lg 1 järgi Vaidlustatud lahend Põhja PP Korrakaitseosakonna liiklusmenetlustalituse 07.05.2009.a. otsus väärteoasjas nr. 2302,09,006535 Asja läbivaatamise kuupäev 01.veebruar 2010.a. Istungil osalenud isikud kaebuse esitaja Aleksandr Sentšik kaebuse esitaja kaitsja advokaat Aleksei Ratnikov kohtuvälise menetleja, Põhja Prefektuuri, esindaja Hannes Küünarpuu RESOLUTSIOON Juhindudes VTMS § 132 p 2, § 133-135, kohus otsustas: Tühistada Põhja PP Korrakaitseosakonna liiklusmenetlustalituse 07.05.2009.a. otsus väärteoasjas nr. 2302,09,006535 ning teha uus otsus. Süüdi tunnistada Aleksandr Sentšik Liiklusseaduse § 7464 lg 1 järgi ning karistada teda rahatrahviga 50 trahviühiku ulatuses, so summas 3000 (kolm tuhat) krooni. Rahatrahv tasuda edasikaebamise tähtaja jooksul arvates otsuse kättesaadavaks tegemise päevast Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034796011 SEB või arveldusarvele nr 221023778606 Swedbank, viitenumber 10220095855250. Kohtuotsus pööratakse täitmisele, kui päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav, on möödunud edasikaebamise tähtaeg ja menetlusalune isik ei ole rahatrahvi tasunud või kui menetlusalune isik või tema kaitsja ei ole otsuse peale kaebust esitanud. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib menetlusalune isik edasi kaevata Riigikohtule advokaadist kaitsja vahendusel, kohtuväline menetleja ise või tema advokaadist esindaja, teatades kirjalikult kassatsiooni esitamisest Harju Maakohtu Liivalaia kohtumajale 7 päeva jooksul alates lõpposa kuulutamisest ning esitades kassatsiooni 30 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav. Asjaolud ja menetluse käik Põhja Politseiprefektuuri Korrakaitseosakonna Liiklusjärelevalve talituse konstaabel Aivar Vainsalu koostas 06.04.2009.a. väärteoprotokolli AB 1063865 Aleksandr Sentšikule selle kohta, et tema 06.04.2009.a. kell 20.51 Harju maakonnas, Tallinnas, Suur-Ameerika 53 juures, liikudes Pärnu mnt suunas, juhtis mootorsõidukit BMW 735i, reg. nr xxx nõuetekohaselt kinnitamata turvavööga. Nimetatud tegevusega rikkus Aleksandr Sentšik LE § 68 p 5 nõudeid, pannes toime väärteo, mis on kvalifitseeritav liiklusseaduse
Põhja Politseiprefektuuri korrakaitseosakonna liiklusmenetlustalituse komissar Aivar Hirs karistas 07.05.2009.a. Aleksandr Sentšikut väärteosasjas nr. 2302,09,006535 tehtud otsusega ülalnimetatud väärteo toimepanemise eest rahatrahviga 50 trahviühiku ulatuse, s.o summas 3000 krooni. Kohtule esitatud kaebuses palus Aleksandr Sentšik tühistada Põhja Politseiprefektuuri korrakaitseosakonna liiklusmenetlustalituse 07.05.2009.a. otsus väärteoasjas nr. 2302,09,006535 ning lõpetada tema suhtes vääreomenetlus, kuna teos puuduvad väärteo tunnused. Aleksandr Sentšik märgib, et tema sõiduki peatamise ajal oli halb nähtavus, sadas vihma ja oli väga pime. Autol on toonitud klaasid ja tagaklaasidel tumedad kardinad. Politseiametnik ei võinud sellise ilmaga näha, et turvavöö on kinnitamata. Turvavöö oli kinnitatud nii tema sõiduki kinnipidamisel kui ka politseiametnikust, kes jälgis turvavöö