KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Pärnu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 11.09.2009, Rapla Kriminaalasja number 1-09-5429 Kohtunik Lea Pavelson Rahvakohtunikud Sirve Laineste ja Raivo Kont-Ko

§ 14

lg 1 nõudeid, mille kohaselt annab lõhkematerjali käitlemise luba nõuetekohase tehnilise varustatuse ja personali olemasolu korral õiguse lõhkematerjali valmistamiseks, hoidmiseks, kasutamiseks, soetamiseks ja võõrandamises, § 34 lg 1 nõudeid, mille kohaselt tuleb lõhkematerjali hoida tingimustes, mis tagavad selle säilimise ja ohutuse ning välistavad lõhkematerjali kättesaadavuse kõrvalistele isikutele. Lõhkematerjali ei tohi jätta valeta, § 34 lg 2 nõudeid, mille kohaselt võib lõhkematerjali hoida lõhkematerjalilaos, konteinerhoidlas, hoiupunktis või seifis. Sellise tegevusega pani E.Jakobson toime suures koguses lõhkeaine ebaseadusliku soetamise, veo ja valdamise, s.o lõhkeaine ebaseadusliku käitlemise. Seega süüdistatakse süüdistatavat E.Jakobsoni KarS § 414 lg 2 p 2 kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises. järgi Süüdistatav E.Jakobson toimetas lõhkematerjali käitlemise luba omamata 2004.a täpselt tuvastamata kuupäeval xxxxxxxxx xxxxx xxxxxxxx asunud Kaitseliidu Rapla maleva varustuselaost oma elukohta xxxxxxxx xxxxx xxxxxxxxx xxxxx xxxxx xxxxx lõhkeseadeldiste olulisi osasid: 139 kapseldetonaatorit, 5 tk käsigranaadisütikut Kovešnikov, 13 tk Vene päritolu elektrodetonaatorit ja hoidis eelnimetatud lõhkeseadelise olulisi osasid oma elukohas kuni 06.02.2008, mil need Kaitsepolitseiameti ametnike poolt läbiotsimise käigus ära võeti. Sellise tegevusega rikkus E.

§ 14

lg nõudeid, mille kohaselt annab lõhkematerjali käitlemise luba nõuetekohase tehnilise varustatuse personali olemasolu korral õiguse lõhkeamaterjali valmistamiseks, hoidmiseks, kasutamiseks, soetamiseks ja võõrandamiseks, § 34 lg 1 nõudeid, mille kohaselt tuleb lõhkematerjali hoida tingimustes, mis tagavad selle säilimise ja ohutuse ning välistavad lõhkematerjali kättesaadavuse kõrvalistele isikutele. Lõhkematerjali ei tohi jätta valveta, § 34 lg 2 nõudeid, mille kohaselt võib lõhkematerjali hoida lõhkematerjalilaos, konteinerhoidlas, hoiupunktis või seifis. Sellise tegevusega pani E.Jakobson toime lõhkeseadeldise olulise osa ebaseadusliku omandamise, edasitoimetamise ja hoidmise, s.o lõhkeseadeldise olulise osa ebaseadusliku käitlemise. Seega süüdistatakse süüdistatavat E.Jakobsoni KarS § 415 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises. 4 Süüdistatav E.Jakobson omandas ebaseaduslikult soetamisluba ja relvaluba omamata, 2003.a täpsemalt tuvastamata kuupäeval 7,62 mm kaliibrilise vintpüssi Mosin nr 14157 ning 5,6 mm kaliibrilise püstoli Margolin MT sM nr B1095A ning 1992 täpselt tuvastamata kuupäeval tulirelva laskemoona: 45 vintpüssipadrunit kaliibriga 7,7x56R(.303 British), 5 jahipüssipadrunit kaliibriga 16, 9 vintpüssipadrunit kaliibriga 7,62x53R, 323 laskekõlbmatut püstolipadrunit kaliibriga 7,62 Tokarev ning hoidis eelnimetatud tulirelvi ja tulirelva laskemoona oma elukohas xxxxxxxx xxxxxx xxxxxxxxx xxxxx xxxxx xxxxx kuni 06.02.2008, mil need Kaitsepolitseiameti ametnike poolt läbiotsimise käigus ära võeti. Sellise tegevusega rikkus E.Jakobson relvaseaduse § 32 lg 2 sätteid, mille kohaselt soetamisluba annab selles näidatud isikule õiguse loal märgitud relvaliigi hulka kuuluva relva soetamiseks, selle järgnevaks hoidmiseks ja edasitoimetamiseks kuni relva registreerimiseni, samuti vastava laskemoona soetamiseks ning relvaseaduse § 34 lg 1 sätteid, mille kohaselt relva registreerimisel väljastab politseiprefektuur relvaomanikule või –valdajale relvaloa, mis annab selle omanikule relvaseaduse § 34 lg 2 alusel õiguse relva hoidmiseks. Sellise tegevusega pani E.Jakobson toime tulirelva ja suures koguses tulirelva laskemoona ebaseadusliku omandamise ja hoidmise, s.o ebaseadusliku käitlemise. Seega süüdistatakse süüdistatavat E.Jakobsoni KarS § 418 lg 2 p 2 kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises. järgi Süüdistatav E.Jakobson end süüdi ei tunnista. Kohus leiab, et süüdistatava E.Jakobsoni poolt KarS § 414 lg 2 p 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemine on täielikult tõendamist leidnud. Tunnistaja T Õ ütlustega loeb kohus tuvastatuks, et E.Jakobsoni elukohas toimunud läbiotsimise ajendiks oli tema poja J J seotus narkootiliste ainetega. J J elukohast leiti lõhkeaine tükk, mis võis pärineda tema isa elukohast. 