) §
lg 2 kohaselt karistatakse teo eest, kui see vastab süüteokoosseisule, on õigusvastane ja isik on selle toimepanemises süüdi.
näeb väärteona ette tuletõrje, päästeteenistuse, politsei, kiirabi või muude eritalituste teadvalt vale väljakutse või väljasõidu põhjustamise. VTMS § 87 sätestab väärteo arutamise piirid, mille kohaselt kohus arutab väärteoasja ainult menetlusaluse isiku suhtes ja väärteoprotokollis sätestatud ulatuses. Vastavalt 12.05.2009.a kohtuvälise menetleja poolt koostatud väärteoprotokollile /tl 5/ on U.Ollema rikkumist kirjeldatud järgnevalt – 09.05.2009 kell 19.44 tegi teadvalt eritalitusele (teadvalt) valeväljakutse. Menetlusalune isik Uno Ollema andis kohtuistungil ütlusi, et saab aru, milles teda süüdistatakse. Helistas, sest kõhus olid valud, tahtis, et talle tuleks kiirabi, ütles kiirabile, et kõhus on valud. Kui 14.04.09 välja sai, hakkas M teda ähvardama, pani kaikaga talle vastu selga, puid ei saanud ka enam lõhkuda. Valeväljakutset ei ole teinud, magu valutas. M virutas talle kolme meetrise puuga. Olid valud sees, sellepärast helistaski politseisse. Nõval mingit peretohtrit ei ole, ühesõnaga tahtis Haapsalusse haiglasse saada, et sondi neelata. Kaine oli muidugi kui helistas. M peksis teda salaja, mitte otse nina all rusikatega. Tl 6 on menetlusaluse isiku U.Ollema ütlused, mille kohaselt ta tunnistas, et 09.05.2009 õhtul kella 19.44 ajal tegi politseile vale väljakutse öeldes, et O Mpeksis teda. M sel päeval tema mäletamist mööda tema juures ei käinud. Seda, kas teda sel päeval üldse nägi, ei tea. Tl 7 on tunnistaja O.M ütlused (tl 27 on tõend selle kohta, et O.M on surnud), mille kohaselt see süüdistus, mis *U.Ollema 09.05.2009 tegi, et tema olevat teda peksnud ja käinud seda veel tegemas tema enda kodus, see on vale. Laupäeval oli küll kodus, kuid sel päeval isegi mitte ei suhelnud. U.Ollema`d nägi sel päeval ühe korra läbi oma köögiakna. Siis läks ta maja ees olevasse sauna, kauss käes. Edasi liikus ta kuuri taha. Rohkem U.Ollema`d sel päeval ei näinud. Kohus loeb tunnistaja O.M ütlustega tõendatuks, et 09.05.2009 O.M U.Ollema`d ei peksnud. Sama selgub ka U.Ollema enda kohtueelses menetluses ja kohtus antud ütlustest – U.Ollema selgitab, et esitas sellise teate, et haiglasse pääseda. Tl 31 on registreeritud väärteoteade selle kohta, et 09.05.2009 kell 19.39 registreeriti Uno Ollema poolt edastatud väärteoteade selle kohta, et kaks tundi tagasi tungis O M Uno Ollema korterisse ning löönud tal neerud lahti ja väänanud jala ja käe välja. Kodanik on joobes ja jutt on segane. Kiirabi olevat keeldunud välja tulemast. Tl 32 olevalt patrullilehelt on näha, et 09.05 kell 20.25 on patrull saanud teate ja kell 21.15 kohale saabunud – väljakutse sisu – O M ca 2 tundi tagasi olevat löönud tal neerud lahti ja väänanud jalad ja käed välja. Kiirabi keeldus välja tulemast. Löömist ei olnud. Ollema aresti päevi kandma. Tl 33 olevalt patrulli kontrolllehelt on näha, et 09.05.2009 oli kell 20.25-22.40 väljakutse Nõvale. Kohus leiab, et eelkirjeldatud tõenditega on U.Ollema poolt talle süüks arvatud väärteo toimepanemine tõendamist leidnud. Tõendatud on, et U.Ollema 09.05.2009 kell 19.44 helistas numbrile 110 ja teatas, et O.Muhhin oli teda kaks tundi tagasi peksnud. Peksmise fakt ei ole 2 Ärakiri 4-09-10274 tõendamist leidnud. U.Ollema on ise selgitanud, et tegelikult helistas, sest tahtis haiglasse saada, enne helistas kiirabisse, kuid kiirabi välja ei tulnud. Sama nähtub ka 110 kõne