30

Ärakiri KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg 09.03.2010 Kohtla-Järve kohtumaja ja koht Kohtuasja number 1-08-7410 Kohtunik Anne PALMISTE Kohtuistungi sekretär Jane VÄLI Prokurör Natalja FIRSOVA Kohtuasi Viru Vangla materjalid Risto JEVSEJEVI vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks Risto JEVSEJEV sünd. 29.10.1983, isikukood 38310295211, Eesti Vabariigi kodanik, põhiharidus, rahvuselt eestlane, elukoht xxx, töökoht xxx OÜ, ehitustööline Karistuse kandmise algus 08.03.2008 ja lõpp 20.08.2010 Jätta Risto JEVSEJEV vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Kohtumäärusele on õigus esitada määruskaebus Viru Maakohtule 10 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Süüdimõistetu RESOLUTSIOON Asjaolud Viru Vangla esitas 15.02.2010 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava Risto Jevsejevi vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks. Risto Jevsejev on süüdi tunnistatud Lääne-Viru Maakohtu 16.06.2000 otsusega KrK §195 lg.2, §139 lg.2 p.2, §140 lg.2 p.1, 2, 3, 4 ja §101 p.2, 7 järgi ning karistatud KrK §40 lg.1, §40 lg.3, §45 kohaldamisega vabadusekaotusega 7 aastat 1 kuu alates 16.06.

1. Harju Maakohtu 18.01.2005 määrusega vabastati vangistusest tingimisi 2 aastat 5 kuud 12 päeva enne tähtaega. Viru Maakohtu 13.09.2006 määrusega rahuldati kriminaalhooldusametniku erakorraline ettekanne ja ärakandmata karistus pöörati täitmisele. Viru Maakohtu 12.12.2006 määrusega kuulutati Risto Jevsejev tagaotsitavaks, kuna ta ei ilmunud ettenähtud ajal 30.11.2006 kandma karistust Tartu Vanglas. 1 Viru Vangla iseloomustusest nähtub, et kinnipeetaval kehtivad distsiplinaarkaristused puuduvad. Kinnipeetav asub alates 26.03.2009 Viru Vangla avavanglaosakonnas. Viru Vanglas on kinnipeetav osalenud sotsiaalprogrammides Eluviisitreening, Paarisuhete hoidmine ja taastamine, Vabanemiseelne programm. Samuti töötab kinnipeetav Viru Vanglas majandustöödel muruniitjana, õpib Ida-Virumaa Kutsehariduskeskuses autotehnika erialal. Kinnipeetav on käinud Viru Vangla avavanglaosakonnast kolmel korral lühiajalisel väljasõidul, tulles tagasi õigeaegselt. Vangistuses toetavad kinnipeetavat materiaalselt isa ja mõned tuttavad, kinnipeetavale on määratud kohustus maksta elatist oma alaealise tütre ülalpidamiseks. Kinnipeetava käitumine vangistuse ajal on olnud korrektne, suhtlemisel vanglaametnikega on ta viisakas. Kinnipeetav väärtustab lähisuhteid, enda jaoks peab oluliseks eelkõige isa rolli, mõistab nooruses tehtud tegude tagajärgi. Kinnipeetava sotsiaalsed oskused suhtlemiseks ja kohanemiseks vastavad elukogemusele. Kainena suudab ta oma käitumist kontrollida, võib kalduda enesekesksusele, kinnipeetava enesehinnang on kõrgenenud. Viru Vangla toetab kinnipeetava vabanemist vangistusest tingimisi enne tähtaega. Kriminaalhooldaja oma kirjalikus arvamuses nõustub kinnipeetava vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamisega, kuna peab kinnipeetava puhul vajalikuks vabanemisjärgset järelevalvet. Vabanemise korral asub kinnipeetav elama renoveerimata 3-toalisesse korterisse, millest pool kuulub kinnipeetava isale ja kus elab ka kinnipeetava vend oma perega. Kinnipeetava jaoks on üks tuba. xxx xxx on andnud garantiikirja kinnipeetava töölevõtmiseks. Täitise andmetel on kinnipeetaval võlgnevusi 63 208,81 krooni. Kriminaalhooldusametnik peab positiivseks, et kinnipeetav on läbinud Eluviisitreeningu, Paarisuhete hoidmise ja taastamise programmi, Vabanemiseelse programmi ning on olnud vanglas hõivatud töötamise ja õppimisega. Kinnipeetava poolt uue kuriteo toimepanemise riskifaktorid on järgmised: kriminaalkorras karistatud 5 korda; tingimuste rikkumine eelmisel katseajal – kinnipeetav viibis käitumiskontrollil ennetähtaegselt vabanenuna 09.02.2005 – 16.10.2006, kuid