4-09-1814 KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number 4-09-1814 Otsuse tegemise aeg ja koht 08.02.2010, Narva Kohus Viru Maakohus Kohtunik Pavel Gontšarov Kaevatav otsus Kaebuse esitaja: Põhja P
(LS) § 74’22 lg 2 alusel määrata Deniss Tsõro’le karistuseks rahatrahv 35 trahviühiku ulatuses, s.o otsuse sisu 2100 krooni ning LS § 74’22 lg 4 alusel lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmine 2 kuuks. Kaebuse esitaja taotlus Tühistada Põhja Politseiprefektuuri 06.01.2009 üldmenetluse otsus väärteoasjas nr. 2230,08,004451 täies ulatuses RESOLUTSIOON Jätta Deniss Tsõro kaitsja Rein Laid’i kaebus Põhja Politseiprefektuuri 06.01.2009 üldmenetluse otsusele väärteoasjas nr. 2230,08,004451 rahuldamata ning nimetatud menetleja otsuse muutmata. Edasikaebamise kord ja tähtaeg Kohtuotsusele võib menetlusaluse isiku advokaadist kaitsja, kohtuväline menetleja või tema advokaadist esindaja esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule Viru Maakohtu kaudu 30 päeva jooksul alates päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele maakohtus tutvumiseks kättesaadav. Kassatsiooniõiguse soovist tuleb teatada Viru Maakohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest. Kohtuotsuse terviktekst kassatsiooni esitamise korral on Viru Maakohtu Narva kohtumaja kantseleis, aadressil 1. mai 2, Narva, kättesaadav alates 25.02.2010, peale kella 16.00. 1. MAAKOHUS TUVASTAS 1
(6)4-09-1814 02.02.2008 menetlusaluse isiku Deniss Tsõro kaitsja advokaat Rein Laid esitas Viru Maakohtule kaebuse Põhja Politseiprefektuuri 06.01.2009 üldmenetluse otsusele väärteoasjas nr. 2230,08,004451, millega Deniss Tsõro’t karistati
(LS) § 74’22 lg 2 alusel rahatrahviga 35 trahviühiku ulatuses, s.o 2100 krooni ning LS § 74’22 lg 4 alusel lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmisega 2 kuuks. 1.1 Kaebuse esitaja seisukohad Otsus vaidlustatakse täies ulatuses. Väärteootsuses oleva väärteo kirjelduse kohaselt 17.12.2008.a. kell 18:47 Kuusalu vallas Harju maakonnas Tallinn - Narva tee 52 km, liikus Narva suunas, juhtis mootorsõidukit asulavälisel teel kiirusega, mis ületas lubatud sõidukiiruse 25 km/h võrra, sõites kiirusega 121 +-6 km/h. Menetlusalune isik D. Tsõro rikkus seega Liikluseeskirja §124 p.2 nõudeid, pannes sellega toime väärteo, milline on kvalifitseeritav
§74'22 lg.2 järgi.
Põhja Politseiprefektuuri korrakaitseosakonna liiklusmenetlustalituse juhtivkonstaabel Andrus Reidi poolt tehtud 06.01.2009.a. otsusega väärteoasjas nr.2230,08,004451 karistati Deniss Tsõro't
§74'22 lg.2 alusel rahatrahviga 35 trahviühiku ulatuses, s.o.
2100 krooni ja
§74'22 lg.4 alusel lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmise 2 kuuks.
Otsust vaidlustatakse füüsilisest isikust menetlusaluse isiku Deniss Tsõro suhtes täies ulatuses alljärgnevatel õiguslikel motiividel:
- Väärteoasja materjalides on Liiklusjärelevalve kiirusmõõteseadme kasutamise protokoll nr.20081217496801, millest nähtub, et 17.12.2008.a. kell 16.00 on teostatud seadme testid, kuid nähtub ka, et ei ole katsetatud kiirusmõõteseadme kasutamise võimalust mõõtekohas ja ei ole veendutud kiirusmõõteseadme näidu stabiilsuses.
- Menetlusaluse isiku Deniss Tsõro ütluste kohaselt (ülekuulamise protokoll 17.12.2008.a.) ta sõitis eesliikuva auto järgi, seega Deniss Tsõro on veendunud, et politseiametnike poolt kiirusemõõturil Stalker olev näit oli mõõdetud mitte tema poolt juhitud auto kiirusena, või on tegemist politseitöötajate eksimusega kiirusemõõtmisel, kuna ta saab aru, et politseiametnike näol on tegemist oma ametikohustusi täitvate isikutega, kellel puudub objektiivne vajadus tegelike asjaolude teistsuguseks kajastamiseks.
- Põhja Politseiprefektuuri korrakaitseosakonna liiklusmenetlustalituse juhtivkonstaabel A R on väärteo otsuses sedastanud, et väärteo toimepanek on tõendatud väärteoasjas kogutud tõenditega, samas jätnud märkimata, mida siis need väärteoasjas kogutud tõendid tõendavad.
- Põhja Politseiprefektuuri korrakaitseosakonna liiklusmenetlustalituse juhtivkonstaabel A R poolt tehtud 06.01.2009.a. otsusega väärteoasjas nr.2230,08,004451 karistati Deniss Tsõro't
§7472lg.2 alusel rahatrahviga 35 trahviühiku ulatuses, s.o.
2100 krooni ja
§74
'22 lg.4 alusel lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmise 2 kuuks.
§74
-22 lg.2 kohaselt mootorsõiduki juhi poolt lubatud suurima sõidukiiruse ületamise eest 21 kuni 40 kilomeetrit tunnis karistatakse rahatrahviga kuni 50 trahviühikut.
§74
-22 lg l kohaselt mootorsõiduki juhi poolt lubatud suurima sõidukiiruse ületamise eest kuni 20 kilomeetrit tunnis - karistatakse rahatrahviga kuni 10 trahviühikut. Deniss Tsõro kvalifitseerus
§74
'22 lg.2 alla seega viie km/h, kuna ületas lubatud sõidukiiruse 25 km/h võrra (25 km/h - 20 km/h = 5 km/h). Kui vastavalt
§74
-22 lg.l mootorsõiduki juhi poolt lubatud suurima sõidukiiruse ületamise eest kuni 20 kilomeetrit tunnis karistatakse rahatrahviga kuni 10 trahviühikut, siis 5 km/h
§74
-22 lg.l mõjusfääri ületamise eest sattumisega
§74-22 lg.2 2
(6)4-09-1814 mõjusfääri, mis tõi endaga kaasa kohtuvälise menetleja poolt karistuse suurendamise, võrreldes
§74-22 lg.l sanktsiooniga, kohe 25 trahviühiku võrra, ei saa nimetada õiglaseks karistuseks. 5. Kar
S §56 lg.l kohaselt karistamise alus on isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja Õiguskorra kaitsmise huvisid. Kohtuväline menetleja ei ole oma sellekohast otsustust Deniss Tsõro karistamist rahatrahviga 35 trahviühiku ulatuses, s.o. 2100 krooni, millegiga motiveerinud. 6.
§74
'22 lg.4 kohaselt kohus või kohtuväline menetleja võib kohaldada käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud süüteo eest lisakaristusena sõiduki juhtimise õiguse äravõtmist ühest kuust kuni kolme kuuni. Kohtuväline menetleja on motiveerinud lisakaristuse kohaldamist alljärgnevalt: "Menetlusalune isik on varasemalt toime pannud korduvalt väärtegusid liikluses, mille eest määratud karistused ei ole suutnud teda mõjutada seaduskuulekalt käituma. Seetõttu ja lähtudes õiguskorra kaitsmise huvidest tuleb tema suhtes kohaldada lisakaristust." KarS §56 lg.l kohaselt karistamise alus on isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Kohtuväline menetleja on oma otsuse kirjeldav-motiveerivas osas sedastanud, et karistust raskendavad asjaolud puuduvad ja karistust kergendavad asjaolud puuduvad. Kuna
§74
'22 lg.4 lubab kohaldada lisakaristusena sõiduki juhtimise õiguse äravõtmist ühest kuust kuni kolme kuuni, kohtuväline menetleja aga kohaldas nimetatud lõike ülempiiri lähedast sanktsiooni juhtimisõiguse äravõtmise 2 kuuks, seda samuti millegiga põhistamata, mida ei saa samuti lugeda õiglaseks karistuseks. 7. Kokkuvõttes menetlusalune isik leiab, et teda on karistatud alusetult ning ebaõigesti ja seejuures KarS §56 lg.l nõudeid arvesse võtmata. Kaebuse esitaja palus oma kaebuses kohut tühistada üldmenetluses Põhja Politseiprefektuuri korrakaitseosakonna liiklusmenetlustalituse juhtivkonstaabel A R poolt tehtud otsus väärteoasjas nr.2230,08,004451 Deniss Tsõro suhtes tema karistamise osas rahatrahvi ja lisakaristusena sõiduki juhtimise õiguse äravõtmisega ja lõpetada eelnimetatud väärteomenetlus VTMS §29 Ig.l p.l sätestatud alusel. 1.2 Kohtuvälise menetleja seisukoht Kohtuväline menetleja ei esitanud kohtule kirjalikku vastust esitatud kaebusele. 1.3 Kohtuistung 21.12.2009 toimunud kohtuistungil jäid kaebuse esitaja oma kirjalike seisukohtade juurde, samuti juhis kaebuse esitaja kaitsja kohtu tähelepanu asjaolule, et Politseipeadirektori 18.11.2005 käskkirjaga nr. 189 kinnitatud Sõiduki kiiruse mõõtmise metoodika punkt 2 lõige 7 on vastuolus Eesti Akrediteerimiskeskuse poolt väljastatud mõõtetulemuste laiendmääramatusega. Nimelt nimetatud metoodika sätestab, et mõõtemeetodi kasutamisel (nii sõites kui seistes) mõõtetulemuse laiendmääramatus liikuva objekti kiiruse hindamisel on +-3 km/h kiirustel 20-100 km/h ja +-3% kiirustel üle 100 km/h. Eesti Akrediteerimiskeskuse poolt Julgestuspolitseile välja antud tunnistuse lisas erialase kompetentsuse kinnitamise kohta seisab, et samas suunas sõitva sõiduki 3
(6)4-09-1814 kiiruse mõõtevõime kiirustel 101 kuni 135 km/h on 6 km/h. Vastavalt Eesti akrediteerimiskeskuse tunnistuse lisale oli laiendmääramatus fikseeritud ka D. Tsõro suhtes koostatud väärteoprotokollis (t lk 18) ja otsuses (t lk 23) ehk +-6 km/t. Kaebuse esitaja kaitsja palus tühistada kohtuvälise menetleja otsust ka selle kahes nimetatud dokumendis (mõõtemetoodikas ja erialase kompetensuse kohta tunnistuse lisas) esineva vastuolu põhjusel. Kaebuse esitaja Deniss Tsõro lisaks seletas kohtule, vastates kohtuvälise menetleja küsimustele, et ta jälgis spidomeetri näitu, kuid konkreetset kiirust nimetada ei oska. Ta ei ole kellestki mööda sõitnud, sõitis ühes kolonnis teiste autodega. Politsei tuli tagant, teda peatati. Tema ees sõitis auto ja ka tema taga. Arvab, et tema juhitud auto kiiruseks võis olla 90km/h. Kohtuistungil olid tunnistajatena üle kuulatud julgestuspolitseiametnikud J J ja I T. Tunnistaja J J seletas kohtule, et 17.12.2008 Kuusalu vallas Tallinn-Narva maanteel mõõtsid kiirust. Neist möödus sõiduk BMW tumedat värvi. BMW tuli tagant poolt. I T hakkas mõõtma kiirust Stalker Duaal mõõterežiimil, mis mõõdab liiklussõidukist meiega samas suunas liikuvat sõidukist. Neist mööda sõitnud sõiduki kiiruseks oli umbes 120 km/h. Liiklustihedus ei olnud suur. Sõiduauto BMW möödus nende autost üksinda. Eemal oli veel üks sõiduk, see oli kaugel. Mõõtmise ajal oli mõõteseade signaal ühtlane. Siis, kui sõiduk oli neist juba möödunud, lukustati sõiduki kiirus. BMW liikus edasi sama kiirusega. Signaal oli tugev ja on välistatud, et kiiruse näit võis kuuluda mõnele teisele sõidukile Teab, et sel päeval toimus politseioperatsioon. Politseiametnikele antakse lehed ja seal on kirjas operatsiooni numbrid. Iga tööpäeva algul juht milles tänaseks operatsioon seisneb. Politseiauto oli eravärvides. Kiirusmõõteseade esimene mõõtev antenn on juhi kohal esimese tuleklaasi taga. See on kinnitatud. Juhtpult asub juhi rooli kõrval. Pult ei ole kinnitatud. Temal ei olnud tol ajal mõõtepädevust. Tema paarimees I T oli patrulli vanem. Kui ta alustas väärteoasja menetlust, teda ei ole tunnistajana ülekuulatud, kuna menetlusalune isik oli oma rikkumisega nõus Mõõteseade ekraan asub tagavaate peegli juures ja seda näevad mõlemad politseinud, nii kõrvalistuja kui ka juht. Kiirus oli ühtlane kogu aeg. Patrullauto kiirus oli 90 km ringis. Nad lisasid kiirust, et BMW peatada. Kui BMW juht nägi neid tagant, siis ta hakkas peatuma. Tunnistaja I T, kes oli kohtu poolt üle kuulatud tuvastamaks mõõtmise ja menetluse käiku seletas kohtule, et 17.12.2008 kell 18.47 Tallinn-Narva mnt mõõtis ta sõidukite kiirust eravärvides patrullautos Paarimeheks oli J J . Patrullsõidukisse on statsionaarselt kinnitatud mõõteseade Stalker Dual. Seadmega saab mõõta vastutulevaid sõidukeid, saab mõõta seistes, liikudes, eesliikuvaid, samas suunas liikuvaid sõidukeid, tagaliikuvaid sõidukeid. Seadet testiti sel päeval. Enne iga tööpäeva algust tuleb seadet kontrollida. Enne mõõtmise algust vaadati kleebised, plommid, teostati kahel korral mõõtmise kontrolltest. Kui kõik oli korras, siis protokollis kinnitati seadme korrasoleku allkirjaga. Sõideti välja Tallinn-Narva maateele, seadmel on enda kontrollnupp, kui kõik on korras, siis kirjutatakse „Pass“. Seda tehti sel päeval pidevalt. Asutuse juhi korraldusel igal tööpäeval enne tööpäeva algust testivad nad mõõtureid. See tegelikult ei ole kohustuslik igapäevane kontroll aga nad teevad seda. Iga 10 minuti tagant teostas ta seadme enda testi. See on nupule vajutamine. Tema vajutas nupule „Test“ ja seade ise testib end mis temperatuuril ta töötab, kas kõik on korras. Seda oli tol päeval tehtud pidevalt. Seda peaks tegema iga 10 minuti tagant, võib ka tihemini teha. Harvemini ei tohi. 17.12.2008 alustasid nad tööd 16.00. Neil on 12-tunnised vahetused. Protokolli ta märgis esimese testi. Kell 16.00 enne tööpäeva algust on pigem kalibreerimiskontroll. Need terminid ei ole päris paika pandud. Seadmetesti teostas ta edaspidi nupule vajutamisega iga 10 minuti tagant. Neil oli tol päeval politseioperatsioon, piirkonnad olid Põhja ja Ida politseiprefektuurid. Enne tööpäeva algust tutvustatakse operatsiooni eesmärke. Iga kord tööle asumisel iga päev on operatsioon. Kuna neil on mitmeid patrulle ja kõik on varustatud samade seadmetega, siis alguses kõik liikusid trassil nende auto ees. Sel ajal tema tegi mõõtmistesti. Tõrkeid ei esinenud. 4
(6)4-09-1814 Kiirusmõõteseadme kasutamise protokollis puudub märge selle kohta, et on veendutud kiirusmõõte seadme näidu stabiilsuses. Tol hetkel oli teistsugune blankett. Ta ei oska öelda miks ei ole see märgitud protokolli. Patrullikoosseisus oli tema ja tema paarimees. Patrullivanem oli tema. Kiirusemõõtmist teostas tema. 17.12.2008 tema paarimehel ei olnud kiirusemõõtmise pädevust. J J õppis alles. Kui ta vormistas väärteomaterjalid, siis ta ei kuulanud üle oma paarilist, kuna juht Deniss Tsõro ei eitanud oma süüd. Deniss Tsõro nägi oma kiiruse näidu ja pani selle kohta allkirja. Ta oli sellega nõus. Deniss Tsõro kirjutas selgitusse, et ta ei jälginud spidomeetri.
- KOHTU SEISUKOHT Kuulanud ära menetlusosaliste seisukohti, kuulanud üle tunnistajaid, uurinud väärteotoimikus kogutud materjale, kohus jõuab seisukohale, et Deniss Tsõro kaitsja Rein Laid’i kaebus Põhja Politseiprefektuuri 06.01.2009 üldmenetluse otsusele väärteoasjas nr. 2230,08,004451 ei ole põhjendatud nimetatud menetleja otsus tuleb jätta muutmata. Kohus ei nõustu kaebuse esitaja kaitsja seisukohaga, et otsus kuulub tühistamisele, kuna Politseipeadirektori 18.11.2005 käskkirjaga nr. 189 kinnitatud „Sõiduki kiiruse mõõtmise metoodika“ punkt 2 lõige 7 on vastuolus Eesti Akrediteerimiskeskuse poolt väljastatud mõõtetulemuste laiendmääramatusega. Eesti Akrediteerimiskeskuse poolt Julgestuspolitseile välja antud tunnistuse lisas erialase kompetentsuse kinnitamise kohta seisab, et samas suunas sõitva sõiduki kiiruse mõõtevõime kiirustel 101 kuni 135 km/h on 6 km/h. (t lk 69) Vastavalt Eesti akrediteerimiskeskuse tunnistuse lisale oli laiendmääramatus fikseeritud ka D. Tsõro suhtes koostatud väärteoprotokollis (t lk 18) ja otsuses (t lk 23) ehk +-6 km/h. Asjaolu, et Politseipeadirektori 18.11.2005 käskkirjaga nr. 189 kinnitatud Sõiduki kiiruse mõõtmise metoodika punkt 2 lõige 7 näeb ette mõõtetulemuse laiendmääramatust liikuva objekti kiiruse hindamisel +-3 km/h kiirustel 20-100 km/h ja +-3% kiirustel üle 100 km/h ei oma juriidilist tähtsust. Vastavalt Riigikohtu otsusele nr. 3-1-1-82-09, „politseipeadirektoril on õigus anda käskkirju teenistusalastes küsimustes, s.o asutuse sisemist töökorraldust, asutuse sisekorda ja teenistujate asutusesisest käitumist puudutavates küsimustes. Asutusest väljapoole jäävatele isikutele õiguslikke tagajärgi kaasa toovate normide andmise õigus tal aga puudub (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
- detsembri
- a otsus kriminaalasjas 3-1-1-121-05, p 8). Asjaolu, et politseipeadirektori käskkirja kohaselt nõuti mõõtmistulemuse usaldatavust tasemel 99%, ei oma õiguslikku tähendust. MõõteS § 5 lg 1 p 1 kohaselt on mõõtetulemuse jälgitavuse üheks kriteeriumiks see, et mõõtmist toimetab pädev mõõtja, ja sama paragrahvi lg 5 kohaselt hindab mõõtja erialast pädevust Eesti akrediteerimisasutus“. Analoogselt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi ülalmainitud seisukohaga, asjaolu, et politseipeadirektori käskkirja kohaselt nõuti mõõtetulemuse laiendmääramatust liikuva objekti kiiruse hindamisel +-3 km/h kiirustel 20-100 km/h ja +-3% kiirustel üle 100 km/h, ei oma õiguslikku tähtsust, kuna väljub politseipeadirektori pädevuse ringist. Kohus kordab, et Eesti Akrediteerimiskeskuse poolt Julgestuspolitseile välja antud tunnistuse lisas erialase kompetentsuse kinnitamise kohta seisab, et samas suunas sõitva sõiduki kiiruse mõõtevõime kiirustel 101 kuni 135 km/h on +-6 km/h. (t lk 69) Vastavalt Eesti akrediteerimiskeskuse tunnistuse lisale oli laiendmääramatus fikseeritud ka D. Tsõro suhtes koostatud väärteoprotokollis (t lk 18) ja otsuses (t lk 23) ehk +-6 km/t. Kohus nõudis välja ja on veendunud, et Julgestuspolitseil oli kehtiv tunnistus nr. E075 erialase kompetentsuse kinnitamise kohta (t lk 68, 69), mõõteseade Stalker DSR 2X oli taadeldud, mille kohta oli väljastatud taatlustunnistus nr. TTRSS-08/00078 ning oli tuvastatud mõõtetulemuse piirvea väärtus taatlusel laboritingimustes +-1 km/h või 1% kiirustel üle 100 km/h (t lk 67). See tähendab, et politseiametnike poolt kohaldatud mõõtetulemuse piirvea väärtus (+-6 km/h) oli menetlusaluse isiku suhtes palju leebem, kui seade reaalne mõõtetulemuse piirvea väärtus 5
