KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 03.veebruar 2010.a. Tallinn (Liivalaia kohtumaja) Väärteoasja number 4-09-11646 Kohtukoosseis Kohtunik Aulike Salo Koh

§ 542lg 7 järgi.

Tallinna Munitsipaalpolitsei patrulliosakonna peainspektor A.Afanasjev, läbi vaadanud 25.06.2009.a. Aleksandr Haraku suhtes alustatud väärteoasja nr. 09027178, asus seisukohale, et Aleksandr Harak rikkus autojuhina MKM määruse nr 141 § 15 lg 7 nõudeid, pannes toime väärteo,

§ 542lg 1 järgi. Karistuse määramisel kohtuväline menetleja juhindus Kar

S § 56 lg 1 ning VTMS § 73 lg 1 p 1. Samuti võttis arvesse Aleksandr Haraku isiku, tema süü suuruse ning nimelt selle, et töötades varem taksojuhina, pidi tema teadma, et üht taksotunnustest – taksomeetrit, kasutatakse taksoteenuse osutamiseks ning selle kasutamine sõidukil, mille kohta ei ole välja antud sõidukikaarti taksoveoks, on keelatud. Samuti sõiduki esiustel olid STR RENDIAUTO logod, millised ei ole taksotunnused, vaid kasutatakse võimalike klientide tähelepanu äratamiseks ja edasiseks tasulise sõitjaveo osutamiseks, mida võib teha ainult seaduses ettenähtud korras. Samuti arvestatakse, et enne kontrollimist hakkas A.Harak taksoteenust osutama, kuid ei saanud seda teha lõpuni, kuna teda kontrolliti ning potentsiaalsed kliendid lahkusid. Karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid kohtuväline menetleja ei tuvastanud ning otsustas Aleksandr Harakut eelpool märgitud väärteo toimepanemise eest ÜTS § 542 lg 1 järgi karistada rahatrahviga 150 trahviühiku s.o 9000 krooni suuruses summas. Menetlusaluse isiku – Aleksandr Haraku kaitsja vandeadvokaat Sven Sillar esitas Harju Maakohtule kaebuse Tallinna Munitsipaalpolitsei Ameti 25.06.2009.a. üldmenetluse otsusele nr. 09027178, taotledes märgitud otsuse tühistamist ja Tallinna Munitsipaalpolitsei Ametilt kohtukulude välja mõistmist. Kohtule esitatud kaebuses märgib kaitsja, et 27.05.2009.a. koostatud väärteoprotokolli kohaselt heidetakse Aleksandr Harakule ette seda, et viimane peatas talle kuuluva sõiduauto, mille kohta ei ole välja antud sõidukikaarti taksoveoks ja kontrollimise hetkel oli sõiduki konsoolile paigaldatud taksomeeter. Protokollis esitatud teo kirjeldusest nähtuvalt ei heideta Aleksandr Harakule ette seda, et ta tahtnuks osutada kellelegi taksoteenust, sellist teokirjeldust protokoll ei sisalda. Riigikohtu praktika kohaselt ei ole võimalik protokollis kirjeldatud faktilist tegevust hilisemas menetluses laiendada, seega on õiguslik küsimus üksnes selles, kas Aleksandr Haraku valduses olnud sõidukil esinesid taksotunnused, millega liiklemine on keelatud. MKM määruse 141 § 15 lg 6 kohaselt peavad taksona kasutataval sõidukil olema alljärgnevad tunnused: sõiduki katusel sisevalgustusega plafoon, mille esiküljel on ainult sõna TAKSO minimaalse tähemärgi kõrgusega 4 cm, «Mõõteseaduse» nõuete kohaselt metroloogilise kontrolli läbinud mootorsõidukiga kohandatud taksomeeter ning sellele taksomeetrile sobiv printer ja hinnakiri. Taksosõiduki kasutamisel töövälisel ajal, tuleb sõidukilt eemaldada plafoon ja hinnakiri. Kaebuse kohaselt ei keela ükski õigusakt sõidukile taksomeetri paigaldamist, mitte ükski õigusakt ei keela sõita sõidukiga, millel on taksomeeter. MKM määruse 141 § 15 lg 7 teise lause loogilisest tõlgendusest võib järeldada, et plafoonita ja hinnakirjata sõidukil ei ole taksotunnuseid s.t ehk teiste sõnadega öeldes, taksomeetriga sõiduk, millel puudub ka printer, ei 2 vasta juriidilises mõttes taksotunnusele, mistõttu on ka ekslik ja ainetu rääkida taksotunnustega sõidukist. Aleksandr Haraku tegevuses ei esine juba ainuüksi protokollis esitatu põhjal taksoveo tunnuseid - ühtegi klienti ei ole kuhugi veetud, samuti ei ole kaebuse esitaja