registreeringust. U.Ollema leidis kohtuistungil lõpuni, et see ei olnud ju valeväljakutse, tahtis haiglasse saada. Kohus leiab aga vastupidist. U.Ollema oli eelnevalt helistanud kiirabisse ja kiirabi keeldus välja sõitmast. Seejärel otsustas U.Ollema, et helistab numbril 110 ja teatab, et teda on pekstud, kirjeldades ka konkreetseid vigastusi, seega esitades teadlikult valesid fakte. Tegelikkuses O.M teda ei peksnud ja U.Ollema tahtlikult ja teadlikult esitas valeandmeid häirekeskusele, et iga hinna eest saavutada oma tahtmine – et talle saadetaks kiirabi. Kinnitas ju U.Ollema ise ka, et see oli ainuke viis haiglasse saada. See, et ta sel päeval hädasti arstiabi vajas, oli tema enda ettekujutus ja kohtule ei ole esitatud ühtki tõendit, et U.Ollema tervislik seisund sel päeval oleks olnud selline, et ta oleks vältimatut arstiabi vajanud. Patrulllehel on kirjas, et U.Ollema on toimetatud arestipäevi kandma ja see asjaolu nähtub ka karistusregistri õiendilt, et U.Ollema on mais 2009 kandnud eelnevalt talle väärteokaristusena määratud areste. Seega oli tema tervislik seisund piisavalt hea, et kanda arestipäevi. Lisaks leiab kohus, et igakordselt on häirekeskuse töötajal õigus otsustada, kas ja kes väljakutse peale peab välja sõitma ja mis abi inimene võib vajada. Kui inimene ka leiab, et see otsustus tema jaoks ei ole sobiv, ei ole mingil juhul õigustatud valede asjaolude esitamine, et oma soovitud eesmärki saavutada. Sel juhul ongi tegemist teadvalt vale eritalituse väljakutsega. Kohus leiab, et U.Ollema pani talle süüks arvatud väärteo toime kavatsetult. Kohus leiab, et eeltoodust tulenevalt on tõendamist leidnud, et U.Ollema on oma tegevusega täitnud
Teo õigusvastasust välistavaid asjaolusid kohtule esitatud ei ole.
lg 1 sätestab, et isikut saab õigusvastase teo eest karistada üksnes siis, kui ta on selle toimepanemises süüdi. Isik on teo toimepanemises süüdi, kui ta on süüvõimeline ja puudub
näeb karistusena ette rahatrahvi kuni 300 trahviühikut või aresti.
Kohtuvälise menetleja esindaja leidis kohtuvaidluses, et U.Ollema on väärteo toime pannud, samalaadseid tegusid on teinud ka eelnevalt, on karistatud nende eest rahatrahviga 6000 krooni ja arestiga 10 päeva. Seekord palus karistada arestiga 15 päeva. Tl 23-24 on Pärnu Maakohtu kohtumäärus nr 1-09-8097, mille kohaselt on kohus andnud 28.05.2009 loa kohaldada U.Ollema suhtes tõkendit vahistamine ja tl 25-26 on näha, et Pärnu Maakohus on 30.12.2009 mõistnud U.Ollema süüdi
järgi (otsus ei ole jõustunud) ja on jätnud U.Ollema suhtes kohaldatud tõkendi vahistamine muutmata. Käesoleval juhul tuleb lahendada ka küsimus, kas U.Ollema puhul tuleks kõne alla väärteomenetluse lõpetamine VTMS § 30 lg 1 p 1 alusel , s.o. otstarbekuse kaalutlusel. Väärteomenetluse seadustik eraldi ei anna neid alusel, millal kohus võib otstarbekuse kaalutlusel väärteomenetluse lõpetada ja vastavalt VTMS § 2 tuleb siis pöörduda kriminaalmenetluse sätete poole. KrMS § 203 sätestab menetluse lõpetamise karistuse ebaotstarbekuse tõttu ja punkt 1 sätestab, et menetluse võib lõpetada, kui teo eest mõistetav karistus oleks tühine, võrreldes isikule mõne teise kuriteo eest mõistetud või eeldatavalt mõistetava karistusega. Kohus leiab, et kuigi Pärnu maakohus mõistis U.Ollema`le kohtuotsusega nr 1-09-18202
järgi kvalifitseeritava kuriteo eest ja kohtuotsuste kogumis karistuseks vangistuse 10 kuud 28 päeva, ei kuulu käesolevas väärteos menetlus lõpetamisel
ituse ebaotstarbekuse tõttu.
