4-09-25326/4

Väärteoasi nr. 4-09-25326 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL 25. märtsil 2010 a. Harju Maakohus koosseisus kohtunik: Valeri Lõõnik sekretäri: Leili Merila, Maris Karna ja tõlgi: Julia Zautina, Silvi Hindrikson juuresolekul kaebaja: Maksim Mišin kohtuvälise menetleja: Põhja Politseiprefektuuri korrakaitseosakonna liiklusmenetlustalituse esindaja Triinu Riigor osavõtul arutas avalikul kohtuistungil Tallinnas 03.03.2010 a., 15.03.2010 a. Maksim Mišini kaebust Põhja Politseiprefektuuri korrakaitseosakonna liiklusmenetlustalituse otsusega väärteoasjas nr. 2316, 09, 014516 tema suhtes mõistetud karistuse tühistamiseks tuvastas: Kaebuses kaebaja kirjeldab, et teda karistati rahatrahviga selle eest, et juhtis mootorsõidukit ja ei olnud nõuetekohaselt kinnitatud turvavööga. Tema ja kaassõitja turvavöö oli nõuetekohaselt kinnitatud, seega ei rikkunud ta LE § 68 p. 5 nõuet. Nimetatu on tõendatud väärteoprotokolli kantud menetlusaluse isiku seletuse ja tunnistaja D Mütlustega, keda palub kohtuistungil üle kuulata. Ta esitas vastulause, kuid kohtuväline menetleja on jätnud selle tähelepanuta, kuid otsu-ses märgitu kohaselt kaebaja pole vastulauset esitanud. Juhul kui kohus leiab, et kaebaja rikkus LE § 68 p. 5 nõudeid, palub väärteomenetluse lõpetada VtMS § 30 p. 1 alusel. Kohtuistungil kaebaja jääb esitatud kaebuse sisu juurde. Lisab kohtuistungil, et sõitu koos tunnistajaga alustas Lasnamäelt. Viru tänaval tunnistaja istus tema selja taha istmele ja juhi kõrvalistmele istus sõber, kelle toimetas Koplisse. Tunnistaja M jäigi tema selja taha istuma. Tema sõiduki tagaklaasid on toonitud, samuti on toonitud ka esiküljeklaasid. Politsei märguandel peatas sõiduki ja politseinik tuli tema juurde ning edastas dokumendid. Politseinikule näitas, et turvavöö on kinnitatud ning ta kutsuti politseiautosse. Politseinik koostas tema suhtes väärteoprotokolli, kuid ta sellega nõus ei olnud. Tunnistaja D Ma nnab ütlusi, mis haakuvad kaebaja poolt antud ütlustega. Kinnitab, et turvavööd olid kinnitatud mõlemal, alates sõidu algusest s.o. Lasnamäelt sõitu alustades. Tunnistaja Marek Kallasmaa annab ütlusi, et ta on abipolitseinik ja patrullis sel päeval koos politseinik Veetleviga. Kolde pst. tagasipöördes nägi Ristiku tn. poolt tulevaid autosid. Sinist värvi BMW peatati Kolde pst. 56 maja ees, selleks anti märku politseiauto vilkuritega. Auto pööras ja ta nägi, et juhil puudus turvavöö. Ta lähenes autole paremalt tagantpoolt. Turvalisuse ohutuse kaalutlusel vaatas eelnevalt autosse, kuid kedagi peale juhi autos ei näinud ja aknad ei olnud nii toonitud, et sisse ei näeks. Väärteoprotokolli vormistaja Aleksei Veetlev ei mäleta, kas ajal, mil kaebaja ulatas talle dokumendid oli turvavöö kinnitatud või mitte. Autos peale juhi kedagi ei olnud. Kohtuvälise menetleja esindaja jääb oma otsuses toodud seisukohtade juurde ja kaebus jätta rahuldamata. Kaebus on alusetu ja tühistamiseks puudub alus. Tegu on politseiga, kelle eesmärk sel