← Eesti

4-09-12592/6

4-09-12592 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 21 detsember 2009 a Tallinn Väärteoasja number 4-09-12592 (2376,09,003377) Kohtunik Märt Toming Kohtuistung

§ 7419lg 2 ning Kar

S § 50 lg 1 p 2 järgi lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmisega 6 kuuks. Kohtuvälise menetleja esindaja: Hannes Küünarpuu, Triinu Riigor Istungil osalenud isikud Menetlusalune isik: Timo Vanatoa, 38304110213, elukoht: xxx Kaitsja: Veljo Viiloli AB OÜ advokaadid Veljo Viilol ja Kätlin Uibo. RESOLUTSIOON 1. Jätta Timo Vanatoa kaitsjate advokaatide Veljo Viilol ja Kätlin Uibo kaebus Põhja Politseiprefektuuri korrakaitseosakonna liiklusmenetlustalituse ülemkomissari Oleg Lodeikini 16.06.2009 otsusele nr 2376,09,003377 Timo Vanatoa karistamises LS § 7419 lg 1 ettenähtud väärteo toimepanemise eest rahatrahviga 220 trahviühiku ulatuses,

§ 7419lg 2 ning Kar

S § 50 lg 1 p 2 järgi lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmisega 6 kuuks, rahuldamata. 2. Jätta Põhja Politseiprefektuuri korrakaitseosakonna liiklusmenetlustalituse ülemkomissari Oleg Lodeikini 16.06.2009 otsus nr 2376,09,003377 Timo Vanatoa karistamises LS § 7419 lg 1 ettenähtud väärteo toimepanemise eest rahatrahviga 220 trahviühiku ulatuses,

§ 7419lg 2 ning Kar

S § 50 lg 1 p 2 järgi lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmisega 6 kuuks, muutmata. 1

  1. Kui kassatsioonkaebust ei esitata, jõustub kohtuotsus 21.01.2010 ning lisakaristuse, so mootorsõiduki juhtimise õiguse äravõtmise kulgemist arvestatakse alates 21.01.2010 ning lisakaristus lõpeb 6 kuu möödumisel. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib menetlusaluse isiku advokaadist kaitsja, kohtuväline menetleja või tema advokaadist esindaja esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest või otsuse kohtus tutvumiseks kättesaadavuse päevast. Kassatsiooniõiguse soovist tuleb 7 päeva jooksul kirjalikult teatada Harju Maakohtule alates kohtuotsuse kuulutamisest. Kohtuotsus on Harju Maakohtu Lalaia kohtumaja kantseleis Lalaia 24 tutvumiseks kättesaadav alates 21.12.
  2. Kassatsioonkaebuse esitamise viimane tähtaeg on 20.01.
  3. Kui kassatsioonkaebust ei esitata, jõustub kohtuotsus 21.01.
  4. Kaebuse läbivaatamisel kohus tuvastas: Põhja Politseiprefektuuri korrakaitseosakonna liiklusmenetlustalituse ülemkomissari Oleg Lodeikini 16.06.2009 otsusega nr 2376,09,003377 karistati Timo Vanatoad LS § 7419 lg 1 ettenähtud väärteo toimepanemise eest rahatrahviga 220 trahviühiku ulatuses,

§ 7419lg 2 ning Kar

S § 50 lg 1 p 2 järgi lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmisega 6 kuuks selles, et menetlusalune isik 23.05.2009 kell 23.50 Kose vallas Harju Maakonnas Pikal tänaval Tallinn-Tartu mnt

  1. kilomeetril, Kose-Ristil söögikoha juures juhtis mootorsõidukit Ford Transit registreerimismärgiga xxx alkoholijoobes, millega rikkus LS § 20 lg 3 sätteid ja pani toime LS § 7419 lg 1 ettenähtud väärteo. Otsusele esitasid menetlusaluse isiku kaitsjad kaebuse, milles märgiti, et otsus ei ole seaduslik ning kuulub tühistamisele, samuti on mõistetud karistus liialt range, ja ebaproportsionaalne ning otsuse koostaja ei ole arvestanud kõigi väärteo asjaoludega ning karistamise üldalustega. 