lg 2-114 p 5 järgi ja Anton Hvatovi süüdistuses
Prokurör Konstantin Rostovtsev Süüdistatav Sergei Neškov, elukoht xxx, isikukood 38402192245, kodakondsuseta, põhiharidus, emakeel vene keel, töötu, 08.03.1999.a karistatud Narva Linnakohtu poolt KrK § 139 lg 2 p-de 1,3 järgi 6-kuulise vabadusekaotusega 1-aastase katseajaga. Tõkend vahistamine alates 23.veebruarist 2005.a. Kaitsja Mihhail Firsov Süüdistatav Anton Hvatov, elukoht xxx, isikukood 38409262210, venelane, kodakondsuseta, põhiharidus, xxx, varem kohtu poolt karistamata. Tõkend elukohast lahkumise keeld. Kaitsja vandeadvokaat Tatjana Massalina Juhindudes KrMS §-de 311, 313 järgi RESOLUTSIOON Tunnistada Sergei NEŠKOV süüdi
lg 2-114 p 5 järgi ettenähtud kuriteo toimepanemises ja karistada 7 (seitsme) aastase vangistusega. Tõkend- vahistamine, jätta muutmata. 2 Karistusaega arvestada alates 23.veebruarist 2005.a. Tunnistada Anton HVATOV süüdi
lg 1 järgi ettenähtud kuriteo toimepanemises ja karistada rahalise karistusega 100 miinimumpäevamäära ulatuses, s.o 5000 (viis tuhat) krooni. Kohaldada
ja mõistetud karistust ei pöörata täielikult täitmisele, kui Hvatov 3aastase katseaja kestel ei pane toime uut tahtlikku kuritegu. Tõkend – elukohast lahkumise keeld, tühistada kohtuotsuse jõustumisel. Mõista süüdistatavatelt riigituludesse sundraha: - Sergei Neškovilt summas 7500 (seitse tuhat viissada) krooni; - Anton Hvatovilt summas 4500 (neli tuhat viissada) krooni. Mõista süüdistatavatelt riigituludesse menetluskulud:
Anton HVATOVit süüdistatakse selles, et teades 2003.a detsembri lõpust Sergei Neškovi sõnadest kallaletungist SBile, mille käigus B-ile olid tekitatud noahaavad ja varastatud kuldkee, leidis 2004.a detsembris oma korteris aadressil Xxx, Narvas, Sergei Neškovi poolt SBilt varastatud kuldkee, hoidis seda ülalnimetatud aadressil, seejärel müüs 2005.a jaanuaris MGile. Seega ei teatanud riigiorganitele usutavalt teadaolevast esimeses astme kuriteo toimepanemisest ja varjas kuritegelikul teel saadud eset. Anton Hvatovi teod on kvalifitseeritud kui esimese astme kuriteo eelnevalt mittelubatud varjamine, s.o kui
A.Hvatov tunnistas süüd esitatud süüdistuses ja ütles, et 2003.a jõulude ajal kogunesid sõpradega Neškoviga, K-iga, S-iga ja tema sõpradega tema korteris, kõik tulid kella 19ks. Pruukisid tol õhtul alkoholi, mida oli küllaldaselt, seetõttu arvab, et alkoholi järgi rohkem ei käidud. Kes ja kuidas pärast Jõulude vastuvõtmist laiali läksid, ei tea täpselt, s.h ka millal lahkus Neškov, kuna eriti seda ei jälginud. Ei välista, et viimased külalised lahksuid kella 4 paiku öösel. Mis Neškovil jõulude ajal seljas oli, ei mäleta, on möödunud palju aega. Uue aasta vastuvõtuks kogunesid uuesti sõpradega tema juures kodus ja pärast joomist, kui suitsetasid vannitoas, Neškov rääkis talle ja K-ile, et kohtas baari „Obolon“ juures habemega B-i, kellel on tema vanematega konflikt, tema vanemad on habemikule raha võlgu. Too oli purjus ja koos läksid Xxx majani. Kuni läksid, temaga juhtus midagi, võttis noa ja hakkas noaga B-i lööma. Neškov ei öelnud, mitu korda ja kuhu ta B-i lõi. Pärast rebis kannatanult kee ja Neškovi sõnul oli kee suur. Nagu mäletab, Neškov näitas neile seda keed ja ta hoidis seda käes, mäletab, et see oli jäme massiivne kuldkee umbes 60 cm, punutis oli standardne, lukk harilik, nagu jämedatel keedel, lukk oli katki, puudus fiksaator. 2004.a detsembris korterist väljakolimisel tema ema leidis kuldkee. Küsis kõikidelt tuttavatelt, kelle oma kee on, s.h A-ilt, K-ilt, R-ilt. Pärast Neškovi poolt kuldkeest rääkimist oli möödunud palju aega ja ta oli Neškovi jutu keest unustanud. Kee omanik ei ilmunud ja ta otsustas müüa selle G-ile 8000 krooni eest. A- rääkis G-ile temal olevast keest, mille järel G- helistas talle ja pakkus müüa kee temale. Neškov temalt ei küsinud, kas on keed leidnud oma korteris, kuid tema ema poolt leitud keest talle midagi ei rääkinud. Miks ta sellest politseisse ei teatanud, öelda ei oska. Kee leiti, kui nendest sündmustest oli möödunud juba peaaegu aasta. Neškoviga tal olid sõbralikud suhted, seetõttu ta rääkis talle ja K-ile kallaletungist kannatanule ja tal ei ole põhjust teda laimata. K-iga on tal ka sõbralikud suhted, kuid miks K- eitab jutuajamist tema ja Neškoviga, öelda ei oska. Kui ta alguses politseisse kutsuti, siis ta ei rääkindu Neškovist sõbrasuhete tõttu. Samuti arvab, et kui nad olid baaris „Püramiid“, see oli kuu aega hiljem, kui Neškov rääkis neile kallaletungist B-ile, siis kuulis ka oma tuttavalt R-ilt, et Neškov tungis kallale SBile. 