kasutanud taksotunnustega sõidukit s.t järelikult Aleksander Haraku tegevus ei vasta väärteokoosseisu tunnustele, mistõttu kuulub algatatud menetlus lõpetamisele VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel. Eeltoodut arvestades on kohtuväline menetleja valesti aru saanud MKM 26.05.2004 määruse nr. 141 § 15 lg 7 sätestatust. Sisuliselt jõutakse otsuses järeldusele, et taksomeetri omamine on juba iseenesest formaalne süütegu, kuid tegelikult see nii ei ole s.t käsitletava määrusega ei saa sellist omandiõigust riivavat normi kehtestada. Põhiseaduse § 32 kohaselt on igaühel õigus enda omandit vabalt vallata, kasutada ja käsutada ning kitsendused sätestab seadus. Seega võib ainult seadusega kehtestada seda, et keelatud on taksomeetri omamine või sellise taksomeetri paigaldamine sõidukisse, kuid kaebajale teadaolevalt vastavasisulist seadust vastuvõetud ei ole. Samuti juhitakse kohtu tähelepanu sellele, et otsuses viidatud määrusega püütakse reguleerida seda, et taksoteenust osutaks ainult vastavat luba omav isik. Selleks, et isikule saaks ette heita MKM 26.05.2004 määruse nr. 141 § 15 lg 7 rikkumist, tuleb väärteoprotokollis tuvastada, et vaatamata taksotunnuste puudumisele, osutas isik taksoteenust, kuid sellist asjaolu protokollis ei tuvastatud. A.Harak ei ole taksoteenust osutanud ning igaüks võib enda autosse paigutada elektroonikaseadme, mis arvutab sõidetud vahemaad ning selle maksumust ning tulenevalt sellest, et A.Haraku tegevuses ei esine väärteoprotokollis esitatu põhjal taksoveo tunnuseid, ühtegi klienti ei ole kuhugi veetud, samuti ei ole vastutusele võetav isik kasutanud taksotunnustega sõidukit, ei vasta Aleksandr Haraku tegevus väärteokoosseisu tunnustele, s.t algatatud menetlus kuulub lõpetamisele. Kohtuistungil märkis kaitsja, et nad ei eita, et autos oli taksomeeter, aga Aleksandr Harak ei ole kunagi taksoteenust osutanud ja viimast pole selle eest vastutusele võetud. Ükski seadus ei keela taksomeetri paigaldamist autosse. Auto ei kuulunud kaebajale ning seetõttu ei ole asjakohane viimast vastutusele võtta. Küsimus on selles, kas sellise taksomeetri omamine on karistatav või mitte. Seaduse mõte on selles, et keegi ei osutaks ebaseaduslikku taksoteenust, kuid see viis, kuidas karistati kaebajat, ei ole piisav, et öelda, et kaebaja on teo toime pannud. Omandiõigust saab piirata vaid seadusega, ühegi määrusega ei saa seda piirata. Kohtuvälise menetleja vastuväide, et taksomeeter on keelatud, ei ole veenev ning ei tugine seadustele. Kaebuse esitaja Aleksandr Harak selgitas kohtus, et ta sõitis autoga Volkswagen Passat, nr xxx, Suur-Karja 20 platsile. Ta sõitis tuttavatele järgi, kes olid ööklubis. Segastel asjaoludel istusid tema autosse kaks võõrast inimest. Autos oli taksomeeter küll sisse lülitatud, aga see oli koguaeg sees. Kohe, kui inimesed olid autosse sisse istunud, koputas aknale Transpordiameti töötaja, kes ütles, et tema – Aleksandr Harak rikub seadust, osutades taksoteenust. 50 m eemal oli MUPO auto, need kaks inimest kutsuti sinna, mida viimased seal rääkisid, seda ta ei tea. Teda – Aleksandr Harakut kutsuti ka MUPO autosse ja talle selgitati, et need kaks inimest olid selle auto tellinud. Kuid tema oli oma tuttavatele järgi tulnud ja ta ei tea, miks need kaks võhivõõrast inimest talle autosse tulid. Enne kui need kaks võõrast inimest tulid, oli ta oodanud 30-40 sekundit. Mingisugust kontakti temal viimastega ei tekkinud. Auto otseselt pargitud ei olnud, auto mootor töötas. Tema teada autol mingeid taksotunnuseid ei olnud, kuid kui antenni saab nimetada taksotunnuseks, siis oli. Tema laenas selle sõiduki tuttavalt, autos oli ka volikiri koos edasi volitamisega, aga mitte tema nimele. Kui ta selle sõiduki sai, siis sellel