23.05.2009 südaöö paiku sõitis kaebaja Koselt Kose-Ristile söögikohta ja oli roolis. Kaebaja soovis istuda sülle kõrvalistmel istunud tütarlapsele, kuid see ei olnud nõus ja kaebaja väljus kõrvalistuja uksest. Söögikoha juures oli tema ees ärritunud naisterahvas, kes hakkas kaebajat süüdistama joobes või juhtimisõiguseta juhtimises. Naisterahvas küsis kaebajalt juhiliba ning kaebaja näitas juhiliba, mida naisterahvas enam tagasi ei andnud. Naisterahvas oli seljaga sõiduki poole kui sõiduk söögikoha juurde jõudis, mistõttu on vähetõenäoline, et ta kõike fikseerida jõudis. Sõidukil on tumedad klaasid ja tegemist oli pimeda ajaga. Seega on peaaegu võimatu näha milline noormees ja millises olekus tegelikult roolis oli. Naisterahvas keeldus juhiluba tagasi andmast ning kaebaja läks bussi tagasi ning asus tarvitama kaasasolnud alkoholi. Umbes 20 min pärast saabus kohale Kose abipolitseinik ning tal lasti puhuda alkomeetrisse. Taoline joobe tuvastamine ei ole kooskõlas joobe tuvastamise korraga, milline on sätestatud LS § 20 lg
  2. Kaebaja sõidukit ametlikult ja seaduslikult kinni ei peetud ja kaebajal puudus kohustus kohapeale jääda. Politseipatrull saabus alles 1,5 tundi hiljem ning kaebaja käis vahepeal Kosel ja tarbis alkoholi. Seejärel mõõdeti kaebajal alkoholijoovet ja koostati väärteoprotokoll. Joobes juhtimise fakti ei ole tõendatud ja söögikoha juurde saabudes ei olnud kaebaja alkoholi tarvitanud. Samuti sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsusest ei nähtu, et kaebaja oleks sõidukit juhtinud. Riigikohus on korduvalt väljendanud seisukohta, et kohtuvälise menetleja ametnik, kes fikseerib rikkumise, peab tegema kõik võimaliku tõendite kogumiseks, mis tähendab ka menetlusaluse isiku kasuks rääkivate tõendite kogumist. Otsus on tehtud Margit K ütluste põhjal, üle jäeti kuulamata Jaanus L ja Margot Õ , samuti söögikoha müüja. Käesoleval juhul ei ole joobes juhtimise fakt tõendatud. Kaebajale on arusaamatu, millise menetlustoiminguga väärteomenetlust alustati või millega on tõendatud, et kaebaja oleks sõidukit alkoholijoobes juhtinud. Seetõttu ei ole väärteo toimepanemine tõendatud ja otsus kuulub tühistamisele. Alternatiivselt soovitakse kaebuses esile tuua ka karistuse ebaproportsionaalsust ning kohtuväline menetleja ei ole arvestanud väärteo asjaoludega ega karistamise üldalustega. Vastavalt LS § 7419 lg 2 sätetele kohtuväline menetleja võib kohaldada lisakaristust ning lisakaristust tuleb põhjendada ning lisakaristuse 2 mõistmisel tuleb arvestada kergendavate asjaoludega, mida kohtuväline menetleja põhjendamatult teinud ei ole. Otsuse põhjendused on üldsõnalised ja ei vasta tehioludele, mille tulemusel on mõistetud lisakaristus või vähemalt selle pikkus põhjendamatu. Põhjendamatu on põhjendada range karistuse mõistmist õiguskorra kaitsmise huvidega. Karistuse mõistmise eesmärgiks ei ole teiste isikute hirmutamispreventsioon. Karistuse mõistmisel tuleb lähtuda individualiseeritult, lähtuvalt iga süüteo toimepanija isikust ja toimepandust. Puuduvad igasugused tõendid selle kohta, et kaebaja oleks temale etteheidetud teo üldse toime pannud, samuti on kaebaja olnud varasemalt seaduskuulekas liikleja. Kaebajal on olnud juhiluba juba 6 aastat ja selle aja jooksul on teda karistatud väärteokorras vaid ühe korra. Seega ei ole karistuse määramine toimunud kooskõlas karistuse kohaldamise alustega. Käesoleva juhul oleks saanud jätta lisakaristuse kohaldamata. Kaebajale määratud rahatrahvi tasumine on samuti kaebajale majanduslikult väga raske kuna kaebaja sissetulek on väile, so 3800 krooni kuus ja tal on laenukohustus Swedbanki ees, mida tuleb maksta ca 1000 krooni kuus. Seega on karistuse suurus kaebaja sissetulekuga võrreldes ebaproportsionaalselt suur, mistõttu palub kaebaja määratud rahatrahvi vähendada kui kohus ei pea võimalikuks menetlust lõpetada. Kaebaja töötab AOÜs ja juhtimisõigus on seotud igapäevase tööga. Töökohalt on tulnud selgeid signaale, et juhiloa kaotamisel 6 kuuks tuleb kaebaja vallandada. Seega sõltub kaebaja sissetulek juhtimisõiguse olemasolust. Kohtuistungil jäi kaebuse esitaja kaebuse juurde ja seletas, et sõbrad