← Eesti

1-07-501/19

KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg 25.02.2010 Kohtla-Järve kohtumaja ja koht Kohtuasja number 1-07-501 Kohtunik Anne PALMISTE Kohtuistungi sekretär Jane VÄLI Tõlk Olga NÕMMEMEES Prokurör Kristiina ERTE Kaitsja vandeadvokaat Anatoli JAROSLAVSKI Kohtuasi Viru Vangla materjalid Vjatšeslav ŠKINJOVI vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks Vjatšeslav ŠKINJOV sünd. 04.01.1972, isikukood 37201047013, kodakondsuseta, haridus 8 klassi, rahvuselt venelane, elukoht xxx, töökoht xxx, xxx Karistuse kandmise algus 08.12.2007 ja lõpp 08.12.2010 Jätta Vjatšeslav ŠKINJOV vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Kohtumäärusele on õigus esitada määruskaebus Viru Maakohtule 10 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Süüdimõistetu RESOLUTSIOON Asjaolud Viru Vangla esitas 02.02.2010 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava Vjatšeslav Škinjovi vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks. Vjatšeslav Škinjov on süüdi tunnistatud Narva Linnakohtu 15.03.2004 otsusega Kriminaalkoodeksi (KrK) §15 lg.2 - §107 lg.1 järgi ja karistatud vangistusega 3 aastat katseajaga 2 aastat. Narva Linnakohtu 03.05.2005 otsusega mõisteti Vjatšeslav Škinjov süüdi Karistusseadustiku (KarS) §424 järgi ja karistati rahalise karistusega summas 10 800 krooni. Narva Linnakohtu 27.12.2005 määrusega pöörati sama kohtu 15.03.2004 otsus täitmisele ja Viru Maakohtu 29.01.2008 määrusega asendati Narva Linnakohtu 03.05.2005 otsusega mõistetud rahaline karistus summas 10 800 krooni 1 vangistusega 1 kuu 10 päeva. Viru Maakohtu 19.02.2008 määrusega liideti mõlema otsuse alusel mõistetud vangistused ning liitkaristuseks mõisteti 3 aastat vangistust alates 08.12.

  1. Viru Vangla iseloomustusest nähtub, et kinnipeetavale on vangistuse ajal määratud 1 distsiplinaarkaristus. Kinnipeetav õpib vangistuses keevitaja erialal. Kinnipeetaval on võlanõudeid 741 997,23 krooni. Kinnipeetav ei ole varasemalt teadvustanud kuriteo toimepanemist soodustavaid tegureid, kuid vestluse põhjal usub endasse ja tema ootused on realistlikud. Vangla intsidentides osalemise põhjal on omanud keelatud esemeid. Vangistusele eelnenud perioodil oli kinnipeetav tagaotsitav. Kinnipeetava ema oli aastatel 2002 – 2003 kahel korral karistatud majandusalaste süütegude toimepanemise eest. Korduvad karistused näitavad kinnipeetava puhul seda, et ta kordas oma vigu ning ei võtnud kogemustest õppust. Kinnipeetav on küllaltki paindumatu. Kinnipeetav on kriminaalkorras karistatud viiendat korda varavastaste, isikuvastaste, liiklussüütegude ning avaliku korra ja ühiskondliku julgeoleku vastu suunatud kuritegude eest, kuritegude dünaamika on läinud raskemaks. Viru Vangla ei nõustu kinnipeetava vabastamisega vangistusest tingimisi enne tähtaega. Kriminaalhooldaja oma kirjalikus arvamuses ei nõustu kinnipeetava vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamisega, kuna leiab, et kinnipeetav ei ole teinud enda jaoks vastavaid järeldusi eelnevatest karistustest. Kinnipeetav on korduvalt rikkunud kriminaalhoolduse kontrollnõudeid ega ole astunud samme oma käitumise parandamiseks. Kriminaalhooldusametnik ei ole veendunud, et