4 S.Neškov süüd talle esitatud süüdistuses ei tunnistanud ja ütles, et 24.12.2003.a kogunesid Hvatovi korterisse. Jõid seal ja hommiku eel läksid laiali. Tema läks koju umbes kella 04 paiku hommikul. Lahkus üksinda. Täpselt ei tea öelda, kas keegi nägi või mitte, kui ta korterist lahkus. Hvatoviga olid suhted sõbralikud. Miks ta andis ütlused tema vastu, ei tea. Kannatanut isiklikult ei tundnud. Nägi teda linnas. B- nägi teda koos isaga. Tema seda kuritegu toime ei pannud. Miks kannatanu teda ära tunneb ja annab tema vastu ütlusi, ei tea. Saab vaid arvata. Arvab, et see on kättemaks tema isale ja seotud finantsasjadega nende vahel. Tema isa jäi B-ide perekonnale mingi summa võlgu. Tema oli isa ja B-ide perekonna finantssuhetega tuttav pindmiselt. 2003.a talvel tal oli kaks jopet – nahkjope ja sulejope. Millises jopes tol päeval oli, ei mäleta. Peas oli tal kootud müts. Äratundmisel oli ta ainuke nahkjopes. Teised olid sulejopedes ja nad olid temast nooremad. Enne äratundmise läbiviimist talle ei tehtud ettepanekut panna pähe müts. B- tundis ta ära, kui ta seisis. Kohtuistungil on üle kuulatud: kannatanu S.B- ütles, et 25.12.2003.a tuli pärast keskööd baarist „Lux“ ja möödus baarist „Obolon“, oli purjus, kuid orienteerus hästi. Kui möödus Xxx majast, siis hüüdis noormees teda nime järgi ja jooksis tema juurde. Noormehel oli seljas nahkjope, spordipüksid ja midagi oli peas. Tema tervitas ka noormeest ja tegi talle ettepaneku juua. Tänavalgustes talle jäi meelde, et noormees oli tõmmu näoga, silmad olid sõstrakarva, talle tundus, et näol habemetüügas. Tegi ettepaneku minna baari, mis asub Xxx, kuid baar oli kinni. Hakkas trepist tõusma ja juba üleval sai löögi vastu pead, prillid kukkusid eest. Ta kukkus, noormees hakkas teda lööma kõhtu. Lamas maas ja veri voolas. Ütles noormehele: „kui sa mu tapad, siis elad kaks päeva“. Siis noormees lõi teda noaga maksa. Pärast noormees hakkas tal võtma kaelast kuldkeed, mille ta riputas kaela alles kaks päeva tagasi. Keed ära võtta ei õnnestunud, siis ta lõikas noaga talle kaela. Viimane, mida nägi, et noormees läks garaažide poole. Ärkas sellest, et naisterahvas raputas teda ja küsis, mida ta siin teeb. Siis läksid mööda paar – mees ja naine ning nad hakkasid vaidlema, kas aidata teda või mitte. Kui ta haiglasse toimetati, siis küsis arst B-ilt kee kohta. Too vastas, et keed ei olnud. Aasta pärast kohtas Vassilit, kes töötab pandimajas. Ta ütles, et pandimajja ilmus kee, mis on sarnane tema keele. Tundis oma kee kohe ära. Läks politseisse ja ütles, et leidis oma kee. Politseitöötajad tegid kee võetuse. Tema kee oli noaga kriimustatud, lukk katki. remontis kee ära ja müüs. Äratundmise ajal tundis Neškovi kohe ära, kuigi varem teda ei tundnud ja Neškov oli samades spordipükstes ja nahkjopes. Kui äratuntavad tõusid, siis teised olid Neškovist pikemad ja nõost temast kõhnemad. Näeb kohtusaalis Neškovi kolmandat korda. Isiklikult Neškoviga tuttav ei ole. Tal ei ole kahtlusi, et selle pani toime Neškov. talle kallaletunginud noormehe esimese kirjelduse andis haiglas, kui käis politseinik. Rääkis politseinikule, kuidas kõik toimus. Alal kirjutada ei saanud, kuna tema käed olid voodi külge kinni seotud. Just oli narkoosist väljunud. Rääkis kahtlustatava silmade värvist ja habemetüükast. Hiljem andis ütlused alles kahe kuu pärast. Kui ise kiirabiautosse ronis, siis ükski politseinik kohalt ei liikunud. Kiirabi arst ütles, et keed tal kaelas ei olnud. Läks koos Neškoviga küllaltki pika tee ja tal oli aega Neškov vaadata. Esimeste ütluste kohta haiglas selgitab, et võib-olla talle loeti ülekuulamise protokolli, ei mäleta, kas olid pretensioonid protokolli suhtes või mitte, kuid talle esitatud protokollist nähtub, et allkiri on tema omale sarnane; tunnistaja VV ütles, et tunneb B-i ja teab tema sõnadest, et talle tungiti 2003.a lõpul kallale ja B-ilt varastati kuldkee, mis oli harukordne ese. ta kirjeldas kee välimust ja ütles selle kaalu, aga 25.jaanuaril 2005.a ilmus kee pandimajja, kus ta töötas ja ta teatas B-ile. Kee oli vastu võetud G-ilt, näitas seda kohe B-ile, kes tundis kee ära kui enda oma. Seoses külgfiksaatori puudumisega B- neile pretensioone ei esitanud; 5 tunnistaja MG ütles, et 2005.a talvel ostis oma tuttavalt Anton Hvatovilt kuldkee, kes vajas kiiresti raha. Kustkohast too selle võttis, ei küsinud, aga Hvatov ise kee päritolust talle ei rääkinud. Keel oli katki luku tõkesti ja Hvatov müüs kee talle 8000 krooni eest. 2004.a suvel kohtus B-iga, kes rääkis talle kallaletungist temale ja kuldkee vargusest, kuid keed ei kirjeldanud, seetõttu ei teadnud, et kee kuulub nimelt B-ile