järgi käskmenetluses Süüdistatav TAIMO ILVES, isikukood 36408015222, elukoht: xxxx, töökoht xxxx (xxxx), varem kriminaalkorras karistamata, väärtegude toimepanemise eest karistatud 7-l korral, tõkend elukohast lahkumise keeld, - Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON: Juhindudes Kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 251 lg-st 1, § 253 p-st 1, § 254, kohtunik otsustas: Süüdi tunnistada TAIMO ILVES
järgi ja karistada teda rahalise karistusega 40 (nelikümmend) miinimumpäevamäära, s.o. summas 2000 (kaks tuhat) krooni.
lg 1 ja 3 alusel määrata rahalise karistuse tasumine ositi, makstes alates märtsist 2010 igakuuliselt vähemalt 200 krooni ja lõpetades rahalise karistuse tasumine hiljemalt 31. detsembriks 2010.a. Tõkend - elukohast lahkumise keeld Taimo Ilvese suhtes tühistada kohtuotsuse jõustumisel. Rahaline karistus tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr 10220034796011 AS`s SEB Pank või nr 221023778606 AS`s Swedbank, märkides ära viitenumbri 4100065064 ning selgituse. Kui rahaline karistus pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõue täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Välja mõista Taimo Ilveselt 1850 (üks tuhat kaheksasada viiskümmend) krooni U K (elukoht xxxx) kasuks tsiviilhagi katteks. 2 KrMS § 175 lg 1 p 9, 179 lg 1 p 2 alusel välja mõista Taimo Ilveselt menetluskuluna sundraha 6525 (kuus tuhat viissada kakskümmend viis) krooni riigituludesse. KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel välja mõista Taimo Ilveselt menetluskuluna kaitsjatasu 420 (nelisada kakskümmend) krooni riigituludesse v.-adv. Anti Aasmaa poolt osutatud õigusabi eest. Menetluskulud tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr 10220034800017 AS’s SEB Pank või nr 221023778606 AS`s Swedbank, märkides ära viitenumbri 2800049900 ning selgituse. Otsuse vabatahtliku täitmise korral tasuda riigituludesse makstavad menetluskulud 30 päeva jooksul alates käesoleva kohtuotsuse jõustumisest. Eelnimetatud tähtajaks menetluskulude tasumata jätmise korral pööratakse kohtuotsus menetluskulude osas sundtäitmisele. Sundtäitmisega kaasnevad täitemenetluse kulud. Edasikaebamise kord Süüdistataval on õigus käskmenetluses tehtud kohtuotsuse kättesaamisest alates kümne päeva jooksul taotleda, et kohus arutaks kriminaalasja üldkorras. Kui süüdistatav ei taotle, et kohus arutaks kriminaalasja üldkorras, käskmenetluses tehtud kohtuotsus jõustub. I Kuriteo asjaolud 20.11.2009 kella 11.45 paiku Rakvere linnas Laada tänaval asuva N-Kaubamaja juures sai U K kokku oma õe U Kga ja õe elukaaslase Taimo Ilvesega. Kokkusaamisel tekkis isiklike suhete ja võlgu olevate rahasummade pinnalt U K ja Taimo Ilvese vahel sõnavahetus. U K tunnistab, et