Obsah (10)

§392§184§200§214§268§175§176§418§420§64

Ärakiri KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg 08.03.2010 Kohtla-Järve kohtumaja ja koht Kohtuasja number 1-06-14735 Kohtunik Anne PALMISTE Kohtuistungi sekretär Jane VÄLI Tõlk Leonora N

§392

lg.2 p.2 - §25 lg.2 järgi vangistus 5 aastat,

§184

lg.2 p.1, 2 - §25 lg.2 järgi vangistus 5 aastat,

§200

lg.2 p.7 järgi vangistus 5 aastat,

§214

lg.2 p.1, 4 järgi vangistus 5 aastat,

§268

-1 lg.2 p.1 järgi vangistus 2 aastat 6 kuud,

§175

lg.1 järgi vangistus 2 aastat 6 kuud,

§176

lg.2 p.1 järgi vangistus 2 aastat 6 kuud,

§418

lg.3 p.3 järgi vangistus 2 aastat 6 kuud,

§420

lg.1 järgi vangistus 1 aasta.

§64

alusel liideti karistused osaliselt ning lõplikuks karistuseks mõisteti Jevgeni Anissimovile vangistus 7 aastat 6 kuud alates 15.02.

1. Viru Vangla iseloomustusest nähtub, et kinnipeetavale on vangistuse ajal määratud 16 distsiplinaarkaristust. Kinnipeetav alustas Tartu Vanglas õpinguid 11-ndas klassis, mis aga katkesid, kuna kinnipeetav paigutati julgeolekukaalutlustel eraldatud lukustatud kambrisse ja Viru Vanglas osalemist sotsiaalprogrammis Agressiivsuse asendamise treening, mis aga peatus kinnipeetavast mitteolenevatel põhjustel. Vangistuse ajal suhtleb kinnipeetav oma sugulastega regulaarselt kirjavahetuse ja telefoni teel. Kinnipeetav ei varja, et tal on kriminaalse taustaga sõpru, s.h. kuriteokaaslased, kellega peab kirjavahetust. Kinnipeetav soovib omandada keskharidust ja elukutset. Vangistuses toetavad kinnipeetavat ema ja tuttavad. Võlgnevusi on kinnipeetaval 24 875,40 krooni, vabanemisfondis on 13 050 krooni. Kinnipeetav püüab suhtlemisel demonstreerida oma üleolekut, on käitunud agressiivselt, eesmärkide seadmisel on üldistav, konkreetsed tegevused puuduvad. Kinnipeetav on kriminaalkorras karistatud kolm korda, lisaks karistused väärtegude eest. Ametnikesse suhtub kinnipeetav negatiivselt, ei näe nendega koostööl mingit mõtet. Viru Vangla leiab, et arvestades kuriteo raskust, kinnipeetava käitumist vangistuses, tema seisukohti enda süü osas ja võimalust, et kinnipeetaval on säilinud suhted kuritegevust pooldavate isikutega, võib väita, et kinnipeetav ei ole mõistnud kuriteo ja tagajärgede mõju nii endale kui teistele ning vangistuse taasühiskonnastav eesmärk on täitmata. Viru Vangla ei toeta kinnipeetava vabastamist vangistusest tingimisi enne tähtaega. Kriminaalhooldaja oma kirjalikus arvamuses ei nõustu kinnipeetava vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamisega, kuna ta on korduvalt kriminaalkorras karistatud ning korduvalt viibinud vangistuses. Kinnipeetava poolt sooritatud kuritegude dünaamika on muutunud ohtlikumaks. Karistuse kandmise ajal on ta korduvalt distsiplinaarkorras karistatud, samuti on näidanud üles agressiooni vanglaametniku ja kaaskinnipeetavate suhtes. Distsiplinaarkaristused näitavad seda, et kinnipeetav ei soovi korrigeerida oma käitumist. Vaatamata sellele, et võimaliku vabanemise korral on kinnipeetaval olemas kindel elukoht, garanteeritud töökoht ja sugulaste toetus, on kriminaalhooldusametnik seisukohal, et kinnipeetava vabastamine ennetähtaegselt ei ole otstarbekas. Kinnipeetaval oli enne