kasutamist, möödumisel. Ta paneb turvavöö alati kinni, sest ilma rihmata hakkab auto piiksuma. Kohtuistungil jäi kaebuse esitaja Aleksandr Sentšik täielikult esitatud kaebuse juurde, selgitades, et oli autos üksi. Auto sisu ja turvavöö on tumehallid. Hakkas Kristiine keskusest tulema ja kohe sõitma hakates kinnitas turvavöö. Auto kiirus oli umbes 50 km/h. Täpselt ei mäleta, mis tal seljas oli, aga kõik suvejoped on tal tumedad. Ilm oli sombune, sademeid ei mäleta. Ei tea kas tänavavalgustus põles. Autosid ei olnud palju, läheduses vist ei olnud kedagi. Tema autol on toonitud klaasid, autol põlesid lähituled, xenonid. Politseid märkas siis, kui teda peatati. Öeldi, et nurgal oli erariietes politseinik, keda tema ei näinud. Ta näitas, et on turvavööga kinnitatud, aga öeldi, et mis teha, kui selline teade tuli. Kurvis turvavööd kinnitada ei oska, kuna see on liiga ohtlik. Erikursust juhtimistaseme tõstmiseks läbinud ei ole. Tavapäraselt kinnitab turvavöö parema käega. Autot saab käivitada ka ilma turvavööd kinnitamata, kuid siis hakkab tööle alarm, mis töötab nii kaua kui turvavöö kinnitatakse. Kui ta oleks pidanud turvavöö kinnitama sõidu ajal, siis oleks pidanud muutma sõidu trajektoori sirgeks, aga niipalju seal ruumi ei olnud. Seal oli ruumi 1 autole, ca 3 m ja kui ta kurvis oleks rooli lahti lasknud, oleks auto otse sõitnud. Kui ta oleks lasknud korraks rooli sirgeks, siis oleks auto vastassuunavööndisse sõitnud. Kaebuse esitaja kaitsja lisas, et Sentšik oli rikkumise ajal tumedates riietes, tal oli tume auto, autol on tehase poolt toonitud klaasid, ka esiklaas on toonitud. On väga kahtlane, et 50 km/h kiiruse juures, kui esilaternad paistavad silma, siis politsei suudab näha, et musta värvi riietusel on turvavöö kinnitamata. Suur-Ameerika 53 maja juures, enne Neste tanklat, oli erariietes 2 politseinik, kes vaatas autosid. Vahemaa partrulli ja rikkumise tuvastanud politseiniku vahel oli 25 m. Sentšik liikus pöördel viadukti alt läbi umbes 50 km/h kiirusel, sõites seda vahemaad ca 1,5 sek. Kui ta peatati 1,5 sek hiljem, siis oli tal turvavöö kinni. Ei ole mõistlik eeldada, et kaebaja niisama sõites hakkas kurvis vööd kinnitama, ta ei teadnud, et ees oli politsei, ta ei saanud seda näha. Eeldada, et ta kurvis tegeles turvavöö kinnitamisega, ei ole mõistlik, ta ei usu, et kaebaja oleks nii osav juht. Protokoll on täies ulatuses vasturääkiv. Kaitsja tegi kohtus kohtuvälisele menetlejale ettepaneku lõpetada menetlus otstarbekuse kaalutlusel, mis tähendab seda, et süü ei ole tõendatud. Tõendeid rikkumise toimepanemise kohta ei ole. On vaid ühe tunnistaja väited, mille vastu on kaebaja väide. Mille alusel menetleja otsustas tunnistaja väidete kasuks, otsusest ei nähtu. Politsei on huvitatud karistamise otsusest, kuna see näitab töö efektiivsust. Kuna rikkumise kohta jäi üles palju kahtlusi, siis selliste kahtluste juures oleks võinud politseiasutus piirduda vaid suulise hoiatusega, kuna politseil ei olnud tõendeid. Palub kaebus rahuldada ja tühistada vaidlustatud otsus. Kohtuistungil tunnistajana ülekuulatud