järgi Prokurör Sirje Hunt Süüdistatav Aldur Algo Isikukood või sünniaeg: 33904304214 Kaitsja Varem kriminaalkorras karistamata. Väärteomenetluse korras karistatud 3 korral Tõkend – kohaldatud elukohast lahkumise keeld vandeadvokaat Avo Pärmann RESOLUTSIOON Juhindudes KrMS § 313, § 315 järgi Süüdi tunnistada Aldur Algo
järgi ja karistuseks mõista kolm kuud vangistust.
lg 1, 3 alusel mitte pöörata karistust täielikult täitmisele, kui isike 18 kuulise katseaja jooksul ei pane toime uut tahtlikku kuritegu ja täidab kriminaalhooldaja järelevalve
Tõkend - elukohast lahkumise keeld tühistada kohtuotsuse jõustumisel. Välja mõista Aldur Algolt tasu riigi õigusabi eest 1620 krooni ning KrMS § 179 lg 1 p 2 alusel sundraha 6525 krooni 1
Menetlusosaliste kehalise põhjendused Aldur Algo end süüdi ei tunnistanud ja seletas, et kannatanu oli varastanud temale kuulunud küttepuid. Asja selgitamiseks läks ta kannatanu korterisse asja selgitama. Ukse avas kannatanu naine S.M, kes saanud teada, et vajab A.M, kustus oma mehe A.M. Kuna kannatanul oli rusikas käsi püsti, siis enesekaitseks lõi ta koheselt rusikaga mehe pikali. Süüdistatava sõnul võib juhtunut kinnitada tema elukaaslane K.M. Tunnistaja kinnitas, et puude varguse jutt vastab tõele ja tema ise nägi, kuidas kannatanu puid varastas. Teatas sellest oma mehele, kes läks asja klaarima. Mehe käest kuulis hiljem, et M oli rusikas püsti olnud, Algo olevat siis rusikaga virutanud. Prokurör leidis, et süüdistus on põhjendatud ja esitas kohtule tõendid: Kannatanu A.M ütlused, kes kinnitas kohtus, et elab süüdistatava ja tema elukaaslse K.M ühes korterelamus, küll erinevates korteris. Korteriühistu otsusega oli sätestatud, et kõik korteriomanikud olid kohustatud maja kütmiseks andma küttepuid. Nii oli kogu aega olnud. Süüdistatavale ilmselt selline kord ei meeldinud ja ta tuli oma pahameelt avaldama. S.M avas ukse ja kustus teda Algoga kohtuma. Tema, väike tütar käe otsas läkski uksele. Kuulunud esmalt Algo sõimu, tuli sealt ootamatult rusikalöök pähe, paremale oimu kohta. Kannatanu sõnul löögi tagajärjel kukkus ta põrandale maha, laps sattus hüsteeriasse toimunust. S.M tuli ja aitas teda üles, kus selgus ka, et lisaks valule oli ka nägu verine. Süüdlane lahkus ise ja politsei saabudes oli ta kadunud. Tunnistaja S.M ütlused, kes tõendas, et märgitud õhtul nõudis korteriukse taha ilmunud Algo kokkusaamist A.M. M koos pisitütrega tulidgi, tema ise lahkus eluruumidesse. Mõne hetke pärast hakkas laps valjult nutma, kui selgus, et M oli põrandal pikali ja oimukoht verine. Selgus, et Algo oli rusikahoopi kannatanule näkku virutanud. Algo kadus aga külast minema ja poliseil ei õnnestunud teda tabada. Prokurör palus isik süüdi tunnstada
järgi ja karistuseks mõista nelja kuuline vangistus, kohaldades käitumiskontrollida kaheksateist kuulist katseaega. Sisse nõuda temalt menetluskulud. Süüduistatava kaitsja hinnangul oli Algo poolt tegu löögi tõrjumisega, milline võinuks tulla. Algo ei ole toime pannud õigusvastat tegu, mille tõttu tuleks isik õigeks mõista. Maakohtu seisukoht 2