06.02.2008 sisenesid nad J J elamusse ja tutvustasid läbiotsimismäärust. E.Jakobson andis läbiotsimismääruse kirjas olevad asjad vabatahtlikult välja. Läbiotsimismääruse kirjas olevad asjad asusid erinevates kohtades: köögis, garaažis, kõrvalhoones, õues. Ligipääs asjadele oli olemas. Lukustatavad kohad olid köök ja garaaž. E.Jakobson ütles, et ta ootas neid, et nagunii tulevad. Ta ootas selle mõttega, et poja juurest leiti lõhkeaine tükk. Milleks teavitada lõhkeainest ja laskemoonast, kui sellest niigi teatakse. Tunnistaja R P ütlustest nähtub, et tema töötas Kaitseliidu Rapla malevas 1992-

1. Õppusteks saadi lõhkeainet vastavalt plaanile. Lõhkeainet hoiti staabis. Õppustel kasutati lõhkeaine tavaliselt ära, järgi ei jäänud. xxxxxxxx staabis hoiti relvi ja laskemoona, seal olid ajutisi koguseid. Seal oli relvastatud valve. Tunnistaja Ü R ütlustest nähtub, et varustust hoiti xxxxxxxx staabis. Lõhkeainet seal ei olnud ega hoitud. Lõhkeainet anti õppusteks. Tunnistaja A J ütlustest nähtub, et ta töötas Rapla malevas aastani
2. Lõhkeainet hoiti relvaruumis. Lõhkeaine oli ammoniit ja seda oli 3-4 kg. Lõhkematerjali väljastati õppusteks, kanti relvaraamatust läbi ja vormistati saateleht. Õppustest lõhkematerjali järgi ei jäänud. E.Jakobsonile lõhkematerjali ei väljastatud. 5 Läbiotsimisprotokolliga 06.02.2008, fototabelitega loeb kohus tuvastatuks, et 06.02.2008 võeti ära läbiotsimise käigus Eduard Jakobsonilt tema elukohas xxxxxxxx xxxxxx xxxxxxxxx xxxxx xxxxx xxxxx köögist ja garaažist detoneernööri 4 rulli, süütenööri kokku 4 rulli, ammoniiti 11 pulka, 1 lõhkepakett, lõhkepakett markeeringuga 4X1M, lõhkepakett oranžis kileümbrises, trotüüli kahes pakendis. Lääne-Eesti pommigrupi väljasõiduaruandega loeb kohus tuvastatuks, et 06.02.2008 toimus pommigrupi väljasõit xxxxxxxx xxxx xxxxxxxxx xxxxx xxxxx xxxxx E.Jakobsoni elukohta, kust leiti 44 vintpüssipadrunit, 720 g lõhkeainet, 15 elektridetonaatorit, 3,2 m süütenööri, 17 padrunit, 23 läitekapslit, 13 miinipildujamiini 82 mm, 1 miinipildujamiini 8 cm, miinipildujamiini tühi kest, 11 miinipildujamiini 50 mm, 11 miini, 5 granaati RG-42, 2 lasukomplekti 20 mm, 2 lasukomplekti 14,5 mm, mürsk 45 mm, mürsk 76 mm, granaat PG-2, paiskelaeng, püssigranaat 30 mm, miini sütik, soomustläbiv mürsk 80 mm, 2,3 kg ammoniiti, 15 granaati RGD-33, granaat RG-
3. Pommigrupi poolt hävitati 08.02.2008 miinid, granaadid, paiskelaengud, mürsud, miinipildujamiini sütikud. Ekspertiisiaktiga nr xx-xx-xx/xxxx 14.05.2008 loeb kohus tuvastatuks, et lõhkeaineid sisaldavad ekspertiisiobjektideks on 13 82 mm miinipildujamiini 4,65 kg tegemist on militaarsete tööstuslikult valmistatud lõhkeainet sisaldava tootega; 80 mm miinipildujamiin, milles 400-460 g lõhkeainet, tegemist on militaarsete tööstuslikult valmistatud lõhkeainet sisaldava tootega; 11 tk sütikuta granaati, milles kokku ca 440 g lõhkainet, tegemist on militaarsete tööstuslikult valmistatud lõhkeainet sisaldava tootega; 11 50 mm miinipildujamiini, mis sisaldasid kokku 1,1 kg lõhkeainet, tegemist on militaarsete tööstuslikult valmistatud lõhkeainet sisaldava tootega; 6 tk granaati RG-42, milles kokku ca 600-700 g lõhkeainet, tegemist on militaarsete tööstuslikult valmistatud lõhkeainet sisaldava tootega; 45 mm sütikuta mürsk, milles ca 118 g lõhkeainet, tegemist on militaarsete tööstuslikult valmistatud lõhkeainet sisaldava tootega; kumulatiivgranaat PG-2, milles ca 525 g lõhkeainet, tegemist on militaarsete tööstuslikult valmistatud lõhkeainet sisaldava tootega; PG-2 paiskelaengu, milles ca 100 g suitsuta püssirohtu, tegemist on militaarsete tööstuslikult valmistatud