võtsid teda Koselt auto peale, sõitsid Kose-Ristile. Hamburgeriputka juures oli Margit K. Tahtis minna tüdruku sülle istuma, kuid tüdruk ei tahtnud. Lahkus bussist kõrvalistuja ukse kaudu. M.K hakkas teda süüdistama, et ta on joonud. Läks endast välja, vaidlesid. Läks bussi tagasi, hakkaski jooma. Teadis, et on olemas kaine autojuht. Kutsuti 15-20 minuti pärast tagasi, pandi puhuma. Indikaator läks punaseks, kuid ta jõigi enne seda kui politsei välja kutsuti. Jaanus L sõitis bussiga Kosele tagasi, 15 minutit olid seal, tulid tagasi. Tuli politseinik ja poolteist tundi hiljem pandi uuesti puhuma. Tehti väärteoprotokoll joobes juhtimise eest. Teadis, et M.K on abipolitseinik, oli oma isikliku autoga ja ei täitnud töökohustusi, sest töökohustusi täidetakse vormis. Abipolitseinikuna ta end vist ei tutvustanud, ei mäleta. Kosele sõitis tagasi Jaanus L, väärteoprotokolliga ei nõustunud. Töötab autoremondilukksepana, autojuhina. Töö seisneb autojuhtimises. Juhiloata ei saa töötada, lastakse töölt lahti. Kuupalk on 6000 kuni 7000 krooni, laen on võetud 100
  3. Kui autot juhtis, siis alkoholi tarvitanud ei olnud, kui oli tarvitanud, siis juhtis sõidukit Jaanus L. Tarvitas viina, mis viin oli, seda ei mäleta. Pudel oli kinnine, oli bussis juba ammu. Buss kuulub firmale. Jooma hakkamise ajaks istus kõrvalistmele. Bussis olid veel Margot ja Jaanus, Jaanus oli roolis, Margot istus taga. Istmed on ees ja taga. Kus asus viinapudel, seda ei mäleta, tavapärast kohta ei ole. Oli endast väljas. Pudel oli väiksem, pooleliitrine, ümmargune. Kuhu pärast joomist pudeli pani, seda ei mäleta, tuigerdas ringi. Söögikohta sõites oli tema roolis. Kaks istet on ees, üks taga. Teised istusid kõrvalistmel üksteise süles. Kui sisse keeras, siis ei olnud nii nagu tunnistaja M.K räägib. Kummid ei vilisenud, Ford Transitil hakkab rihm vilistama kui gaas maha lasta. Kui sinna sõitsid, siis oli aken kinni. Äärekivi juurde ei sõitnud, vahemaa oli kuskil neli meetrit. Tunnistaja ei saanud kõrval olla. Kui oleks juhi vahetuse kohta rääkinud, siis oleks akna kinni pannud. Tunnistaja ei saanud teda kogu aeg näha. Kui autos alkoholi tarvitas, siis olid autos Jaanus ja Margot. Tunnistaja ei saanud näha kas ta jõi või ei joonud. Tunnistajana üle kuulatud Margot Õ seletas, et läksid burgeri putka ette ja siis T.Vanatoa tahtis välja minna. Tahtis sülle istuda ja tahtis välja. Üks naine hakkas T.Vanatoaga rääkima. T.Vanatoa tuli tagasi, ütles Jaanusele, et see sõitma hakkaks. Sõitsid Kosele ja siis 15 minuti pärast tagasi. T.Vanatoa oli päris kuri, naisterahvas hakkas teda süüdistama, et ta on joonud. Pudel oli autos, oli kinnine. Tema ise ei joonud. T.Vanatoa jõi viinast ära päris palju, käisid Kosel 15-20 minutit, siis oli politsei kohal. Rooli istus peale seda Jaanus L. Sellest algusest oli see kuskil pool tundi hiljem, võib-olla rohkem. T.Vanatoa ei olnud protokolliga nõus. Naine süüdistas, et sõitis täis peaga, aga tegelikult ei olnud. Ise käis vahepeal ka väljas. Kui sinna sõitsid, siis naisterahvas oli seljaga nende poole, hakkas maksma. Naisterahvast ei tundnud, ei esitlenud ennast. T.Vanatoa tarvitas alkoholi autos. Kohtus T.Vanatoaga pärast 10 õhtul, poed 3 olid kinni. Mida T.Vanatoa päeval tegi, seda ei tea, oli kodus olnud. Võtsid T.Vanatoa peale kui T.Vanatoale Jaanusega järgi läksid. Läksid järgi Ford Transitiga, mis kuulub Timole või Askole. Jaanus käis Asko juures tööl. Ei näinud, et Timo oleks enne nende sinna minekut alkoholi tarvitanud. Autos vahetati kohad seetõttu, et Jaanus ütles, et on väsinud. Viinapudel oli ümmargune, pooleliitrine. Pudel oli teist päeva autos tagaistmel ja kinnine. Ristile läksid sellepärast, et mahla osta, tahtsid pärast jooma hakata. Mahla ei saanudki, Timo hakkas jooma. Tunnistajana üle kuulatud Margit K seletas, et teab T.Vanatoad seoses tööga abipolitseinikuna. 