. augustil 2009.a. kella 15.32 ajal Tallinnas aadressil XXXXX XXX asuva maja juures, võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil, haaras R. P. käest mobiiltelefoni Nokia 5800 Express Music, põhjustades sellega R. P.le varalist kahju summas 5000 krooni, ja pärast seda, kui R. P. püüdis temalt oma telefoni ära võtta, võttis taskust välja taskunoa ja liikus sellega ähvardades R. P. poole. Samuti tema, olles isik, kes on varem toime pannud röövimise,
3. augustil 2009.a. kella 13.00 ajal Tallinnas, XXXXXXXX XX asuva maja trepikojas, võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil, vägivalda kasutades, rebis T. R. käest kotti, lüües maas lamavale kannatanule mitu korda jalaga vastu vasakut puusa ja vaagnapiirkonda. Pärast seda, kui koti rihm rebenes, põgenes Aleksandr Komossa varastatud kotiga koos selles oleva kannatanu varaga, tekitades varalist kahju kokku summas 2510 krooni. Samuti tema, olles isik, kes on varem toime pannud röövimise, 29.augustil 2009.a. kella 15.00 ajal rebis ta Tallinnas Sitsi trammipeatuse juures, võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil, vägivalda kasutades, L. A. kaelast kullast keti kaaluga 20 g ja maksumusega 12 300 krooni, koos ripatsiga, ning kullast keti maksumusega 3300 krooni, mille järel põgenes varastatud asjadega, põhjustades sellega L. A.le materiaalset kahju summas 15 600 krooni. Samuti tema isikuna, kes on varem toime pannud röövimise, võttis ajavahemikus
4. kuni
5. august 2009 kella 16:00-17:00 paiku Tallinnas aadressil XXXXXXX X paikneva maja juures A. K. võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil, vägivalda kasutades ära mp3pleieri Sony-Walkman S-series 8GB maksumusega 1 698 krooni, lüües seejuures kannatanule põlvega näkku; pärast seda jooksis Aleksandr Komossa röövitud pleieriga minema, kui aga kannatanu A. K. asus teda jälitama, siis hakkas Aleksandr Komossa teda nõelaga varustatud süstlaga ähvardama, mispeale A. K. ehmus ja lõpetas jälitamise ning Aleksandr Komossal õnnestus koos röövitud pleieriga põgeneda. 2 Samuti tema, olles isik, kes on varem toime pannud röövimise, 04.09.2009.aastal kella 10.15 paiku, viibides aadressil Tallinn XXXXX XX XX asuva maja trepikojas, kasutas võõra vallasasja äravõtmise eesmärgil kannatanu A. R.´i suhtes vägivalda, aga nimelt lükkas teda näoga vastu seina, seejärel aga paiskas kannatanu põrandale, pärast mida võttis ära kannatanule kuuluvad asjad, tekitades kahju kokku 10890 krooni, pärast mida pages kuriteopaigalt, jooksnud röövitud asjadega minema. Samuti tema, olles isik, kes on varem toime pannud röövimise, 07.09.2009.aastal kella 16.00 paiku, viibides Tallinnas Pae tänava karjääri lähedal, kasutas võõra vallasasja äravõtmiseks kannatanu P. B. suhtes vägivalda, aga nimelt paisanud kannatanu maha, hakkas teda kätega kõrist kägistama ja istunud siis tema näole, otsis läbi tema rõivaste taskud ja varastas kannatanule kuuluva vara kogumaksumusega 350 krooni, pärast mida pages kuriteopaigalt, jooksnud röövitud asjadega minema. Samuti tema, olles isik, kes on varem toime pannud röövimise, 07.09.2009.aastal kella 22.00 paiku, viibides aadressil Tallinn XXXXXX XX XX asuva maja trepikojas, kasutas kannatanu V. I. suhtes võõra vallasasja äravõtmise eesmärgil vägivalda, aga nimelt, surunud oma jala vastu kannatanu rinda, rebis käekoti tema käest jõuga ära, vigastanud seejuures tema sõrme ja tekitanud tugeva füüsilise valu, varastas kannatanule kuuluva käekoti, koos selles oleva varaga, kokku tekitas kahju 4562 krooni, pärast mida pages kuriteopaigalt, jooksnud röövitud asjadega minema. Seega, oma tahtliku tegevusega Aleksandr Komossa pani toime võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, mis oli toime pandud vägivallaga, varem röövimise toime pannud isiku poolt, relvana kasutatava muu esemega ähvardades, s.o. pani toime