lõhkeainet sisaldava tootega; miinipildujamiini sütiku, milles ca 8-11 g lõhkeainet, tegemist on militaarsete tööstuslikult valmistatud lõhkeainet sisaldava tootega; püssgranaat Gewehrsprenggranate 30, milles va 31 g lõhekainet, tegemist on militaarsete tööstuslikult valmistatud lõhkeainet sisaldava tootega; 3 tk 20 mm unitaarlasukomplekti, milles kokku 12-23 g lõhkeainet ja 177-218 g suitsuta püssirohtu, tegemist on militaarsete tööstuslikult valmistatud lõhkeainet sisaldava tootega; 15 tk käsigranaati RGD-33, milles kokku ca 1,27 kg lõhkeainet, tegemist on militaarsete tööstuslikult valmistatud lõhkeainet sisaldava tootega; 2 tk 14,5 mm unitaarlasukomplekti, milles kokku 50-70 g suitsuta püssirohtu, tegemist on militaarsete tööstuslikult valmistatud lõhkeainet sisaldava tootega; süütenööri OŠP ja detoneernööri rullid sisaldasid kokku ca 440 g lõhkeainet musta püssirohtu ja ca 350 g lõhkeainet, tegemist on lõhkematerjaliga; süütenöör OŠA rullid sisaldasid kokku ca 192 g lõhkeainet musta püssirohtu, tegemist on lõhkematerjaliga; trotüüli 30 g ja 880 g, tegemist on lõhkeainega Ekspertiisiaktiga nr xx-xxx-xx/xxxxx 16.04.2008 loeb kohus tuvastatuks, et ekspertiisi tegemiseks esitatud aineproovid osutusid alljärgnevalt: aineproov väikesest 6 tükist - lõhkeaine tetrüül, aineproov 1,8 kg-st - lõhkeaine trotüül, erineva kaaluga padrunites – lõhkeaine ammoniit, miinipilduja miinid 50 mm – tegemist on lõhkeaine trotüüliga, 1 tükk lõhkeainet – tegemist on lõhkaine trotüüliga, laeng – tegemist on lõhkeaine trotüüliga. Kaitseliidu Peastaabi teatisega 12.03.2008 loeb kohus tuvastatuks, et E.Jakobson on saanud minööriväljaõpet, B kategooria. Kaitseliidu Rapla Malev teatisega 24.04.2008 loeb kohus tuvastatuks, et E.Jakobson on Kaitseliidu Rapla Maleva liige 10.12.
4. E.Jakobson on paigutatud jalaväekompanii tankitõrje granaadiheituri kohale. Omab vastava eriala väljaõpet. Osa võtnud kõikidest tema jaoks toimuvatest plaanilistest väljaõpetest. Relvaeksam sooritatud 07.12.
5. E.Jakobsonile on KL Rapla Malev kinnitanud riigirelva, automaat GALIL AR, mis asub maleva relvahoidlas. E.Jakobson on soetanud püstoli Makarov 2004.a. E.Jakobsonil on õigus omada laskemoona kodusel hoiul 100 padrunit kaliibriga 9x18 mm. E.Jakobsonile ei ole väljastatud lõhkematerjali, ta ei ole läbi viinud sellealaseid õppusi, kus on kasutatud lõhkematerjali. Kaitseliidu Peastaabi teatisega loeb kohus tuvastatuks, et ajavahemikus 1991-1996 puuduvad andmed Kaitseliidu Rapla Malevale väljastatud lõhkematerjalide kohta. Kaitseliidu Rapla Maleval puuduvad andmed lõhkematerjalide ja lahingumoona väljastamise kohta ajavahemikul 1991-1996, ei ole säilinud lõhkematerjalide käitlemisdokumendid. Tehnilise Järelevalve Ameti teatisega 18.09.2008 loeb kohus tuvastatuks, et E.Jakobsonile ei ole väljastatud lõhkematerjali käitlemise luba ega pädevustunnistust. Lõhkematerjaliseaduse § 14 lg 1 sätestab, et lõhkematerjali käitlemise luba annab nõuetekohase tehnilise varustatuse ja personali olemasolu korral õiguse lõhkematerjali: 1) ja pürotehnilise toote valmistamiseks; 2) hoidmiseks; 3) kasutamiseks; 4) soetamiseks ja võõrandamiseks. Lõhkematerjaliseaduse § 34 lg 1 sätestab, et Lõhkematerjali tuleb hoida tingimustes, mis tagavad selle säilimise ja ohutuse ning välistavad lõhkematerjali kättesaadavuse kõrvalistele isikutele. Lõhkematerjali ei tohi jätta järelevalveta ning § 34 lg 2 sätestab, et lõhkematerjali võib hoida lõhkematerjalilaos, konteinerhoidlas, hoiupunktis või seifis. Lõhketöö kohas võib lõhkematerjali hoida käesoleva seaduse § 41 lõikes 4 sätestatud korras. Süüdistatava E.Jakobsoni ütlustega leidis tõendamist, et tema toimetas 2004.a täpselt tuvastamata kuupäevadel süüdistuses toodud lõhkeainet trotüüli, tetrüüli, ammoniiti, süütenööri, detoneernööri xxxxxxxxx xxxxx xxxxxxxx asunud Kaitseliidu Rapla maleva varustuselaost oma elukohta xxxxxxxx xxxxx xxxxx xxxxx xxxxx. Samuti otsis ta ja toimetas alates 1992.a oma elukohata süüdistuses toodud lõhkeainet sisaldavad tooteid ning hoidis neid seal kuni 06.02.
