← Eesti

1-09-15886/9

Obsah (4)§ 238§ 180§ 179§ 175

Kriminaalasi nr.1-09-15886 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Viru Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 22.jaanuaril 2010.a. Kohtla-Järve kohtumajas Kriminaalasja number 1-09-15886 Kohtukoosseis K

§ 238

lg 2 vähendada Juri Baškirovile mõistetud karistust ühe kolmandiku võrra mõistes karistuseks kaks kuud vangistust. Vastavalt KarS § 65 lg 2 liita mõistetud karistusele Viru Maakohtu 28.04.2009.a. kohtuotsusega mõistetud ( üks aasta üheksa kuud ja 23 päeva)ja ärakandmata karistuse osa s.o 5 kuud ja 19 päeva vangistust, mõistes ärakandmisele 7(seitse) kuud ja 19 päeva vangistust. Karistuse kandmise algus

  1. jaanuar
  2. Viru Maakohtu 28.04.2009 kohtuotsusega (viide Viru Maakohtu 22.09.2008 kohtuotsusele) mõistetud rahaline karistus 3850 krooni pööratud täitmisele iseseisvalt. 1 xxx- tsiviilhagi 16 410, 20 krooni-jätta läbi vaatamata käesoleva kriminaalasja raames ja lahendamiseks tsiviilkohtupidamise korras, kuna kriminaaltoimikus puuduvad täielikult (esitatud üksnes ülevärvitud ruutmeetrite pindala ja maksumus) tsiviilhagi suurust s.t varalise kahju suurust põhjendavad tõendid s.o raamatupidamise tõendid: põletatud ja rikutud vara maksumust tõendavad dokumendid (nari taastamine, madrats, laelamp), remondiks kasutatud materjalide ( värvid jm. maalritarbed, tööjõu jne – maksumus. Esitatud üksnes eelkalkulatsioon) Välja mõista Juri Baškirovilt riigituludesse kriminaalmenetluse kulud: - 6525 krooni sundraha;1620-(840+780) krooni kaitsjatasu; - 7 krooni toimiku paljundamise kulu. Juri Baškirovil tasuda sundraha ja kriminaalmenetluse kulud (sundraha, kaitsjatasu, toimiku paljundamise tasu,) 30 päeva jooksul alates käesoleva kohtuotsuse jõustumisest Rahandusministeeriumi arveldusarvele SEB pangas nr 10220034800017 või Swedbank nr.
  3. Maksekorraldusele märkida viitenumber 2800049900, ning selgitus „Juri Baškirovil 1-09-15886 sundraha, kriminaalmenetluse kulud“. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile Täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Kohtuotsuse peale on menetlusosalistel õigus esitada apellatsioon Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatatakse Viru Maakohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul, alates kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisest. Apellatsioon esitatakse Viru Maakohtule kirjalikult viieteistkümne päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega. Kohtuotsusega on võimalik kohtus tutvuda 12.veebruaril 2010 Kohtla-Järve kohtumaja kantseleis. Süüdistuse sisu: Juri Baškirov on kohtu alla antud süüdistatuna selles, et tema 09.06.2009 kell 00:45 Jõhvis, aadressil Ülesõidu 1 asuvas Viru Vanglas eeluurimisaluste hoones sektsioonis E1 kambris nr 2122 pani põlema vangla poolt temale väljastatud poroloonmadratsi, mille tagajärjel tekkis kambris tulekahju ning kamber täitus porolooni põlemisest tekkinud suitsuga. Suitsu eest varjumiseks olid nii J.Baškirov ise kui ka kambris viibinud K T, kes süütamise hetkel magas, suitsu sissehingamise vältimiseks sunnitud varjuma tualettruumi. Ukse sulgedes, pani K. T märja käterätiku ukse alla, et suitsu sisse ei tuleks. Seega, madratsi süütamisega kinnises ruumis, kus viibib magav isik, põhjustas Juri Baškirov oma tegudega ohu K T tervisele ning vara hävitamisega tekitas xxx-le materiaalse kahju summas 16 410,20 krooni. Sellega Juri Baškirov pani toime võõra asja süütamise, kui sellega on põhjustatud oht inimese tervisele, s.o KarS § 404 järgi kvalifitseeritava kuriteo. KOHTU POOLT HINNATUD TÕENDID ja JÄRELDUSED: Tunnistaja T H ütlustega tlk. 3-5 p 6 on tõendatud, et tunnistaja nägi Viru Vangla kambri nr. 2122 ukse vahelt suitsu tulemas. Ukse avamisel pahvatas suits koridori. Samal ajal väljusid kambri tualettruumist kinnipeetavad Juri Baškirov ja K T. Tunnistaja nägi kambrisse sisenemisel vasakul oleva nari teisel korrusel poroloonmadratsi sulanud jäänuseid põlemas, leegid ei olnud suured. Paksust suitsust tingituna oli nähtavus kambris väga halb. Tunnistaja H P ütlustega tlk.6-8 p 6 on tõendatud, et tunnistaja töötab Viru Vangla valvurina. Valvekaamera monitori jälgides nägi ta, et 1.korrusel asuva kambri aknast lahvatas välja tuleleek. Tunnistaja tegi kindlaks, et kambri nr. on 2122 ja teatas põlengust peavalvekeskusesse. Tunnistaja nägi, et kambri ukse vahelt tuli suitsu. T.H avas kambri ukse. Nähtavus kambris oli praktiliselt olematu, kuna see oli paksult musta 2 suitsu täis. Kambri tualettruumist jooksid välja kinnipeetavad Juri Baškirov ja K T. Vestluse käigus tunnistas Juri Baškirov, et tema oli madratsi põlema pannud. Kinnipeetavatel on võimalus kambrist helistada valveruumis asuvale valvurile ning kui esimesel korrusel telefonikõnele ei vastata, suunatakse kõne automaatselt edasi 2.korrusele. 