rikkus teadlikult kontrollnõudeid ja kohustusi, mistõttu oli tema karistus uuesti täitmisele pööratud; kinnipeetav mõisteti karistust kandma ja ta oli kohustatud vanglasse ilmuma 30.11.2006, kuid ta oli tagaotsitav kuni kinnipidamiseni 08.03.2008; kinnipeetav on kõik kuriteod pannud toime alkoholijoobes, mille mõjul võib ta muutuda agressiivseks. Kriminaalhooldusametnik teeb ettepaneku panna kinnipeetavale katseajaks järgmised lisakohustused: heastama kuriteoga tekitatud kahju kohtu määratud tähtajaks, mitte tarvitama alkoholi ja narkootikume, otsima endale töökoha. Maakohtu istung Kinnipeetav Risto Jevsejev taotles maakohtu istungil enda vabastamist vangistusest tingimisi enne tähtaega. Prokuröri abi Natalja Firsova kinnipeetava vabastamist vangistusest tingimisi enne tähtaega maakohtu istungil ei toetanud. 2 Maakohtu määruse põhjendused Maakohus, tutvunud asja materjalidega ja ära kuulanud menetlusosalised, leidis, et taotlus ei ole põhjendatud ja ei kuulu rahuldamisele. Vastavalt Karistusseadustiku §76 lg.3 katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Karistusregistri väljavõttest nähtub, et kinnipeetav on korduvalt kriminaalkorras karistatud, sealhulgas kandnud ka reaalset vabaduskaotuslikku karistust. Lääne-Viru Maakohtu 16.06.2000 otsusega mõistetud karistuse kandmisest vabastati ta Harju Maakohtu 18.01.2005 määrusega tingimisi 2 aastat 5 kuud 12 päeva enne tähtaega. Kinnipeetav vabanes vangistusest 31.01.
2. Kinnipeetav määrati katseajaks LääneViru Maakohtu kriminaalhooldusosakonna kriminaalhooldaja järelevalve alla. Viru Maakohtu 13.09.2006 määrusest nähtub, et kriminaalhooldusametnik esitas 31.08.2006 maakohtule erakorralise ettekande, kuna kriminaalhooldusalune rikkus 13.05.2006, seega poolel katseajal, talle pandud lisakohustust, mistõttu ärakandmata karistus pöörati sama määrusega täitmisele. Eeltoodust nähtub, et käesoleval ajal kannab kinnipeetav karistust, mille kandmisest ta oli juba kord vabastatud ja mis pöörati käitumiskontrolli nõuete rikkumise tõttu täitmisele. Maakohus ei pea võimalikuks vabastada kinnipeetavat sama karistuse kandmisest teistkordselt. Kinnipeetavale oli juba kord antud võimalus näidata, et ta on edaspidise elu võimeline elama seaduskuulekalt, seda võimalust kinnipeetav ei kasutanud. Lisaks sellele arvestab maakohus siinkohal ka asjaolu, et peale karistuse täitmisele pööramist hakkas kinnipeetav end varjama. Viru Maakohtu 12.12.2006 määrusega kuulutati kinnipeetav tagaotsitavaks, kuna ta ei ilmunud vanglasse karistust kanda. Vastavalt kinnipidamisaktile peeti Risto Jevsejev kinni alles 08.03.
3. Kindla elu- ja töökoha olemasolu loeb maakohus antud asjas küll positiivseteks, kuid asja materjalide ja kinnipeetava enda seletuste kohaselt oli need tal olemas ka enne vangistusse sattumist. Lisaks märkis kinnipeetav, et ta tahab osaleda oma lapse kasvatamises, laps on käesoleval ajal 4-aastane. Maakohus ei pea võimalikuks nimetatud asjaolude alusel kinnipeetava vabastamist vangistusest tingimisi enne tähtaega, kuna elu- ja töökoht olid kinnipeetaval olemas ka enne vangistust, laps sündis aga ajal, mil kinnipeetav oli esimest korda vangistusest vabastatud tingimisi enne tähtaega. Nimetatud asjaolud ei takistanud kinnipeetaval katseaja nõudeid rikkumast. Kinnipeetava hea käitumine vanglas ei kaalu üles tema õigusvastast käitumist enne vangistusse sattumist. Ülaltoodu alusel jätab maakohus Risto Jevsejevi vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. 3 Maakohus lähtus määruse tegemisel eeltoodust ja juhindus Karistusseadustiku §76 ning Kriminaalmenetluse seadustiku §426, §383, §384 ja §
4. Anne PALMISTE Kohtunik Ärakiri õige Nooremreferent L /digitaalselt allkirjastatud/ Liivi Õun Määrus jõustus Tartu Ringkonnakohtu määrusega 13.04.10 Nooremreferent Liivi Õun 4