6. Seega leidis kohtuistungil tõendamist läbiotsimisprotokolliga, pommigrupi aruandega, ekspertiisiaktidega, süüdistatava E.Jakobsoni ütlustega, tunnistaja T Õ ütlustega, et E.Jakobson muretses lõhkeaine alates 2004.a ja lõhkeainet sisaldavad tooted 1992.a, toimetades need oma elukohta. E.Jakobson hoidis lõhkeaine ja lõhkeainet sisaldavad tooted oma elukohas 7 alates nende soetamisest kuni äravõtmiseni politsei poolt 06.02.2008, kogu selle aja oli lõhkeaine ja lõhkeainet sisaldavad tooted E.Jakobsoni valduses. Lõhkematerjali käitlemise luba ega pädevustunnistust E.Jakobson ei ole kunagi omanud. Kaitseliit ei ole E.Jakobsonile lõhkeainet väljastanud. Seega rikkus E.

§ 14lg 1 sätteid.

Tunnistaja T Õ ütluste kohaselt E.Jakobson hoidis lõhkeainet ja seda sisaldavaid tooteid köögis kapis, garaažis, ühes põlenud hoones. Kööki ja garaaži oli ligipääs vähemalt pereliikmetel olemas. Ühe lõhkeaine tüki viis E.Jakobsoni poeg oma koju. Põlenud hoonele oli kõigile inimestele ligipääs olemas, kuna seda ei lukustatud. Seega oli lõhkematerjal järelevalveta. Lõhkematerjali ei hoitud laos, hoidlas ega seifis. Seega rikkus E.

§ 34lg-te 1, 2 sätteid.

Majandus- ja kommunikatsiooniministri 21.04.2004 määruse nr 103 Lõhkematerjali jaotus allklassidesse ja sobivusrühmadesse § 2 kohaselt lõhkematerjalid kuuluvad ohtlikkuse järgi hoidmisel ja veol ohtlike ainete rahvusvahelise klassifikatsiooni alusel esimesse ohuklassi. Läbiotsimisprotokolli, pommigrupi aruande, lõhkeaineekspertiisiaktide alusel leiab kohus, et E.Jakobsonilt läbiotsimisel äravõetud esemed kuuluvad esimese ohuklassi esimesse ja teise allklassi. Lõhkeaine mitmetes kilodes, s.o kokku 17 kg, on üliohtlik. Lõhkeaine käitlemisel tekkida võiva õnnetuse tagajärjeks oleks olnud hoonete täielik hävimine ja inimeste hukkumine. E.Jakobson käis lõhkematerjaliga ümber üldohtlikult, hoides seda köögis, põlenud hoones, garaažis, s.o enda ja oma pereliikmete elukohas. E.Jakobsonilt äravõetud lõhkeaine ja tooted, mis sisaldasid lõhkeainet, on käsitletavad lõhkeainena suures koguses. Politseiameti teatisest 31.12.2008 nähtub, et 04.02.-17.02.2008 korraldas Kaitsepolitseiamet koostöös Päästeameti ja Prokuratuuriga lõhkematerjali asukohast teavitamise kampaania. Pressiteate kohaselt kampaania ajal on kõigil võimalus teatada lõhkeainete ja lõhkekehade asukohast karistust kartmata. Kaitsepolitseiameti vastusest 05.05.2009 nähtub, et lõhkeaine vabatahtlikul loovutamisel või lõhkematerjali teavitamisel kampaania käigus ei esine kriminaalmenetluse ajendit. Süüdistatav E.Jakobson end süüdi ei tunnista, leides, et tema kampaania käigus vabatahtlikult andis lõhkematerjali välja. Kohus sellega ei nõustu. Kampaania mõtteks on see, et inimesed ise näitavad üles aktiivsust ja toovad ise politseisse padruneid või teatavad Päästeametile, et nende juures on tulirelvi ja lõhkeainet. E.Jakobson kampaania ajal ise ei helistanud Päästeametile ega politseile ning ei teatanud, et tema juures on relvi, laskemoona ja lõhkematerjali. 06.02.2008 vormistati läbiotsimismäärus E.Jakobsoni elukohas lõhkematerjali leidmiseks. Politseiametnik helistas E.Jakobsonile, et viimane koju tuleks. E.Jakobsoni ütlus selle kohta, et tema teatas 06.02.2008 politseiametnikule telefoni teel, et soovib relvi ja lõhkematerjali vabatahtlikult loovutada, on paljasõnaline väide ega leidnud kohtuistungil tõendamist. Politseiametnikku, kes oleks E.Jakobsoni teate saanud, ei ole tuvastatud. E.Jakobson ei tea teda ise ka. Tunnistaja T Õ ütluste kohaselt 06.02.2008 sisenesid nad J J elamusse ja tutvustasid läbiotsimismäärust. E.Jakobsoni väitel talla enne läbiotsimise teostamist läbiotsimismäärust ei tutvustatud. See väide on ümber lükatud läbiotsimismäärusega, millest nähtub, et E.Jakobsonile on 06.02.2008 enne läbiotsimise läbiviimist määrust tutvustatud, mida kinnitab E.Jakobson oma allkirjaga määrusel. E.Jakobson ei ole määrusele märkinud, et läbiotsimismäärust tutvustati talle peale läbiotsimise läbiviimist. Peale läbiotsimise läbiviimist tutvustati talle läbiotsimisprotokolli, kuhu E.Jakobson kirjutas omakäeliselt märkuse, et tegi suulise avalduse enne läbiotsimisprotokolli esitamist, et ta oli valmis ilma läbiotsimiseta kõik 8 ebaseadusliku välja andma. 