oli juba taksomeeter, kes selle paigaldas, seda ta ei tea. Tema teada seal printerit ei olnud. Taksomeeter töötas koguaeg ja näitas kellaaega ja kiirust, aga see teda ei seganud. Kui Leho K tuli tema auto juurde, siis sel ajal taksomeeter töötas, see oli sisse lülitatud, näitas kellaaega ja number nulli, see null oli sõiduarvestustasu. Samuti kinnitas kaebuse esitaja, et neid taksomeetri näitajaid ei ole võimalik eraldi tööle panna, märkides, et see näitab koguaeg nulli, selgitades, et kui alustada sõitu, siis 3 tuleb tasuarvestaja eraldi aktiveerida, see tuleb eraldi sisse lülitada ning kui taksomeeter on välja lülitatud, siis üksi tabloo ei põle. Kas sellel sõidukil on ka taksokaart, seda ta ei tea. Menetluse kohta selgitas kaebaja, et kõigepealt koputati aknale, paluti dokumente. Tema ütles koputajale, et nad ei ole politsei, siis öeldi talle, et ta teab valesti seadust, et nendel on õigus kontrollida. Seejärel võeti ta dokumendid – kindlustus, juhiluba, tehniline pass ja mindi MUPO autosse. Ka teda kutsuti sinna, seal oli kaks ametnikku, kes palusid temalt seletust. Sellest ta keeldus, mispeale MUPO ametnik ütles, et selge, ta kirjutab siis ise. Seejärel panid nad oma bussi uksed lukku, tema oli seal sees. Ametnikud väitsid, et ta oli sõitnud Ararati poe juurest 100-150 m, tema ütles, et ta ei teinud seda, viimased ütlesid, et seal on kaamerad. Peale seda, kui ta ütles, et tal on õigus ütlustest keelduda, siis lõpetati protokolli koostamine. Videosalvestisi nad ei vaadanud, mis ametnik täpselt kirja pani, seda ta täpselt ei lugenud. Kohtuväline menetleja selgitas kohtus, et tema kaebusega ei nõustu ja palus jätta otsus muutmata. KarS § 2 lg 2 kohaselt karistatakse teo eest, kui see vastab süüteokoosseisule, on õigusvastane ja isik on selle toimepanemises süüdi. Teo objektiivne koosseis tuleneb ÜTS § 542 lg 1, mille kohaselt bussi-, trammi -, trollibussi- või autojuhi poolt bussi-, trammi-, trollibussivõi taksoveo või pagasiveo nõuete rikkumise eest – karistatakse rahatrahviga kuni 200 trahviühikut. Menetluse käigus on tuvastatud ja tõendatud, et sõiduk, millele ei olnud väljastatud sõidukaarti, osutas taksoteenuseid. Sellel oli taksomeeter, mis oli sisse lülitatud, samuti on kaebaja kinnitanud, et taksomeeter oli autos, tal polnud sõidukaarti. Rikkumine on õigesti kvalifitseerinud ÜTS alusel, karistus on põhjendatud, on kooskõlas kehtiva õigusega ning seetõttu palub ta jätta kaebus rahuldamata. Kohtumenetluse käigus uuris kohus järgmisi kirjalikke dokumentaalseid tõendeid: Tallinna Munitsipaalpolitsei Ameti patrulliosakonna peainspektor A. Afanasjevi poolt Aleksandr Haraku suhtes 27.05.2009.a. koostanud väärteoprotokoll nr 09027178; Menetlusaluse isiku Aleksandr Haraku kaitsja Sven Sillari poolt 10.06.2009.a. koostatud vastulause; Tallinna Munitsipaalpolitsei patrulliosakonna peainspektor A.Afanasjevi poolt 25.06.2009.a. koostatud üldmenetluse otsus väärteoasjas nr 09027178; Munitsipaalpolitsei patrullosakonna R.Raiesmaa 24.05.2009.a. koostatud sündmuskoha vaatlusprotokoll ja selle juures olevad fototabelid; Raul Raiesmaa poolt 24.05.2009.a. tunnistajana antud ütlused; LK(K) poolt 24.05.2009.a. tunnistajana antud ütlused. Kohtuotsuse põhjendused Kohus, hinnanud väärteoasjas kogutud tõendeid kogumis, asub seisukohale, et Haraku kaebus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Aleksandr Vastavalt väärteomenetluse seadustiku § 123 lg-s 2 sätestatule arutab kohus väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid. Nähtuvalt Tallinna Munitsipaalpolitsei Ameti patrullosakonna peainspektor A.Afanasjevi poolt 25.06.2009.a. koostatud otsusest rikkus Aleksandr Harak MKM määruse nr 141 § 15 lg 7 nõudeid, pannes toime väärteo,

§ 542lg 1 järgi.