Neeme Toming andis ütlusi selle kohta, et kaebajat ta näinud ei ole. 6. aprillil teostasid politseinikud kombineeritud liiklusjärelevalvet. Tema oli Endla ja Suur-Ameerika ristil, jälgis turvavarustuse kasutamist. Temast 100 m kaugusel oli inimene, kellele teatas rikkujatest. Seljas oli politseivorm, kollast vesti ei olnud, kuna ta ei olnud sõiduteel. Silmside oli kolleegiga, kes peatas sõidukeid, ta jälgis, et peatataks õige auto. Edastas raadiojaama kaudu ka auto numbri ja margi. Ilm oli rahuldav, vihma ei sadanud, muidu nad väljas poleks olnud. Liiklustihedus oli keskmine. Tänav oli väga hästi valgustatud. Sellest kohast konkreetselt keerab vaid üks rida Suur-Ameerika tänavale. Ta jälgis autosid, mis tulid paremas reas ja pöörasid. Rikkujad olid hästi näha, kuna oli autodest 1,5-2 m kaugusel. Ainult siis edastab info rikkuja kohta, kui on rikkumises kindel. Auto toonitud klaasid mängivad mingisugust rolli, kuid kui valgustus on hea, siis on ikka näha kas turvavööd kasutatakse. Näha on ka turvavöö haaramine. Kui autol on toonitud klaas ja isik on tumedates riietes, ka siis oli selle kohapeal võimalik näha turvavöö puudumist, kuna tal on juba 10 m aega eelnevalt autot jälgida. Lähituled ei pimesta. Auto võis sõita tema asukohast teda peatanud patrullini 3-5 sekundit ning see on piisav aeg rihma pealepanekuks, kuna see koht ei ole enam kurvis, vaid kurvist väljas. Tavapärane liikleja suudab kurvis ja kurvist väljudes ka kinnitada turvavööd, kuna see on tavapärane liigutus, mida tehakse iga päev kümneid kordi. See ei ole mingi eriline ülesanne. Enamus juhte kinnitab vöö alles siis, kui juba on alustatud liikumist. Kohtuvälises menetluses antud ja kohtus avaldatud ütlustega kinnitas, et, BMW, reg. nr xxx, juht ei olnud kinnitatud turvavööga, turvavöö rippus ukseposti kõrval. Teda märgates juht haaras vööst ja kinnitas selle. Kohtus tunnistajana ülekuulatud Voldemar Teras andis ütlusi selle kohta, et kaebaja talle ei meenu, tumedat BMW-d ei mäleta. Teab, et neil oli eriülesanne turvavarustuse kasutamise kohta. Neeme Toming oli temast eespool Endla ja Suur-Ameerika tänava nurgal ja jälgis juhte, kellel polnud turvavööd. Toming edastas info talle ning tema ülesanne oli rikkujad kinni pidada ja suunata teiste politseiametnike juurde. Nii tema kui Toming olid vormis. Temal oli ka helkurvest, Tomingat ei mäleta. Vahemaa tema ja Neeme Tominga vahel oli 100 m umbes. Tominga asukoht oli Endla tänavalt näha. Nad olid koos Tomingaga ühel pool tänavat, juhi suhtes paremal. On olnud ka vasakul pool teed, aga see sõltub liiklustihedusest, kuidas on mugavam peatada. Oli pime, tänavavalgustus põles, oli selge, sademeid ei olnud. Liiklustihedust ei mäleta. Lisaks Tomingalt saadud infole kontrollis ka ise turvavarustuse kasutamist kui jõudis. Pigem jälgis sõiduki marki ja registreerimisnumbrit. Võis olla juhus, et Toming ütles, et isikul oli turvavöö lahti, aga peatades oli juhil vöö kinni. Seda on olnud. Arvab, et sõltuvalt oludest on võimalik selle ajaga turvavöö kinnitada, kui auto Tominga juurest tema juurde