9.06.2009 ei tulnud kambrist 2122 2.korrusel asuvasse valveruumi ühtegi kõnet. Tunnistaja K T ütlustega tlk. 9-11 p 6 on tõendatud, et eeluurimisalusena viibib ta Viru Vanglas kambris
  4. Tema kambrikaaslaseks oli Juri Baškirov. Baškirov selgitas, et ta küsis valvurilt tekki. Teki mittesaamisel lubas Baškirov madratsi põlema panna. Tunnistaja A S ütlustega tlk. 12-14 p 6 on tõendatud, et kell 00:45 helistas valvur H P ja palus appi, kuna esimesel korrusel oli üks kamber põlema süüdatud. Kambri nr.2122 ukse vahelt tuli suitsu. Tunnistaja küsimuse peale tunnistas kinnipeetav J.Baškirov, et tema oli madratsi põlema pannud. Küsimuse peale, miks ta seda tegi vastas Baškirov, et tal oli külm. Ükski kinnipeetav arstiabi ei vajanud. Sündmuskoha vaatlusprotokolliga tlk. 16-24 ja sellele lisatud fototabelitega on tõendatud, et vaatluse hetkel 15.
  5. 2009 kell 10.59 on kambri nr. 2122 lagi, kõik seinad 1,5 meetri kõrguselt alates kaetud musta tahmaga. Kambri tualettruumi seinad on samuti kaetud tahmaga kuid vähemal määral kui kambri seinad. Kambri vasaku seina ääres seisva nari voodi teisel korrusel on vaatluse hetkel aknapoolses otsas näha põlenud poroloonmadratsi jäänuseid, seinal on tugevaid tahmajälgi ja metallvoodit katnud hall värv on põlenud 35x20 sm suurusel alal. Kahtlustatavana ülekuulamisel Juri Baškirovi antud ütlustega on tõendatud, et 9.06.2009 helistas kinnipeetav valvurile ja palus tekki, sest tal oli külm, sest kambriaknal puudus klaas. Valvur ütles, et tal ei ole tekki ja ta ei saa aidata. Seepeale ütles Baškirov valvurile, et ta paneb madratsi põlema. Umbes 10 minuti pärast võttis Baškirov tikud ja pani madratsi põlema. Umbes 10 minuti pärast täitus kamber suitsuga ja koos kaaslasega läksid nad tualettruumi, et suitsu eest varjuda. Valvurile tekkinud tulekahjust kumbki ei teatanud. Valvurid tulid kambrisse umbes 5 minuti pärast. Kumbki arstiabi ei vajanud. Põlevat madratsit kustutada ei proovinud, sest see süttis liiga kiiresti. Baškirov kahetseb toimepandut. Toimiku lk. 15 esitatud akt asja lõhkumise kohta on koostatud 25.06.2009 Viru Vanglas, selle kohta, et 9.06.2009 ruumi nr. 2122 madratsi süütamise tagajärjel tahmusid kambri ja WC seinad, lagi kokku 62,1 ruutmeetri ulatuses. Maksumusega 13165,20 krooni. Hävis kambri laevalgusti maksumusega 3245 krooni.. Kokku kahju 16410 krooni. Aktis kajastatud otsusest nähtub, et kambri ja WC lagi seinad ja nari üle värvida, paigaldada uus laevalgusti. Akt on alla kirjutatud 3 isiku poolt. Hinnanud kogutud tõendeid nende kogumis leidis kohus, et Juri Baškirovi käitumine on õigesti kvalifitseeritud KarS § 404 järgi s.o võõra asja süütamine, kui sellega on põhjustatud oht inimese tervisele. Kohus leidis, et poroloonmadratsi süütamise tulemusel tekkinud põlengu tulemusel ilmnes reaalne oht samas ruumis viibivatele kinnipeetavate tervisele mürgise suitsu sissehingamise tõttu. Kohus arvestab üldteada asjaoluga, et poroloonmaterjali põlemisel tekivad mürgised gaasid, mis ohustavad inimese tervist sellise suitsu sissehingamise tulemusel. Asjaolu, et põleng kustutati kiiresti, hoidis ära võimaliku tervisekahjustuse tekkimise kinnipeetavatele, seda aga kinnipeetava J.Baškirovi tahtest sõltumata. Kohus leidis, et Juri Baškirovi süüd välistavad asjaolud puuduvad. Ta pani oma teo toime tahtlikult ja tema tegu on õigesti kvalifitseeritud KarS § 404 järgi s.o võõra asja süütamise eest, kui sellega on põhjustatud oht inimese tervisele. Vastavalt VÕS § 1043 - teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) peab kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele. Vastavalt VÕS § 1045 lg 1 p 5