§ 200lg 2 p 4, 8 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

3. Samuti tema juhtis 29.07.2009.a kella 21:10 ajal Tallinnas XXXXXX XX maja nr. XX juures mootorsõidukit Toyota reg. märgiga XXX XXX, olles narkojoobes. Seega Aleksandr Komossa pani toime

§ 424järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o.

mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis.

1. Samuti tema
2. augustil 2009.a. kella 15.00 paiku Tallinnas aadressil XXXXX XXX paikneva maja trepikojas grupis koos Jevgeni Koroljovi ja Artur Manukjaniga tungis valdaja tahte vastaselt võõrasse keldriruumi, lammutades osa trepi all paiknenud seinast. Seega Aleksandr Komossa pani toime valdaja tahte vastaselt võõrasse hoonesse, ruumi ebaseadusliku tungimise, grupi poolt, mis on

§ 266lg 2 p 3 järgi kvalifitseeritav kuritegu.

HARJU MAAKOHTU OTSUS: 5. Maakohus tunnistas Aleksandr Komossa süüdi

§ 199

lg 2 p 5, 7, 8, 9 järgi ja mõistis karistuseks 2 aastat 6 kuud vangistust,

§ 200

lg 2 p 4, 8 järgi ja mõistis karistuseks 6 aastat vangistust,

§ 424

järgi ja mõistis karistuseks 7 kuud vangistust,

§ 266

lg 2 p 3 järgi ja mõistis karistuseks 5 kuud vangistust.

§ 63

lg.2 ja 64 lg.1 alusel luges kergemad karistused kaetuks raskema karistusega ja lõplikuks liitkaristuseks mõistis 6 aastat vangistust. KrMS § 238 lg 2 alusel vähendas mõistetavat põhikaristust 1/3 võrra. Lõplikuks karistuseks mõistis Aleksandr Komossa’le 4 aastat vangistust.

§ 68

lg.1 alusel arvestas karistusaja hulka tema eelvangistuses viibitud aja, 04.09.2009.a. kuni 06.09.2009.a., s.o. 3 päeva vangistust. Kandmata karistuseks luges 3 aastat 11 kuud 27 päeva vangistust. 3

§ 68lg.1 alusel luges karistuse kandmise alguseks 09.09.2009.a.

APELLATSIOON:

1. Esitatud apellatsioonis vaidlustab süüdistatav temale mõistetud karistust. Leiab, et karistuse mõistmisel ei arvestatud karistust kergendavate asjaoludega nagu puhtsüdamlik kahetsus, süü ülestunnistusele ilmumine, süüteo avastamisele kaasaaitamine. Samuti tuleks arvestada seda, et ta ei varjanud ennast politsei eest vaid ilmus ise politseisse. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS:
2. Apellant- süüdistatav toetas esitatud apellatsiooni ja palus kas tema karistusest tingimisi vabastamist või lühemaajalise vangistuse mõistmist. Kaitsja toetas apellatsiooni ja palus süüdistatava poolt esitatud taotlus rahuldada. Prokuröri arvamuse kohaselt on kohtuotsusega mõistetud kariustus põhjendatud ja seaduslik. Palus jätta maakohtu otsus muutmata ja apellatsioon rahuldamata. RINGKONNAKOHTU KRIMINAALKOLLEEGIUMI PÕHJENDUS JA JÄRELDUS:
3. Kohtukolleegium, tutvunud toimiku materjalidega, apellatsiooni sisuga, ära kuulanud menetlusosalised, leidis, et maakohtu otsus on seaduslik ja apellatsiooni alusel tühistamisele ei kuulu. Apellatsioonis vaidlustanud karistust on maakohus piisava jälgitavusega põhjendanud. 8.1 Apellatsioonikohus peab vajalikuks osutada, et kohtukolleegiumi veendumuse kohaselt on süüdistatavale mõistetud karistuse muutmine ringkonnakohtus lubatav juhul, kui tuvastatakse, et esimese astme kohtu poolt temale mõistetud karistus ei vasta kuriteo raskusele või süüdimõistetu isikule või kui tema suhtes on mõnel muul viisil kohaldatud ebaõigesti kriminaalseadust. Karistusseadustiku § 56 lg 1 kohaselt on isiku karistamise esmaseks aluseks tema süü, kusjuures karistuse mõistmisel arvestatava süü suurus oleneb kuriteo toimepanemisel ilmnenud kergendavatest ja raskendavatest asjaoludest ning muudest asjaoludest, mis näitavad süü suurust. Lisaks sellele võetakse karistuse mõistmisel arvesse võimalust mõjutada süüdi tunnistatud isikut edaspidi hoiduma süütegude toimepanemistest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Apellatsioonis on süüdistatav leidnud, et maakohus ei arvestanud karistust kergendavate asjaoludega. Kohtukolleegium ei saa sellise etteheitega nõustuda. Maakohus on otsuse põhiosas märkinud, et karistuse mõistmisel arvestab puhtsüdamlikku kahetsust, süü ülestunnistamist ja ka aktiivset kaasaaitamist süüteo avastamisele. Karistust raskendavaid asjaolusid pole maakohus arvestanud. Seega kõik

§ 57

lg 1 p 3 ettenähtu asjaolud, millised apellant esile tõi, on maakohtu poolt juba arvestatud ja kohtukolleegiumil puudub alus nende teistkordseks või enamaks arvestamiseks. Maakohus on põhjendanud igat üksikaristust ning kohtukolleegium täielikult nende põhjenduste ja järeldustega nõustub. 4 Võõra vara varguste toimepanemisi alustas A.Komossa vaid mõne kuu möödudes eelmise karistuse ärakandmisest. Pani toime mitte ühe juhusliku varguse vaid 6 vargust, kusjuures tema poolt toimepandu kvalifitseerimisel esines 4 koosseisulist raskendavat asjaolu. Kohtukolleegium leiab, et temale karistuseks mõistetud 2 aasta ja 6 kuuline vangistus on kooskõlas karistuse mõistmisel arvestatava süü suurusega. Esimese astme raskeid kuritegusid, röövimisi, pani A.Komossa toime 8 korral. Röövimise toimepanemiseks kasutas nii nuga kui süstalt, peksis kannatanuid, sealjuures ka jalgadega, lõi ühele kannatanule põlvega näkku, teist kägistas kõrist ja istus näole, seega kasutatud vägivald oli kannatanutele suurt valu põhjustav. Kolleegiumi veendumuse kohaselt maakohtu poolt mõistetud 6 aastane vangistus on süüdistatava poolt toimepandu tehiolusid, süü suurust, arvestades seaduslik ja põhjendatud karistus.

§ 200lg 2 sanktsioon näeb ette kolme- kuni viieteistaastase vangistuse.