jõudis. Teoreetiliselt oli talle turvavarustuse kasutamine nähtav ka siis, kui autod liikusid. Autode lähituled ei pimestanud neid. Autode toonklaasid avaldavad nähtavuse osas mõju juhul, kui on tume riietus. Ei tea, kui kaua sõidab sõiduk Tominga asukohast temani. Oleneb liiklustihedusest, kuid üldjuhul on juhi liigutused näha ka siis, kui sõiduk läheneb. Olenevalt olukorrast on võimalik näha, kui juht hakkab vööd kinnitama. Seda konkreetset korda ta ei mäleta. Kuna 3 pööre Suur-Ameerika tänavale on järsk, siis juht ei võta seda kurvi 50 km/h. Kui sõiduk liigub 45-50 km/h, siis on võimalik turvavööd kinnitada, aga see on ebatõenäoline. Kohtuvälise menetleja esindaja palub jätta kaebus rahuldamata. Ka vastaspool on kinnitanud rikkumist ja leidnud, et oleks võinud teha suulise hoiatuse. Selle menetluse läbiviimine eeldab süüd. Tõendatud on väärtegu Tominga ütlustega, kes nägi, et kaebaja ei olnud kinnitatud turvavööga ja kinnitas rihma peale temast möödumist. Leiab, et väärteo toimepanek on tõendatud ja palub jätta kaebus rahuldamata. Lisaks uuris kohus järgmisi kirjalikke tõendeid: Põhja Politseiprefektuuri Korrakaitseosakonna 06.04.2009.a. väärteoprotokoll AB 1063865; Tunnistaja Neeme Tominga ülekuulamise protokoll 06.04.2009.a.; Aleksandr Sentšiku vastulause; Põhja Politseiprefektuuri korrakaitseosakonna liiklusmenetlustalituse komissar Aivar Hirsi poolt 07.05.2009.a. väärteoasjas nr. 2302,09,006535 koostatud otsus; Politsei õiend 11.06.2009.a Aleksandr Sentšiku poolt toime pandud väärtegude kohta; Karistusregistri teatis 12.06.2009.a; Kohtu poolt tuvastatud asjaolud ja kohtu seisukoht Vastavalt väärteomenetluse seadustiku § 123 lg-s 2 sätestatule arutab kohus väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid. Ühtlasi peab kohus jälgima, kas kohtuväline menetleja on järginud asja menetlemisel menetlusõigust. Nähtuvalt väärteoprotokollist AB 10663865 on Põhja Politseiprefektuuri Korrakaitseosakonna Liiklusjärelevalve talituse konstaabel Aivar Vainsalu koostanud 06.04.2009.a. väärteoprotokolli AB 1063865 Aleksandr Sentšikule selle kohta, et tema 06.04.2009.a. kell 20.51 Harju maakonnas, Tallinnas, Suur-Ameerika 53 juures, liikudes Pärnu mnt suunas, juhtis mootorsõidukit BMW 735i, reg. nr xxx nõuetekohaselt kinnitamata turvavööga. Nimetatud tegevusega rikkus Aleksandr Sentšik LE § 68 p 5 nõudeid, pannes toime väärteo, mis on kvalifitseeritav liiklusseaduse
Kohus leiab, et menetlusaluse isiku ja tunnistajate ütlustega on tõendatud ja puudub vaidlus selle üle, et väärteoprotokollis toodud ajal so 06.04.2009.a. kella 20.51 ajal sõitis Aleksandr Sentšik sõiduautoga Tallinnas mööda Suur-Ameerika tänavat, liikudes Pärnu mnt suunas. Menetlusaluse isiku auto peeti kinni Suur-Ameerika ja Koidu tn ristmikul liiklusjärelevalvet teostanud politseiametnik V.Terase poolt põhjendusega, et mootorsõidukit juhtides ei olnud ta turvavöö kinnitatud. Kuna menetlusalune isik Aleksandr Sentšik kinnitab, et tal oli turvavöö kinnitatud Suur-Ameerika tänavat mööda sõites, tunnistaja Neeme Toming on aga veendunud, et Suur-Ameerika