← Eesti

1-10-4278/3

Kriminaalasi nr.1-10-4278 KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 21. aprillil 2010 Kohtla-Järve kohtumajas Kriminaalasja number 1-10-4278

(09240102458)Kohtunik Loretta Pikma kirjalikus menetluses Kriminaalasi Gert Karpelin´i süüdistuses KarS § 422 lg 1 järgi kokkuleppemenetluses Süüdistatav Gert Karpelin, isikukood: 37811262239, Eesti kodanik, kõrgharidus, töökoht: xxx, elukoht: xxx. Kriminaalkorras karistamata. Tõkend elukohast lahkumise keeld alates 16.06.2009. Resolutsioon Juhindudes KrMS § 245-1 lg 1 p 3 kohus M Ä Ä R A S: Kriminaaltoimik nr 1-10-4278
(09240102458)Gert Karpelin´i süüdistuses KarS § 422 lg 1 järgi tagastada Viru Ringkonnaprokuratuurile kohtuniku mittenõustumise tõttu karistuse liigi ja määraga. Määruse peale ei saa esitada määruskaebust. Määruse koopiad saata Gert Karpelinile ja tema kaitsja, vandeadvokaat Aadu Lubergile. Kohtu tuvastatud asjaolud Gert Karpelinile on esitatud süüdistus selles, et 13.06.2009 kella 21.54 paiku toimus xxx külas xxx vallas Ida-Viru maakonnas, xxx 11 km-l liiklusõnnetus, kus sõiduauto xxx xxx xxx, mida juhtis alkoholijoobes Gert Karpelin, kaldus lauges paremkurvis vastassuunavööndisse ja põrkas kokku sõiduautoga xxx xxx r/m xxx, mida juhtis T K. Liiklusõnnetuse tagajärjel süttis xxx põlema ning T K hukkus sündmuskohal. Oma nimetatud teoga pani Gert Karpelin toime mootorsõiduki juhi poolt liiklusnõuete rikkumise, millega on ettevaatamatusest põhjustatud teise inimese surm, s.o KarS § 422 lg 1 ettenähtud kuriteo. Tutvunud materjalidega, leiab kohus, et kriminaalasi kuulub tagastamisele prokuratuuri KrMS § 245-1 lg 1 p 3 näidatud alusel. Kohus ei nõustu karistuse liigi ja määraga ning annab prokurörile võimaluse koostada uus kokkulepe. 1 Kokkuleppe kohaselt süüdistatakse Gert Karpelinit alkoholijoobes olles liiklusõnnetuse põhjustamises, mille tagajärgel saabus teise inimese surm. 06.04.2010. sõlmitud kokkuleppe kohaselt palub prokurör Gert Karpelin süüdi tunnistada KarS § 422 lg 1 järgi ja karistada teda 2 aastase vangistusega, kohaldades KarS § 74 lg 1 alusel katseaega 18 kuud ning lisakaristusena KarS § 50 lg 1 alusel võtta temalt ära mootorsõiduki juhtimisõigus 6 kuuks. Kohus ei nõustu kokkuleppe sisuga selles, et G.Karpelinile esitatud süüdistuses ei ole viidatud Liikluseeskirjade ja Liiklusseaduse sätetele,(vt Viru Maakohtu kohtuotsuses nr. 1-08-15620 kokkuleppes esitatud süüdistuse formuleerigut) mille rikkumine on põhjuslikus seoses toimunud raske liiklusõnnetusega, milles hukkus inimene. (Vt.Riigikohtu kohtuotsus 3-1-1-11-10 15.03.2010). Sõlmitud kokkuleppes ei ole viidatud alkoholijoobe tuvastamise kohta kogutud tõenditele ja tõendite kogumise korra järgimisele, üksnes paljasõnaliselt on märgitud G.Karpelini alkoholijoobes olekut s.t kokkuleppes esitatud süüdistuses ei ole näidatud G.Karpelinil tuvastatud alkoholijoovet ja selle tuvastamise seaduslikku alust. Riigikohtu lahendis nr. 3-1-1-26-03 selgitab kriminaalkolleegium, et olukorras, kus aastast aastasse hukkub purjus juhtide süül riigis kümneid ja saab vigastada sadu inimesi, nõuavad positiivse üldpreventsiooni põhimõtted riigipoolset reaktsiooni, mis annaksid õiguse adressaatidele selge signaali sellest, et liiklusõigusrikkumiste, sh eelkõige mootorsõiduki joobeseisundis juhtimise näol on tegemist riigi poolt rangelt karistatavate õigusrikkumistega. Süüdistataval on õigus teada millise seaduse sätte rikkumises on temale esitatud süüdistus ja temal on sel alusel õigus formuleerida oma kaitsepositsioon kriminaalmenetluses. Gert Karpelin pani toime raske kuriteo mille sanktsioon näeb ette kuni 5-aastase vangistuse. Kuna G.Karpelin oli kuriteo toimepanemise ajal (mille tagajärjel hukkus inimene) ka alkoholijoobes, põhjustades tahtlikult enda seisundi, ei pea kohus võimalikuks määrata talle vangistust KarS § 69, §73 või § 74 sätete kohaldamisega. Kohus leiab, et antud kuriteo asjaolusid arvetades ning süüdistatava isiku kohta kogutud tõendite kogumit ei ole põhjendatud G.Karpelinile kokkuleppes prokuröri poolt pakutud niivõrd leebet karistust s.o vangistus KarS § 74 ja § 75 sätete kohaldamisega, s.t jättes vangistuse täitmisele pööramata. Kohus ei nõustu G.Karpelini karistamisega tingimisi vangistusega. Kohus, analüüsinud Eesti Vabariigi kohtupraktikat, ( näitena Riigikohtu kohtuotsused nr. 3-1-1-1110 ja nr. 3-1-1-96-04) leidis et analoogsete kuriteoasjaolude puhul on isikuid karistatud vaid reaalse vangistusega. Tingimuslik karistus on mõistetud süüdlasele vaid juhul, kui isik ei olnud liiklusõnnetuse ajal alkoholijoobes või kui teisele isikule on põhjustatud raske tervisekahjustus, mitte aga surm, nagu antud asjas. Kohus peab põhjendatuks kohaldada süüdlasele lisakaristus KarS § 50 lg 1 alusel s.o mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmist tähtajaga mitte alla ühe aasta. Kohtunik (allkiri) Loretta Pikma 2

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.