järgi kvalifitseeritav kuritegu ja
U.Ollema on seoses kuriteo toimepanemisega viibinud vahi alla alates 26.maist 2009 s.o. peaaegu 8 kuud, kuid kohtuistungil 3 Ärakiri 4-09-10274 antud ütlustest tulenevalt ei ole U.Ollema aru saanud, et tema tegu – vale valjakutse esitamine oli õigusrikkumine, tema mõtteviis on endiselt see, et eesmärk pühendab abinõu. Just seetõttu leiab kohus, et U.Ollema`d tuleb käesoleva väärteo eest karistada, et selgelt mõista anda, et ta on õigusrikkumise toime pannud ja läbi karistuse mõjutada teda mitte edaspidi õigusrikkumisi toime panema.
lg 1 sätestab, et karistamise alus on isiku süü, mis U.Ollema puhul on tuvastatud. Karistuse mõistmisel tuleb arvestada karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Karistust kergendavaid aj karistust raskendavaid asjaolusid käesoleval juhul ei esine. Vastavalt karistusregistri teatisele tl 9-18 on U.Ollema`d korduvalt karistatud nii väärtegude kui kuritegude toimepanemise eest. U.Ollema`d on karistatud
järgi, liiklusrikkumiste eest,
lg 1 järgi ja samuti kahel korral
U.Ollema karistusregistri andmed näitavad ilmekalt, et isik jätkuvalt ja järjekindlalt paneb toime õigusrikkumisi, ükski karistusliik ei ole suutnud teda mõjutada õiguskuulekalt käituma. Ka käesoleva teo puhul ilmneb, et hoolimata sellest, et U.Ollema kindlalt teab, et valeväljakutse tegemine on õigusrikkumine (kuna teda oli ka eelnevalt selliste tegude eest kahel korral karistatud), otsustab ta taas jälle oma tahtmiste läbisurumiseks esitada väljamõeldud fakte. Korduvalt ja kavatsetult toime pandud eritalituse valeväljakutse on tegu, mis näitab hoolimatut suhtumist teistesse ühiskonnaliikmetesse (kes võivad tegelikult sel hetkel abi vajada) ja karistuse määramisel on seetõttu oluline osa õiguskorra kaitsmisel. Lähtudes eeltoodust leiab kohus, et U.Ollema`d tuleb karistada arestiga, et mõjutada U.Ollema`d aru saama, et tema poolt toime pandud teod on õigusrikkumised ja et õigusrikkumisele järgneb karistus. VTMS § 111 p 4 sätestab, et kohus peab otsuses määrama kindlaks ka aresti kandmise alguse aja. Nagu eeltoodust näha, on U.Ollema suhtes käesoleval ajal kohaldatud kriminaalasjas tõkend vahistamine. Seega ei ole võimalik täpset aresti kandmise kuupäeva määrata ja kohus määrab, et U.Ollema asub käesoleva kohtuotsusega määratud aresti kandma peale Pärnu Maakohtu 30.12.2009 kohtuotsusega kriminaalasjas nr 1-09-18202 mõistetud karistuse ärakandmist. Aresti kandmise aeg teatatakse talle eraldi. Lähtudes eeltoodust leiab kohus, et Uno Olelma tuleb süüdi tunnistada
järgi kvalifitseeritavas väärteos – eritalitusele teadvalt vale väljakutse tegemises ja karistada U.Ollema`d arestiga 15 päeva. Otsuse tegemisel juhindub kohus VTMS §-dest 107 lg 1 p 1, 108, 109, 110, 111, 113 lg 1, 2, 4, 136 lg 1, 137 lg 1, 3,
§-st 56 lg 1, 278. /allkiri/ Piia Jaaksoo Kohtunik Ärakiri õige 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.