ja andis selle pandimajja. Kallaletungija välimust B- ei teatanud, kuid palus temalt abi selle inimese otsimisel. B- aimas, kes talle kallale tuli, kuid ei teadnud, kuidas teda leida, et asja selgust tuua. Tol momendil ta keeldus B-i abistamisest tegeleda tagaotsimisega; tunnistaja VB-a ütles, et kuulis pojaga juhtunud 2003.a jõuluööl, kolmapäeval vastu neljapäeva. Talle helistas dr B- ja teatas, et toodi noahaavadega poeg ja operatsioon tuleb keeruline ja nagu selgus, see kestis umbes 6 tundi. Poega nägi laupäeval, tal oli šokiseisund ja ütles, et talle tuli kallale väikest kasvu mustas riietuses inimene ja kinnitas talle, et tuleb otsida keed, mille poeg sai 2 päeva enne kallaletungi ja tema seda ei näinud. Käis kiirabis, et küsida, kas pojal kee oli aj kuhu see kadus. Talle öeldi, et keed poja juures ei olnud, seda kinnitasid ka arstid, kes poja läbi vaatasid. Neškovide perekonda tunneb ammu. Neškovi ema töötas temaga koos T-i sööginõude müügifirmas. Hiljem hakkas Neškov seenior neilt raha võlgu võtma. Kuid võlga summas 37 000$ Neškovid nii ei tagastanudki. Tema poeg teadis, et Neškovid ei tagasta võlga ja Neškovi isaga toimus nende vahel vana lihakombinaadi piirkonnas konflikt. Kui eelmisel p0äeval enne pojale kallaletungi tuli Hvatovide korterisse võlga küsima ja palus kirjutada võlakirja võlasumma kohta, siis Neškova muutus agressiivseks ja ütles, et nõude müügifirmas tema töötas tema kasuks. Palus Neškovidelt, et nad annaks võla ära kasvõi tema lastele. Selle jutuajamise juures oli Neškovide poeg kodus ja arvatavasti kuulis tema juttu emaga. Leiab, et tema poeg Neškovide poega ei tundnud, kuna pärast äratundmist poeg tuli politseist ja ütles, et talle tuli kallale Neškovide poeg; tunnistaja IN ütles, et juhtunust pojaga sai teada 24.veebruaril 2005.a. Politseist teatati, et tema poeg on kinni peetud seoses B-ile kallaletungimisega. Tunneb SBi isa ja ema ligi 30 aastat, töötas B-i ema firmas. Siis tema abikaasa võttis B-idelt raha võlgu ja pani need firmasse, mis pankrotistus ja B-id hakkasid neilt võlga nõudma. Lubas võla neile tagastada, kui nende finantsolukord normaliseerub. B-a nõudis neilt võlakirja, kuid nad ei andnud talle võlakirja, ehmusid. 2003.a sügisest olid suhtes kannatanu vanematega kergelt pingeliselt. Abikaasa rääkis, et kohtas eelmisel päeval SBi ja nende vahel toimus konflikt. Tema poeg ei teadnud, et nende ja B-i vanemate vahel on pingelised suhted, kuid ta ütles, et nad on B-idele raha võlgu. Tema meest kannatanuga keegi ei tutvustanud, kuid B-ide poeg teadis meest nägupidi. Mees rääkis talle, et koos pojaga kohtasid linnas SBi, kuid B-iga juttu ei ajanud. Talve alguses poeg käis hallis sulejopes, uueks aastaks aga kinkis pojale nahkjope. Poeg kandis ka ilma kõrvaklappideta musta kootud mütsi, jalas olid mustad poolsaapad. 2003.a jõuludeks poeg läks külla Hvatovile, kellega sõbrustas. Kuni kella 02ni, kui nad magama heitsid, teda kodus ei olnud, millal koju tuli, ta ei kuulnud ega näinud. Arvab, et B- tahtis kasvõi kuidagi neile kätte maksta, et nad võlga ei tagastanud; tunnistaja Sergei Neškov ütles, et tunneb B-ide perekonda 1989.a. Tal tekkis võimalus teenida protsentidelt ja ta tõmbas sellesse ettevõtmisse B-id. Pärast investeeritud raha läks kaduma, s.h ka B-ide raha. B-id hakkasid raha nõudma. Raha nõudmine oli aktiivne. Nõustub sellega, et tõmbas B-id halba ärisse, selles on tema moraalsed kohustused, kuid mingeid materiaalseid kohustusi nende ees ei ole. Tema poeg ja B-ide poeg isiklikult kunagi ei kohtunud, kuid nägupidi peavad tundma, kuna kohtas oma pojaga teda autokaupluses, kuid juttu ei ajanud. 2004.a suvel SB kohtas teda R, keda nad pojaga aitasid, maja juures väljendas end tema suhtes solvavalt, seetõttu poeg ja B-ide poeg nägid üksteist, kuid poeg juttu ei 6 sekkunud ja end pojana ei esitlenud. 2004.a oktoobris oli tal ebameeldiv jutuajamine SBiga, kes ütles, et tema isa palus temaga arutada võla küsimust, kuid tema vastas, et võlg on tema ja tema isa vahel ja tollel sellega mingit suhet ei ole. Öösel 23.destembril vastu 24.detsembrit 2003.a käis poeg jõule vastu võtmas Hvatovi pool ja kuidas ta koju tuli, ei näinud, kuid keskööl, kui ta magama heitis, teda veel ei olnud, kohtas alles 24.detsembril 2003.a. Sügisperioodil poeg kandis halli sulejopet, talvel ilmus tal nahkjope; tunnistaja K K- ütles, et sõbrustab Sergei Neškoviga, sama oli ka Hvatoviga, kuid käesoleval ajal ei soovi temaga lävida. 