päeval oli jälgida turvavööta sõidukijuhte. Politseinikud tegelevad päevast päeva selle tööga. Tunnistaja ütles kohtusaalis selgelt, et nägi juhti turvavööta ja turvavöö rippus ukseposti küljes. Seetõttu on kohtuväline menetleja seisukohal, et antud väärteoasjas on tehtud õige otsus ning määratud õiglane ja proportsionaalne karistus. Kohtule esitatud materjalidest nähtuvalt väärteoprotokolli kirjelduse kohaselt 28.09.2009 a. kell 15.52 Maksim Mišin juhtis mootorsõidukit ja ei olnud nõuetekohaselt kinnitatud turvavööga. Mišin oma seletuses märgib, et ta on tutvunud väärteoprotokolliga, kuid rikkumisega ei ole nõus, sest juhtis sõidukit kinnitatud turvavööga. Samuti muude tõendite lahtris on kohtuvälise menetleja poolt märgitud tunnistaja ülekuulamise protokoll. Selle protokolli kell 15.55 on omakäeliselt täitnud abipolitseinik Marek Kallasmaa, milles märgib, et sõidukijuhil oli turvavöö kinnitamata. Juhil oli seljas helehall spordipusa, turvavöö oli musta värvi ja see oli selgelt näha. Juhiks osutus Maksim Mišin, kes ei olnud nõus rikkumisega, sest turvavöö oli koguaeg kinnitatud. Juht oli autos üksi. Kohtuvälise menetleja otsuses märgitu kohaselt Maksim Mišin juhtis mootorsõidukit olemata turvavööga nõuetekohaselt kinnitatud. Väärteo toimepanek on tõendatud väärteoasjas kogutud materjalidega sh. tunnistaja ütlustega. Menetlusalune isik on esitanud vastulause, milles selgitab omapoolselt toimunu asjaolusid. menetlusalune isik rikkus seega LE § 68 p. 5 nõudeid, pannes sellega toime väärteo, milline kvalifitseeritava LS § 74 – 64 lg. 1 järgi ning mõisteti karistuseks rahatrahv 25 trahviühikut s.o. 1500 krooni. Kohus fikseeris kohtule esitatud materjalide kirjelduse alusel ja kohtuistungil antud ütlustega, et -kohtuvälise menetleja poolt Maksim Mišini väärteoasja on arutatud ühekülgselt ja rikkumine on tuvastatud üksnes tunnistaja, abipolitseiniku Marek Kallasmaa ütlustega -kohtuistungil tunnistaja Kallasmaa annab ütlusi, et toonitud auto klaaside olemasolu ei takistanud auto sisemust näha ja seal peale juhi kedagi autos ei olnud, kuid tuvastas turvavöö olemasolu ja see oli musta värvi. Kriitiliselt tuleb suhtuda Kallasmaa ütlustesse selles, et vaatamata toonitud klaasidele ta autos kedagi peale juhi ei näinud, kuid nägi musta värvi turvavööd. -Mišin kui ka tunnistajana ütlusi andnud M kinnitasid üheselt ja arusaadavalt, et politseini-ku kontrollimise ajal nad viibisid autos koos ja mõlemal oli turvavöö kinnitatud. -kohtuväline menetleja otsuse tegemisel on märkinud vastulause olemasolu, kuid ei püüdnudki koguda menetlusalust isikut õigustavaid tõendeid. Kohtuistungil kaebaja kui ka tunnistaja Mudrik kinnitasid, et enne politsei märguannet toimetati Koplisse kolmas reisija. Kuna väärteoprotokolli vormistamise käigus ei olnud kõik asjaolud selged ja ilmselt seetõttu ei vormistatud ka kiirmenetluse otsust. Kohtuväline menetleja jättis tähelepanuta vastulause ja otsuse tegemisel piirdus ainult tunnistaja, abipolitseiniku Kallasmaa ütlusega. - sündmus toimus kell 15.52 ja kohtuistungil tuvastatu kohaselt politseiniku Veetlev ja abipolitseiniku Kallasmaa ütluste kohaselt nad läksid Mišini sõiduki juurde ning Mišin kutsuti politseiautosse ja vormistati väärteoprotokoll. Kell 15.55 s.o. kolm minutit pärast sündmust Kallasmaa vormistab ülekuulamise protokolli omakäeliselt. Väärteoprotokolli sisust ei nähtu, et Kallasmaa poolt vormistatud protokolli sisu on Mišinile tõlgitud või üldse näidatud, sest Mišin väärteoprotokollis märgib, et on tutvunud protokolliga. Seega kõiki materjale Mišinile ei tutvustatud ega seda ei tehtud ka otsuse vormistamisele eelneval ajal. -kohus ei saa aktsepteerida, et politseiametniku puhul eeldatakse tavapärasest suuremat usaldusväärsust. KrMS § 61 lg. 1 kohaselt ei ole ühelgi tõendil ette kindlaksmääratud jõudu, seega peavad kohtuvälise menetleja ütlused olema ilma igasuguste eelhinnanguteta kohtulikule hindamisele avatud võrdselt kõigi muude väärteoasjas kogutud tõenditega. Kohtuistungil kohtuvälise menetleja esindaja tugines abipolitseiniku poolt antud ütlustele, sest viimane nägi selgelt juhti turvavööta ja turvavöö rippus ukseposti küljes. Kohus leiab ülaltoodu alusel, et kohtuvälise menetleja otsus väärteoasjas kuulub tühistamisele, sest üheselt ei ole tuvastatud Mišini poolt väärteo toimepanemine. Menetlus on toimunud ühekülgselt, eelistatud on politseinike ütlusi selles, et nad iga päev tegelevad oma tööga ja seetõttu kaebaja poolt esitatud kaebus on alusetu. Materjalidest nähtuvalt Mišinile ei tutvustatud väärteoprotokolli juures olevaid kõiki materjale, samuti ei ole tuvastatud, et Kallasmaa poolt kirjutatud protokolli sisu oleks Mišinile tõlgitud. Nii Mišin kui ka tunnistaja M üheselt kinni-tasid turvavöö kinnitust ja neid ütlusi pole ümber lükatud. Kuigi Kallasmaa kinnitas, et ta ei näinud autos kaasreisijat aga nägi musta värvi turvavööd, kuid ülaltoodu alusel kohus suhtub tema ütlustesse kriitiliselt, sest ta on oma ütlustega huvitatud selliste ütluste olemasolus. Põhiseaduse § 22 alusel keegi ei ole kohustatud oma süütust tõendama ja kõik kahtlused käesoleva väärteo arutamisel tuleb hinnata Maksim Mišini kasuks. Kohus tuleb ülaltoodu alusel järeldusele, et kohtuväline menetleja on ebaõigesti kohaldanud materiaalõigust ja kogutud materjalide kohaselt ei ole tuvastatud Mišini tegevuses väärteo tunnuseid, seetõttu juhindudes Väärteomenetluse seadustiku § 29 lg. 1, § 132 p. 2; § 149 p. 2 kohus otsustas: Rahuldada Maksim Mišini kaebus Tühistada Põhja Politseiprefektuuri korrakaitseosakonna liiklusmenetlustalituse otsus väärteoasjas nr. 2316, 09, 014516 Maksim Mišini suhtes LS § 74 – 64 lg. 1 järgi mõistetud rahatrahv 25 trahviühikut s.o. 1500 krooni. Kohtuotsusele on õigus esitada kassatsioon 30 päeva jooksul kohtuotsuse kuulutamise päevast Harju Maakohtu kaudu Riigikohtule. Kohtumenetluse pool on kohustatud kirjalikult teatama 7 päeva jooksul arvates kohtuotsuse kuulutamisest kasutada kassatsioonkaebuse esitamise soovist. Kohtunik