tänaval sõidukit juhtides oli menetlusalusel isikul turvavöö kinnitamata, siis menetlusaluse isiku kaebuse lahendamiseks tuleb kohtul hinnata väärteoasjas kogutud ja kohtus uuritud tõendeid kogumis, selgitamaks välja, kas Aleksandr Sentšik 06.04.2009.a. Tallinna linnas Suur-Ameerika tänaval mootorsõidukit juhtides rikkus LE § 68 p 5 nõudeid, mille kohaselt juht on kohustatud sõidukis, millel on turvavööd, olema turvavööga nõuetekohaselt kinnitatud ja pani toime
7464 lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo või puuduvad tema käitumises väärteo tunnused ning alustatud väärteomenetlus tuleb lõpetada. Nii vastulauses kui ka kohtuvälise menetleja otsuse peale esitatud kaebuses märgib menetlusalune 4 isik, et ilm oli tuuline, sadas vihma ja oli väga pime, mis tähendab, et sellises olukorras ei saanud politseiametnik näha, et turvavöö oli kinnitamata. Kohtuistungil lisas Aleksandr Sentšik, et kuna tema juhitud auto klaasid olid toonitud ja tal oli seljas must jope, mis on tumehalli turvavööga peaaegau sama värvi, siis seetõttu ei saanud tunnistaja näha, kas turvavöö oli kinni või lahti. Ning selle ajaga mil menetlusalune isik jõudis autoga teda peatanud politseiametnikuni, ei olnud võimalik turvavööd kinnitada, kuna see aeg oli lühike ja selline tegevus on ohtlik, kuna ta pole erikoolitust saanud. Kohtu arvates võib lugeda üldteadaolevaks asjaolu, et sõiduauto esiistmete turvavööd on tootja poolt kinnitatud selliselt, et sõiduki juhiistmel istuja poolt turvavöö kinnitamise korral suundub see diagonaalis üle õla ja rinnaosa ning kinnitub sõiduki juhi paremal küljel istumiskõrgusel, mistõttu ei ole olukorras, kus turvavöö on nõuetekohaselt kinnitatud, tähtsust sellel, mis värvi on autos istuja riietus, sest nõuetekohaselt kinnitatud turvavöö korral on kinnituskohast (so autos istuja õlast kõrgemalt) suunduv turvavöö sõiduki möödudes läbi sõiduki klaaside nähtav. Seega ei saanud oma tööülesannete tõttu pidevalt liiklusjärelevalvet teostaval tunnistajal Neeme Tomingal, kes on muu hulgas harjunud jälgima ka LE § 68 p 5 nõuetest kinnipidamist sõiduki juhtide poolt, juhul, kui menetlusaluse isiku turvavöö temast möödumisel olnuks nõuetekohaselt kinnitatud, see märkamatuks jääda. Tunnistajate N.Tominga ja V.Terase ja menetlusaluse isiku enda ütluste kohaselt sõitis Aleksandr Sentšiku juhitud sõiduk mööda Suur-Ameerika tänavat suunaga Pärnu mnt poole, tunnistaja N.Toming asus Suur-Ameerika tn maja nr 53 juures tee ääres. Seega jäi menetlusaluse isiku juhitud sõiduki kaasreisija poolne külg tunnistaja N.Tominga poole, kusjuures N.Tominga sõnade kohaselt oli Aleksandr Sentšiku sõiduk nähtav juba enne tunnistajaga kohakuti jõudmist. Tominga hinnangul möödusid autod temast 1,5-2 meetri kauguselt. Menetlusaluse isiku sõnade kohaselt teisi autosid läheduses vist ei olnud. Seega oli tunnistaja N.Tomingal piisavalt aega jälgida Aleksandr Sentšiku sõidukit, kuivõrd teisi autosid, mida oleks olnud vaja samuti jälgida, läheduses ei olnud ja kogu tähelepanu oli pööratud menetlusaluse isiku sõiduki liikumisele. Kuigi