kinnipeetav suudab korralikult järgida kriminaalhoolduse reegleid. Positiivseks hindab kriminaalhooldusametnik selle, et vabaduses on kinnipeetaval toetav võrgustik, elu- ja töökoht. Samas tuleb arvestada, et kinnipeetaval on kasulik oma õpingud lõpetada, et olla tööjõuturul konkurentsivõimelisem. Kinnipeetaval on põhiharidus, ta on vabaabielus, kelle ülalpidamisel on 2 alaealist last. Kinnipeetaval on olemas kehtiv isikut tõendav dokument. Kriminaalkorras on kinnipeetavat karistatud korduvalt, vangistuses viibib teist korda. 2004 oli kinnipeetav karistatud tingimisi käitumiskontrollile allutamisega. Kinnipeetav rikkus korduvalt kriminaalhoolduse nõudeid. Vabanemise korral on kinnipeetaval olemas elukoht elukaaslase juures ja töökoht OÜ-s xxx. Kohtutäiturite registri andmetel on kinnipeetaval võlanõudeid kokku 741 997,23 krooni. Lähedastest on kinnipeetaval ema, vend, elukaaslane ja 2aastane tütar. Ema sõnade kohaselt on kinnipeetaval veel 15-aastane tütar, kes elab Londonis, kuid kellega on kinnipeetaval lähedased suhted säilinud. Lähedased suhtuvad kinnipeetava ennetähtaegsesse vabanemisse positiivselt ja on valmis teda moraalselt ning materiaalselt toetama. Ema sõnade kohaselt ei ole kinnipeetav agressiivne, elukaaslase sõnul on kinnipeetav viimasel ajal muutunud rahulikumaks, mõistlikumaks ja hakanud rohkem väärtustama perekonda ja peresuhteid. Ema ega elukaaslane ei osanud nimetada isikuid, kes võiksid kinnipeetavat mõjutada negatiivselt. Vestlusest elukaaslasega võib järeldada, et ta võib mõjutada kinnipeetava käitumist positiivselt. Elukoht, kuhu kinnipeetav soovib vabanemise korral elama asuda, on 2-toaline korter 3 km kaugusel linnast, mis kuulub elukaaslasele, mis on korralik, puhas ja renoveeritud ja mille eest võlgu ei ole. Töökoht on kinnipeetavale vastavalt garantiikirjale tagatud OÜ-s xxx xxx ametikohale miinimumpalgaga. Tööandjaga ei olnud kriminaalhooldusametnikul võimalik ühendust võtta ja esitatud andmeid kontrollida, kuna kolmel korral ei võtnud tööandja toru. Kinnipeetaval on olemas piisavalt töökogemusi, vanglas omandab ta keevitaja eriala. Kinnipeetaval on kehtiv isikut tõendav dokument. Nii ema kui elukaaslane on valmis kinnipeetavat materiaalselt toetama, ema teeb juhutöid, elukaaslane töötab ametlikult. Ema ega 2 elukaaslane ei kinnitanud, et kinnipeetaval on probleeme alkoholiga, kuid ema arvates võib kinnipeetav alkoholijoobes riskida. Kinnipeetava poolt uue kuriteo toimepanemise riskid on seotud sõltuvusprobleemidega (alkohol), elustiiliga (suhtlemine kriminaalkorras karistatud isikutega, riskiva elustiili säilitamine), mõtlemise ja käitumisega (oma tegevuse tagajärgede mittemõistmine), väärtushinnangute ja hoiakutega (varasemate kriminaalhoiakute säilitamine). Maakohtu istung Kinnipeetav Vjatšeslav Škinjov taotles maakohtu istungil enda vabastamist vangistusest tingimisi enne tähtaega ja kinnitas, et küllalt juba vangistuses viibinud. Prokuröri abi Kristiina Erte kinnipeetava vangistusest vabastamist tingimisi enne tähtaega ei toetanud. Kaitsja vandeadvokaat Anatoli Jaroslavski palus maakohtu istungil taotlus rahuldada, kuna leidis, et kinnipeetav on enda jaoks järeldused teinud. Maakohtu määruse