23 mail veidi enne südaööd tuli Tallinna poolt, peatus söögikohas ja tegi omi ostusid. Kuulis Kose poolt hirmsa kiirusega tulemas sõidukit. Kuna teab, et seal on 70 km/h ala, siis hääle järgi liikus tunduvalt kiiremini. Kose poolt tuli Ford Transit buss kirjadega, mõtles, et kas saab pidama või keerab kioski poole. Sõiduk tegi järsu parempöörde, kummid vilisesid, momendiks oli näha, et kaotas juhitavuse, buss hakkas vingerdama. Tekkis hirm, sest buss tuli tema suunas, oli bussi ja hamburgerikioski vahel. Enda sõiduk oli teises suunas. Sõiduk tegi äkkpidurduse tema kõrvale. Sõiduki aknaklaas oli poolenisti all. Juht jäi talle otsa vaatama. Oli näha, et juhil pea täiesti vajus, siis tõstis jälle. Silmad olid täiesti punased, vaatasid teineteisele otsa 5-10 sekundit. Vaatas juhti, šokk oli see, et kas jääb alla. Sõidukit juhtinud isikul olid seljas valge särk ja teksatagi. Sõidukis oli veel kaks isikut, naisterahvas ja noormees. Juht silmas teda, tema juhti, vahemaa oli kuskil meeter, oli silmside. Korraga hakkas juht ronima üle teiste isikute, jälgis teda ja juht väljus kõrvalistuja uksest ning tuli tema kõrvale söögikohta. Kõnetas juhti, et miks ta nii käitub, turvavööd olid lahti. Kui juht tema juurde tuli, siis olid juhil koordinatsioonihäired, tuigerdas ühelt jalalt teisele, jalg nagu kaoks alt ära. See isik ei saanud kaine olla. Juht vastas, et sõidab kogu aeg niimoodi, see talle meeldib. Suust oli tunda väga tugevat alkoholilõhna. Esitles end, kes on ja juht vastas, et ta teab. On sealkandis palju patrullinud. Palus esitada isikut tõendav dokument ja isik esitas dokumendi kohe. Mõne sekundi pärast hakkas isik uurima, kes ta on, miks tema dokumendi võtab, ei taibanud, mis toimub. Kord rääkis üht, kord teist. Selgitas uuesti kes ta on. Teatas juhtimiskeskusele, et on selline juhus, lubati saata patrull. Mõne minuti pärast ilmus Kose abipolitsei patrull. Sel ajal kui patrulli ootasid, suhtlesid kogu aeg. Isik ronis bussi, tal oli isikuga kogu aeg silmside, isik ähvardas teda, et otsib ta üles, lubas kätte maksta, seejärel mõni hetk hiljem ei saanud aru kes ta on, mida ta teeb. Siis mingi hetk meesterahvast kõrvalistuja hakkas T.Vanatoaga arutama, et teeme nii, et tema oli roolis. Seejärel T.Vanatoa tuli uksest välja, kõrvalistuja istus rooli. T.Vanatoa oli sel ajal agressiivne, lubas kätte maksta, vahepeal ütles aga, et lõpetame ära, lähme minema. Ütles T.Vanatoale, et ootame patrulli ära ja seepeale läks T.Vanatoa jälle agressiivseks. Kose patrulli kohale jõudes mõõtsid joovet. Alguses T.Vanatoa keeldus, lõpuks puhus ja momentaalselt süttis punane tuli. Kui patrulli ootasid, siis suhtlesid kogu aeg, jälgis, et T.Vanatoa alkoholi juurde ei tarbiks. Jäid politseipatrulli ootama, hakkas kirjutama ülekuulamisprotokolli ja sel ajal lahkuti Ford Transitiga Kose suunas. Tagasi tulid umbes 15 minuti pärast ja roolis oli keegi teine. Ei oska ajaliselt öelda millal politsei tuli, aeg tundus pikk. Isik vahepeal alkoholi ei tarvitanud, püüdis isikut sellest mõttest eemal hoida. Korrakaitsepatrullist tuli kohale S . Kes siis roolis oli kui Ford Transit ära sõitis, siis ei tea kes roolis oli, sest kirjutas ülekuulamisprotokolli. Alustas kirjutamist siis kui joove oli tuvastatud. Siis oli veidi enne kella