isiku sõnade kohaselt oli tema liikumiskiirus 50 km/h, siis tunnistaja V.Terase kinnitusel on pööre Suur-Ameerika tänavale piisavalt järsk, mistõttu sellise kiirusega ei ole võimalik seda kurvi võtta. Kohus peab tunnistaja väidet usutavaks, kuna ka menetlusalune isik on pidanud kõnealust kurvi selliseks, et turvavöö kinnitamine selles oleks ohtlik. Kohus leiab, et menetlusaluse isiku ütlused ja kaitsja seisukoht halvast ilmast, tema poolt juhitud sõiduki toonitud aknaklaasidest, sisselülitatud lähituledest ja tumedatest riietest, mille tõttu väidetavalt ei saanud tunnistaja näha, kas menetlusaluse isiku turvavöö oli kinnitatud, või mitte, ei ole tõsiselt võetavad. Kuigi menetlusalune isik ei näinud tunnistaja N.Tomingat, siis see ei tähenda, et nimetatud tunnistaja poleks saanud ka menetlusaluse isiku sõidukit näha. Kohus veendus ka ise kohapeal paikvaatluse käigus ja uurmiseksperimenti korraldades, et ka hämaral ajal tänavavalgustuse põledes on võimalik tuvastada turvavöö kasutamine toonitud klaasidega tumedas riietuses sõidukijuhi poolt. Sisselülitatud lähituled ei takista sõidukite jälgimist. Sõidukit on võimalik jälgida juba eemalt, mistõttu on ka aega piisavalt, tuvastamaks turvavarutuse kasutamine või kasutamata jätmine. Mis puudutab menetlusaluses isik väidet, et turvavöö kinnitamisel sõidu ajal oleks tema sõiduk liikunud vastassuunavööndisse, siis kohtu hinnangul on see välistatud, kuna rikkumise kohas oli tegemist tänava lõiguga, mis on ühesuunaline ning mida vastassuunavööndist eraldas haljasala. Eeltoodut arvestades ei teki kohtul kahtlust selles, et tunnistaja Neeme Toming, kes teostab pidevalt liiklusjärelevalvet, sh jälgib ka, et mootorsõiduki juht ja kaasreisijad oleksid nõuetekohaselt turvavööga kinnitatud, ei eristanud, kas menetlusaluse isiku turvavöö on kinnitamata või on kinnitatud. Kohus peab vajalikuks märkida, et mõlemad tunnistajad kinnitasid, et tegemist oligi politsei eriülesandega, mis seisnes turvavarustuse kontrollimises. Seega olid politseiametnikud tänaval just selleks, et kontrollida sõidukijuhtide ja kaasreisijate poolt turvavööde kasutamist, mis kohtu hinnangul kohustab ametnikke neile määratud ülesandesse suhtuma eriti tõsiselt ning jälgima 5 liiklejaid veel suurema tähelepanelikkusega. Kohtul ei ole kahtlustada tunnistaja N.Tomingat pahatahtlikkuses ja kahelda tema ütluste usaldusväärsuses. Tunnistaja N.Tominga ütluste kohaselt ta Aleksandr Sentšikut näinud ei ole, mis tähendab, et ta menetlusalust isikut isiklikult ei tunne. Seega pole teadvalt valeütluste andmise eest hoiatatud tunnistajal mingit põhjust juhul, kui ta kahtleks enda poolt nähtus, tunnistada asjaolu, et Aleksandr Sentšiku turvavöö Suur-Ameerika tänaval sõites oli kinnitamata. Tunnistajat on nii väärteoasja kohtuvälisel menetlemisel kui kohtus hoiatatud teadvalt valeütluste andmise eest. Tunnistaja N.Toming kinnitas ka kohtus, et kui tekib kahtlus, kas turvavöö oli kinni või mitte, siis selliseid sõidukeid nad ei peata. Mis puudutab menetlusaluse isiku väidet, et tema sõiduki peatamise ajal