Otsuse kohaselt Aleksandr Harak 24.05.2009.a. kell 01.50 Tallinnas, Suur-Karja 20 juures rikkus autojuhina taksoveo ja pagasiveo üldeeskirja nõudeid sellega, et kasutas sõidukil, mille kohta ei ole välja antud sõidukikaarti taksoveoks, taksotunnust. 4 Rikkumine seisnes selles, et Aleksandr Harak peatas sõiduauto Volkswagen Passat, reg.nr. XXX, mille kohta ei ole välja antud sõidukikaarti taksoveoks ja kontrollimise hetkel oli sõiduki keskkonsoolile paigaldatud taksomeeter. Väärteoasja menetledes on kohus jõudnud alljärgnevatele seisukohtadele: Käesolevas väärteoasjas puudub vaidlus selle üle, et menetlusalune isik - Aleksandr Harak 24.05.2009.a. kell 01.50 ajal peatas Tallinnas, aadressil Suur-Karja 20, mootorsõiduki Volkswagen Passat, reg.nr xxx. Samuti puudub vaidlus selle üle, et märgitud mootorsõiduki keskkonsoolile oli paigaldatud taksomeeter, mis oli menetlusalusele isikule inkrimineeritud väärteo toimepanemise hetkel sisse lülitatud. Puudub vaidlus ka selle üle, et menetlusalune isik kasutas sõidukit, millise kohta ei ole välja antud sõidukikaarti taksoveoks ja et menetlusalusele isikule Aleksandr Harakule ei ole ette heidetud seda, nagu viimane tahtnuks osutada taksoteenust. Käesolevas asjas on vaidlus selle üle, kas Aleksandr Haraku karistamine MKM määruse nr 141 § 15 lg 7 rikkumise eest on õiguspärane, kui menetlusaluse isiku valduses olnud sõidukile, millel puudus sõidukikaart taksoveoks, oli paigaldatud taksomeeter, mis on üheks taksotunnuseks MKM määruse nr 141 § 15 lg 6 järgi. Käesolevas väärteoasjas heideti Aleksandr Harakule ette sisuliselt seda, et kasutades sõidukit, millele oli kinnitatud taksotunnus, taksomeeter, rikkus ta majandus- ja kommunikatsiooniministri

1. mai
2. a määrusega nr 141 kehtestatud sõitjate bussiliiniveo, bussijuhuveo, taksoveo ja pagasiveo üldeeskirja § 15 lg-s 7 sätestatut (edaspidi Määrus). Viidatud säte keelab kasutada taksotunnuseid või neid matkivaid tunnuseid sõidukil, mille kohta ei ole välja antud sõidukikaarti taksoveoks. Aleksandr Harakut karistati ÜTS § 542 lg 1 alusel. Ühistranspordiseaduse kõnealune paragrahv näeb ette karistuse bussi-, trammi-, trollibussi- või autojuhi poolt bussi-, trammi-, trollibussi või taksoveo või pagasiveo nõuete rikkumise eest. Seega tuleb leida vastused küsimustele, kas Aleksandr Harak võis kasutada sõidukit, millel oli taksomeeter. Samuti tuleb lahendada küsimus, kas Aleksandr Harak oli väidetava rikkumise toimepanemise ajal, s.o 27.05.2009.a. autojuhiks, kes vastutab sõitjate bussiliiniveo, bussijuhuveo, taksoveo ja pagasiveo üldeeskirja rikkumise eest. Kohus, hakates otsima vastuseid eelpool nimetatud küsimustele, märgib, et Määrus on kehtestatud ÜTS § 48 lg 6 ja § 52 lg 1 alusel. Määruse § 1 sätestab määruse reguleerimisala, mille kohaselt kõnealune määrus reguleerib tasulisel sõitjateveol sõitjate ja nende pagasi tasulist vedu bussi, trollibussi, trammi ja sõiduautoga (taksoga). Määruse § 2 lg 1 järgi on eeskiri kohustuslik kõigile ühistranspordi korraldajatele, vedajatele, ühissõidukijuhtidele ja sõitjatele. Seega on Määruse § 2 lõikes 1 nimetatud isikute ring, kellel lasub kohustus täita sõitjate bussiliiniveo, bussijuhuveo, taksoveo ja pagasiveo üldeeskirja nõudeid. Tegemist on ammendava loeteluga. Nüüd tuleb välja selgitada, kas Aleksandr Harak kuulus eelpool nimetatud subjektide hulka, s.t kas ta oli ühistranspordi korraldaja, vedaja, ühissõidukijuht või sõitja. 5 Mõisted on avatud ÜTS §