  4. Terve parkla oli valgustatud, tänavavalgustus. Sõidukil esiklaas toonitud ei olnud, teistele klaasidele ei pööranud tähelepanu, sest isikuga oli silmside läbi avatud klaasi, nad olid kõrvuti. Olid seal kus väljastatakse sööki, väga hea valgustus. Kõike ei ole kirjutatud ülekuulamisprotokollis, sest oli ise ähmi täis kui nägi, et buss tuli tema poole, kui inimene kogu aeg tuleb ja räuskab, kõike ei meenu kirja panna. Ei olnud närvis, see on teine tunne kui buss kaotab juhitavuse ja tuleb sinu suunas, jääb kioski ja bussi vahele. Tunneb kas tuleb ralliga või sujuvalt. Tema ja bussi vahele jäi meeter. Tema seisis äärekivi peal, buss tuli äärekivi vastu. Kui ootasid Kose abipolitsei patrulli, siis rääkis isik kõrvalistujaga kumb roolis oli. Jälgis kogu aeg isikut, on varem sellise situatsiooniga kokku puutunud, tahetakse alkoholi peale võtta. Temal oli arve juba makstud. Kutsus abipolitsei, sest Kose abipolitsei on lähemal, oli vaja tuvastada joove. Nägi isikut mitte läbi autoklaasi, vaid läbi avatud akna kui tekkis kahtlus, et on joobes. 4 Tunnistajana üle kuulatud Mihkel S seletas, et see oli ammu. Kuskil Kose-Ristil oli alkoholijoobes juhtimine, paluti alkomeetrit, sõitis sinna. Kohal oli abipolitseinik. Panid puhuma, see oli esmane tuvastamine nn valgusfooriga. Sai informatsiooni juhtimiskeskusest, jäid politseid ootama. Politsei viibis, otsis neid Kuivajõelt, lõpuks jõudis kohale. T.Vanatoa istus autos, siis pani jooksu. Juhiloa oli andnud M.K kätte. Kas isik oli nõus alkomeetrisse puhuma, seda ei mäleta, punnis vastu, oli ülbe, lõpuks puhus ja oli nõus nende autosse tulema. Püüdis neid veenda, et ära laseksid. Joobe tunnusteks olid lõhnad, käitumine, ise tunnistas seda. Oli närviline, et kuhu politsei jääb. Ise jõudis kohale viie minutiga, oli viie kilomeetri kaugusel. Sõitis sinna viis või kuus või kolm minutit, teab kui kaugel sel hetkel oli. Ise elab Koselt 8 kilomeetri kaugusel, teab, et sõidab selle maa ära alla kümne minuti. K nägi autot, tundis auto ära, embleemid peal, pööras ringi. Abipolitseinikuna ei ole tal ametiisiku staatust. Alkomeetri kasutamise kohta protokolli ei vormistanud. Politseipatrulli saabumine võttis suht kaua aega, kolmveerand tundi küll. Algul oli väljakutse Kuivajõele. Isik oli sinist värvi Fordi bussiga, kirjad peal. Sama autoga sõidetigi ära, toodi teine juht rooli, püüdis väita, et see sõitiski. Kui ära sõideti ja tagasi tuldi, siis ei näinud kes roolis oli, teadis, et tookord oli roolis antud isik ja oli alkoholijoobes. T.Vanatoa läks politseiautosse. Ei näinud, et T.Vanatoa oleks kohapeal alkoholi tarvitanud. Nende autos istus isik 10-15 minutit, ootasid politseid, närv läks mustaks, püüdsid rahustada, alkoholijoobes inimesed on tujukad ja ettearvamatud. Kui kaua isik pärast autost lahkumist ära oli, ei mõõtnud aega, võis olla 10-15 minutit. Ei mäleta kas jõudis isik enne tagasi kui politsei või mitte. Kui tema ise kohale tuli, siis oli isik rooli taga, kuid tema ise sõiduki juhtimist ei näinud, isik tunnistas, et on alkoholi tarvitanud ja sõitnud. Autos olles hakkas isik neile peale käima, et ära lõpetataks. Kaitsja asus seisukohale, et antud juhul on lahendamisel see, et kas tunnistaja Margit K ütlused, mille kohaselt ta tundis T.Vanatoal alkoholilõhna, on piisavad alkoholijoobe tuvastamiseks. Küsimus ei ole selles, et ta sinna sõitis. Hilisem situatsioon ei puuduta enam T.Vanatoad, kuivõrd tema enam rooli ei istunud. Alkoholijoobe tuvastamise protokoll on koostatud 24.05.2009 kell 00.42, kuid sel ajal ei juhtinud T.Vanatoa sõidukit. Hamburgerikioski juurest ta samuti ära sõites sõidukit ei juhtinud. Seda kinnitavad nii M.Õ kui ka M.K. Alkoholijoobe mõõtmisel ei olnud ta roolis olnud tund aega. Sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsusest ei nähtu, et T.Vanatoa oleks sõidukit juhtinud. Selles otsuses on märgitud joobe tuvastamise aeg 23.50, samas joobe tuvastamise protokollis on joobe tuvastamise ajana märgitud 24.05.2009 kell 00.