oli turvavöö kinnitatud, siis see ei oma ka asjas tähtsust, kuna Neeme Tomingast möödumise momendil oli Aleksandr Sentšiku turvavöö kinnitamata. Kuigi menetlusalune isik märkis, et tema ei näinud tavariietuses politseinikku, kes jälgis liiklust enne tema kinnipidamist, siis kohus peab usutavaks, et ta pani turvavöö kinni just peale seda, kui oli märganud tee ääres olnud vormiriietuses politseinikku. Asjaolu, et pärast politseiametniku märkamist menetlusalune isik kinnitas turvavöö ja kinnipidamise hetkel oli turvavöö kinnitatud, ei muuda liikluseeskirja nõuete eiramist olematuks. Kohus asub seisukohale, et Aleksandr Sentšik pani temale süüksarvatava väärteo, LE § 68 p 5 rikkumise, toime otsese tahtlusega, kuna liikluses osaleja peab teadma ja täitma kõiki liikluseeskirja nõudeid. Juhtimisõiguse saamise eelduseks on vastava koolituse läbimine ja vastavate õigusnormide tundmine. Seega pidi kaebaja olema igal juhul teadlik turvavarustuse kasutamise kohustuslikkusest, sest turvavöö kinnitamist nõutakse eesmärgiga tagada sõidukis viibijate ohutus. Kuivõrd menetlusaluse isiku ütluste kohaselt hakkab turvavöö kinnitamata jätmisel tööle helisignaal, siis pidi olema juht teadlik, et turvavöö on kinnitamata ning selle tegemata jätmist ei saa põhjendada tähelepanematuse või hooletusega. Enne sõidu alustamist peab juht olema veendunud et turvavöö on nõuetekohaselt kinnitatud ning alles seejärel alustama liikumist. Kaebaja jättis selle aga teadlikult tegemata. Kohus, hinnanud menetlusaluse isiku ja tunnistajate ütlusi kogumis, sealjuures ütlustes väljendatud asjaolude elulist usutavust, leiab, et Aleksandr Sentšiku poolt
7464 lg 1 järgi kvalifitseeritava teo toimepanemine, mis seisnes selles, et 06.04.2009.a. kella 20.51 ajal Tallinnas Suur-Ameerika tänaval maja nr 53 juures mootorsõidukit juhtides ei olnud ta nõuetekohaselt kinnitatud turvavööga, millega eiras LE § 68 p 5 sätteid, on tõendatud. Kohus asub seisukohale, et kaebuse esitaja Aleksandr Sentšik on kohtule andnud ennastõigustavaid ütlusi, eesmärgiga vabaneda süüst ja vastutusest. Küll aga peab kohus vajalikuks märkida, et kohtuvälises menetluses on rikutud menetlusnorme. Need rikkumised ei too endaga automaatselt kaasa otsuse tühistamist ning väärteomenetluse lõpetamist, kuivõrd need on kõrvaldatud kohtumenetluses. VTMS § 69 lg 2 p 7 kohaselt peab kohtuväline menetleja märkima väärteoprotokolli põhisosas muud tõendid ja andmed. Vaadates Aleksandr Sentšikule 06.04.2009.a. koostatud väärteoprotokolli AB 1063865, ei ole selles äramärgitud ühtegi tõendit, millega menetlusaluse isiku poolt toime pandud väärtegu on tõendatud. Selleks, et isik saaks teostada kaitsefunktsiooni, peab ta ka teadma, missugused tõendid on kohtuvälises menetluses kogutud. Antud juhul see info tal puudus. Eeltoodust tulenevalt tuleb kohtuvälise menetleja otsus tühistada väärteomenetluse normide rikkumise tõttu. Kohus, võttes aluseks väärteoprotokolli AB 1063865, saab teha väärteoasjas VTMS § 132 p 2 alusel uue otsuse, millega ei raskenda isiku olukorda. Liiklusseaduse § 7464 lg 1, mille