vanglasse sattumist kindel elukoht ja toetav lähivõrgustik, kuid sellest ei piisanud, et isik ei paneks toime uut kuritegu. Kriminaalhooldajal puudub veendumus, et kinnipeetav on koostööks valmis. Ametiisikutesse suhtub kinnipeetav negatiivselt, ei näe nendega koostöös mingit mõtet. Kuna kinnipeetav on korduvalt kriminaalkorras karistatud, siis saab järeldada, et ta ei ole eelnenud karistustest õppust võtnud ning sooritas uusi seaduserikkumisi. Arvestades varasemat kuritegelikku käitumist, on säilinud risk edaspidisteks seaduserikkumisteks. Vabanemise korral on kinnipeetaval olemas kindel elukoht, 2 garanteeritud töökoht, toetav sotsiaalne lähivõrgustik ja materiaalne toetus ema poolt. Kinnipeetava poolt uue kuriteo toimepanemise riskid on: kinnipeetaval puudub kindel eriala, tema tutvusringkonnas on isikuid, kellel on kriminaalne taust ja võimalik negatiivne mõju, alkoholi ja narkootikumide tarvitama hakkamine, varasemad karistused näitavad, et ta ei soovigi õiguskuulekalt toime tulla, agressiivne käitumine, negatiivne suhtumine ametiisikutesse. Maakohtu istung Kinnipeetav Jevgeni Anissimov taotles maakohtu istungil enda vabastamist vangistusest tingimisi enne tähtaega ja kinnitas, et on kriminaalhoolduse nõudeid valmis täitma. Prokuröri abi Ave Arnim leidis maakohtu istungil, et kinnipeetava vabastamine vangistusest tingimisi enne tähtaega käesoleval ajal on enneaegne. Kaitsja vandeadvokaat Sergei Politšev palus maakohtu istungil taotlus rahuldada. Maakohtu määruse põhjendused Maakohus, tutvunud asja materjalidega ja ära kuulanud menetlusosalised, leidis, et taotlus ei ole põhjendatud ja ei kuulu rahuldamisele. Vastavalt Karistusseadustiku §76 lg.3 katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Käesoleva asja materjalidest nähtub, et kinnipeetav on kriminaalkorras karistatud kolmel korral ja korduvalt viibinud ka vangistuses. Vangistuses olles on talle määratud 16 distsiplinaarkaristust, mis on seotud vanglaametnike seaduslike korralduste eiramise, nende ähvardamise, keelatud esemete hoidmise ja vangla vara rikkumisega. Eeltoodust nähtub, et kinnipeetav ei ole ilmselgelt isik, kes on orienteeritud õiguskuulekusele. Kehtestatud reegleid ja norme ei ole ta võimeline järgima isegi vangistuses olles. Oma varasematest karistustest ei ole kinnipeetav mingisuguseid järeldusi teinud ning kuritegusid sooritas ta ka välismaal elades. Seega on olemas oht, et välismaal elanuna võib ta vabanemise korral lahkuda Eestist. Maakohus peab küll siinkohal põhjendatuks kaitsja seletusi selles osas, et eelmisel korral oli kinnipeetav kriminaalhooldusel 15 aastat tagasi 15-aastasena, mistõttu tänaseks päevaks on kinnipeetava mõtlemine teistsugune, ja selles osas, et distsiplinaarkaristused vangistuses olid saadud ammu, kuid leiab, et antud asjaolud siiski iseloomustavad kinnipeetavat, kuigi vabastamata jätmine üksnes nendel alustel ei ole põhjendatud. Distsiplinaarkaristuste puudumist peale 2008.aastat saab seletada ka asjaoluga, et alates 14.11.2008 on kinnipeetaval olnud võimalus esitada taotlusi ennetähtaegseks vabanemiseks. 