2003.a jõule tähistasid Hvatovi juures korteris koos sõpradega, temaga koos tuli Neškov. Mis Neškovil jõulude ajal seljas oli, ei mäleta. Jõid alkoholi, suitsetasid rõdul, trepikojas ei käinud, kõik olid küllaltki purjus. Ta lahkus üksi, mis kell oli, ei mäleta. Mis ajal jõulude ajal läks koju Neškov, öelda ei tea, kuna kella ei vaadanud, kuid Neškov lahkus enne teda. Talle helistas Inglismaale Neškovi ema ja palus tulla ütlusi andma, kuna S. Neškov oli politsei poolt kinni peetud. Sai Neškovi emalt teada kallaletungist B-ile ja tema vigastamisest. Kas 2004.a detsembris või 2005.a jaanuaris helistas talle Inglismaale Anton Hvatov ja pakkus osta temalt kuldkee hinnaga 100 krooni gramm. Kust tal see kee oli, ei öelnud, kuid tema keeldus sellest pakkumisest. Tema juuresolekul ei olnud jutuajamist, et Neškov läks B-ile kallale ja tekitas talle noahaavu, ja et seal oleks juures olnud Hvatov, ei toimunud; tunnistaja VRütles, et teda kuulati üle uurimise käigus. Tunneb Neškovide ja B-ide perekondi. B-i vanemad on tema naabrid majas ühel trepiplatvormil. Neškovidega sõbrustab. 2003.a augustis leppis Neškoviga kokku ehitusprügi laadimises. Kohale tulid mõlemad Neškovid, isa ja poeg. Töö ajal tuli Neškov seeniori juurde B-, naabrite poeg, ja hakkas temaga rääkima. Pärast seda jutuajamist läks Neškovi tuju pahaks, kuna talle oli ebameeldiv kohtuda B-idega. Jutuajamise ajal tema ja Neškovi poeg kandsid prügi trepikojast välja autosse ja Neškovi jutuajamisse vanema B-iga ei sekkunud. Midagi ei tea noorema Neškovi tutvusest noorema iga; tunnistaja SŽ ütles, et töötab Narva politseiosakonnas ja 24.detsembril 2003.a hommikupoolikul sõitis korrapidaja korralduse haiglasse kannatanu ülekuulamiseks, kes oli saanud noahaavad. Sai medõelt loa viia ülekuulamine läbi ja kohtus B-iga reanimatsioonipalatis, esitas talle küsimusi. Mäletab, et B- oli tilguti all, kuid küsimustele ta vastas. Luges talle tema ütlused ette ja kannatanu kirjutas alla ise, kuigi tilguti segas; tunnistaja Sergei Hvatov ütles, et süüdistatav Hvatov on tema poeg, aga Neškovi tunneb, kuna õppis koos pojaga ja olid sõbrad, hiljem läksid tülli. 2004.a lõpul vedasi oma korerist välja mööblit ja asju tallu, kus kavatsesid elada. Magamistoas voodi all vaiba kõrval tema abikaasa leidis raske kollasest metallist keti kaaluga umbes 50 grammi, poeg selgitas neile ainult, et selle keti tõi Sergei Neškov, kuid kustkohast ja milleks neile koju, poeg ei öelnud. Andsid selle keti pojale ja ta lubas leida omaniku. Seda, et jõulude ajal oli toime pandud kallaletung B-ile, teda haavati aj seejuures võeti ära kee, ei saanud teada pojalt, vaid kelleltki tuttavalt. Prokuröri taotlusel olid avaldatud Hvatovi ütlused eeluurimisel 1.kd, tl 149, 3.rida ülalt. Seal on kirjas, et poeg rääkis talle, et selle kuriteo pani toime Sergei Neškov ja et sai sellest teada Neškovilt endalt. Pärast ütluste avaldamist tunnistaja S.Hvatov kinnitas neid ütlusi, viitas sellele, et jutuajamine pojaga oli pärast seda, kui kuulis kallaletungist B-ile. Hiljem poeg ütles talle, et korterist leitud keti tõi Neškov; 7 tunnistaja NM ütles, et töötab haigla vastuvõtuosakonnas medõena ja mäletab kannatanut Bi, kes toodi öösel mitme noahaavaga ja ta oli meelemärkuseta. Haiglasse toomisel kannatanul kaelas keed ei olnud, oli vaid käekett. Kannatanul oli noahaav kaelal, seetõttu pööras tähelepanu. Kuna töötles kaelahaava, siis mäletab hästi, et ketti kaelas ei olnud. B- tõsteti välja kiirabiautost, pandi ratastega raamile ja toodi nende osakonda, mis on sissepääsu lähedal; tunnistaja A R- ütles, et tunneb Hvatovit ja Neškovi ammu, sõbrustab nendega. Kannatanut B-i tunneb nägupidi kui nende maja elanikku Kangelaste tänaval. Neškovi ja Hvatovi suhted olid head tol ajal, kui sai teda, et Neškovi kahtlustatakse kallaletungis B-ile. Ei välista, et oli Hvatoviga baaris „Püramiid“, kuid Hvatovile seal ei rääkinud, et Neškov tungis B-ile kallale; tunnistaja NKütles, et mäletab kiirabiarstina kannatanut B-i. Teda kuulati politseis üle ja ta kinnitab varem antud ütlusi. Seoses pika aja möödumisega pärast 24.detsembrit 2003.a, juba ei mäleta asjaolusid; tunnistaja SR ütles, et öösel 24.detsembril vastu 25.detsembrit 2003.a läksid koos ONga mööda Kangelaste tänavat, nurga tagant tuli tundmatu naine ja palus abi, kuna maas lamab meesterahvas, aga tema all oli veri. Nende küsimusele seisundi kohta midagi pomises, kuid selgelt öelda ei suutnud ja nad hakkasid välja kutsuma politseid ja kiirabi. Kuidas kannatanu riides oli, ei mäleta, kuid meelde jäi riiete kõrge kvaliteet ja head poolsaapad. Jope ja särgi kaelused oldi lahti, seetõttu jäi silma, et kannatanu kaelal oli suur massiivne ristiga kett, sõrmes sõrmus ja midagi oli