06.02.2008 viidi läbi menetlustoiming läbiotsimine E.Jakobsoni elukohas, tutvustati vastavat määrust. Läbiotsimist rakendades tehakse ettepanek anda välja läbiotsimismääruses märgitud objekt. Kui ettepanek jäetakse täitmata, toimetatakse otsingud KrMS § 91 lg 8 alusel. Läbiotsimisprotokolli kantakse ettepanek välja anda otsitav objekt, vabatahtlikult väljaantud objekti nimetus KrMS § 92 p-de 1, 2 kohaselt. Antud juhul E.Jakobson andis välja lõhkematerjali, relvad, laskemoona vabatahtlikult menetlustoimingu läbiotsimine raames. E.Jakobsoni väitel ta teadis, et politseiametnikud tulevad tema juurde läbiotsimist teostama, kuna tema poja elukohas toimus juba läbiotsimine. Kohus leiab, et E.Jakobsonil oli seega võimalus enne 06.02.2008 ise vabatahtlikult Päästeametisse või politseisse helistada ja teatada soovist ebaseaduslik lõhkematerjal, relvad, laskemoon välja anda. E.Jakobson ei teinud seda. Kohtuistungil tuvastatust tekkis kohtul arusaam, et E.Jakobson viimse hetkeni, 06.02.2008, lootis, et politsei ei tulnud lõhkematerjali ega laskemoona otsima. Kui esitati läbiotsimismäärus, siis ei olnud E.Jakobsonil enam taganemisteed ning ta oli sunnitud tegema avalduse, et soovib kõik vabatahtlikult välja anda. E.Jakobsoni kohtuistungil antud ütlustest nähtub, et ta ei soovinud mingi hinna eest viia xxxxxxxxx asuvast laost lõhkeainet Raplasse lattu, kuna selle uuesti väljastamisega oleks tekkinud raskusi. E.Jakobson on suur relvahuviline. Seega ei olnud E.Jakobson isikuks, kes kampaania käigus oleks vabatahtlikult teavitanud tema elukohas asuvast lõhkematerjalist, relvadest, laskemoonast. Süüdistatava E.Jakobsoni poolt toime pandud kuritegude õigusvastasust välistavad asjaolud puuduvad KarS §-de 27-31 järgi. E.Jakobsoni tegevust ei saa käsitelda kuriteo toimepanemisest loobumisena KarS § 40 kohaselt, sest nimetatud sätte kohaselt on võimalik loobuda vaid süüteokatsest. Antud juhul oli kuritegu juba lõpule viidud. Süüdistatava E.Jakobson on süüvõimeline ja puuduvad tema süüd välistavad asjaolud. Seega on E.Jakobsoni süü KarS § 414 lg 2 p 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises täielikult tõendamist leidnud. Kohus leiab, et süüdistatava E.Jakobsoni poolt KarS § 415 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemine on täielikult tõendamist leidnud. Tunnistajate T Õ, R P, Ü R, A J ütluste sisu on toodud eelpool. Läbiotsimisprotokolliga 06.02.2008, fototabelitega loeb kohus tuvastatuks, et 06.02.2008 võeti ära läbiotsimise käigus Eduard Jakobsonilt tema elukohas xxxxxxxx xxxxxx xxxxxxxxx xxxxx xxxxx xxxxx köögist ja garaažist 5 granaadisütikut, 138 kapseldetonaatorit, 5 elektrodetonaatorit, pumbamajast 13 detonaatorit, 4 MUV sütikut, 30 lööknõela. Lääne-Eesti pommigrupi väljasõiduaruandega loeb kohus tuvastatuks, et 06.02.2008 toimus pommigrupi väljasõit xxxxxxxx xxxx xxxxxx xxxx xxxxx E.Jakobsoni elukohta, kust leiti 13 elektridetonaatorit, 139 kapseldetonaatorit, 5 granaadisütikut. 9 Ekspertiisiaktiga nr xx-xx-xx/xxxx 14.05.2008 loeb kohus tuvastatuks, et 139 kapseldetonaatorit, 5 käsigranaadisütikut Kovešnikov, 13 Vene päritolu elektrodetonaatorit on lõhkeseadeldise osad. 139 kapseldetonaatorit sisaldavad kokku 139 g brisantlõhkeainet. 