MS § 426, § 432 , § 383, § 384, määras: Jätta Juri Maksimov vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Viru Maakohtule 10 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada. Asjaolud Viru Vangla esitas 28.12.2009 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava Juri Maksimovi tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks. Juri Maksimov tunnistati süüdi Harju Maakohtu 14.09.2007 kohtuotsusega
lg 2 p 1,2 järgi ja karistuseks mõisteti 6 aastat vangistust.
lg 2 suurendati mõistetud karistust Tallinna Linnakohtu 29.06.2004 otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra (4 kuud) ning liitkaristuseks mõisteti 6 aastat 4 kuud vangistust.
lg 1 arvestati karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg kokku 2 päeva, ärakandmisele kuulus 6 aastat 3 kuud 28 päeva vangistust. Tallinna Ringkonnakohtu 21.01.2008 kohtuotsusega mõisteti Juri Maksimov õigeks
Juri Maksimovile mõisteti
lg 2 p 2 järgi karistuseks 5 aastat vangistust.
alusel vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamisele, kuna tal on kindel elukoht, töökoht ja toetav võrustik vabaduses. Negatiivne asjaolu on, et isik on korduvalt kriminaalkorras karistatud. Juri Maksimov taotleb kohtult tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamist. Tal on plaanid elada koos abikaasaga ja kasvatada ühist last. Töökoht ja seega ka sissetulek on talle tagatud, garantiikiri on olemas. Prokurör ei toeta isiku enne tähtaega vabastamist. Süüdimõistetul on elu- ja töökoht, vangistuses distsiplinaarkaristused puuduvad. Kõik see on positiivne. Kuid hinnata tuleb ka neid riske, mis tulenevad süüdimõistetu varasemat elukäigust ja tema poolt toime pandud kuritegude asjaoludest. Kohtuotsuse sisu analüüsides, võib järeldada, et isik paniraske rahvatervise vastu suunatud kuriteo toime katseajal, varem on ta ära kandnud pikaajalise 10-aastase vanglakaristuse. Ta on 4 korral karistatud väärteokorras NPAS rikkumise eest. Samas aga ei ole süüdimõistetu vanglas viibimise ajal ühtegi sotsiaaalabiprogrammi läbinud. Uue kuriteo toimepanemise riskid on antud süüdimõistetu puhul kõrged. Kohtu põhjendused Kohus, tutvunud esitatud materjalidega, ära kuulanud prokuröri ja süüdimõistetu arvamused, leiab, et Juri Maksimov tuleb jätta tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Kohtu hinnangul on kinnipeetava ennetähtaegne vangistusest vabastamine ebaotstarbekohane. 2
lg 3 alusel, katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus võtab taotluse läbivaatamisel arvesse kõik süüdimõistetu isikut iseloomustavad andmed - tema käitumise nii kuriteole eelnenud ajal, kuriteo toimepanemisele ajal ning sellele järgnenud perioodil. Süüdimõistetu on viis korda kriminaalkorras karistatud, nendest kolme karistusandmed on karistusregistri teatise kohaselt karistusregistrist kustutatud. Vanglakaristust kannab 3-ndat korda. Karistusregistri teatisest (isiklik toimik lk 6-11) on näha, et Juri Maksimov on varem ära kandnud pika 10-aastase vabadusekaotusliku karistuse. Uue, I astme narkokuriteo pani Juri Maksimov toime katseaja jooksul. Harju Maakohtu 14.09.2007 kohtuotsusest (isiklik toimik lk 7-14) on näha, et kinnipidamisel võeti temalt ära narkootilisi aineid- 3594,6 g GHB-d ja 96,23 g amfetamiini, mida võib lugeda suureks koguseks. Karistusregistri teatisest (lk 6-11) on näha, et süüdistatavat on väärteokorras 16 korral karistatud, nendest 4 korral Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete seaduse rikkumiste eest ja 13 korral Liiklusseaduse rikkumiste eest nii rahatrahvide kui ka arestiga. Eeltoodust nähtub, et mõistetud karistused Juri Maksimovi puhul ei ole täitnud eesmärki hoiduda uute kuritegude toimepanemisest ning mingeid järeldusi ta enda jaoks teinud ei ole. Samuti näitab see, et võimaluse tekkimisel eirab ta jätkuvalt kehtestatud reegleid ning ei ole usutav, et vabaduses hakkab ta elama õiguskuulekalt. Süüdimõistetu käitumine vanglas on olnud hea. Distsiplinaarkaristusi tema suhtes kohaldatud ei ole. Riigikohtu praktika kohaselt (lahend 3-1-1-91-06), vangistatu õiguspärane käitumine on vangistusest ennetähtaegse vabastamise oluliseks tingimuseks. Isik vangistuse jooksul ei ole töötanud ega osalenud üheski sotsiaalprogrammis. Viru Vanglas läbis eesti keele kursused. Isiku enne vangistusse sattumist ja vangistuses käitumise võrdlemine näitab, et vangistuses viibimine avaldab Juri Maksimovile enam parandusliku mõju kui varem mõistetud tingimuslik karistus. Isikul on isikuttõendavad dokumendid ID kaart kehtivusega 05.11.2013. Vabanedes on Juri Maksimovil kindel elukoht endise abikaasa, J M juures aadressil XXX. J M on nõus kinnipeetavat toetama nii moraalselt kui ka materiaalselt. J M omab alalist töökohta. Juri Maksimovil on vabanedes garanteeritud töökoht xxx poolt administraatorina (garantiikiri kohtu toimikus). Juri Maksimovi puhul võib narkootikumide tarvitamine suurendada uue kuriteo toimepanemise ohtu. Süüdimõistetu on varem määratud kriminaalhooldusele, kuid ta ei suutnud kinni pidada temale määratud kriminaalhoolduse tingimustest ja katseajal pani toime uue esimese astme narkokuriteo. Kohus leiab, et süüdimõistetu ei ole enda jaoks vastavaid järeldusi teinud ega paranemise teele asunud. Arvestades Juri Maksimovi poolt toimepandud kuritegude asjaolusid ja nende raskust, ei ole kohtu hinnangul süüdimõistetu enne tähtaegne vangistusest vabastamine õigustatud. Süüdimõistetu varasem kuritegelik käitumine kaalub üle tema võimalused vabaduses ( perekonna toetus, elu- ja töökoha omamine). Elukoha ja töökoha omamine ei takistanud tal raske esimese astme narkokuriteo toimepanemist ja seda katseajal. Juri Maksimovi puhul peab kohus eriti tähtsaks sõltlastele mõeldud sotsiaalabiprogrammides osalemist vangistuse ajal. Karistusaja lõpuni on ligi 11 kuud, mis on kohtu arvates piisavalt pikk aeg. Süüdimõistetu ennetähtaegne vabastamisel praegu oleks ühiskonna õiglustunne riivatud. Kohus rõhutab, et
lg 3 kohaselt ennetähtaegse vabastamise küsimuse lahendamisel eeskätt võetakse arvessse kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut ja tema varasemat elukäiku; süüdimõistetu võimalused vabaduses ( elukoht ja töökoht) on olulised momendid, kuid neil ei ole määratlevat 3
MS § 426, 432, jätab kohus süüdimõistetu Juri Maksimovi temale Harju Maakohtu 14.09.2007 kohtuotsusega mõistetud vangistuse kandmisest enne tähtaega vabastamata. Kohtunik Inna Kirsipuu 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.