22

Ärakiri KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg 15.02.2010 Kohtla-Järve kohtumaja ja koht Kohtuasja number 1-08-10823 Kohtunik Anne PALMISTE Kohtuistungi sekretär Jane VÄLI Tõlk Olga NÕMMEMEES Prokurör Kristiina ERTE Kaitsja vandeadvokaat Leanika TAMM Kohtuasi Viru Vangla materjalid Dmitri KROŠTŠENKO vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks Dmitri KROŠTŠENKO sünd. 04.04.1988, isikukood 38804042215, kodakondsuseta, haridus 9 klassi, rahvuselt venelane, elukoht xxx Karistuse kandmise algus 12.10.2005 ja lõpp 04.03.2012 Jätta Dmitri KROŠTŠENKO vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Rahuldada vandeadvokaat Leanika TAMME taotlus ja määrata tema poolt Dmitri KROŠTŠENKOLE osutatud õigusabi tasu suuruseks 372 (kolmsada seitsekümmend kaks) krooni (s.h. kaitsjatasu 250 krooni, sõidukulu 60 krooni, käibemaks 62 krooni). Välja mõista Dmitri KROŠTŠENKOLT kaitsjale (vandeadvokaat Leanika TAMM) kohtulikus menetluses makstud tasu eest 372 (kolmsada seitsekümmend kaks) krooni riigituludesse. Kohtumäärusele on õigus esitada määruskaebus Viru Maakohtule 10 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Süüdimõistetu RESOLUTSIOON Asjaolud 1 Viru Vangla esitas 17.11.2009 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava Dmitri Kroštšenko vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks. Dmitri Kroštšenko on süüdi tunnistatud Narva Linnakohtu 12.10.2005 otsusega Karistusseadustiku (KarS) §200 lg.2 p.4, 7, 8 ja §199 lg.2 p.4, 5, 7 järgi ning karistatud KarS §64 lg.1, §65 lg.2 ja §68 lg.1 kohaldamisega vangistusega 6 aastat 4 kuud 22 päeva alates 12.10.

1. Viru Vangla iseloomustusest nähtub, et kinnipeetavale on vangistuse ajal määratud 13 distsiplinaarkaristust. Kinnipeetav ei ole osalenud sotsiaalprogrammides, kuid on avaldanud soovi neis osalemiseks. Viljandi Vanglas osales kinnipeetav projektis, kus omandas kognitiivseid oskusi ja läbis sotsiaalprogrammi EQUIP. Kinnipeetavat on kriminaalkorras karistatud kaks korda. Ta on eelnenud tingimisi ennetähtaegse vanglast vabanemise järel korduvalt rikkunud kontrollnõudeid ja kohustusi, hoidunud kõrvale kriminaalhooldusest ja sooritanud katseajal uue kuriteo. Kinnipeetav on tasakaalukas ja emotsionaalselt toimetulev, tema sotsiaalsed oskused on eakohased. Üldiselt toetab kinnipeetav ühiskonna väärtushinnanguid, suhtumine ametnikesse on muutunud positiivsemaks, väärtustab lähisuhteid, kriminaalhooldusesse suhtub positiivselt. Viru Vangla ei toeta kinnipeetava ennetähtaegset vabastamist. Arvestades asjaolu, et karistus lõpeb 04.03.2012, on kinnipeetaval võimalus läbida vajalikud sotsiaalprogrammid, mis võivad positiivselt mõjutada tema edaspidist toimetulekut. Kriminaalhooldaja oma kirjalikus arvamuses ei nõustu kinnipeetava vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamisega, kuna isik ei ole eelnevast tingimisi ennetähtaegsest vanglast vabastamisest enda jaoks õigeid järeldusi teinud ning tema poolt toimepandud kuriteod on aja jooksul muutunud raskemaks. Kinnipeetava vanemad elavad 3-toalises korteris. Kuigi kriminaalhooldusametnik ei saanud elamispinda kontrollida, kuna kinnipeetava vanemad olid tööl, on ta selles korteris viibinud varasemalt. Samal aadressil on registreeritud ka kinnipeetava isa töökoht. Kinnipeetava mõlemad vanemad töötavad ametlikult, perel on võetud pangalaen. Kinnipeetavale on lubatud ametlik tööle vormistus autolukksepa õpilasena oma isa töökohas xxx. Täitise andmetel on kinnipeetava osas 34 täitemenetlust. Toetudes kriminaalhooldusametniku isiklikule vahetule ametialasele kogemusele selle kinnipeetavaga, kriminaalhooldusametnik ainult kinnitab juba olemasolevaid andmeid: noorukieast väljakujunenud kriminaalne