Kohtukolleegium leiab, et kaheksas episoodis röövimise eest sanktsiooni alamäära ja keskmise määra vahelise karistuse mõistmisel on kohus kõikidele karistust kergendavatele asjaoludele juba tähelepanu pööranud. Samuti on kohus andnud hinnangu A.Komossa isikule ja seaduslikult tulnud järeldusele, et varem korduvalt kriminaalkorras karistatud isiku mõjutamiseks edaspidi loobuma kuritegelikust käitumisest on seaduslik teda karistada vangistusega ja seda sanktsiooni keskmise määra lähedases tähtajas. Kergemate kuritegude toimepanemiste eest mõistetud karistused jäävad sanktsiooni miinimumkaristuste ligilähedasteks. Liitkaristuse mõistmisel on kohus kohaldanud süüdistatavale kergeimat põhimõtet ning on kergemad üksikkaristused lugenud kaetuks raskeima, 6 aastase vangistusega. Samuti on kohaldatud KrMS § 238 lg 2 sätteid ning faktiliselt tuleb A.Komossal kanda ära vaid 4 aastat vangistust. 8.2 Kohtukolleegium leiab, et A.Komossa taotlus karistusest tingimisi vabastamise osas rahuldamisele ei kuulu. Maakohus on jälgitavalt põhjendanud süüdistatavale just reaalse vangistuse mõistmist ning on seaduslikult leidnud, et nii süü suurust kui ka süüdlase isikut arvestades puudub alus A.Komossat karistusest tingimisi vabastada. Kohtukolleegium peab vajalikuks märkida, et kui isikule mõistetakse karistuseks vangistus, siis üldreeglina pööratakse see ka täitmisele ning vaid erandlikud süüteo toimepanemise asjaolud ja süüdlase isik on aluseks karistuse kandmisest tingimisi vabastamise vaagimiseks. Riigikohtu kriminaalkolleegiumi otsuses nr 3-1-1-99-06 on põhjalikult selgitatud, milliste põhimõtete alusel toimub isikule karistuse mõistmine ja on võimalik tema tingimisi karistusest vabastamine. Nii on seal osundatud, et süüdistatava karistusest tingimuslikku vabastamist saab lugeda seaduslikuks siis, kui kohtuotsuses on veenvalt põhjendatud kas kuriteo toimepanemise asjaolusid või süüdlase isikut iseloomustavate tunnuste märkimisväärset eripära. Samuti on osutatud, et kuigi seadusest otseselt ei tulene karistusest tingimusliku vabastamise keeldu ka raskemate kuritegude puhul, saab karistuse kandmisest tingimuslik vabastamine üldjuhul kõne alla tulla kergemate süütegude ja lühiajalisemate vangistuste puhul, ning seda siiski vaid tingimusel, et selline vabastamine on põhjendatav kas kuriteo toimepanemise asjaolusid või ka süüdlase isikut iseloomustavatest erandlikest asjaoludest lähtuvalt. Apellant ei ole viidanud ühelegi asjaolule, mis iseloomustaks erandlikuna süüteo toimepanemise asjaolusid või süüdlase isikut, kes oma eelneva käitumisega on näidanud, et ta pole võimeline karistusest tingimisi vabastamisel õiguskuulekalt käituma. 5 Ringkonnakohtu arvamuse kohaselt sellised erandlikud asjaolud puuduvad. Samuti on Riigikohus oma otsustes ( nt. 3-1-1-59-07) sedastanud, et karistusseadustiku süstemaatilise tõlgendamise pinnalt tuleb karistusest tingimisi vabastamisel lähtuda põhimõttest, et tingimisi vabastatu katseaeg peab olema mõistetud vangistusest pikem.

§ 74

lg 3 näeb ette kuni kolme aastase katseaja, mis on poole lühem A.Komossale mõistetud karistusest ning mis on

§ 200lg 2 ettenähtud sanktsiooni miinimummääraks.

Seega ka ülalnimetatud põhimõttest tulenevalt ei kuulu süüdistatav 6 aastasest vangistusest tingimisi vabastamisele. 9. Eeltoodu alusel ja juhindudes KrMS § 337 lg 1 p 1, § 342 lg 1 jätab ringkonnkohus Harju Maakohtu 11 detsembri 2009 otsuse muutmata ja Aleksandr Komossa apellatsiooni rahuldamata. IVI KESKÜLA IGOR AMANN MALLE PREIMER 6