Ärakiri KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg 25.02.2010 Kohtla-Järve kohtumaja ja koht Kohtuasja number 1-10-1671 Kohtunik Anne PALMISTE Kohtuistungi sekretär Jane VÄLI Prokurör Kristiina ERTE Kaitsja vandeadvokaat Anatoli JAROSLAVSKI Kohtuasi Süüdimõistetu RESOLUTSIOON Viru Vangla materjalid Mart METSJÕE elektroonilise valve kohaldamisega vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks Mart METSJÕE sünd. 07.02.1969, isikukood 36902075216, Eesti Vabariigi kodanik, keskharidus, rahvuselt eestlane, elukoht xxx Karistuse kandmise algus 09.02.2009 ja lõpp 08.02.2012 Jätta Mart METSJÕE elektroonilise valve kohaldamisega vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Kohtumäärusele on õigus esitada määruskaebus Viru Maakohtule 10 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Asjaolud Viru Vangla esitas 09.02.2010 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava Mart Metsjõe elektroonilise valve kohaldamisega vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks. Mart Metsjõe on süüdi tunnistatud Lääne-Viru Maakohtu 14.12.2000 otsusega Kriminaalkoodeksi (KrK) §139 lg.3 p.1 järgi ja karistatud vabadusekaotusega 3 aastat. Mart Metsjõe peeti kinni Suurbritannias 09.02.2009 ja karistuse kandmise algus on seega 09.02.
- 1 Viru Vangla iseloomustusest nähtub, et kinnipeetavale ei ole vangistuse ajal määratud distsiplinaarkaristusi. Kinnipeetav läbis vanglas Paarisuhete hoidmise ja taastamise programmi ja töötab vangla pesumajas. Kinnipeetaval on võlgu 80 000 krooni ulatuses, teda toetab vangistuses abikaasa ja sissetulekut saab kinnipeetav ka oma firma tuludest ning renditulust. Suhted lähedastega on head. Abikaasa on käinud 3 korda pikaajalisel kokkusaamisel, sugulased ja tuttavad on käinud korduvalt lühiajalistel kokkusaamistel. Kinnipeetava suhtlusringkonda kuuluvad isikud on seaduskuulekad. Kinnipeetav on iseseisev ja seltskondlik, oskab oma tegevusi planeerida ja püstitatud eesmärke saavutada, mõtleb oma otsused läbi, arvestab mõningate tagajärgedega. Kinnipeetav ei samasta end kriminaalse subkultuuriga, vaenulikke hoiakuid ei väljenda. Kriminaalkorras karistatud kolmandat korda, vangistuses viibib esimest korda, kriminaalhooldusega nõustub ja on koostööks valmis. Viru Vangla ei toeta kinnipeetava vabastamist vangistusest tingimisi enne tähtaega. Kriminaalhooldaja oma kirjalikus arvamuses ei nõustu kinnipeetava elektroonilise valve kohaldamisega vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamisega, kuna kinnipeetava poolt uue kuriteo toimepanemise riskid esinevad käitumises, väärtushinnangutes ja hoiakutes, mistõttu puudub kriminaalhooldusametnikul veendumus, et vabaduses hoidub ta uute seadusvastaste tegude toimepanemisest ja täidab kohusetundlikult kriminaalhoolduse nõudeid. Peale selle pole kriminaalhooldusametnikul teavet elatusallika olemasolust vabaduses kuni esimese töötasu saamiseni. Kriminaalhooldusametnik teeb ettepaneku vangistuse ajal viia kinnipeetavaga läbi individuaal- ja/või grupitöö, mille käigus käsitletakse teemasid käitumisest, väärtushinnangutest ja hoiakutest selleks, et vähendada nendes valdkondades uue kuriteo riske. Kinnipeetaval on keskharidus, kuid eriala puudub. Enne vangistust elas koos perega xxxs, kus oli ehitusfirma omanik ja direktor. Vabanemisjärgselt on kinnipeetavale töö garanteeritud. Kinnipeetaval on olemas kehtivad isikut tõendavad dokumendid. Elukoht, kuhu kinnipeetav soovib peale vabanemist elama asuda, on kriminaalhooldusametniku poolt kontrollitud. Kinnipeetava suhted pereliikmetega on üksteist toetavad, pereliikmetega suhtleb kinnipeetav telefoni teel. Kinnipeetava abikaasa koos alaealiste lastega elab xxx ja töötab seal ametlikult. Kriminaalhooldusametnik on seisukohal, et kinnipeetav on vanglas andnud oma suhtlusringi ja manipuleeriva käitumise kohta eksitavat teavet. Kinnipeetava registriandmed sisaldavad teavet kinnipeetava suhtlusringkonda kuuluva 11 isiku kohta, kellest enam kui pooled on toime pannud väärtegusid ja osadel on ka kriminaalne