4-09-21550 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Pärnu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht
- detsember 2009.a Pärnu Väärteoasja number 4-09-21550 Kohtunik Igor Pütsep Kohtuistungi sekretär Evi Goldschmidt Väärteoasi Harland Paas`i kaebus väärteoasjas Lääne Politseiprefektuuri Pärnu politseiosakonna korrakaitsetalituse vanemkonstaabel Alvar Vill`i poolt 17.09.2009.a tehtud üldmenetluse otsusele nr 2670,09,013082 Liiklusseaduse § 7422 lg 2,4 järgi Istungil osalenud isikud: kaebuse esitajana kohtuvälise menetleja ametnikuna Harland Paas (ik 36304190058) Lääne Politseiprefektuuri Pärnu politseiosakonna korrakaitsetalituse konstaabel Anna Kristiina Lätt RESOLUTSIOON Juhindudes Liiklusseaduse § 7422 lg 2,4 ning Väärteomenetluse seadustiku § 132 p 1, § 133-135, § 2043 kohus otsustas
- Jätta Harland Paas`i kaebus rahuldamata.
- Jätta Lääne Politseiprefektuuri Pärnu politseiosakonna korrakaitsetalituse vanemkonstaabel Alvar Vill`i poolt 17.09.2009.a tehtud üldmenetluse otsus nr 2670,09,013082 muutmata.
- Juhtimisõiguse äravõtmise tähtaeg algab käesoleva otsuse jõustumise päevast. Rahatrahv 4800 krooni tasuda Rahandusministeeriumi a/a-le 10220034796011 AS SEB Pank või a/a-le 221023778606 Swedbank (viitenumber
- Kui nõude tasub teine isik, siis selgitusse lisada nimi, kelle eest nõue tasutakse). Nõue rahatrahvi osas loetakse nõuetekohaselt täidetuks, kui isik tasub nõude 30 päeva jooksul alates käesoleva lahendi jõustumisest. Eelnimetatud tähtaja möödumisel rahatrahvi mittetasumisel järgneb sundtäitmine täiendavate kuludega. Kohtuotsuse lõpposa kuulutamine: 11.12.2009.a. Kohtuotsuse lõpposa on tutvumiseks kättesaadav: 14.12.2009.a. Kirjaliku kassatsiooniteate esitamise korral on põhistatud kohtuotsus 4-09-21550 kohtumenetluse 05.01.2010.a. pooltele kohtu kantseleis tutvumiseks kättesaadav alates Edasikaebamise kord Kassatsiooniõiguse kasutamisest tuleb kirjalikult teatada Pärnu Maakohtule 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse või selle lõpposa kuulutamisest ning kassatsiooni võib esitada Riigikohtule 30 päeva jooksul alates päevast, mil kohtuotsus on menetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav ning selleks tuleb kasutada advokaadi abi. Asjaolud ja menetluse käik 25.08.2009.a on koostatud Lääne Politseiprefektuuri Pärnu politseiosakonna juhtivkonstaabel Andres Väljaots`a poolt väärteoprotokoll nr AB1160639 selle kohta, et 25.08.2009.a kella 22:54 ajal Pärnumaal Sauga vallas Tallinn-Pärnu-Ikla mnt
- km juhtis H. Paas mootorsõidukit (Volvo S80, r/n xxxxxx) kiirusega 75 km/h ±3km/h, lubatud suurim sõidukiirus antud teelõigul 50 km/h, millega ületas suurimat lubatud sõidukiirust mitte vähem kui 22 km/h, millega rikkus Liikluseeskirja (edaspidi LE) § 126 p 3 nõudeid, pannes sellega toime väärteo, milline on kvalifitseeritav Liiklusseaduse (edaspidi LS) § 7422 lg 2 järgi. 