5 käsigranaadisütikut sisaldavad 10 g brisantlõhkeainet, 13 Vene päritolu elektrodetonaatorit sisaldavad 14,4 g lõhkeainet. Kaitseliidu Peastaabi teatisega 12.03.2008 loeb kohus tuvastatuks, et E.Jakobson on saanud minööriväljaõpet, B kategooria. Kaitseliidu Rapla Malev teatisega 24.04.2008 loeb kohus tuvastatuks, et E.Jakobsonile ei ole väljastatud lõhkematerjali, ta ei ole läbi viinud sellealaseid õppusi, kus on kasutatud lõhkematerjali. Kaitseliidu Peastaabi teatisega loeb kohus tuvastatuks, et ajavahemikus 1991-1996 puuduvad andmed Kaitseliidu Rapla Malevale väljastatud lõhkematerjalide kohta. Kaitseliidu Rapla Maleval puuduvad andmed lõhkematerjalide ja lahingumoona väljastamise kohta ajavahemikul 1991-1996, ei ole säilinud lõhkematerjalide käitlemisdokumendid. Tehnilise Järelevalve Ameti teatisega 18.09.2008 loeb kohus tuvastatuks, et E.Jakobsonile ei ole väljastatud lõhkematerjali käitlemise luba ega pädevustunnistust. Süüdistatava E.Jakobsoni ütlustega leidis tõendamist, et tema toimetas 2004.a täpselt tuvastamata kuupäevadel süüdistuses toodud lõhkeseadeldiste olulisi osasid xxxxxxxxx xxxxx xxxxxxxx asunud Kaitseliidu Rapla maleva varustuselaost oma elukohta xxxxxxxx xxxxx xxxxxxxxx xxxxx xxxxx xxxxx ning hoidis neid seal kuni 06.02.2008. Seega leidis kohtuistungil tõendamist läbiotsimisprotokolliga, pommigrupi aruandega, ekspertiisiaktiga, süüdistatava E.Jakobsoni ütlustega, tunnistaja T Õ ütlustega, et E.Jakobson muretses lõhkeseadeldiste olulisi osasid alates 2004.a, toimetades need xxxxxxxxxx oma elukohta. E.Jakobson hoidis lõhkeseadeldiste olulisi osasid oma elukohas alates nende soetamisest kuni äravõtmiseni politsei poolt 06.02.2008, kogu selle aja olid lõhkeseadeldiste olulisi osad E.Jakobsoni valduses. Lõhkematerjali käitlemise luba ega pädevustunnistust E.Jakobson ei ole kunagi omanud. Kaitseliit ei ole E.Jakobsonile lõhkeainet väljastanud. Seega rikkus E.

§ 14lg 1 sätteid.

Tunnistaja T Õ ütluste kohaselt E.Jakobson hoidis lõhkeseadeldiste olulisi osasid köögis kapis, garaažis, ühes põlenud hoones. Kööki ja garaaži oli ligipääs vähemalt pereliikmetel olemas. Ühe lõhkeaine tüki viis E.Jakobson poeg oma koju. Põlenud hoonele oli kõigile inimestele ligipääs olemas, kuna seda ei lukustatud. Seega olid lõhkeseadeldiste olulisi osasid järelevalveta. lõhkeseadeldiste olulisi osasid ei hoitud laos, hoidlas ega seifis. Seega rikkus E.

§ 34lg-te 1, 2 sätteid.

Politseiameti teatisest 31.12.2008 nähtub, et 04.02.-17.02.2008 korraldas Kaitsepolitseiamet koostöös Päästeameti ja Prokuratuuriga lõhkematerjali asukohast teavitamise kampaania. Pressiteate kohaselt kampaania ajal on kõigil võimalus teatada lõhkeainete ja lõhkekehade asukohast karistust kartmata. Kaitsepolitseiameti vastusest 05.05.2009 nähtub, et lõhkeaine vabatahtlikul loovutamisel või lõhkematerjali teavitamisel kampaania käigus ei esine kriminaalmenetluse ajendit. Süüdistatav 10 E.Jakobson end süüdi ei tunnista, leides, et tema kampaania käigus vabatahtlikult andis lõhkeseadeldiste olulised osad välja. Kohus sellega ei nõustu. Kohus jääb eelpool toodud seisukohtade juurde. Süüdistatava E.Jakobsoni poolt toime pandud kuritegude õigusvastasust välistavad asjaolud puuduvad KarS §-de 27-31 järgi. E.Jakobsoni tegevust ei saa käsitelda kuriteo toimepanemisest loobumisena KarS § 40 kohaselt, sest nimetatud sätte kohaselt on võimalik loobuda vaid süüteokatsest. Antud juhul oli kuritegu juba lõpule viidud. Süüdistatava E.Jakobson on süüvõimeline ja puuduvad tema süüd välistavad asjaolud. Seega on E.Jakobson süü KarS § 415 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises täielikult tõendamist leidnud. Kohus leiab, et süüdistatava E.Jakobsoni poolt KarS § 418 lg 2 p 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemine on täielikult tõendamist leidnud. Tunnistajate T Õ, R P, Ü R, A J ütluste sisu on toodud eelpool. Läbiotsimisprotokolliga 06.02.2008, fototabelitega loeb kohus tuvastatuks, et 06.02.2008 võeti ära läbiotsimise käigus Eduard Jakobsonilt tema elukohas xxxxxxxx xxxxxx xxxxxxxxx xxxxx xxxxx xxxxx köögist ja pumbamajast 323 padrunit, 24 7,62 kaliibriga padrunit, 9 vintpüssipadrunit kaliiber 7,62, 5 jahipüssipadrunit, 45 