  5. Vabariigi Valitsuse 02.04.2001 määrusega nr 120 kinnitatud Joobeseisundi tuvastamise ja joobeastme määramise ning joobeastme määramise otsuse vaidlustamise korra § 3 kohaselt on joobeseisundi tuvastajaks seaduses sätestatud ametiisik või arst, kelleks abipolitseinik ei ole. Kui ametiisik joovet tuvastab indikaatorvahendi või mõõteriistaga, peab § 5 kohaselt juures viibima vähemalt üks tunnistaja. Alkoholijoove, mis tuvastati ja on aktsepteeritavalt tuvastatud, on tuvastatud tund aega hiljem, kuid siis T.Vanatoa sõidukit ei juhtinud. Tunnistaja M.Õ ütluste kohaselt juhtis sõidukit hamburgerikioskini T.Vanatoa, kuid alkoholi ei olnud ta tarvitanud. Sellest on vähe kui M.K tundis T.Vanatoal alkoholilõhna ja nägi joobe tunnuseid. Sama korra § 5 lg 3 kohaselt kui joobeseisundi tuvastamine ei ole võimalik indikaatorvahendi või mõõteriistaga ja isikut ei ole võimalik toimetada tervishoiuasutusse, tuvastab ametiisik joobeseisundi kahe tunnistaja juuresolekul väliste joobetunnuste põhjal ja see peab olema protokollis selgelt kirjas. Käesoleval juhul ei ole selline säte kohaldatav, sest joove on tuvastatud indikaatorvahendiga ametiisiku poolt ja tunnistaja juuresolekul, kuid seda tund aega hiljem. Kui tunnistaja M.K väidab, et tal oli T.Vanatoaga pidevalt silmside, siis oli see siiski pimedal ajal. Tunnistaja M.S sõnade kohaselt istus T.Vanatoa bussi roolis kui ta kohale tuli. Teine tunnistaja M.Õ on aga seletanud, et T.Vanatoa oli M.K teravast sõimamisest solvunud ja nördinud, trotsist avas viinapudeli ja samas ka jõi, kui rooli enam ei istunud. Seetõttu tuleb vaidlustatud otsus tühistada ning menetlus lõpetada ja välja mõista õigusabikulud. Väärteootsus ei saa tugineda kahtlustele ja oletustele, peab rajanema seaduslikult kogutud tõenditele, ei saa oletada, et oli purjus. Seda, miks tarvitas alkoholi pärast M.Kga vestlemist, on T.Vanatoa selgitanud, et alusetud süüdistused ajasid närvi ja oli trots. Antud juhul oli ju 5 kaine autojuht olemas. Oletused ei ole tõendiks. Mõistetud karistus ei ole samuti õige ega proportsionaalne, karistus on liiga raske. Kohtuväline menetleja asus seisukohale, et tunnistaja M.K nägi menetlusalust isikut sõitmas suurel kiirusel ja kummide vilinal parkimas. Sama tunnistaja sõnade kohaselt väljus menetlusalune isik kõrvalistuja ukse kaudu ja nägi seda, et sõidukit juhtis T.Vanatoa, mida kinnitas ka tunnistaja M.Õ . Väljudes sõidukist läks T.Vanatoa hamburgerikioski juurde, kus viibis M.K, kelle ütluste kohaselt olid T.Vanatoal joobetunnused: alkoholilõhn suust ja ärritunud meeleolu. M.Kl oli pidev silmside T.Vanatoaga ning kuna ta kahtlustas, et T.Vanatoa on alkoholi tarvitanud, kutsus välja abipolitseiniku, et tuvastada joovet indikaatorvahendiga. Tunnistaja M.S seletas, et isik alguses keeldus indikaatorvahendisse puhumast, pika vestluse käigus siiski puhus ja süttis punane tuli, mis näitas alkoholijoobe olemasolu. Seetõttu kutsus välja politseipatrulli. Kui T.Vanatoa ei olnud eelnevalt alkoholi tarvitanud, siis miks teda ärritas see, et tal paluti puhuda indikaatorvahendisse ja miks T.Vanatoa lahkus kui oli välja kutsutud politsei. Kohtuväline menetleja leiab, et tunnistaja M.K ütlused on tõesed ja T.Vanatoa otsustas hirmust karistuse ees põgeneda. Joobes juhtimine on üks raskemaid liiklusalaseid rikkumisi, millega võib kaasneda juhtimisõiguse äravõtmine pikemaks ajaks. Ometigi kui T.Vanatoad süüdistati joobes juhtimises, tunnistas ta, et on tarvitanud alkoholi ja milleks teha enda jaoks olukord raskemaks. Rikkumine on tõendatud, määratud õige ja proportsionaalne karistus. Kaebus tuleb jätta rahuldamata. Kohus, kuulanud ära kaebuse esitanud isiku selgitused, tunnistajate ütlused ja kohtuvälise menetleja arvamuse, asub alljärgnevatele seisukohtadele. Menetlusalust isikut karistati vaidlustatud otsuse kohaselt selles, et ta 23.05.2009 kella 23.50 ajal Harju Maakonnas Kose vallas Tallinn-Tartu mnt