Kehalise väärkohtlemisega rünnatav õigushüve on inimese tervis – kehaline ja vaimne heaolu. Antud kuriteo objektiivne koosseis eeldab muuhulgas vähemalt valu tekitamist. Kohus tegi kindlaks, et kannatanu ja tunnistaja M ütlustele tuginedes, et M sai peatrauma tagajärjel verejooksu ja kannatanu tundis valu. Ka süüdistatav ei eita antud tagajärje saabumist. Kohus leiab, et süüdistatava ütlused, selles, et tema löök oli ennetav kannatanu agressiivse käitumise suhtes, on vastuolus kannatanu ja tunnistaja M ütlustega. Kohus ei pea eluliselt usutavaks, et kannatanu, kes igapäevaselt sättis korteriühistu asju seaduslikul alusel, õhtusel ajal pereringis aega viites, ründaks oma kodus igat korterisse sisenejat. Tunnistaja M ütluste kohaselt läks Algo väidetava puude pärast närvi ja kohtu hinnangul asus kannatanu suhtes karistusaktsioonile, mis tipnes teise isiku kehalise väärkohtlemisega. Kohus leiab, et tunnistaja M on süüdistatava vaimse mõju all (tl 27-29) ja tema poolt kannatanut alavääristavad ütlused on kantud soovist vabastada oma elukaaslane Algo kriminaalsüüdistusest. Seega on Aldur Algo tegu koosseisupärane. Subjektiivsest küljest eeldab vaadeldav koosseis vähemalt kaudset tahtlust. Kohus leiab, et lüües teist inimest rusikaga pea ja näo piirkonda võis süüdistatav ette näha antud tagajärje – tervisekahjustuse ja valu saabumist, seega just kaudse tahtlusega ongi tegu toime pandud.
lg 2 kohaselt karistatakse teo eest, kui see vastab süüteokoosseisule, on õigusvastane ja isik on selle toimepanemises süüdi.
kohaselt on õigusvastane tegu, mis vastab seaduses sätestatud süüteokoosseisule ja mille õigusvastasus ei ole välistatud käesoleva seadustiku, muu seaduse, rahvusvahelise konventsiooni või rahvusvahelise tavaga. Seega on õigusvastasus süüteokoosseisus kirjeldatud teos sisalduv ebaõigus – tegu rikub õiguskorda ja on vastuolus inimeste kooselu reguleerivate õigusnormidega. Õiguskord on objektiivne suurus, mis kehtib kõigi ühiskonnaliikmete jaoks võrdselt. Kuivõrd süüteokoosseisudes on esitatud süütegu, tuleb eeldada, et selline süütegu on ka õigusvastane. Tegu tuleb lugeda õiguspäraseks üksnes siis, kui õiguskorras esineb õigusvastasust välistav asjaolu. Õigusvastasust välistavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud kohtumenetluse käigus. Seega tuleb süüdistatavate poolt Karistusseadustiku tunnustele vastava koosseisupärase teo toimepanemine lugeda õigusvastaseks.
lg 1 kohaselt saab isikut õigusvastase teo eest karistada üksnes siis, kui ta on selle toimepanemises süüdi. Isik on teo toimepanemises süüdi, kui ta on süüvõimeline ja puudub käesolevas jaos sätestatud süüd välistav asjaolu. Süüdistatav on täisealine ja teo toimepanemise ajal oli võimeline aru saama oma teo keelatusest. Karistus
Karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Eeltoodust tulenevalt on kohtuotsus kriminaalasjas väärtusotsustus, mis on suunatud inimese kui indiviidi ja ühiskondliku olendi, aga ka korrastatud ja turvalise ühiskondliku elukorralduse 3
Otstarbekas on mitte pöörata karistust
MS § 173 lg 2 kohaselt hüvitab kohustatud isik menetluskulud kohtu määratud ulatuses. Käesolevas asjas on menetluskuludeks KrMS § 175 lg 1 p 4, 9 kohaselt tasu riigi õigusabi eest ja sundraha. Määratud kaitsjale on kohtu korraldusel tehtud väljamaksekohustus 1620 krooni osas, sundraha on KrMS § 179 lg 1 p 2 alusel 6525 krooni. Edasikaebamise kord Apellatsioonõiguse kasutamise soovist teatada Pärnu Maakohtule kirjalikult 7 päeva jooksul, alates kohtuotsuse või selle resolutiivosa kuulutamisest. Apellatsioonkaebus tuleb esitada Pärnu Maakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil on võimalik tutvuda kohtuotsusega. Rubo Kikerpill kohtunik 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.