3 Käesoleval ajal kannab kinnipeetav karistust raskete esimese astme kuritegude eest. Arvestades kinnipeetava poolt toimepandud kuritegude kogust, nende iseloomu ja laadi, ei väärtusta kinnipeetav kaaskodanike elu, tervist ja vara. Kaitsja esitas maakohtu istungil kohtule tunnistuse ärakirja, millest nähtub, et kinnipeetav on perioodil 01.12.2009 – 25.02.2010 läbinud sotsiaalabiprogrammi Agressiivsuse asendamise treening. Siiski leiab maakohus, et käesolevaks ajaks on möödunud liiga vähe aega selleks, et otsustada selle üle, kas nimetatud sotsiaalabiprogrammi läbimine on tulnud kinnipeetavale kasuks ja kas edaspidiselt oskab ta oma agressiivsusega toime tulla. Nagu nähtub Viru Vangla iseloomustusest nähtub, et kinnipeetava suhtlusringkonna moodustavad kriminaalkorras karistatud sõbrad, kellega suhtlemist ja kirjavahetuse pidamist ta ei varja ning ei soovi lõpetada. See aga tähendab, et vabanemise korral satub ta samasse seltskonda, mis oli tal enne vangistust, mis kindlasti ei soodusta resotsialiseerumist. Kriminaalhooldusametnik ei toetanud kinnipeetava vabastamist vangistusest tingimisi enne tähtaega. Maakohtul ei ole alust mitte uskuda selles arvamuses väljendatut, et kinnipeetav ei sobi kriminaalhooldusele, kuna just kriminaalhooldusametnik on see isik, kes peab vangistusest tingimisi enne tähtaega vabanenud vangiga edaspidi tööle hakkama. Kinnipeetava karistusaja lõpuni, seega ka katseaja lõpuni, on jäänud veel väga pikk aeg – kuni 14.08.
2. Ka maakohtul puudub veendumus, et kinnipeetav suudab selle aja läbida nõuetekohaselt, seaduskuulekalt ja kõiki käitumiskontrolli nõudeid täites. Kriminaalhooldusametniku arvamusest ja Viru Vangla iseloomustusest nähtub, et kinnipeetav on agressiivne, k.a. ametnike suhtes, ametnikesse suhtub negatiivselt ja ei ole nendega koostööks valmis. Kuna kriminaalhooldus eeldab igal juhul koostööd mõlemalt osapoolelt, siis ühe poole eitava suhtumise ja mittekoostöövalmiduse tõttu ei ole kriminaalhoolduse teostamine võimalik. Kindla elukoha ja garanteeritud töökoha olemasolu loeb maakohus antud asjas positiivseks, kuid märgib, et nimetatud asjaolud olid kinnipeetaval olemas ka enne vangistusse sattumist. Seega ei hoia need asjaolud ära uute kuritegude toimepanemist kinnipeetava poolt, mistõttu vaid nendel alustel ei ole kinnipeetava vabastamine vangistusest tingimisi enne tähtaega samuti põhjendatud. Maakohus nõustub prokuröri abi seisukohaga, et kinnipeetava vabastamine käesoleval ajal on ennatlik. Kinnipeetaval on vangistuses edasi olles võimalus tõestada, et ta on oma suhtumist agressiivsusesse ja ametnikesse muutnud, teinud oma karistustest vastavad järeldused. Samuti on kinnipeetaval võimalus jätkata vangistuses olles hariduse omandamist ja omandada mõni elukutse, mis annaksid vabanemisel suuremad võimalused tööjõuturul. Ka vanglas töötamine oleks positiivne moment, kuna siis säiliks vabanemiseks tööharjumus. Ülaltoodu alusel jätab maakohus Jevgeni Anissimovi vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Maakohus lähtus määruse tegemisel eeltoodust ja juhindus Karistusseadustiku §76 ning Kriminaalmenetluse seadustiku §426, §383, §384 ja §
3. 4 Anne PALMISTE Kohtunik Ärakiri õige Nooremreferent Määrus jõustus Tartu Ringkonnakohtu määrusega 13.04.10 Nooremreferent Liivi Õun Liivi Õun 5