  6. kilomeetril Kose-Risti söögikohas juhtis mootorsõidukit Ford Transit joobeseisundis ning otsuse kohaselt on see tõendatud tunnistaja ütluste ning alkoholijoobe tuvastamise protokollis fikseeritud andmetega. Kaebuse läbivaatamisel kuulati üle tunnistaja M.K, kelle ütlused olid vaidlustatud otsuse tegemisel tõendiks, samuti lisaks veel menetlusaluse isikuga sõidukis viibinud tunnistaja M.Õ ja esialgselt indikaatorvahendiga joovet tuvastanud abipolitseinik M.S . Kohus järeldab ülekuulatud tunnistajate ütlustest alljärgnevat. Tunnistaja M.K sõnade kohaselt pöörast ta Ford Transitile tähelepanu lähenenud ja söögikoha juures peatunud Ford Transiti juhi sõidustiili tõttu. Alles seejärel hakkas ta tähelepanelikumalt vaatama T.Vanatoad, kelle väliste tunnuste ja suust tulnud alkoholilõhna tõttu tegi ta järelduse, et sõidukit juhtinud T.Vanatoa võib olla alkoholijoobes ja seega võib olla toime pannud väärteo. Seda, et T.Vanatoa söögikoha juurde sõites sõidukit juhtis, ei ole keegi vaidlustanud ja seda on kinnitanud T.Vanatoa ise ja tunnistajad M.K ning sõidukis kaasreisijana olnud M.Õ . Pärast seda, kui M.K oli ennast tutvustanud ja T.Vanatoa tema ka kui abipolitseiniku ära tundnud, küsis M.K T.Vanatoalt juhiluba ja T.Vanatoa selle ka esitas ning M.K jättis juhiloa enda kätte. Seejärel aga teatas M.K politsei juhtimiskeskusele joobes juhist. Selle peale saadeti aga kohale Kose korrakaitsetalitusest M.S , kes jõudis kohale viie minuti jooksul pärast teate saamist. M.K sõnade kohaselt jälgis ta sel ajal kogu aeg T.Vanatoad, et see alkoholi ei tarvitaks. Kohale jõudnud M.S nägi T.Vanatoad istumas Ford Transiti roolis ja M.S l oli kaasas indikaatorvahend, millega saab vaid fikseerida joobe olemasolu või puudumist. Pärast mõningat vaidlemist istus T.Vanatoa Kose Korrakaitse autosse ja lõpuks nõustus indikaatorvahendisse puhuma. Kui indikaatorvahendiga saadi punase tule süttimisel kinnitust joobe olemasolu kohta, jäädi politseipatrulli ootama. Politseipatrulli oodates muutus T.Vanatoa tunnistajate M.K ja M.S sõnade kohaselt aga närviliseks ning lõpuks lahkus ja Ford Transit lahkus koos T.Vanatoaga, kusjuures T.Vanatoa juhiluba oli endiselt tunnistaja M.K käes, kuid sõiduk tuli mõne aja pärast tagasi koos selles olnud seltskonnaga. Kohale jõudnud politseipatrull tuvastas indikaatorvahendiga T.Vanatoal alkoholijoobe 0,97 mg väljahingatava õhu liitri kohta, mis vastab arvestuslikult 1,94 ‰ alkoholisisaldusele veres. Selline alkoholisisaldus vastas inkrimineeritud teo toimepanemise ajal kehtinud Vabariigi 6 Valitsuse 02.04.2001 määrusega nr 120 kinnitatud Joobeseisundi tuvastamise ja joobeastme määramise ning joobeastme määramise otsuse vaidlustamise korra § 19 lg 1 p 3 kohaselt keskmisele alkoholijoobele. Esitatud kaebuses ja kohtuistungil on menetlusalune isik selgitanud, et ta ei olnud sõiduki juhtimise ajaks alkoholi tarvitanud ning tarvitas alkoholi alles pärast M.Kga söögikohas vestlemist ja seejärel pärast söögikohast lahkumist ja enne tagasitulekut söögikohta, kus tal kontrollis joovet politsei. Tunnistaja M.Õ seletas kohtuistungil, et T.Vanatoa tarvitas alkoholi pärast T.Vanatoa ja M.K vestlust ja hiljem, kui nad vahepeal ära käisid. Seejuures selgitas M.Õ , et ei näinud, et T. Vanatoa oleks enne nende sinna, so T.Vanatoale koju järgi minekut alkoholi tarvitanud, samas väitis ka seda, et ei teadnud mida T.Vanatoa päeva jooksul tegi. Selliste tunnistaja ütlustega ei saa aga ümber lükata seda, et T.Vanatoa ei olnud sõidukit juhtima asudes juba alkoholi tarvitanud, kuivõrd tunnistaja sai väita vaid seda, et T.Vanatoa tema nähes alkoholi ei tarvitanud T.Vanatoa juurest Koselt kuni söögikohani, so T.Vanatoa poolt sõiduki juhtimise ajal, sest seda, millega tegeles T.Vanatoa enne seda kui ta T.Vanatoa juurde jõudis ja T.Vanatoa sõidukit juhtima hakkas, ta väidetavalt ei teadnud. Seega ei saanud M.