vintpüssipadrunit. Lisaks andis E.Jakobson välja püstoli Margolin, karabiini seerianumber xxxxx. Lääne-Eesti pommigrupi väljasõiduaruandega loeb kohus tuvastatuks, et 06.02.2008 toimus pommigrupi väljasõit xxxxxxxx xxxx xxxxxxxxx xxxxx xxxxx xxxxx E.Jakobsoni elukohta, kust leiti 44 vintpüssipadrunit, 17 padrunit, 46 padrunit, padruneid 4,26 kg ja 5,52 kg. Ekspertiisiaktiga nr xx xxx-xx/xxx 07.03.2008 loeb kohus tuvastatuks, et üks 7,62 mm kaliibriline vintpüss Mosin 1891/1907 mudel nr 14157 ja üks 5,6 mm kaliibriline püstol Margolin MTsM nr B1095A kuuluvad tulirelvade hulka ja on laskekõlbulikud. Vintpüssist ja püstolist on tulistatud. Vintpüss Mosin on ettenähtud laskmiseks vintpüssipadrunitega kaliiber 7,62x53R ja püstol Margolin on ettenähtud laskmiseks ääretulepadrunitega kaliiber 5,6 mm. Ekspertiisiks esitatud 442 padrunist kuulub tulirelva laskemoona hulka 440 padrunit, neist 1 vintpüssipadrun kaliiber 7,62x51mm, 18 vintpüssipadrunit kaliiber 7,62x53R, sh soomustläbiva süütekuuliga padrunit ja 4 sisselaske süütekuuliga padrunit, 45 vintpüssipadrunit kaliiber 7,7x56R, 14 vintpüssipadrunit kaliiber 5,56x45 mm, 5 automaadipadrunit kaliiber 7,62x39 mm, 27 automaadipadrunit kaliiber 5,45x39mm, 5 jahipüssipadrunit kaliiber 16, 1 jahipüssipadrun kaliiber 12, on laskekõlbulikud. Ekspertiisiks esitatud padrunid on ette nähtud laskmiseks relvadest. 11 Neli soomustläbiva süütekuuliga vintpüssipadrunit kal 7,62x53R, neli sisselaske süütekuliga vintpüssipadrunit kal 7,62x53R, üks trasseerkuuliga vintpüssipadrun kal 5,56x45 mm ja kuus trasseerkuuliga automaatpadrunit kal 5,45x39 mm kuuluvad tsiviilkäibes keelatud laskemoona hulka, need on eriti ohtliku laskemoona liik. Kaitseliidu Rapla Malev teatisega 24.04.2008 loeb kohus tuvastatuks, et E.Jakobson on Kaitseliidu Rapla Maleva liige 10.12.

1. E.Jakobson on paigutatud jalaväekompanii tankitõrje granaadiheituri kohale. Omab vastava eriala väljaõpet. Osa võtnud kõikidest tema jaoks toimuvatest plaanilistest väljaõpetest. Relvaeksam sooritatud 07.12.
2. E.Jakobsonile on KL Rapla Malev kinnitanud riigirelva, automaat GALIL AR, mis asub maleva relvahoidlas. E.Jakobson on soetanud püstoli Makarov 2004.a. E.Jakobsonil on õigus omada laskemoona kodusel hoiul 100 padrunit kaliibriga 9x18 mm. Kaitseliidu Peastaabi teatisega loeb kohus tuvastatuks, et Kaitseliidu Rapla Maleval puuduvad andmed lõhkematerjalide ja lahingumoona väljastamise kohta ajavahemikul 1991-
3. Lääne Politseiprefektuuri 02.09.2008 teatisega loeb kohus tuvastatuks, et E.Jakobson ei oma relvasoetamisluba ega relvaluba. Relvaseaduse § 32 lg 2 sätestab, et soetamisluba annab selle omajale õiguse loal märgitud relvaliigi hulka kuuluva relva soetamiseks, selle järgnevaks hoidmiseks ja edasitoimetamiseks kuni relva registreerimiseni, samuti vastava laskemoona soetamiseks käesoleva seaduse § 46 lõikes 5 nimetatud koguses. Relvaseaduse § 34 lg 1 sätestab, et käesoleva seaduse § 35 lõikes 5 nimetatud eksami sooritanud isikul on õigus taotleda relvaluba. Relvaloa väljastamise aluseks on politseiprefektuuri otsus ning § 34 lg 2 sätestab, et füüsilise isiku relvaluba annab selle omajale õiguse relvaloale kantud relv aja selle laskemoona ning helisummuti ja lasersihiku kätlemiseks käeoleva seaduse ning selle alusel antud õigusaktidega kehtestatud tingimustel ja korras. Relvaluba, millele on kantud vaid relva liik, annab selle omajale õiguse soetada kasutusse andmise üleandmise-vastuvõtmise akti alusel kasutusse võetud relva laskemoona. Soetatava laskemoona ühekordne kogus ei tohi ületada käeoleva seaduse § 46 lõikes 5 nimetud kogust. Süüdistatava E.Jakobsoni ütlustega leidis tõendamist, et tema omandas 2003.a täpselt tuvastamata kuupäeval süüdistuses toodud vintpüssi ja püstoli ning alates 1992.a süüdistuses toodud tulirelva laskemoona ning hoidis neid oma elukohas xxxxxxxx xxxxxx xxxxxxxxx xxxxx xxxxx xxxxx kuni 06.02.
