1-04-1/23

Kriminaalasi nr 1-04-1 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. märtsil 2010.a. Tartu, Kalevi 1 Asja number 1-04-1 Täitmiskohtunik Ene Muts Kohtuistungi sekretär Kädi Leola Tõlk Natalia Tselikova Prokurör Evelin Merilaine Kriminaalasi Tingimisi enne tähtaja lõppemist vangistusest vabastamine. Kinnipeetav Maksim Kuznetsov isikukood: 38702252221; Kaitsja Vandeadvokaat Nikolai Kõiv RESOLUTSIOON juhindudes KarS § 76 lg. 2 p. 2 ja KrMS § 426 Jätta vabastamata Maksim Kuznetsov, isikukood: 38702252221, temale Viru Maakohtu 27.02.2008.a otsusega mõistetud vangistuse kandmisest tingimuslikult enne tähtaega. Välja mõista Maksim Kuznetsovilt 1164 (üks tuhat ükssada kuuskümmend neli) krooni riigituludesse menetluskulude katteks. Menetluskulud tasuda Rahandusministeeriumi arvele nr 10220034800017 SEB pangas või arvele nr 221023778606 Swedbank AS-s, viitenumber
2. Menetluskulud on võimalik tasuda vabatahtlikult 30 päeva jooksul arvates kohtumääruse jõustumisest. Eelnimetatud tähtajal menetluskulude tasumata jätmise korral pööratakse kohtumäärus menetluskulude osas sundtäitmisele. Sundtäitmisega kaasnevad täitemenetluse kulud. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Maakohtule 10 päeva jooksul arvates 16.03.
3. a. Asjaolud ja kohtu seisukoht Maksim Kuznetsov mõisteti süüdi Viru Maakohtu 27.02.2008.a otsusega KarS § 263 p 1, 3 järgi ning teda karistati 3-kuulise vangistusega. KarS § 65 alusel suurendati mõistetud karistust Narva Linnakohtu 16.12.2005.a otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra mõistes liitkaristuseks 2 aastat 5 kuud ja 10 päeva vangistust. Karistuse kandmise algus oli 27.02.2008 ja lõpp on 06.08.2010.a. Viru Maakohtu 12.06.2009.a määrusega jäeti Maksim Kuznetsov vabastamata tingimisi enne tähtaega elektroonilise valvega. Maksim Kuznetsov on varem kriminaalkorras karistatud 3-l korral: 1) 11.02.2003.a Narva Linnakohtu poolt KrK § 139 lg 2 p 3 järgi 4 kuud vabadusekaotust tingimisi katseajaga 1 aasta 6 kuud; 2) 06.05.2005.a Narva Linnakohtu poolt KarS § 199 lg 2 p 4,7,8 järgi 3 aastat 1 kuu ja 9 päeva vangistust; 3) 16.12.2005.a Narva Linnakohtu poolt KarS § 200 lg 2 p 7, 8, 9 järgi 5 aastat vangistust. Tartu Vangla iseloomustuse kohaselt on Maksim Kuznetsovi vangistuse jooksul distsiplinaarkorras karistatud korduvalt, viimati 02.02.2010.a kartserisse paigutamisega, kuna omas keelatud esemeid. Vabanemise korral asub elama vanemate juurde ühiselamusse aadressil xxx. Elukoht on mitteusaldusväärne ja ülerahvastatud. Perekonnas on enamasti kriminaalkorras karistatud isikud. Enne vangistust tegeles juhutöödega. OÜ xxx on esitanud garantiikirja, mille kohaselt saab M. Kuznetsov peale vangistust tööd abitöölisena. Kinnipeetaval ei ole isikuttõendavaid dokumente, mis takistavad tööleasumist. Viru Vanglas osales kinnipeetav abikoka kursustel, kuid õppimine katkes käitumisprobleemide tõttu. Hetkel vanglas ei tööta ega õpi, kuid on alustanud individuaaltööd psühholoogiga. Vangla andmeil on kinnipeetava suhtes rahalisi nõudeid üle 115 000 krooni. Vabaduses tarvitas alkoholi, kuriteod toime pandud alkoholijoobes. Enda sõnul tarvitas enne vangistust ka amfetamiini ja kanepit. M. Kuznetsov põeb kroonilist haigust, vajab aeg-ajalt meditsiinilist abi. On agressiivse loomuga ja vanglaametnike suhtes negatiivse hoiakuga. Vangla hinnangul on uute kuritegude toimepanemise risk kõrge. Kriminaalhooldusametnik leiab, et Maksim Kuznetsovi vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamine ei ole võimalik. Vabanemise korral on olemas elukoht sotsiaalelamus vanemate juures. OÜ-st xxx on olemas garantiikiri, kuid elu- ja töökoha olemasolu on mitteusaldusväärse iseloomuga. Kinnipeetaval on lähedased suhted vanemate ja vendadega, kuid kõik pereliikmed on kriminaalkorras karistatud. Kinnipeetava võlad riigituludesse on üle 115 000 krooni. M. Kuznetsov on varem rikkunud korduvalt kriminaalhoolduse nõudeid, väärtegude eest karistatud 7-l korral. Kuritegude dünaamika on muutunud raskemaks. Vanglas on korduvalt olnud probleeme korrale allumisega. Uue kuriteo toimepanemise ja ohtlikkuse riskifaktorid on elukoha püsivus ja ülerahvastatus, madal haridustase ja elukutse puudumine, isikuttõendavate dokumentide puudumine, arvestatava töökogemuse ja ametliku tööstaaži puudumine, kriminaalne lähikond, alkoholi tarvitamine ja sellega kaasnev vägivald, enesevalitsuse kaotamine ning ükskõikne suhtumine ühiskonnas kehtestatud normide suhtes. Eeltoodust lähtuvalt ei toeta kriminaalhooldusametnik M. Kuznetsovi vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamist. Maksim Kuznetsov avaldas kohtuistungil, et tal on Tartus töökoht ja sealt antakse eluruum. Tal on tüdruk, kellega koos elama kavatseb hakata. Varem ta õppis ja töötas mitteametlikult abitöödel. Enamasti töötas ehitusel, kutset ei ole. Läheks tööle õpilasena-abilisena ehitusele. Noorem vend aitas teda ja leidis selle firma, kuhu tööle võetakse. Firma, xxx ehitab parklaid ja teeb abitöid. Ta ise ei ole kellegagi sealt firmast rääkinud. Distsiplinaarkaristuste kohta seletas M. Kuznetsov, et Viru vangla on uus vangla ja seal on tugevam režiim. Murru vanglas oli teisiti. Tartu vanglas on ta alates 13.02.2010, siin distsiplinaarkaristusi ei ole. Prokurör ei toeta ennetähtaegset vabastamist selleks küllaldaste materiaalsete aluste puudumise tõttu. Kaitsja palub kõiki asjaolusid kaaluda ja M. Kuznetsov vabastada vangistusest tingimisi enne tähtaega. KarS § 76 lg. 3 järgi katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Täitmiskohtunik, ära kuulanud kinnipeetava seletuse, prokuröri ning kaitsja arvamuse, leiab, et Maksim Kuznetasovi tingimisi ennetähtaegseks vangistusest vabastamiseks on olemas formaalne alus, kuid ei ole küllaldaselt materiaalseid aluseid. Maksim Kuznetasov kannab karistust esimese ja teise astme kuritegude eest. Ta on ära kandnud 2/3 mõistetud karistusest ja seetõttu on olemas KarS § 76 lg. 2 p. 2 ettenähtud formaalne alus tema vabastamiseks tingimisi enne tähtaega ilma elektroonilise järelevalveta. Arvestades kuriteo raskusastet, kinnipeetava varasemat korduvat karistatust ja korduvaid kehtivaid distsiplinaarkaristusi karistuse kandmise ajal, on tema karistuse kandmisest tingimisi ennetähtaegne vabastamine vastuolus karistusest vabastamise eesmärkidega. Distsiplinaarkaristused on olnud sagedased viimase perioodi jooksul, mis jääb kahe tingimisi vangistusest ennetähtaegse vabastamise küsimuse arutamise vahele ja iseloomustavad kinnipeetavat õiguskuuletu isikuna. Kinnipeetaval puuduvad sotsiaalsed oskused ja töökogemused. Vabaduses ümbritseb teda vangistuseelses elukohas karistatud isikutest koosnev võrgustik. Ka lähedased isikud on kriminaalkorras karistatud. Need asjaolud näitavad, et isik ei ole karistuse kandmise ajal midagi teinud õiguskuuleka eluviisi omandamiseks. Ennetähtaegselt karistusest tingimisi vabastamisel ei ole kriminaalhooldus küllaldane süüdimõistetu suunamiseks. Asja arutamise käigus ilmnesid uued asjaolud, mis muudavad ebamääraseks ka kriminaalhoolduse alustamise vahetult pärast ennetähtaegselt vanglast vabanemist. Kriminaalhooldusametnik ei ole saanud ühendust tööandjaga, keda kinnipeetav nimetab. Kriminaalhooldust on ette valmistatud vangistuseelse elukoha järgi, mis asus Narvas. M. Kuznetsovi töökoht on Tartus, kuhu ta kavatseb elama jääda tööandja juurde. Kuna tööandja garantiid ei ole saadud kontrollida, jääb ebamääraseks töö- ja elukoha olemasolu. Ebamäärasus paneb kinnipeetava tema ennetähtaegse vabanemise korral raskesse olukorda ning võib kaasa tuua raskeid tagajärgi tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamise korral. Küsimuse läbivaatamisega kaasnesid menetluskulud, 1164 krooni advokaaditasu õigusabi eest. KrMS § 180 lg 1 alusel jäävad menetluskulud süüdimõistetu kanda. Ene Muts täitmiskohtunik