kõrvades. Tuli politsei, tahtsid teda tõsta, kuid suust hakkas verd purskama. Sündmuskohal oli poolpime, valgustus oli halb. Kiirabiautosse tõstsid kannatanu sanitarid, nemad aga sõitsid koos politseiga; tunnistaja EJ ütles, et 2003.a töötas politseis ja 23.detsembril 2003.a tulid koos paarimehega sündmuskohale, avastasid haavatud mehe, tema juures oli kaks naisterahvast ja meesterahvas – politsei abiline. Mees lamas majaotsa juures maas. Sõitsid tema juurde ja vaatasid teda ümber keeramata, kuid kuldehteid tal märkasid. Käel oli haavatul kette ja pealuusarnane sõrmus, kaelaketi suhtes kahtleb ja ei saa kirjeldada, särgi kaelus oli lahti. Kui tuli kiirabi, siis aitasid kiirabitöötajatel panna kannatanu autosse. Sellest kohast mitte kaugel põles tänavavalgustus, seetõttu ei olnud väga pime. Kannatanu joobeseisundi suhtes midagi öelda ei tea, kuna ei nuusutanud; tunnistaja DS ütles, et 2003.a detsembris töötas kiirabiauto juhina ja 25.detsembri 2003.a öösel sõitsid brigaadiga väljakutse peale Kangelaste tänavale, kus lumel lamas torkelõikehaavadega kannatanu. Kogu brigaadiga ja politseinike abiga laadisid kannatanu kiirabiautosse, kus arst hakkas teda läbi vaatama. Arsti nööpis riided lahti läbivaatusel autos ja ta nägi kannatanu käel ja kaelas kaht suurte lülidega massiivset kuldketti, sõrmust sõrmes ei näinud. Brigaad toimetas kannatanu haigla vastuvõtuosakonda, seal pandi ta raamile, pärast seda ta lahkus, aga arst ja velsker nende brigaadist jäid koos vastuvõtuosakonna õdedega kannatanuga. Mäletab, et kannatanul oli tihe habe, riietatud musta nahkjopesse, selle all särk, ketti nägi alles pärast seda, kui riided olid lahti nööbitud; tunnistaja ON ütles, et läksid koos R 24.detsembril 2003.a pärast keskööd baari „Obolon“ ja möödusid Xxx majast. Maas lamas noormees, kes katsus tõusta ja oli neljakäpuli. Jope oli tal eest lahti, särk üles rebitud, erilisustest mäletab, et oli habemega ja pikkade juustega. Läksid juurde, et küsida, mis temaga juhtus ja tema küsimusele, kas tal on noahaavu, vastas et ei ole ja seetõttu teda läbi ei vaadanud. Mis temaga juhtus, nad ei küsinud, tegi talle ettepaneku lamada. Nende juurde tuli eakas naine ja ütles, et kutsus kiirabi ja politsei. Neist möödus 8 noor paar ja nad palusid neid veel kord helistada politseisse ja kiirabisse. Kui tulid politsei ja kiirabi ning hakkasid kannatanut tõstma, nägid lumel verd. Kui kannatanu pandi kiirabisse, ta seisis auto juures ja nägi tema kaelas suurt lamedat kuldketti, kuid kirjeldada täpsemalt ei saa ja vist sõrmes oli sõrmus, täpselt ei ole kindel. Koht, kus kannatanu lamas, ei ole hästi valgustatud, tänavalgustus on eemal ja välimuse detaile oli raske näha. Politseinikud, kes kohale tulid, valgustasid sündmuskohta taskulampidega. Enne neid oli sündmuskohal naine, kes läks koju, et kutsuda kiirabi. Tema nägi tal kaelas keed. Kannatanu tõsteti kiirabisse, ise ta sinna ei läinud; tunnistaja DS ütles, et 2003.a jõuluööl vastu 25.12.2003.a kella 01 paiku tuli koos Jermolajeviga korrapidaja poolt teatatud sündmuskohale ja avastasid Narvas Xxx maja tänaval juures haavatud mehe. Kohal oli turvamees ja temaga veel keegi, kiirabi tuli kohe nende järel. Kannatanu riiete olukorda ei mäleta, aga tema välimuse tunnuseks olid habe ja pikad juuksed. Mees oli raske ja kiirabisse viisid kogu kiirabi ja politseinike koosseisuga, seetõttu nägi kannatanu kaelas massiivset kuldketti, just selle väljanägemine jäi meelde. Kannatanu oli halvas seisundis ja midagi ei rääkinud. Kannatanu vaatas kiirabiautos läbi arst ja ütles, et tal on noahaav. Dokumentaalsed tõendid. Kohtuistungil on avaldatud kriminaalasja materjalid: - sündmuskoha vaatlusprotokoll kahe fototabeliga ja Xxx majaga, Narva, külgneva maastiku plaan-skeemiga, kus 6 m kaugusel maja nurgast on avastatud tumepruun laik, aga selle laigu ääres on avastatud prillid (1.kd, tl 4-7); - kannatanu SBi poolt Sergei Neškovi äratundmise protokoll (1.kd, tl 292-93, 96), kus on märgitud, et kannatanu tunneb Neškovi ära kasvu, näo üldiste joonte, silmade vormi, ümmarguse näo, nahkjope, rässaka keha järgi; - asitõendi, kuldkee kaaluga 148,38 gr (tl 102-103, 105) vaatlusprotokoll, mille vaatlusel on luku piirkonnas avastatud hulgalised kriimustused metallist esemega mõjutamisest; - 19.01.2004.a kohtuarstlik ekspertiisiakt (1.kd, tl 29-31), vastavalt millele SBile olid tekitatud kaks kõhuõõnesse tungivat umbhaava maksa vigastamisega, jäme-ja peensoole torke-lõikehaavad, parema õlaliigese piirkonnas nahaaluse läbiva torke-lõikehaava ja vasakul kaelapoolel kaks umbset pindmist torke-lõikehaava. Ühe