järgi kvalifitseeritakse LE § 68 p 5 nõuete eiramine, näeb karistusena ette rahatrahvi kuni 50 trahviühikut. Karistamise aluseks olev süüline käitumine LE LE § 68 p 5 rikkumisel on tõendatud. Kohus ei tuvastanud süüd ja õigusvastasust välistatud asjaolusid. Aleksandr Sentšiku käitumises karistust raskendavaid asjaolusid, mis on sätestatud KarS §-s 58, ei ole. Puuduvad ka KarS § 57 järgsed karistust kergendavad asjaolud. Kohus leiab, et 6 liiklusalaste väärtegude toimepanek on muutunud Aleksandr Sentšiku elustiiliks, kohus juhib tähelepanu sellele, et Aleksandr Sentšik teades, et teda on varem korduvalt liiklusalaste väärtegude toimepanemise eest karistatud, oleks pidanud seda enam jälgima oma liiklusalast käitumist. Arvestades eelnevat ja nähtuvalt karistusregistri teatiselt on kaebajat ajavahemikul 12.12.2007.a. kuni 22.02.2009.a. liiklusalaste väärtegude eest karistatud 5 korral. 12.12.2007.a. pani menetlusalune isik toime
lg 1 rikkumise, 16.03.2008.a.
rikkumise, 29.07.2008.a.
lg 3 rikkumise, 12.11.2008.a.
lg 1 rikkumise ja 22.02.2009.a.
Kohus leiab, et liikluseeskirja nõuete jätkuva rikkumisega väljendab kaebaja oma ükskõikset suhtumist kehtestatud liiklusalastesse käitumisnormidesse ja teistesse liiklejatesse. Aleksandr Sentšik peab tunnetama oma vastutust liikluses osalejana ning aru saama, mis on lubatud, mis keelatud. Rikkudes liikluseeskirju ning suhtudes liikluskorda hoolimatult ja vastutustundetult, seab kaebuse esitaja ohtu nii enda kui kaasliiklejate elu ja tervise. Temale määratud varasemad rahatrahvid ei ole sundinud menetlusalust isikut seadusekuulekalt käituma ning Aleksandr Sentšik jätkab väärtegude toimepanemist. Tulenevalt eeltoodust asub kohus seisukohale, et rahatrahvi määramine sanktsiooni maksimaalses määras Aleksandr Sentšikule on põhjendatud, et isik hoiduks liiklusalaste väärtegude toimepanemist edaspidi. Kohtus tegi kaitsja kohtuvälise menetleja esindajale ettepaneku menetluse lõpetamiseks otstarbekuse kaalutlusel. Kohus peab vajalikuks märkida, kuigi nimetatud taotlust ei esitatud kohtule, vaid kohtuvälisele menetlejale, siis kohtumenetluses oleva asja saab VTMS § 30 lg 1 p 1 järgi lõpetada ainult kohus. Kohtu hinnangul puudub kõnealusel juhul alus väärteomenetluse lõpetamiseks otstarbekuse kaalutlusel. Väärteomenetluse seadustik ei anna otstarbekuse kaalutlusel menetluse lõpetamise kriteeriume, kuid lähtuda tuleb Kriminaalmenetluse seadustikus sätestatust, eeskätt KrMS § 202 lg-st 1. Menetluse võib seega lõpetada otstarbekuse kaalutlusel, kui menetlusaluse isiku süü on väike ja avalik menetlushuvi ei nõua asja menetlemist. Olukorras, kus isik jätab teadlikult kinnitamata turvavöö, teades, et tema elu ja tervis on otseselt sõltuv turvavarustuse kasutamisest ning tuvastatud ei ole mingisuguseid vabandavaid asjaolusid, ei saa rääkida vähesest süüst. Kuna kinnitamata turvavööga sõitmise puhul on tegemist levinud liiklusalase õiguserikkumisega, ei saa ka viidata avaliku menetlushuvi puudumisele. Aulike Salo Kohtunik 7 8
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.