taust. Kinnipeetava manipuleerivat käitumist ilmestab selgelt varasem kuritegu, kuna omakasupüüdlikku hüvet püüti saavutada võltsimise tulemusena. Rahvastikuregistri andmetel on kinnipeetava alaline elukoht välisriigis. Juhul, kui ta vabaneb vangistusest tingimisi enne tähtaega, on tema elukohaks xxx Elamu oli varasemal ajal jaotatud korteriteks. Kodukülastuse ajal selgus, et kinnipeetava abikaasa ema Nxxx Jxxx erastas kõik majas olnud korterid ja väitis, et nüüd omaette jagatuna kortereid majas enam ei ole. Seejärel ta muutis oma ütlusi ja kinnitas, et maja on ikkagi jagatud korteriteks ja juhul, kui kinnipeetav vabaneb vanglast enne tähtaega, asub ta elama abikaasa emaga samasse korterisse, kus talle jääb kasutada üks tuba. Samas korteris elab ka abikaasa ema poeg ajal, mil ta on xxxt kodus, s.o. 1 nädala vältel kuus. Järgmistes vestlustes kinnitas abikaasa ema, et esialgu erastas tema kogu maja, kuid hiljem kinkis pool maja endisele abikaasale. Samuti väitis ta, et tegemist on peremajaga, mis ei ole korteriteks jagatud. Kodukülastuse ajal selgus, et nimetatud majas elavad Axxx, Txxx, Nxx ja Exxx xxx samuti Dxxx Kxxx ja Txxx Lxxx, kes kõik peavad andma kirjaliku nõusoleku 2 elektroonilise valve seadme paigaldamiseks. Käesoleval ajal on kirjalik nõusolek olemas ainult Nxxx ja Txxx Jxxx, teistelt mitte. Kinnipeetavale garanteerib ehitustöölise ametikoha xxx asuv xxx. Kinnipeetavaga sõlmitakse kirjalik tööleping katseajaga 1 kuu ja sel perioodil makstakse talle minimaalpalka. Juhul, kui kinnipeetava tööoskused ja ülevalpidamine tööandjat rahuldab, ollakse nõus pikendama lepingut ja tõstma palka. Kinnipeetava vabastamise korral garanteerib talle ülevalpidamise abikaasa ema sõnade kohaselt Suurbritannias elav ja töötav abikaasa. Abikaasa ema sõnul ei ole temal võimalik väimeest üleval pidada, kuna ta on töötu. Kriminaalhooldusametnikul puudub teave selle kohta, mil viisil on tagatud kinnipeetava toimetulek ennetähtaegse vabanemise korral. Kinnipeetava registriandmetes on viited tema tasumata rahalistele nõuetele. Kinnipeetava käitumist vabaduses mõjutavad veel järgmised asjaolud: - hea eneseväljendusoskus, vaimse seisundi probleeme ei ole esinenud, enesehinnang on adekvaatne, on diagnoositud krooniline haigus, mis nõuab eritingimusi või erikohtlemist - vestlusest tööandjaga selgus, et tema kinnipeetavat isiklikult ei tunne ja on nõus teda tööle võtma vaid tuttava Nxxx Jxxx palvel. Turvakodus alustatakse juurdeehitust, kuid millal, ei ole veel teada, rahastaja poolt on vaid kehtestatud tingimus, et teises kvartalis - kinnipeetav kordab vigu, sest ei suuda varasematest karistusest teha õigeid järeldusi. Viimase kuriteo puhul on tekitatud suuremat kahju ja saadud suuremat ebaseaduslikku tulu, võrreldes varasemate vargustega - riskihindamise andmetel nõustub kinnipeetav käitumiskontrolliga ja on nõus koostööks, kuid kriminaalhooldusametnik on seisukohal, et see ei pruugi olla tõsiseltvõetav, kuna eelnevalt on kinnipeetava puhul tegemist olnud võltsimise ja manipuleeriva käitumisega. Väidetavalt on kinnipeetav motiveeritud loobuma kuritegelikust käitumisest, kuid puudub teave, mis on muutumise motivaatoriks - kuna kinnipeetava pere elab välismaal ning ka kinnipeetava alaline elukoht ja ehitusfirma asuvad Suurbritannias, on olemas oht, et ta võib Eestist omavoliliselt lahkuda. Maakohtu istung Kinnipeetav Mart Metsjõe taotles maakohtu istungil enda vabastamist vangistusest ja kinnitas, et kriminaalhooldusametniku poolt on õigesti nimetatud isikud, kes elavad majas, kuhu ta soovib vabanemise korral elama asuda. Samas ei ela mõni isik seal majas tegelikult juba ammu. Prokuröri abi Kristiina Erte ei toetanud kinnipeetava vabastamist vangistusest tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve kohaldamisega seoses probleemidega elukohaga. Kaitsja vandeadvokaat Anatoli Jaroslavski leidis maakohtu istungil, et formaalsed alused on vabastamiseks olemas, pööras tähelepanu asjaolule, et kinnipeetav käesoleval ajal töötab ja palus taotlus rahuldada. Maakohtu määruse