kaela haavakanaliga oli vigastatud aju kõvakest, mis väljendus seljaaju vedeliku väljavoolamises. SBil vigastused võisid tekkida enne tema avastamist 25.detsembril 2003.a noatera mõjul, olid elu-ja terviseohtlikud ja adekvaatse arstiabi puudumisel oleks paratamatult lõppenud surmaga. B-i veres oli 1,99 % alkoholi, mis vastab keskmisele joobele; - väljavõte pandimaja vastuvõtužurnaalist – 25.01.2005.a kuldkett G-i poolt (1.kd, tl 49-50); - Sergei Neškovi kahtlustatavana kinnipidamise protokoll 23.02.2005.a (1.kd, tl 81-83); - Neškovi kiri vanematele, kus palub vanemaid rääkida B-iga, et ta muudaks ütlusi nii, et ta väga sarnane noormehele, kes tema elu kallale kippus (1.kd, tl 112); - haiglas kannatanult SBilt asjade vastuvõtmise akt –mobiiltelefon, raha ja et selles nimekirjas puudub kuldkett (1.kd, tl 215). 9 KOHTU ARVAMUS: Kuulanud ära süüdistatavad ja nende kaitsjad, kannatanu ja tema esindaja ning tunnistajad, uurinud kriminaalasja materjale, kohus jõuab arvamusele, et süüdistatavate Sergei Neškovi ja Anton Hvatovi süü on tõendatud kõikide kohtuistungil uuritud tõendite kogumiga. Kohus leiab, et Sergei Neškovi süü on talle esitatud süüdistuses tõendatud süüdistatava Anton Hvatovi ja kannatanu SBi ütlustega, keda mitte uskuda kohtul põhjuseid ei ole. Süüdistatavate Hvatovi ja Neškovi vahel kuni viimase arestini olid sõbralikud suhted. Neškov ei suutnud selgitada, miks Hvatov andis tema suhtes süüdistavad ütlused. Põhjuseid Neškovi laimamiseks Hvatovi poolt ei tuvastatud ei eeluurimisel ega kohtulikul uurimisel. Hinnates Hvatovi ütlusi kohus peab silmas, et need ühtivad kannatanu SBi ütlustega, kes näitas otseselt Neškovile kui isikule, kes pani kuriteo toime, teiseks vastavad asjas tuvastatud tegelikele asjaoludele (nimelt Hvatovi korteris kuldketi avastamisele, mille kannatanu tundis hiljem ära kui enda oma). Hinnates võimalust võtta Hvatovi ütlusi Neškovi süütõendina vastavalt KrMS § 68 lg 5, millised ta sai teada teiste isikute kaudu, nimelt süüdistatavalt Neškovilt, kohus leiab, et süüdistatava Hvatovi ütlused ei ole vastukäivad selle paragrahvi sätetele, kuna mõlemad isikud on süüdistatava staatuses ja KrMS § 68 lg 5 sätetega suhet ei ole. Asjaolu, et tunnistaja K- ei kinnitanud Hvatovi ütlusi, ei anna alust kahelda süüdistatava ütluste tõesuses, kuna K- ise on ka Neškovi sõber, s.o asja lõpplahendusest huvitatud isik ja seetõttu tuleb tema ütlusi hinnata kriitiliselt. Seda enam, et K- oli kutsutud Inglismaalt kohale Neškovi ema poolt telefoni teel. Tuleb märkida, et Hvatov alguses ei andnud ütlusi Neškovi vastu ja vaevalt oleks andnudki, kui see asi ei oleks teda isiklikult puudutanud. Kohus, hinnates kannatanu SBi ütlusi, märgib, et haiglas kohe pärast operatsiooni antud esialgsete ütluste ja B-i hilisemate ütluste vahel on tõesti mõningad erinevused, kuid kohus leiab, et sellel on loogiline seletus, millise kohus võtab arvesse. Esialgsed ütlused kannatanu andis haiglavoodis 26.detsembril 2003.a kella 11 paiku tilguti ja kõikvõimalike ravimite mõju all. Poja rasket seisundit kinnitab oma ütlustes ka tema ema – tunnistaja Valentina B-a. Pärast paranemist kannatanu hoomas loomulikult sündmusi täpsemalt ja tema ütlused konkretiseerusid mingites detailides. Kaitse viide antud juhul Riigikohtu arvamusel asjas 3-1-1-113-06 ei saa olla aluseks lükata kannatanu ütlusi tagasi Neškovi süütõenditena, kuna üksikasjalikumad ütlused kannatanu andis pärast tervenemist ja need ei ole diametraalselt vastupidised ütlused, vaid konkretiseeritud ütlused, võttes arvesse isikut, kes adus juhtunu asjaolusid kehalt ja vaimselt tervena. Kohus leiab, et puuduvad alused mitte uskuda kannatanu B-i ütlusi, kes ei olnud isiklikult Sergei Neškoviga tuttav ja temaga pärast 2003.a detsembrit ei kohtunud kuni politseis tema äratundmiseni. B- ise ütles, et nägi Neškove kaks korda, kuid üldse ei pööranud tähelepani Neškov nooremale, kuna temaga läbi ei käinud ja seetõttu ei suutnud teda kallaletungi ajal ära tunda. Kohus leiab, et Neškovi äratundmine on läbi viidud vastavalt seadusele, kannatanu tundis kahtlustatava ära kindlalt ja tingimusteta. Kannatanu ütluste hindamisel kallaletungija kirjeldamisel kohus leiab, et kannatanu näitas tänavavalgustusele kohas, kus ta Neškoviga kohtus ja temal täiendava nägemise olemasolu prillidena, milliste kaudu ta nägi kallaletungija silmade värvi, mis pannakse kaitse poolt kahtluse alla. Mis puudutab kannatanul kaelas olnud kuldketti, kohus leiab, et kohtuliku uurimise käigus tunnistajad andsid erinevad ütlused ja kohus hindab neid ütlusi kas nende tunnistajate