(1)kahju tekitamine on õigusvastane eelkõige siis, kui see tekitati ; 5) kannatanu omandi rikkumisega; 3 8) heade kommete vastase tahtliku käitumisega. Kohus leidis, et Juri Baškirovi õigusvastase käitumisega AS Riigi Kinnisvarale tekitatud kahju kuulub hüvitamisele kuid samas leidis, et XXX- tsiviilhagi 16 410, 20 krooni tuleb jätta läbi vaatamata käesoleva kriminaalasja raames ja lahendamiseks tsiviilkohtupidamise korras. Kahju tekitamise faktilised süüdistatava käitumise asjaolud ja isiku süü on tõendatud käesoleva kriminaalasja raames täielikult. Kriminaaltoimikus puuduvad aga tsiviilhagi suurust s.t tekitatud varalise kahju suurust põhjendavad tõendid s.o raamatupidamise algandmetel põhinevad tõendid: põletatud ja rikutud vara(esemete) maksumust tõendavad dokumendid (nari taastamine, madrats, laelamp), remondiks kasutatud materjalide ( värvid jm. maalritarbed, tööjõu jne – maksumus. Esitatud tsiviilhagi tugineb üksnes eelkalkulatsioonile ja aktis tlk. 15 on otsustatud, et kambri ja WC lagi seinad ja nari üle värvida, paigaldada uus laevalgusti. Käesolevaks ajaks tehtud tööde ja faktiliste, põhjendatud kulude kohta kriminaaltoimikus tõendid puuduvad. Karistuse mõistmisel arvestab kohus Juri Baškirovi vastutust kergendavaid asjaolusid: Juri Baškirov on alaealine. Ta avaldas puhtsüdamlikku kahetsust ja tunnistas oma süüd täielikult tema poolt toimepandud kuriteos. Juri Baškirovi vastutust raskendavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud. Karistuse mõistmisel leidis kohus, et Juri Baškirovi poolt on uus kuritegu toime pandud vangistuse kandmise ajal ja oma õigusvastase käitumisega tekitati faktiline materiaalne kahju. Süüdlase käitumisega seati otseselt ohtu inimeste tervis. Süüdlane ei võtnud tarvitusele abinõusid koheselt rikkumise peatamiseks ega teatanud juhtunust koheselt valvuritele. KarS § 404 kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest näeb seadus ette kuni viieaastase vangistuse. Kuna toimepandud kuriteo tagajärjel ei ilmnenud isikutele faktilist tervise kahju on põhjendatud mõista süüdlasele karistus, mis on sanktsioonis ettenähtud minimaalmäärale lähedases määras. Juri Baškirov ei ole eelneva karistusaja kestel mõistnud, et jätkuv õigusvastane käitumine toob kaasa temale riigi poolt mõjutusvahendite või piirangute kohaldamise seaduses ettenähtud ulatuses, mis mõjutaksid tema edaspidises käitumises välistama kaaskodanike tervist ohustavate õigusrikkumiste toimepanemise. MENETLUSKULUD:

§ 180

lg 1 hüvitab menetluskulud süüdimõistetu.

§ 179

lg 2 teise astme kuriteos süüdimõistetult Juri Baškirovilt tuleb välja mõista sundraha 1,5 palga alammäära s.o 6525 krooni riigituludesse .

§ 175

lg 1 p 4 välja mõista süüdimõistetult Juri Baškirovilt 1620(840 krooni eeluurimisel +780 krooni kohtuistungil) krooni osutatud õigusabi eest kaitsjatasu;

§ 175

lg 1 p 5 välja mõista süüdimõistetult Juri Baškirovilt kaitsjale kriminaaltoimiku materjalidest koopia tegemise eest 7 krooni. Kohtunik Loretta Pikma (allkiri) 4

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.