põhjendused 3 Maakohus, tutvunud asja materjalidega ja ära kuulanud menetlusosalised, leidis, et taotlus rahuldamisele ei kuulu. Vastavalt justiitsministri 22.02.2007 määrusega nr.15 kinnitatud Elektroonilise valve täitmise ja järelevalve kord (edaspidi tekstis Kord) §4 lg.1 on kriminaalhooldusametnik kohustatud arvamuse koostamise käigus kontrollima süüdimõistetu vabanemisjärgset elukohta, et selgitada välja, kas elukoht sobib elektroonilise valve kohaldamiseks. Käesolevas asjas on kinnipeetav omakäeliselt märkinud taotluses, et tema elukoht peale vabanemist on xxx. Kriminaalhooldusametniku kirjalikust arvamusest nähtub, et ta on teinud kodukülastuse nimetatud aadressile. Nimetatud arvamusest nähtub ka, et elamispind vastab Korra §4 lg.2 p.1-4, s.t. elektroonilise valve seadme paigaldamiseks on nõuded täidetud. Vastavalt Korra §4 lg.2 p.5 peavad süüdimõistetuga koos elavad täisealised isikud olema nõus elektroonilise valve seadmete paigaldamisega oma elukohta ja andma selle kohta allkirja. Käesoleva asja materjalidest nähtub, et aadressil xxx elavad järgmised täisealised isikud: Axxx, Txxx, Nxxx ja Exxx Jxxx, Dxxxi Kxxx ja Txxx Lxxx. Käesolevaks ajaks on oma kirjaliku nõusoleku süüdimõistetu elama asumiseks samale aadressile andnud ainult Nxxx ja Txxx Jxxx. Maakohus nõustub põhjendustega, et kuna osad isikud reaalselt ei ela antud aadressil, on raskendatud nende nõusoleku saamine, kuid leiab, et justiitsministri määrus on kõigile kohustuslik ja seda tuleb kohaldada kõigile ühetaoliselt. Eeltoodu alusel ei ole Korra §4 sätestatud tingimused täidetud, mis välistab kinnipeetava vabastamise vangistusest tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve kohaldamisega. Vastavalt Karistusseadustiku §76 lg.3 katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kuigi käesolevas asjas tuleb kinnipeetava taotlus ennetähtaegseks vabastamiseks jätta rahuldamata käesolevas määruses ülaltoodud põhjendustel, peab maakohus vajalikuks märkida ka järgnevat. Käesoleva asja materjalidest nähtub, et kinnipeetav on kriminaalkorras karistatud kolmandat korda. Kuigi vangistuses viibib kinnipeetav esimest korda, nähtub sellest, et varasematest karistustest ei ole kinnipeetav enda jaoks mingeid järeldusi teinud. Vabanemise korral on kinnipeetav nimetanud oma töökohaks xxxx. Nagu nähtub kriminaalhooldaja kirjalikust arvamusest, on ta tööandjaga vestelnud ja sellest nähtub, et esmase töölepingu kinnipeetavaga on tööandja nõus sõlmima vaid katseajaga 1 4 kuu. Alles tööoskuste ja kinnipeetava ülevalpidamise hindamisel võidakse töölepingut pikendama. Samuti nähtub vestlusest tööandjaga, et reaalselt on antud kohas tööd juhul, kui alustatakse juurdeehitust, kuid selle algus ei ole teada. Maakohus leiab, et seega ei ole kinnipeetava poolt töökoha saamine kindel ning samuti ei ole täpsemalt teada, millal ta selle töökoha saab. Kinnipeetav kinnitas maakohtu istungil, et vabanemise korral kindlustab talle majandusliku toimetuleku tema abikaasa, kes elab Suurbritannias. Maakohus leiab, et kinnipeetava selline väide on paljasõnaline. Andmed kinnipeetava toimetuleku kohta kuni ametliku töötasu saamiseni puuduvad ka kriminaalhooldusametnikul. Vastupidi, abikaasa ema kinnitas, et temal ei ole tütre meest üleval pidada võimalik, kuna ta on töötu. Lisaks eeltoodule peab maakohus tähelepanu väärivaks kriminaalhooldusametniku kirjalikus arvamuses märgitut, et kuna kinnipeetava perekond elab xxx kinnipeetava enda alaline elukoht on seal ja kinnipeetava ehitusfirma on seal, on olemas reaalne oht selleks, et kinnipeetav lahkub omavoliliselt Eesti Vabariigist. Siinkohal arvestab maakohus ka asjaolu, et perioodil 1999 – 2009 oli kinnipeetav tagaotsitav, kuna ei ilmunud asja arutamisele Lääne-Viru Maakohtus. Maakohus lähtus määruse tegemisel eeltoodust ja juhindus Karistusseadustiku §76 ning Kriminaalmenetluse seadustiku §426, §383, §384 ja §
- Anne PALMISTE Kohtunik Ärakiri õige Nooremreferent Määrus jõustus Tartu Ringkonnakohtu määrusega 29.03.10 Nooremreferent Liivi Õun Liivi Õun 5