Taimo Ilves „nokkis“ teda veel ka eraelu puudutavatel teemadel ning tuli sõnavahetuse käigus talle koguaeg lähemale, mistõttu ta pani lõpuks Taimo Ilvesele käe ette, et viimane ei saaks talle enam lähemale astuda. Taimo Ilves ägestus sellest ja lõi U Kle rusikaga näkku nii, et U Kl läksid prillid katki ja ninaluu purunes. Seejärel haaras U K Taimo Ilvesel rinnust kinni, et Taimo Ilves teda enam lüüa ei saaks, kuid Taimo Ilvesel õnnestus siiski U Kle veel paar korda vastu õlgu lüüa. U K tunnistab, et lõi enesekaitseks ühe korra ka Taimo Ilvest, kuhu löök tabas, seda ta ei tea öelda. U K tuli autost välja ja lõpetas tülitsemise ära. U K pöördus peale Taimo Ilveselt lüüa saamist AS Rakvere Haigla Erakorralise meditsiini osakonda, kus tal tuvastati marrastused vasakul ninasõõrmel ja ninajuurel ning diagnoositi ninaluu murd. U K maksis erakorralise meditsiini osakonnas visiiditasu 50 krooni. Purunenud prillide eest nõuab U K 1800 krooni. U K esitas Taimo Ilvese vastu tsiviilhagi kokku summas 1850 krooni. Taimo Ilves tunnistab, et 20.11.2009 oli ta koos elukaaslase U Kga Rakveres Laada tänaval, kus said kokku elukaaslase venna U Kga. Neil tekkis U Kga sõnavahetus ja tüli. Tema elukaaslane U K oli oma venna U Kga kättpidi koos, tema läks neid lahutama ja riivas rusikaga U K nina. II Süüdistuse sisu Taimo Ilvest süüdistatakse selles, et tema 20.11.2009 kella 11.45 ajal Rakvere linnas Laada tänaval asuva N-Kaubamaja juures isiklike suhete pinnalt tekkinud sõnavahetuse käigus lõi ühe korra U Kle rusikaga näkku nii, et kannatanul purunesid prillid ja ninaluu, tekitades löömisega U Kle füüsilist valu ja tervisekahjustuse – ninaluu murru. Seega Taimo Ilves, kehaliselt väärkoheldes teist inimest, millega tekitas kannatanule füüsilist valu ja tervisekahjustuse, pani toime
2 3 III Prokuröri ettepanek Viru Ringkonnaprokuratuuri Rakvere osakonna prokuröri abi Aita Ploom taotleb Taimo Ilvese süüditunnistamist käskmenetluses ja tema karistamist
summas 2000 (kaks tuhat) krooni, milline juhindudes
lg 1 ja 3 tasuda ära osade kaupa, makstes alates märtsist 2010 igakuuliselt vähemalt 200 krooni ja lõpetades rahalise karistuse tasumine hiljemalt 31. detsembriks 2010.a. IV Kohtu põhjendused Kohtunik nõustub järeldustega, mis on esitatud süüdistusaktis süüdistuse tõendatuse ning karistuse määra kohta. Tegemist on teise astme kuriteoga. Tõendamiseseme asjaolud on selged ning vastavalt prokuröri taotlusele on põhjendatud asja lahendamine käskmenetluses KrMS § 251 alusel. Kohus Taimo Ilvese käitumises õigusvastasust ega süüd välistavaid asjaolusid ei tuvastanud ja asub seisukohale, et süüdistatav pani toime
järgi kvalifitseeritava kuriteo.
näeb karistusena ette rahalise karistuse või kuni kolmeaastase vangistuse.