eksimusena või tõepäraste asjaolude tahtliku moonutamisega eesmärgil varjata kuritegu. Keegi tunnistajatest R, J, N ja S B-i läbi ei vaadanud, nende ütluste kohaselt oli eest lahti jope ja särgikaelus, seetõttu nad nägid kaelas kuldketti. Kuid B-i ütluste kohaselt tal oli seljas sviiter ja kiirabiautosse ronis ise. Tunnistaja N ütluste kohaselt ta mäletab hästi, et B-il oli 10 habe ja pikad juuksed, seega avastada kuldketti ilma isikliku läbivaatuseta oli võimatu. Ainukeseks isikuks, kes sai anda objektiivsed ütlused, kas B-il oli kaelas kuldkett kiirabiautos tema läbivaatamise ajal, olnuks arst K, kuid kohtuistungil see tunnistaja keeldus ütlustest seoses unustamisega, aga tema ütlusi eelmenetluses ja esimesel kohtuprotsessil kohus ei saanud avaldada olemasoleva kohtupraktika tõttu. Lähtuvalt sellest kohus võtab arvesse, et arstlike dokumentidega ei ole kinnitatud kuldkee olemasolu kaelas kannatanul B-il, kui ta toodi haiglasse. Samuti on kinnitatud kannatanul kuldketi puudumist haiglasse tunnistaja, meditsiinitöötaja NM ütlustega ja arstlike dokumentide kogumiga (SBi asjade vastuvõtmise aktiga, 1.kd, tl 215), ning kohus peab tõendatuks, et B-il haiglasse toomisel kuldketti kaelas ei olnud. Uurides tunnistajate ja süüdistatava Hvatovi ütlusi, ei ole tuvastatud Neškovi alibi, et ta ei olnud kuriteokohas ajal, mis on märgitud süüdistuses, kuna oli sel ajal Hvatovi korteris. Keegi tunnistajatest ei suutnud öelda, millal Neškov korterist lahkus, kuid tunnistaja K- märkis, et Neškov lahkus korterist temast varem, seejuures ei ole kohustuslik, et tunnistajad vaataksid kella ja fikseeriksid aja, et Neškov lahkus nimelt enne kella üht öösel. Eeltoodu alusel ja Sergei Neškovil alibi puudumise, samuti kohtu poolt uuritud dokumentaalsete tõendite - kannatanu B-i poolt Sergei Neškovi äratundmise protokolli, tema ütluste, antud kohtuistungil, sündmuskoha vaatlusprotokolli ja asitõendite- kuldketi, kannatanu kohtuarstliku ekspertiisiakti, tunnistajate V B-a, MGi, NM, Sergei Hvatovi, süüdistatava Anton Hvatovi, tunnistaja VVi ütluste kogumis on Sergei Neškovi süü B-ile noahaavade ja temalt kuldketi varguses kohtu arvates tõendatud. Tunnistajate K-i, R-i ütlustesse kohus suhtub kriitiliselt seoses nende sõprussuhetega süüdistatava Sergei Neškoviga. Neškovi teod on kvalifitseeritud
Kuriteorelv – nuga, millega löödi jõuga eluliselt tähtsasse organisse, annab tunnistust kannatanu tapmise tahtest, kelle surm ei saabunud tänu õigeaegsele arstiabile. Kohus leiab, et kuriteo motiiv on siin segamotiiv – vaen, mis tekkis kannatanu ja süüdistatava perekondade vahel, omakasu, seotud võõra vara äravõtmisega. Kohus leiab, et Neškovi teod on kvalifitseeritud
Süüdistatava Anton Hvatovi suhtes on kohtuliku uurimisega tuvastatud, et Hvatov ei teatanud ajavahemikul 2003.a detsembrist kuni 2005.a veebruarini riigiorganitele täpselt teadaolevast esimese astme kuriteost ja müünud G-ile Neškovi poolt B-ilt varastatud kuldketi, varjas seega kuriteoga saadud eset. Hvatov, saanud tõesed andmed toimepandud kuriteost Neškovilt endalt ja seejärel olid need kinnitatud tema tuttava R-i poolt, pani tahtlikult toime esimese astme kuriteo varjamise. Peale Hvatovi poolt oma süü tunnistamist on tema süü asjas kinnitatud tunnistaja G-i ütlustega, kes ostis Hvatovilt kuldketi, mis oli Neškovi poolt varastatud B-ilt, seejärel pantis selle pandimajja, mis kuulub tunnistajale Rile, kust see oli politsei poolt ära võetud. Faktiga, et tunnistaja, tema ema MH, avastas tema korteris kuldketi. See kett, nagu Neškov ka Hvatovile jutustas, oli kullast ja suur, just selline, milline kannatanult oligi varastatdu. Seejuures Hvatov tunnistab kuritegelikul teel saadud võõra vara saamist, hoidmist ja müüki ning see asjaolu nagu arvab Hvatovi kaitsja, annab aluse kvalifitseerida Hvatovi teod ümber
Kuid kohus leiab, et kvalifitseerida
järgi on võimalik vaid juhul, kui Hvatov ei oleks teadnud selle keti ilmumise asjaolusid tema korterisse, kuid ta teadis 11 täpselt, et see on asitõend raskes kuriteos ja kuldkett kuulub kannatanule hüüdnimega „habe“, kelle vanematel on Neškovi vanematega konfliktsed suhted, s.o konkreetsele isikule. Seetõttu kohus leiab, et Hvatovil ei olnud aluseid mitte uskuda Neškovi juttu toimepandud kuriteost SBi suhtes. Hvatov oli teadlik vähemalt minimaalselt B-ile kallaletungist ja talle noahaavade tekitamisest, kuna kee oli kannatanult varastatud vägivalda kasutades. Lähtudes eeltoodust kohus leiab, et Anton Hvatovi teod on kvalifitseeritud õigesti kui esimese astme kuriteo eelnevalt mittelubatud varjamine, s.o
lg 1 järgi.