(6)4-09-1814 vastavalt taatlustunnistusele ja mõõtevahendi siseriikliku tüübikinnitustunnistusele (t lk 70-72). Selline erinevus on lubatav, kuna kergendab menetlusaluse isiku olukorda. Tunnistajate J J ja I T ütlustega on tõendatud, et menetlusalune isik oli oma rikkumisega nõus, talle tutvustati kiirusemõõtja näidu. Kohus samuti avaldas D. Tsõro menetlusaluse isikuna ülekuulamise protokolli, millest tuleneb, et Deniss Tsõro ei jälginud kiirust, liikus ühtlase kiirusega ning oli politseitöötajate poolt peatatud ning talle tutvustati radarinäitu ületatud kiirusega (t lk 19). Antud osas kaebuse esitaja D. Tsõro ütlused on vastuolus kohtuistungil antud ütlustega, et tema juhitud auto kiirus võis olla 90 km/h. Tunnistaja I T ja J J ütlustega on samuti tõendatud, et Deniss Tsõro juhitud auto kiiruse mõõtmise fikseerimisel oli politseiametnik T veendutud kiirusmõõteseadme näidu stabiilsuses. Tunnistajad samuti seletasid, et mõõteseadet testiti iga 10 minuti tagant. Kohtul puudub alus kahelda tunnistajate T ja J omavahel riimuvate ütluste usaldusväärsuses, samas puudub vaidlus, et kiirusmõõteseadme näit võis olla ebastabiilne või seadet ei olnud vajalikul määral testitud. Liiklusjärelevalve kiirusmõõteseadme kasutamise protokollis nr. 20081217496801 esinevaid lünki näidu stabiilsuse fikseerimise kohta ja kõikide aset leidnud testide kohta võib täita just tunnistajate T ja J ütlustega. Ülaltoodust tulenevalt kohus jõuab järeldusele, et väärteo protokolli koostamisel ja D. Tsõro poolt juhitud sõiduki kiiruse mõõtmisel on kõikidest menetlusnormidest kinni peetud ja Deniss Tsõro süü on Liikluseeskirja § 124 p 2 nõuete rikkumises ja LS § 74’22 lg 2 järgi ettenähtud väärteo toimepanemises on tõendatud. Kohus asub seisukohale, et karistuse määramisel on kohtuväline menetleja õigesti rakendanud KarS § 56 sätteid ning piisavalt motiveerinud karistuse suurust ja liiki. Kohus nõustub kohtuvälise menetleja põhjendustega, et menetlusalune isik on varasemalt toime pannud korduvalt väärtegusid liikluses, mille eest määratud karistused ei ole suutnud teda mõjutada seaduskuulekalt käituma. Seetõttu ja lähtudes õiguskorra kaitsmise huvidest tuleb tema suhtes kohaldada lisakaristust. Arvestades, et Deniss Tsõro on 2007 ja 2008 aastal karistatud liiklussüütegude toimepanemise eest 15 korral ( tlk 26-28), kuid vastavaid järeldusi enda jaoks ei teinud ning jätkas süütegude toimepanemist, on õigustatud ka lisakarsituse kohaldamine juhtimisõiguse äravõtmise näol 2 (kaheks) kuuks. Otsuse tegemisel lähtub kohus eeltoodust ning juhindub kohus VTMS § 132 lg 2; § 133; § 134; § 107-111. Pavel Gontšarov Kohtunik 6
(6)