Karistuse mõistmisel arvestab kohus kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, samuti võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Süüdistatava Taimo Ilvese käitumises
sätestatud karistust kergendavad ja
Kohus leiab, et karistuse eesmärgid on süüdistatava Taimo Ilvese puhul saavutatavad rahalise karistuse mõistmisega. V Tsiviilhagi KrMS § 310 kohaselt kui kohus teeb süüdimõistva kohtuotsuse, rahuldab ta tsiviilhagi täielikult või osaliselt või jätab selle rahuldamata või läbi vaatamata. Kriminaalasjas on kannatanu U K poolt esitatud tsiviilhagi summas 1850 krooni, mis koosneb purunenud prillide maksumusest summas 1800 krooni ja AS Rakvere Haigla Erakorralise meditsiini osakonnas makstud visiiditasust summas 50 krooni. Tuvastatud on, et kannatanule U Kle põhjustatud kahju on põhjuslikus seoses süüdistatava Taimo Ilvese käitumisega. Seega on põhjendatud tsiviilhagi väljamõistmine esitatud ulatuses süüdistatavalt Taimo Ilveselt VÕS § 127, 130, 1043, 1045 lg 1 p 2 ja KrMS § 310 lg 1 alusel. VI Kohtu seisukoht menetluskulude osas Käesolevas asjas on menetluskuludeks KrMS § 175 lg 1 p 9 kohaselt süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha, mis teise astme kuriteo puhul on 1,5 palga alammäära, st 6525 krooni ja KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel määratud kaitsjale makstud tasu summas 420 krooni. KrMS § 180 kohaselt hüvitab eelnimetatud kulud süüdimõistetu. Kaitsjatasu ja sundraha kuuluvad väljamõistmisele riigieelarve tuludesse. VII Kaitsja taotlus riigi õigusabi tasu kindlaksmääramiseks Vandeadvokaat Anti Aasmaa esitas kohtule 09.02.2010.a. taotluse riigi õigusabi tasu suuruse ja riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatuse kindlaksmääramiseks, märkides taotluse p-s 3, et „Riigi õigusabi osutamise eest makstava tasu arvestamise alused, maksmise kord ja tasumäärad 3 4 ning riigi õigusabi osutamisega kaasnevate kulude hüvitamise ulatus ja kord“ (edaspidi Kord) punkti 22 alusel on määratud kaitsja tasu kriminaalasja kohtulikuks lihtmenetluseks välja arvatud kokkuleppemenetluseks ettevalmistamise eest 450 krooni. Vandeadvokaat Anti Aasmaa kinnitusel on ta 09.02.2010.a. vestelnud süüdistatavaga süüdistusakti ja lühimenetluse selgitamiseks, samuti edasikaebevõimaluse selgitamiseks. Vandeadvokaat Anti Aasmaa taotleb kohtult, et mõistetaks OÜ Advokaadibüroo Uno Feldschmidt kasuks välja riigi õigusabi osutamise eest 540 krooni (kriminaalasjas kohtulikuks lihtmenetluseks ettevalmistamise eest tasu summas 450 krooni, millele lisandub käibemaks 90 krooni). Kohus leiab, et esitatud taotlus rahuldamisele ei kuulu. Kriminaalasja materjalidest nähtub, et vandeadvokaat Anti Aasmaa on 03.02.2010 kriminaalasjas esitanud taotluse riigi õigusabi tasu kindlaksmääramiseks summas 420 krooni kriminaalmenetluse lõpuleviimise eest (tl 20). Viru Ringkonnaprokuratuuri 05.02.2010.a. määrusega on määratud välja maksta vandeadvokaat Anti Aasmaa poolt osutatud õigusabi eest tasu summas 420 krooni (tl 21) ning nimetatud summa kajastub menetluskuluna ka käskmenetluse süüdistusaktis. Kohus märgib, et Korra punkti 23 kohaselt punktides 21 ja 22 nimetatud tasumäärad hõlmavad kohtuistungiks ettevalmistamisel peetud konsultatsioone ja vestlusi kaitsealusega ning taanduste, taotluste ja avalduste ja muude kohtumenetluse käigus vajalike õigusdokumentide koostamist ja esitamist. Vandeadvokaat Anti Aasmaa on kohtule 09.02.2010 esitatud taotluses riigi õigusabi tasu kindlaksmääramiseks tuginenud Korra punktile 22, kuid kohus leiab, et käskmenetluse erisust arvestades ei ole antud juhul toimunud kriminaalasjas kohtulikuks lihtmenetluseks ettevalmistamist, kuna käskmenetlus on kirjalik menetlus ning siin ei toimu kohtulikku menetlust kaitsja osavõtul, mistõttu ei ole põhjendatud taotluse rahuldamine ning täiendava tasu summas 540 krooni riigieelarvest väljamõistmine ning süüdistatavalt sissenõudmine. Kohtunik: /allkiri/ Ärakiri õige Nooremreferent Heli Väinaste Lea Herne Kohtuotsus jõustus 22. märtsil 2010. a. Tartu Ringkonnakohtu määrusega. Nooremreferent Lea Herne 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.