mõtteviis, varasem totaalne valelikkus, enamasti kriminaalsesse riskigruppi kuuluv tutvusringkond, perekonna varasem madal autoriteet ning sellest tulenev nõrk mõju nooruki mõtteviisi ja käitumise muutumisele. Kriminaalhooldusametnik on arvamusel, et uue kuriteo ja õiguserikkumiste toimepanemise risk on suur, sest kinnipeetav on kahel korral kriminaalkorras karistatud isik, kes on määratud karistusi kandnud vanglas ning kes ei ole oma senist kriminaalset käitumist muutnud ning kinnipeetav on eelnenud tingimisi ennetähtaegse vanglast vabanemise järel korduvalt rikkunud kontrollnõudeid ja kohustusi, hoidunud kõrvale kriminaalhooldusest ning sooritanud katseajal uue kuriteo. Maakohtu istung 2 Kinnipeetav Dmitri Kroštšenko taotles vangistusest tingimisi enne tähtaega. maakohtu istungil enda vabastamist Prokuröri abi Kristiina Erte kinnipeetava vabastamist vangistusest tingimisi enne tähtaega maakohtu istungil ei toetanud. Kaitsja vandeadvokaat Leanika Tamm palus maakohtu istungil taotlus rahuldada. Maakohtu määruse põhjendused Maakohus, tutvunud asja materjalidega ja ära kuulanud menetlusosalised, leidis, et Dmitri Kroštšenko taotlus ei ole põhjendatud ja rahuldamisele ei kuulu. Vastavalt Karistusseadustiku §76 lg.3 katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Käesoleva asja materjalidest nähtub, et kinnipeetav on kriminaalkorras karistatud kaks korda, reaalset vangistust kannab samuti teist korda. Karistusregistri väljavõttest nähtub, et Tartu Maakohtu 28.08.2003 otsusega karistati kinnipeetavat vangistusega 6 aastat, millest kuulus koheselt ärakandmisele 1 aasta 6 kuud ning ülejäänud 4 aastat 6 kuud jäeti täitmisele pööramata 2-aastase katseajaga. Nimetatud katseajal pani kinnipeetav toime uued kuriteod. Narva Linnakohtu otsusest nähtub, et tegemist oli 7 röövimise episoodi ja 2 varguse episoodiga. Viru Vangla iseloomustuse kohaselt on kinnipeetavale vangistuses määratud 13 distsiplinaarkaristust. Maakohus leiab, et eeltoodu alusel ei ole kinnipeetav ilmselgelt õiguskuulekusele orienteeritud isik. Ühiskonna poolt kehtestatud reegleid ei suuda kinnipeetav täita isegi vangistuses olles. Kinnipeetava karistusaeg lõpeb 04.03.2012, maakohtul puudub veendumus, et ta on niivõrd pika katseaja võimeline edaspidi läbima ilma probleemideta. Kinnipeetava seletused selle kohta, et ta soovib vabanemise korral elada ja suhelda vaid oma vanemate ja õega, on positiivne, kuid maakohus peab siinkohal vajalikuks märkida, et vastavalt kinnipeetava enda seletustele maakohtu istungil elas ta ka eelmiste kuritegude toimepanemise ajal ja katseajal koos samade vanematega samal elamispinnal. Seega ei suuda need asjaolud hoida ära kinnipeetavat uusi kuritegusid toime panemast ja kinnipeetava sellekohane väide ei ole maakohtu jaoks veenev. Kindla elukoha ja isa poolt lubatava töökoha olemasolu loeb maakohus antud asjas positiivseks, kuid leiab, et vaid need asjaolud ei anna alust kinnipeetava vabastamiseks vangistusest tingimisi enne tähtaega. Maakohus leiab, et käesolevas määruses eelpoolnimetatud asjaolud kaaluvad elu- ja töökoha olemasolu üles. 3 Ülaltoodu alusel leiab maakohus, et kinnipeetava vabastamine vangistusest tingimisi enne tähtaega käesoleval ajal on ennatlik, ei ole põhjendatud ega seadusekohane. Vastavalt kinnipeetava taotlusele oli maakohtu istungile kutsutud kaitsja vandeadvokaat Leanika Tamm, kelle poolt osutatud õigusabi eest tasu summas 372 krooni tuleb kinnipeetavalt välja mõista. Maakohus lähtus määruse tegemisel eeltoodust ja juhindus Karistusseadustiku §76 ning Kriminaalmenetluse seadustiku §426, §383, §384 ja §
2. Anne PALMISTE Kohtunik Ärakiri õige Nooremreferent Liivi Õun Määrus jõustus 23.03.10 Nooremreferent Liivi Õun 4