4. Seega leidis kohtuistungil tõendamist läbiotsimisprotokolliga, pommigrupi aruandega, ekspertiisiaktiga, süüdistatava E.Jakobsoni ütlustega, tunnistaja T Õ ütlustega, et E.Jakobson omandas vintpüssi ja püstoli, alates 2003.a ning alates 1992.a tulirelva laskemoona, toimetades need oma elukohta. E.Jakobson hoidis vintpüssi, püstolit, tulirelva laskemoona oma elukohas alates nende soetamisest kuni äravõtmiseni politsei poolt 06.02.2008, kogu selle aja oli vintpüss, püstol, tulirelva laskemoon E.Jakobsoni valduses. Soetamisluba ja relvaluba süüdistuses toodud esemete jaoks E.Jakobson ei omanud. Kaitseliit ei ole E.Jakobsonile lahingumoona väljastanud. Seega rikkus E.Jakobson Relvaseaduse §-de 32 lg 2, 34 lg 1, 34 lg 2 sätteid. Majandus- ja kommunikatsiooniministri 21.04.2004 12 määruse nr 103 Lõhkematerjali jaotus allklassidesse ja sobivusrühmadesse § 2 kohaselt lõhkematerjalid kuuluvad ohtlikkuse järgi hoidmisel ja veol ohtlike ainete rahvusvahelise klassifikatsiooni alusel esimesse ohuklassi. Läbiotsimisprotokolli, pommigrupi aruande, ekspertiisiakti alusel leiab kohus, et E.Jakobsonilt läbiotsimisel äravõetud laskemoon kuulub esimese ohuklassi esimesse ja teise allklassi. Laskemoona, s.o sadu padruneid, on üliohtlik hoida paljudele inimestele kättesaadavas kohas. Laskemoona käitlemisel tekkida võiva õnnetuse tagajärjeks oleks võinud olla inimeste hukkumine. E.Jakobson käis laskemoonaga ümber üldohtlikult, hoides seda köögis, lukustamata kõrvalhoones, s.o enda ja oma pereliikmete elukohas. E.Jakobsonilt äravõetud laskemoon on käsitletav laskemoonana suures koguses. Politseiameti teatisest 31.12.2008 nähtub, et 04.02.-17.02.2008 korraldas Kaitsepolitseiamet koostöös Päästeameti ja Prokuratuuriga lõhkematerjali asukohast teavitamise kampaania. Kampaania ei hõlmanud tulirelvi. Süüdistatav E.Jakobson end süüdi ei tunnista, leides, et tema kampaania käigus vabatahtlikult andis laskemoona, tulirelvad välja. Kohus sellega ei nõustu. Kohus jääb eelpooltoodud seisukohtade juurde. Süüdistatava E.Jakobsoni poolt toime pandud kuritegude õigusvastasust välistavad asjaolud puuduvad KarS §-de 27-31 järgi. E.Jakobsoni tegevust ei saa käsitelda kuriteo toimepanemisest loobumisena KarS § 40 kohaselt, sest nimetatud sätte kohaselt on võimalik loobuda vaid süüteokatsest. Antud juhul oli kuritegu juba lõpule viidud. Süüdistatava E.Jakobson on süüvõimeline ja puuduvad tema süüd välistavad asjaolud. Seega on E.Jakobsoni süü KarS § 418 lg 2 p 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises täielikult tõendamist leidnud. Süüdistatava E.Jakobsoni karistamise aluseks on tema süü. Süüdistatava E.Jakobsoni karistust kergendavad asjaolud KarS § 57 järgi puuduvad. Ka karistust raskendavad asjaolud puuduvad KarS § 58 järgi. E.Jakobsoni pani toime kaks I astme kuritegu. KarS § 414 lg 2 p 2 näeb karistusena ette vaid vangistuse. E.Jakobsoni poolt toime pandud kuriteod on suure ühiskonnaohtlikkusega kuriteod. E.Jakobson end süüdi ei tunnistanud ega tehtut ei kahetsenud. Lähtudes eeltoodust ja õiguskorra kaitsmise huvidest, leiab kohus, et süüdistatavat E.Jakobsoni tuleb karistada vangistusega sanktsioonis ettenähtud keskmises määras. Kohus, arvestades kuriteo toimepanemise asjaolusid ja süüdistatava E.Jakobsoni isikut, leiab, et vangistuse ärakandmine E.Jakobsoni poolt ei ole otstarbekas ning tema suhtes jäetakse karistus täielikult tingimisi kohaldamata KarS § 73 järgi. Süüdistatav E.Jakobson on varem karistamata. Süüdistatavat E.Jakobsoni iseloomustatakse Kaitseliidu Rapla Malevast kui isikut, kes on täitnud temale pandud ülesanded kohusetundlikult, on algatusvõimeline ning 13 aktiivne isik, kes on saanud temale püstitatud ülesannete täitmisega eeskujulikult hakkama. KL Rapla Maleva õppustel on olnud aktiivne osavõtja. Tema suhtes teiste liikmetega on head, ta ei ole konfliktne isik, on jätnud rahuliku iseloomuga inimese mulje. E.Jakobsoni puhul on uue kuriteo toimepanemise risk madal ja seega ta ei vaja kriminaalhooldaja järelevalvet. Kuna E.Jakobson oli teadlik sellest, et millistel tingimustel tohib käidelda tulirelvi ja laskemoona, kuid vaatamata sellele rikkus seadust väga pikka aega, s.o üle 10 aasta. Siis kohus leiab, et on põhjendatud E.Jakobsoni suhtes KarS § 51 kohaldamine 5 aastaks. Kohtunik: Rahvakohtunikud: