4-09-25691/3

4-09-25691 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht

1. jaanuar 2010.a Tallinn, Liivalaia kohtumaja Väärteoasja nr 4-09-25691 (2316,09,014878) Kohtunik Külli Iisop Väärteoasi Kaido Matson’i kaebus Põhja Politseiprefektuuri (aadress: Pärnu mnt 139, Tallinn) kesklinna politseiosakonna vanemkonstaabel Annika Aava 03.11.2009.a otsuse peale väärteoasjas NPALS § 151 tunnustel Kohtumenetluse pooled Kaebuse esitaja: vandeadvokaat Maano Saareväli (Advokaadibüroo Sirk ja Saareväli, Vabaduse pst 59, Tallinn) Menetlusalune isik: Kaido 38309290295; elukoht: xxx) Matson (isikukood: Kohtuväline menetleja – Põhja Politseiprefektuur (Pärnu mnt 139,Tallinn) Asja läbivaatamine kirjalik menetlus RESOLUTSIOON
2. K. Matson’i kaitsja Maano Saareväli kaebus rahuldada.
3. Tühistada Põhja Politseiprefektuuri kesklinna politseiosakonna 03.11.2009.a otsus Kaido Matson’i väärteoasjas nr 2316,09,014878 NPALS § 151 tunnustel ja lõpetada väärteomenetlus VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel.
4. Hüvitada riigieelarve vahenditest Kaido Matson’ile õigusabikulude katteks 2880.- (kaks tuhat kaheksasada kaheksakümmend) krooni. 2 Edasikaebamise kord Väärteomenetluse seadustiku (VTMS) §-de 155 ja 156 alusel on menetlusaluse isiku advokaadist kaitsjal, kohtuvälisel menetlejal või tema advokaadist esindajal õigus esitada kassatsioonkaebus Riigikohtule Harju Maakohtu kaudu 30 päeva jooksul, arvates kohtuotsuse kättesaamisest, teatades kassatsiooni esitamisest maakohtule 7 päeva jooksul samast päevast arvates.
5. Asjaolud ja kohtumenetluse poolte seisukohad. 03.11.2009.a otsusega väärteoasjas nr 2316,09,014878 määras Põhja Politseiprefektuuri kesklinna politseiosakonna vanemkonstaabel A. Aav Kaido Matsonile NPALS § 151 alusel rahatrahvi 10 trahviühikut, s.o 600 krooni. Otsuse kohaselt 05.10.2009.a kell 21:00 Tallinnas Pärnu mnt oli Kaido Matson eelnevalt tarvitanud narkootilist või psühhotroopset ainet ilma arsti ettekirjutuseta. GHB. Väärteo toimepanek on tõendatud väärteoprotokollis esitatud tõenditega, tunnistaja ülekuulamise protokoll, joobeseisundi tuvastamise uuringuakt nr 1039T. Vastulauset ei ole menetlusalune isik esitanud. Menetlusalune isik pani seega toime narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse § 151 järgi kvalifitseeritava väärteo. Karistuist raskendavad ja kergendavad asjaolud puduvad. Mõista K. Matsonilt välja menetluskulud 926 krooni joobe tuvastamise eest. Kaebuses märgib menetlusaluse isiku kaitsja M. Saareväli, et NPALS § 151 kohase väärteo toimepanek K. Matsoni poolt ei ole tõendatud. NPALS § 151 kohaselt karistatakse narkootilise või psühhotroopse aine arsti ettekirjutuseta tarvitamise või väikeses koguses ebaseadusliku valmistamise, omandamise või valdamise eest. Menetlusalust isikut süüdistati ja karistati väärteoprotokolli ja otsuse kohaselt narkootilise või psühhotroopse aine arsti ettekirjutuseta kasutamise eest. Eesti Kohtuekspertiisi Instituudis tuvastati isiku uriinis keelatud aine GHB. Seega on vaidlusaluses väärteoasjas tõendamisesemeks narkootilise aine GHB tarvitamine menetlusaluse isiku poolt. Tuginedes Riigikohtu kriminaalkolleegiumi otsuse nr 3-1-1-49-09 punktis 9 esitatud seisukohale leiab kaitse, et narkootilise aine tarvitamise all tuleb mõista narkootikumi sellist manustamist, mis tekitab narkootilise aine piisava manustamise korral manustajal narkojoobe. Sama lahendi p-s 10 on kohtukolleegium samas pidanud võimalikuks olukorda, kus vaatamata tuvastatud narkojoobele ei realiseeri isik NPALS § 151 kirjeldatud objektiivset koosseisu (narkootiline aine on isikusse manustatud tema teadmata) või subjektiivset koosseisu (isik ei tea, et ta on manustanud endale narkootilist ainet). Seega pidi kohtuväline menetleja ka käesolevas väärteoasjas välja selgitama ja tõendama nii tarvitamise objektiivse kui subjektiivse koosseisu. Sellekohased tõendid väärteoasjas puuduvad. Pelgalt narkootilise aine esinemine isiku uriinis ei tõenda aine tarvitamist ülalmärgitud tähenduses. Väärteoasjas puuduvad igasugused tõendid selle kohta, millal, kus ja millistel asjaoludel menetlusalune isik ainet GHB tarvitas. Seega ei ole menetlusalusele isikule NPALS § 151 alusel karistuse määramine õiguspärane. Kaitsja taotleb kohtuvälise menetleja otsuse tühistamist, väärteomenetluse lõpetamist VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel ning riigieelarve vahenditest kaebuse esitaja kasuks õigusabikulude väljamõistmist. Kohtuväline menetleja oma kirjalikus vastuses on asunud seisukohale, et menetlusaluse isiku poolt antud süüteo toimepanek ei ole tõendatud, nõustub väärteomenetluse lõpetamisega VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel. 3 Kohtuotsuse põhjendused
6. Kohus, tulenevalt VTMS §-st 120 lg 1, peab võimalikuks lahendada kaebuse väärteoasjas tehtud otsuse peale kirjalikus menetluses, kuna kaebuse esitaja ja kohtuväline menetleja on sellega nõustunud. Kohus, läbi vaadanud esitatud kaebuse ja kohtuvälise menetleja kirjaliku seisukoha ning kontrollinud väärteoasja materjale, leiab, et kaebus on põhjendatud, kohtuvälise menetleja otsus tuleb tühistada ning väärteomenetlus lõpetada VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel. VTMS § 2 kohaselt, kui samas seadustiku ei ole sätestatud teisiti, kohaldatakse väärteomenetluses kriminaalmenetluse sätteid, arvestades väärtoemenetluse erisusi. Vastavalt KrMS §-s 301 sätestatule, kui prokurör kohtuvaidluses loobub süüdistusest, teeb kohus menetlust jätkamata õigeksmõistva otsuse. Riigikohtu kriminaalkolleegium on lahendis nr 3-1-1-94-07 punktis 8 märkinud, et väärteomenetluse seadustik ei reguleeri, kuidas peab kohus toimima olukorras, kus kohtuvälise menetleja esindaja vähendab kohtuistungil väärteoprotokollis algselt kirjeldatud süüdistuse mahtu, loobudes menetlusalusele isikule osaliselt või täielikult ette heitmast talle süükspandud tegusid. Kolleegiumi hinnangul tuleb kohtul sellises olukorras juhinduda VTMS §-st 2, mis näeb ette kriminaalmenetlusõiguse kohaldamise väärteomenetluses, kui väärteomenetluse seadustik ise ei sätesta teisiti. Seega teeb kohus KrMS §-s 301 kohaselt menetlust jätkamata õigeksmõistva otsuse (resp lõpetab väärteomenetluse), kui prokurör (resp kohtuvälise menetleja esindaja) loobub kohtuvaidluses süüdistusest. Kuna K. Matsoni väärteoasjas on kohtuväline menetleja loobunud menetlusalusele isikule ette heitmast 03.11.2009.a otsuses kirjeldatud tegu, on kohus seisukohal, et see otsus tuleb tühistada ja menetlus nimetatud väärteos lõpetada VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel, s.o seoses K. Matsoni teos väärteo tunnuste puudumisega.
7. Menetlusaluse isiku kaitsja Maano Saareväli on esitanud kohtule taotluse K. Matsoni poolt valitud kaitsjale makstud tasu väljamõistmiseks riigieelarvest summas 5 760.- krooni. Taotluse kohaselt hõlmab K. Matsoni poolt õigusabi eest 05.11.2009.a makstud tasu esialgset konsultatsiooni ja tutvumist väärteotoimikuga, juhtumi õiguslikku analüüsi ning kaebuse koostamist väärteoasjas . Taotlusele on lisatud Advokaadibüroo Sirk ja Saareväli 04.11.2009.a arve nr 91105 koos sellele tehtud märke ja allkirjaga arve sularahas tasumise kohta ning spetsifikatsioon. VTMS § 23 kohaselt väärteomenetluse lõpetamise korral VTMS § 29 lõike 1 punktides 1-3 ja 5-6 loetletud alustel hüvitatakse menetlusalusele isikule tema taotlusel valitud kaitsjale makstud mõistliku suurusega tasu kohtu määruse alusel riigi- või kohaliku eelarve vahenditest. Lahendades küsimust kaitsjale makstud tasu suuruse mõistlikkusest, arvestab kohus väärteoasja keerukust ning kaitsja poolt seoses väärteomenetlusega tehtud töö mahu vajalikkust ja põhjendatust. Kohus lähtub ka sellest, et Riigikohus on korduvalt (näiteks otsustes nr 3-1-1-131-04, 3-1-125-06, 3-1-1-64-07) väljendanud oma seisukohta selle kohta, et õigusabikulud, mis ületavad oluliselt trahvisummat, ei saa väärteomenetluses, hoolimata väärteoasja keerukusest, lugeda mõistlikeks ega neid menetlusalusele isikule täielikult hüvitada. 4 Kohtu poolt käesoleva otsusega VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel lõpetatavas väärteoasjas määrati K. Matsonile rahatrahv 10 trahviühikut, s.o 600.- krooni. Kuna taotletav õigusabikulude hüvitus (5 760.- kr) ületab trahvisummat oluliselt, tegemist ei ole mahuka ega keerulise asjaga, peab kohus taotletavat summat liialt suureks ning mõistlik on selle hüvitamine pooles ulatuses. Seega kohus on seisukohal, et õigusabikuluna tuleb Kaido Matsonile VTMS § 23 alusel hüvitada 2 880.- krooni, mis on, arvestades vaidluse olemust ja väärteomenetluse lõpetamise asjaolusid, põhjendatud ja mõistlikuks tasuks asjas tarviliku kvalifitseeritud õigusabi eest. Õigusnorm, millest kohus juhindub otsuse tegemisel, on VTMS § 132 p 3, § 133, §
8. Kohtunik