17.09.2009.a üldmenetluse otsusega väärteoasjas nr 2670,09,013082 on H. Paas`ile määratud eelpool nimetatud väärteo toimepanemise eest kohtuvälise menetleja poolt LS § 7422 lg 2 alusel karistuseks rahatrahv 80 trahviühiku ulatuses, so 4800 krooni. Samuti on kohtuväline menetleja kohaldanud H. Paas`i suhtes lisakaristust LS § 7422 lg 4 alusel, so juhtimisõiguse äravõtmist 1 kuuks. Kaebuse sisu 06.10.2009.a esitas H. Paas Pärnu Maakohtule kaebuse väärteoasjas nr 2670,09,013082 tehtud otsusele. H. Paas ei vaidlusta rikkumise toimepanemist, kuid soovib vaidlustada karistuse kohaldamist. Kaebuse esitaja märgib juhtunu kohta järgmist: Rikkumise toimepanemise ajal, so varasel öötunnil, liiklus nimetatud teelõigul praktiliselt puudus. Liiklusseaduse kõnealune süüteokoosseis sätestab vastutuse lubatud suurima sõidukiiruse ületamise eest 21-40 km/h. Kaebaja poolt toimepandud rikkumine on kõnealuse koosseisu alampiiri lähedal (22 km/h). H. Paas tunnistab formaalset Liikluseeskirja rikkumist ja kahetseb oma tähelepanematust. Samas, mingit kahju ja reaalset ohtu kellelegi tema käitumine ei tekitanud. LS § 7422 lg 2 näeb mootorsõiduki juhi poolt lubatud suurima sõidukiiruse ületamise eest 21-40 km/h põhikaristusena ette rahatrahvi kuni 100 trahviühikut või sõiduki juhtimise õiguse äravõtmisega kuni kuue kuuni. Sama paragrahvi
- lõike alusel võib selle süüteo eest kohaldada lisakaristusena sõiduki juhtimise õiguse äravõtmist ühest kuust kuni kolme kuuni. Seega karistas kohtuväline menetleja H. Paas`i toimepandud süüteo eest maksimumilähedase põhikaristusega ühes lisakaristuse kohaldamisega. Selline karistuse kohaldamine ei sisalda endas mingil moel karistust kergendava asjaolu arvestamist, kuigi väidetavalt on kohtuväline menetleja seda otsuse kohaselt teinud. Kaebuse esitaja on seisukohal, et väärteo toimepanemise eest karistuse määramisel tuleb arvestada konkreetse rikkumise kõiki asjaolusid, aga samuti karistuse mõistmise üldisi põhimõtteid. Seetõttu maksimumilähedase põhikaristuse ja samaaegse lisakaristuse määramine ei ole käesoleval juhul põhjendatud. H. Paas tegutseb füüsilisest isikust ettevõtjana õigusabi osutamise valdkonnas ning 2
(5)4-09-21550 tema igapäevane töö ja elu eeldab auto kasutamist. H. Paas sõidab aastas ca 70 000 km. H. Paas elab Saaremaal, aga tööd teeb kõikjal vabariigis (käesoleval ajal on kohtumenetlused Tallinnas, Tartus, Pärnus, Valgas, Paides). Ühiskondliku transpordi kasutamisega ei ole võimalik kuidagi jõuda õigeaegselt igasse sihtpunkti või siis on see keerukas ja seotud olulise ajakuluga. Seega, juhindudes Väärteomenetluse seadustiku (edaspidi VTMS) §-dest 114, 115 ja 132 p 2, palub kaebaja tühistada Lääne Politseiprefektuuri Pärnu politseijaoskonna 17.09.2009.a otsus väärteoasjas nr 2670,09,013082 karistuse osas ning teha uus otsus, millega vähendada rahatrahvi ja tühistada lisakaristuse määramine. Kohtuvälise menetleja vastus kaebusele Lääne Politseiprefektuuri Pärnu politseiosakonna korrakaitsetalituse vanemkonstaabel Alvar Vill oma 26.10.2009.a kirjalikus vastuses Pärnu Maakohtule palub jätta väärteoasjas vastu võetud otsus muutmata ja H. Paas`i kaebus rahuldamata. Kohtuväline menetleja ei nõustu kaebusega ja seda järgmistel põhjustel. Antud rikkumine toimus Tallinn-Pärnu-Ikla mnt 123. km, kus asub kiirusepiirangu „lubatud suurim sõidukiirus 50 km/h“ ala. Menetlusaluse isiku poolt juhitud mootorsõiduki kiiruseks mõõdeti nimetatud alas 75 km/h ±3km/h. Rikkumise koht asub Sauga alevikku läbival maanteel, kus on juhtunud raskeid liiklusõnnetusi, osad ka surmaga. Kuna tegemist on uuselamute piirkonnaga, siis on seal märgatavalt tõusnud jalakäijate liiklus üle maantee. H. Paas ei ole kohalik ning ei pruugi asjaolusid täpselt teada, seega ei saa lugeda kaebaja väidet, et H. Paas oma teoga reaalset ohtu ei tekitanud, kergendavaks asjaoluks. Menetlusalust isikut on varem karistatud lubatud suurima sõidukiiruse ületamise eest neljal korral, lisaks on rakendatud lisakaristust, so juhtimisõiguse äravõtmist, ühel korral. Karistuse määramisel oli menetlusalusel isikul kolm kehtivat liiklusalast rikkumist lubatud suurima sõidukiiruse ületamise eest. Menetlusalune isik on oma rikkumist tunnistanud ja kahetsenud oma tegu. Menetleja on karistuse määramisel kõike eelpool nimetatud asjaolusid arvesse võtnud ning määranud rahatrahvi 80 trahviühikut, so 4800 krooni ja lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmise 1 kuuks. Juhindudes eeltoodust ning VTMS § 132 p 1 palub kohtuväline menetleja jätta esitatud kaebus rahuldamata ning kohtuvälises menetluses 17.09.2009.a koostatud otsus nr 2670,09,013082 muutmata. Menetlusosaliste seisukohad kohtuistungil Kohtuistungil kaebuse esitaja jäi esitatud kaebuse juurde ning palus tema suhtes koosatud väärteootsuse tühistamist lisakaristuse osas ning rahatrahvi vähendamist. Kohtuistungil kohtuväline menetleja leidis, et kaebaja süü antud väärteo toimepanemises on tõendatud, väärteoasjas tehtud otsus on seaduslik ning palus jätta otsus muutmata ja kaebus rahuldamata. Pärnu Maakohtu seisukoht Väärteomenetluse seadustiku (VTMS) § 123 kohaselt arutab kohus väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid. VTMS §-s 133 on loetletud küsimused, millised selgitab kohus välja kaebuse lahendamisel. VTMS §-s 150 on loetletud väärteomenetlusõiguse olulised rikkumised. 3
(5)4-09-21550 Kohus, vaadanud läbi kaebuse ning asjas kogutud kirjalikud materjalid, leidis, et H. Paas`i kaebus ei ole põhjendatud ning rahuldamisele ei kuulu. Kohtuliku uurimise käigus andis kaebuse esitaja ütlusi selle kohta, et lõpetas 25.08.2009.a oma tööülesannete täitmise ja suundus autoga Tallinna poole, kinnitades, et on varem seda teed sõitnud ning oli teadlik liikluspiirangutest. H. Paas`i ütluste kohaselt rääkis ta mobiiliga ning liiklus oli tol hetkel hõre. Pärast Sauga valla läbimist nägi ta sinise vilkuriga politseiautot, politseitöötaja peatas ta ning koostas väärteoprotokolli. Kaebuse esitaja ei vaidlusta, et Sauga aleviku läbimisel, kus oli lubatud sõidukiirus 50 km/h, sõitis ta kiirusega 75 km/h ± 3 km/h, kuid kaebuse esitaja ei nõustunud karistuse mõistmisel selle rangusega. H. Paas leidis, et kuna ta kahetses toimepandut, ei olnud põhjendatud rahatrahvi määramine sanktsiooni maksimumi lähedastes piirides, lisaks juhtimisõiguse äravõtmine 1 kuuks. Koostatud väärteoprotokollist nähtub, et H. Paas juhtis 25.08.2009.a kella 22:54 ajal Tallinn-Pärnu Ikla mnt 123. km sõiduautot Volvo S80 kiirusega 75±3 km/h, millega ületas suurimat lubatud sõidukiirust 22 km/h, rikkudes sellega LS § 7422 lg 2 sätteid. Kiirusmõõteseadme kasutamise protokollist nähtub, et liiklusjärelvalve käigus kasutati kiirusmõõteseadet Stalker II MDR nr AS004023, milline oli testitud 25.08.2009.a kell 20:40, seega töökorras. Kohus leiab järgmist. KarS § 56 lg 1 kohaselt on karistamise aluseks isiku süü. Karistuse kohaldamisel tuleb arvestada karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest, samuti õiguskorra kaitsmise huvisid. Kohtuvälise menetleja poolt on kaebaja suhtes antud juhul kohaldatud nii põhikaristust rahatrahvi näol kui ka lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmist. Kohtuväline menetleja on karistuse kohaldamisel