alusel saab isikut õigusvastase teo eest karistada üksnes siis, kui ta on selle toimepanemises süüdi, kui ta on süüvõimeline ja puudub süüd välistav asjaolu.
Karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Vangistust võib mõista ainult siis, kui karistuse eesmärke ei ole võimalik saavutada kergema karistusega. Sergei Neškov oli kuriteo toimepanemise ajal ja käesoleval ajal süüdiv, on kriminaalvastutuse eas. Vastavalt
Lüües B-i noaga eluliselt tähtsatesse organitesse, jõuga ja relvaga, millega realiseeris oma tegusid, mis võisid viia B-i surmani. Saades aru, et surm võis saabuda või vähemalt pidas seda võimalikuks.
ja § 58 ettenähtud Sergei Neškovi süüd kergendavaid või raskendavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud. Sergei Neškov on võetud kriminaalvastutusele 08.03.1999.a KrK § 139 lg 2 p-de 1,3 järgi ja karistatud 6-kuulise vabadusekaotusega katseajaga 1 aasta. Katseaja kestel uusi seaduserikkumisi toime ei pannud, seetõttu kandis karistuse ära kohtuotsust täitmisele pööramata Enne antud kuriteo toimepanemist pani toime kaks väärtegu, s.h 2003.a detsembris avaliku korra rikkumise
Vallaine, elas peres koos vanematega, alalist töökohta ei omanud.
Võttes arvesse
lõikeid 1,2,6 ja kohtupraktikat, võib kohus süüteokatse, ettenähtud
järgi, kohaldada
lg 4 sätteid, s.o karistuse kergendamisel mõistetakse tähtajaline vangistus mitte alla kolme aasta. Kohus võtab arvesse ka eelmenetluse ja kohtumenetluse pikka aega, mis kestis 25.detsembrist 2003.a kuni 23.märtsini 2009.a. Kohtuotsuse tegemiseni esimese astme kohtus Sergei Neškov on vahi all alates 23.veebruarist 2005.a, s.o 4 aastat 1 kuu. Võttes arvesse Sergei Neškovi isikut ja materiaalse Seaduse võimalusi, kohus peab võimalikuks määrata karistuse alla alammäära, ettenähtud
Anton Hvatov on süüvõimeline, kohus ei tuvastanud selles asjas tema vastutust välistavaid asjaolusid. Vastavalt
Teadis, et paneb toime 1.astme kuriteo, saanuks sellest teatada, aga ei teinud seda. 12
järgi on Anton Hvatovi süüd kergendavaks asjaoluks puhtsüdamlik kahetsus.
järgi süüd raskendavaid asjaolusid Anton Hvarovi suhtes kohus ei tuvastanud.
lg 1 santsioon näeb karistuse ette rahalise karistusena või vangistusena tähtajaga kuni 3 aastat. Karistuse liigi ja suuruse määramisel kohus võtab arvesse, et Anton Hvatov pani toime 1.astme kuriteo varjamise sõbrasuhete motiivil Neškoviga. Ajavahemikul 2002.a-2005.a pani toime Liiklusseaduse järgi 9 väärtegu. Käesoleval ajal omab alalist tööd, olles FIE. Samal ajal ta ei teatanud eriti raskest kuriteost, mis võis anda süüdlasele võimaluse hoiduda vastutusest. Võttes arvesse antud asjaolusid, kohus peab võimalikuks määrata talle karistuse rahalise karistusena. Kannatanu B-i poolt materiaalseid nõudeid süüdistatavate esitatud ei ole, menetluskulud tuleb süüdistatavatelt välja mõista vastavalt eelmenetluses ja kohtumenetluses esitatud dokumentidele, samuti sundraha, mis kaasneb 1. ja 2.astme kuritegude toimepanemisele. Kohus teeb otsuse kohtu poolt tuvastatud asjaolude, tõendite ja karistuse määramise motiivide alusel ja juhindudes KrMS §-de 311-313 järgi. Kohtunik A.KOVALENKO Tõlk on hoiatatud vastutusest
ja
järgi
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.