põhjendused Maakohus, tutvunud asja materjalidega ja ära kuulanud menetlusosalised, leidis, et taotlus ei ole põhjendatud ja rahuldamisele ei kuulu. Vastavalt Karistusseadustiku §76 lg.3 katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Käesoleva asja materjalidest nähtub, et kinnipeetav on kriminaalkorras karistatud viis korda, kuriteod on muutunud raskemaks. Vangistuses on kinnipeetavale määratud 1 distsiplinaarkaristus, mis on käesoleval ajal kehtiv. Eeltoodu alusel leiab maakohus, et kinnipeetava puhul ei ole ilmselgelt tegemist õiguskuulekusele orienteeritud isikuga. Eelnevatest karistustest ei ole kinnipeetav teinud enda jaoks mingeid järeldusi ja isegi vangistuses olles ei ole ta suutnud ühiskonnas kehtestatud reegleid järgida. Karistusregistri väljavõttest ja kohtuotsuse ärakirjast nähtub, et kinnipeetavat karistati 2004.aastal vangistusega 3 aastat katseajaga 2 aastat. Seega oli kinnipeetavale antud võimalus tõestada, et ta on vaatamata süüdimõistmisele edaspidi võimeline elama seaduskuulekalt, täites kõiki kriminaalhoolduse nõudeid ja käitumiskontrolli tingimusi. Nimetatud katseaga kinnipeetav nõuetekohaselt ei läbinud, vaid pani katseajal toime uue kuriteo. Maakohus peab vajalikuks märkida ka, et lisaks karistuse täitmisele pööramisele, karistuse asendamisele ja karistuste liitmisele oli kinnipeetav enne karistuse kandmisele asumist tagaotsitav. Eeltoodu alusel kannab kinnipeetav karistust, mis tingimuslikuna ja hiljem pööratud täitmisele. esialgu oli talle määratud 3 Maakohus nõustub siinkohal prokuröri abi seisukohaga, et puuduvad igasugused põhjendused ja alused vabastada kinnipeetav uuesti ja teistkordselt sama karistuse kandmisest. Käesoleva asja materjalidest ja kinnipeetava seletustest maakohtu istungil nähtub, et antud ajaks on ta lõpetanud keevitaja ameti teoreetilise kursuse ja läbib praktikat, mille lõppedes omistatakse talle ametlikult keevitaja elukutse. Kuna asja materjalidest nähtub, et kinnipeetaval on väga suured võlgnevused (üle 740 000 krooni) ja üleval pidada 2 alaealist tütart, on põhjendatud kriminaalhooldusametniku soovitus lõpetada õpingud vangistuses. Ametliku elukutse omamine võimaldab kindlasti paremini konkureerida tööjõuturul vabaduses. See omakorda kindlustab paremad väljavaated materiaalse olukorra aspektist. Kinnipeetava seletusi maakohtu istungil oma õpingute jätkamise võimalikkuse kohta vabaduses ei pea maakohus tulenevalt kinnipeetava minevikust veenvateks. Asjaolusid, et kinnipeetaval on vabanemise korral olemas kindel elukoht elukaaslase juures, viimase toetus ja garanteeritud töökoht, peab maakohus positiivseteks, kuid leiab, et nendel põhjustel ei ole kinnipeetava vabastamine vangistusest tingimisi enne tähtaega võimalik. Käesolevas kohtumääruses ülevalpool toodud asjaolud kaaluvad eelnimetatud positiivsed asjaolud üles. Eeltoodu alusel leiab maakohus, et kinnipeetava vabastamine vangistusest tingimisi enne tähtaega käesoleval ajal ei ole põhjendatud. Maakohus lähtus määruse tegemisel eeltoodust ja juhindus Karistusseadustiku §76 ning Kriminaalmenetluse seadustiku §426, §383, §384 ja §
  2. Anne PALMISTE Kohtunik 4

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.