lähtunud sellest, et kaebuse esitaja on ka varem toime pannud liiklusalaseid süütegusid, so H. Paas on varem karistatud lubatud sõidukiiruse ületamise eest ning rakendatud on ka lisakaristust, so juhtimisõiguse äravõtmist. Kohtu hinnangul vastab kohaldatud karistus toimepandud teo raskusele ja isiku süü suurusele. Väärteomenetlusega on kindlaks tehtud, et H. Paas on süüdi ohtlikus liikluseeskirja rikkumises, millega ta ohustas olulisel määral nii ennast kui teisi kaasliiklejaid. Asjaolu, et rikkumine toimus kaebaja arvates varajasel öötunnil, liiklus nimetatud teelõigul praktiliselt puudus ja et H. Paas ei tekitanud oma käitumisega reaalset kahju ning ohtu kellelegi, ei muuda õiguserikkumist vähemohtlikumaks. Samas ei saa kogenud juhile (kaebaja väidetel sõidab ta autoga aastas ligi 70 000 km) niivõrd olulisel määral lubatud suurima sõidukiiruse ületamine jääda märkamatuks. Seega ei toimunud kiiruse ületamine kaebaja poolt ei juhuslikult ega tähelepanematusest, vaid tegemist oli tahtliku kiiruse ületamisega. Seda asjaolu tõendab ka kaebuse esitaja ise, kes kinnitas, et on seda teed sõitnud korduvalt ja on teadlik liikluspiirangutest. Õiendist H. Paas`i varasemate väärteokaristuste kohta nähtub, et kõnealuse väärteo toimepanemise hetkel omas kaebaja kolme kehtivat karistust suurima lubatud sõidukiiruse ületamise eest. Seega ei ole kohtu hinnangul varasemalt kohaldatud karistused olnud piisavad täitmaks KarS § 56 lg 1 ettenähtud eesmärki – mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest. Seega tuleb käesolevas väärteoasjas kohaldada eelmise kehtiva liiklusalase süüteoga võrreldes raskemat sanktsiooni ning kohaldada lisaks põhikaristusele ka lisakaristust juhtimisõiguse äravõtmist sanktsiooni alammääras. Kohus ei pidanud siinkohal põhjendatuks ka kaebaja väiteid selle kohta, et H. Paas vajab juhtimisõigust seoses tööülesannete täitmisega. Kohus leiab, et sõiduki 4
(5)4-09-21550 juhtimine tööülesannete täitmisega seoses ei anna privileege ega õigusi liikluseeskirjade rikkumiseks. Kohtu hinnangul satuks nimetatud motiivil lisakaristuse kohaldamata jätmisel tööülesannetega seoses sõiduki kasutajad eelisolukorda võrreldes nendega, kes sõidukit igapäevaste tööülesannetega ei kasuta. Nimetatud asjaolu on aga vastuolus seaduste ja karistuste ühetaolise ja õiglase kohaldamise põhimõtetega. Kohtu hinnangul vastab kohtuvälise menetleja poolt karistuseks määratud rahatrahvi suurus, milline on kohaldatud LS § 7422 lg 2 sanktsiooni üle keskmise määras ning mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmine sanktsiooni minimaalmääras, nii õiguserikkuja isikule kui toimepandud teo raskusele. Kohus ei tuvastanud, et väärteo menetlemisel oleks rikutud VTMS § 150 sätteid. Teo õigusvastasust ja isiku süüd välistavad asjaolud puuduvad ning tegu ise on koosseisupärane. Arvestades eeltooduga kohus leiab, et kohtuvälise menetleja poolt on väärteomenetlus läbi viidud nõuetekohaselt, vastu võetud otsus tugineb väärteomenetluse käigus kogutud tõenditele ja järgitud on väärteomenetlusõigust. Tulenevalt eelnevast ning juhindudes VTMS § 132 p 1 leiab kohus, et Lääne Politseiprefektuuri Pärnu politseiosakonna korrakaitsetalituse vanemkonstaabel A. Vill`i poolt 17.09.2009.a tehtud üldmenetluse otsus nr 2670,09,013082 ei kuulu tühistamisele ning H. Paas`i kaebus ei kuulu rahuldamisele. Igor Pütsep Kohtunik 5
(5)