4-09-16485/16

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Pärnu Maakohus Väärteoasja number 4-09-16485 (2390.09.000892) Otsuse tegemise aeg ja koht

1. aprill 2010.a Kärdla Kohtukoosseis Kohtunik Mart Reino Kohtuväline menetleja Lääne Prefektuuri Kärdla konstaablijaoskonna ülemkonstaabel Kaupo Känd Väärteo asi Vello Veermets´a väärtegu süüdistuses järgi Asja läbivaatamise kuupäev
2. aprill 2010.a Menetlusalune isik Vello Veermets – sündinud
3. märtsil
4. a *, *, * kodanik, IK 35303160357,*, ülalpeetavaid *, *haridus, *, elukoht *, varem karistatud vastavalt õiendile. RESOLUTSIOON Lõpetada väärteomenetlus Vello Veermets´a süüdistuses KarS § 262 järgi VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel tema teos väärteo tunnuste puudumise tõttu. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Pärnu Maakohtu kaudu, teatades 7 päeva jooksul kirjalikult kaebuse esitamisest ja esitades 15 päeva jooksul põhjendatud apellatsioonkaebuse kohtuotsusega tutvumiseks kättesaadavast päevast. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK KarS § 262 Lääne Prefektuuri ülemkonstaabel Kaupo Känd on koostanud Vello Veermetsa kohta väärteoprotokolli selles, et tema,
5. juunil 2009.a kell 18.42, Käina vallas Utu külas pahatahtlikult lärmas ja sõimas ebatsensuursete sõnadega P. K.d, millega riivas viimase sündsustunnet ja alandas inimväärikust, rikkudes Käina valla korra eeskirjade p 10.1 nõudeid, pannes seega toime KarS § 262 järgi kvalifitseeritava väärteo. Vello Veermets ennast selles väärteos süüdi ei tunnista. Ta oli
6. juuni
7. a õhtupoolikul hoopis oma aias ja niitis muru ning pakkus naabrimehele, kes kääridega hekki pügas, oma hekilõikurit. Seekord oli ta ainult veidi õlut joonud ning mingil juhul purjus ei olnud. Naabrimees millegipärast tema siirast pakkumist vastu ei võtnud ning tuli talle hoopis kätega kallale, rebides lõhki Vello Veermetsal seljas olnud T-särgi. Tema selle kohta politseile avaldust ei teinud, sest ei tahtnud naabri peale kaevata. Miks naabrinaine tema peale avalduse kirjutas, ta aru ei saa. Pealegi ei olnud sellel õhtul P. K. üldse nähagi olnud. Tunnistaja P. K. ütluste kohaselt on Vello Veermets alatihti alkoholijoobes ning siis on jälle pahandus majas. Vello Veermets süüdistab siis teda igasugustes võimalikes ja võimatutes asjades ning teeb seda ebatsensuursete sõnadega. Seda kas Vello Veermets ka
8. juuni
9. a õhtupoolikul purjus oli ning teda ebatsensuursete sõnadega sõimas, P. K. öelda ei oska, põhjendades, et sellest on ka juba palju aega mööda läinud. Tunnistaja, patrullpolitseinik Tenno Lauri ütluste kohaselt tuli
10. juunil
11. a politseipatrullile teade, et Vello Veermets lärmab naabritega. Tema kohale jõudes niitis Vello Veermets oma aias muru ja oli veidi ärritatud olekus, sest tema juurde oli tulnud naabrimees, kellega nad veidi sõnelesid, kuid naabrimees tõmbas tema särgi lõhki. Vello Veermetsal seljas olev särk oligi lõhki käristatud ning Tenno Lauri soovitas tal selle kohta avalduse teha, kuid Vello Veermets keeldus, arvates et pole vaja naabri peale kaevata. Vello Veermets võis olla õlut joonud, kuid purjus ta ei olnud ja tema joovet ei kontrollitud. Ka naabrid olid veidi ärritunud ning naabrinaine P. K. selgitas, et Vello Veermets oli teda sõimanud. Mingit riidu politseipatrulli nähes naabrite vahel ei olnud. Kohtuvälise menetleja ütluste kohaselt on Vello Veermetsaga pidevalt pahandusi olnud ja osa trahve on tasumata, mistõttu tuleks teda karistada arestiga. Seekord politsei tema käitumise juures ei olnud ja patrull naabrite tüli pealt ei näinud. Väärteoprotokoll on koostatud põhiliselt P. K. ütluste alusel ja võib arvata, et Vello Veermets tookord ka selliselt käitus. Vägivaldne ta ei ole, aga sõimata oskab küll. Tööd ja teenistust Vello Veermetsal ei ole ning seetõttu pole rahatrahvil temale mingit mõju ega mõtet. Kohus, vaaginud kõiki asjaolusid, leiab, et Vello Veermets seekord KarS § 262 järgi süüdi ei ole. Menetluse käigus on kindlaks tehtud, et Vello Veermetsal oli
12. juunil
13. a naabrimehega väike sõnelus, mis oli politsei kohale saabudes juba lahenenud. Naabrimehel midagi viga ei olnud, küll aga nägi politseinik Tenno Lauri, et Vello Veermetsal seljas olev särk oli lõhki käristatud ja seda olevat teinud tema naabrimees, kelle peale Vello Veermets aga kaebust esitada ei tahtnud. Vello Veermets võis olla küll veidi õlut joonud, kuid purjus ei olnud ja niitis korralikult oma aias muru, millega purjus inimene hakkama ei saaks. Keegi peale P. K. Vello Veermetsa lärmi ja sõimlemist ei kinnita ning ka tunnistaja ei suuda kindlalt meenutada, kas Vello Veermets ikka
14. juunil
15. a kell 18.42 ebatsensuurselt käitus. Tema ütluste kohaselt on Vello Veermets pidevalt nii käitunud, kuid konkreetset olukorda ta adekvaatselt kirjeldada ei oska. Tunnistaja oli oma territooriumil ning Vello Veermetsa juures ei käinud ja viimane teda ei näinud. Ka kohtuväline menetleja ei ole Vello Veermetsale süüks arvatud käitumises väga kindel, vaid viitab sellele, et Vello Veermetsal on tihti tavaks niiviisi käituda. Kohus ei saa aga süüdimõistvat otsust oletustele rajada ja kõik kahtlused tuleb tõlgendada kohtualuse kasuks. Kohus leiab, et Vello Veermetsale
16. juunil
17. a kell 18.42 süüks arvatud käitumine ei ole tõendamist leidnud ja tema käitumises puudub väärteokoosseis. P. K. ega tema abikaasal midagi viga ei olnud, hoopis Vello Veermetsa särk oli sellel õhtupoolikul lõhki käristatud, kuid avaldust süüdlase karistamiseks ta ei teinud. Arvestades eeltoodut ja juhindudes VTMS §-dest 107-111 ja 113, lõpetab maakohus Vello Veermetsa süüdistuses KarS § 262 järgi menetluse VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel. Mart Reino Pärnu Maakohtu kohtunik