3. Väärteoprotokolli kohaselt pani menetlusalune isik teo toime autojuhina. Autojuhi mõistet ühistranspordiseadus ei ava. Loogiliselt võiks paigutada autojuhi eelpool viidatud loetelus oleva ühissõidukijuhi alla. Ka ühissõidukijuhi mõistet ühistranspordiseadus ei ava. ÜTS § 2 p 1 avab ühistranspordi mõiste, mille järgi on ühistransport tegevusloa alusel korraldatav tasuline sõitjatevedu ning laeva-, väikelaeva- ja parvlaevaliinidel tasuline sõidukite ülevedu (edaspidi ühistransporditeenus). Ühistransporditeenust osutatakse liiniveo, juhuveo või taksoveo korras. Ühissõiduki mõiste tuleb sama paragrahvi punktist 3 ning selle järgi on ühissõiduk ühistransporditeenuse osutamiseks ettenähtud buss, sõiduauto, tramm, trollibuss, reisirong, rööbasbuss, reisilaev, reisiparvlaev, väikelaev, õhusõiduk või muu mootori jõul liikuv transpordivahend; Seega võib nimetatud mõistetest tulenevalt lugeda ühissõidukijuhiks ühistransporditeenuse osutamiseks ettenähtud bussi, sõiduauto, trammi, trollibussi, reisirongi, rööbasbussi, reisilaeva, reisiparvlaeva, väikelaeva, õhusõiduki või muu mootori jõul liikuva transpordivahendi juhti, kes teostab tasulist sõitjatevedu vastava tegevusloa alusel. Vastavalt ÜTS § 31 lg-le 1 käsitatakse teeliikluses korraldatava sõitjateveo tegevusloana ühistranspordiluba ja taksoveoluba. Selle loa alusel väljastatakse vedajale sõidukikaart, mis tõendab vedaja õigust kasutada sõidukikaardile kantud sõidukit tegevusloaga lubatud sõitjateveol (ÜTS § 31 lg 4). Eeltoodust tulenevalt asub kohus seisukohale, et tasulist sõitjatevedu võib teostada ainult ühistranspordiloa ja taksoloa alusel ja üksnes sellise sõidukiga, mille suhtes on eelpool nimetatud loa alusel väljastatud kehtiv sõidukikaart. Selline sõiduk on ühistranspordiseaduse mõttes ühissõiduk ja sellise sõidukiga sõitjate vedu teostav füüsiline isik ühissõidukijuht. Käesolevas asjas on tuvastatud, et Aleksandr Harak kasutas sõidukit, millele oli paigutatud taksomeeter, kuid mille suhtes ei olnud väljastatud sõidukikaarti. Seetõttu ei olnud Aleksandr Haraku poolt Suur-Karja 20 juuures peatatud sõiduk ühistranspordiseaduse tähenduses ühissõiduk ja seetõttu ei saa Aleksandr Harakut lugeda ühissõidukijuhiks. Kohus leiab, et kuna Aleksandr Harak ei kuulu Määruse lg 2 toodud subjektide hulka, siis ei ole temal ka kohustust täita Määruse nõudeid. Kuna Määruse § 2 lg 1 on nimetaud isikud, kes peavad juhinduma sellest õigusaktist, siis isikutel, kes ei kuulu kohustatud isikute ringi, puudub kohustus Määruses sätestatu täitmiseks ning neid ei saa ka vastutusele võtta nende normide rikkumise eest. Kuna menetlusalune isik ei olnud autojuht ühissõidukijuhi tähenduses, siis ta ei saa vastutada ka taksoveo või pagasiveo nõuete rikkumise eest. Tulenevalt eeltoodust on Aleksandr Haraku vastutus ÜTS § 542 lg 1 järgi välistatud. Tuginedes eelnenule asub kohus seisukohale, et kuna kaebuse esitaja, Aleksandr Haraku, teos puuduvad väärteo tunnused, siis kohtuvälise menetleja, Tallinna Munitsipaalpolitsei Ameti, 25.06.2009.a. üldmenetluse otsus väärteoasjas nr 09027178 tuleb tühistada täies ulatuses ning väärteomenetlus Aleksandr Haraku suhtes lõpetada. Aulike Salo Kohtunik 6