Õ midagi öelda selle kohta, kas T.Vanatoa oli sõidukit juhtides joobes või mitte. Ometigi pärast seda kui T.Vanatoa enda juhitud sõidukist väljus ja M.K juurde jõudis, tundis M.K T.Vanatoa suust alkoholilõhna. Samas ei ole ei T.Vanatoa ega M.K väitnud seda, et T.Vanatoa oleks M.K poole liikudes alkoholi tarvitanud. Kellegi teise suust aga M.K alkoholilõhna ei saanud tunda, kuivõrd suhtles vaid T.Vanatoaga. M.K on kirjaldanud ka joobeseisundi väliseid tunnuseid T.Vanatoal, kuid kohus asub seisukohale, et sellised tunnused ja alkoholilõhn suust ei saa tekkida isikul, ka mitte T.Vanatoal, kes ei ole alkoholi veel tarvitanud, kuid plaanib seda lähiajal teha. Üldjuhul on sellised iseloomulikud tunnused siiski juba alkoholi tarvitanud isikul. Kui T.Vanatoa oleks alkoholi tarvitanud sõidukis, siis ei oleks lähima poole tunni jooksul saanud tekkida joobeseisundile viitavaid punetavaid silmi ega silmade läikimist. T.Vanatoa on püüdnud joobe tekkimist põhjendada sellega, et ta ärritus M.K süüdistusest joobes sõitmise ja sõiduoskuse puudumise kohta selliselt, et hakkas trotsist alkoholi autos tarvitama, teades samas, et politseile on teatatud joobes juhist ja seejuures peeti silmas just teda. Taoline käitumine on ebaloogiline. Kaine isik jääks ootama, et tõestada seda, et ta ei ole alkoholi tarvitanud, olles kui tahes palju ärritunud ja teeks oma ostud, milleks tuli söögikoha juurde. Selleks, et sellise joobe kohapeal tekkimist tõendada, pidanuks ta kaasama tunnistajaks mitte M.Õ d, vaid M.K ning just M.K nähes demonstratiivselt alkoholi tarvitama selliselt, et M.K näeb alkoholi tarvitamist, kuid ei saa sekkuda. Käesoleval juhul on aga tekkinud olukord, et M.K oma sõnade kohaselt hoidis silmsidet T.Vanatoaga ja suhtles temaga, et välistada alkoholi tarvitamine ning ometigi õnnestus T.Vanatoal M.Kle nähtamatul viisil oma sõnade kohaselt alkoholi tarvitada. M.K nähes alkoholi tarvitades oleks ta aga politsei välja kutsunud M.K jätnud väga rumalasse olukorda. Sellise väidetava M.Kle märkamatu alkoholi tarvitamisega välistas T.Vanatoa temale ainuvõimaliku kasuliku tunnistaja. Kohus asub ka seisukohale, et juhul, kui T.Vanatoa oleks vahetult enne politsei indikaatorvahendisse puhumist alkoholi tarvitanud, oleks indikaator puhuja suus olnud suure alkoholikontsentratsiooni tõttu näidanud maksimumnäitu. M.K juuresolekul esimest korda alkoholi tarvitades ei oleks ta aga suutnud keskmist joovet saavutada. Selleks, et puhutava indikaatorvahendiga saaks mõõta alkoholisisaldust väljahingatavas õhus, peab alkohol olema organismi imendunud ja organism peab seda alkoholi läbi töötama, et imenduv alkohol saaks joovet tekitada. Teadupärast töötab inimorganism alkoholi läbi 2% ulatuses kopsude ja 98% ulatuses maksa kaudu. Seetõttu peab alkohol vere kaudu jõudma kopsudesse ja väljuma hingamisega. Selleks, et saavutada keskmist joovet, peab alkoholi tarvitama pikema aja jooksul, et see saaks organismis imenduda ning kella 23.50st kuni 00.42 ei ole see võimalik olukorras, kus alkoholi tarvitamiseks oleks olnud aega mõnikümmend minutit. Väärteoasjast nähtuvalt vestles T.Vanatoa M.Kga, mis võttis aega, seejärel oli ta mõne aja pärast Kose Korrakaitse autos 10 kuni 15 minutit ja alles siis lahkus Kosele, kust tuli tagasi 10-15 minuti pärast ning politsei kontrollis seejärel tema joovet. Teadupärast „põletab” organism alkoholi 7 0,11 kuni 0,15‰ tunnis. Seega tund aega varem pidi T.Vanatoa joove olema, isegi juhul, kui arvestada alkoholi põletamisega tunnis 0,15‰, 1,045 mg alkoholi väljahingatava õhu liitri kohta, so 2,09‰. Sellest järeldab kohus, et T.Vanatoa ennastõigustavatesse ütlustesse tuleb suhtuda kriitiliselt ning kohus loeb usaldusväärsemaks tunnistaja M.K ütlusi ning tunnistaja M.Õ ütlusi saab arvestada vaid sündmuskohal väljakujunenud situatsiooni osas, kuid need ütlused ei ole usaldusväärsed alkoholi tarvitamise osas T.Vanatoa poolt pärast söögikohta jõudmist. Seetõttu leiab kohus, et T.Vanatoa oli 23.05.2009 kell 23.50 ajal mootorsõidukit juhtides alkoholijoobes ning tema käitumine on õigesti kvalifitseeritud LS § 7419 lg 1 ettenähtud väärteona. Vastavalt LS § 7419 lg 1 sätetele (väärteo toime panemise ajal kehtinud redaktsioon) karistatakse mootorsõiduki juhtimise eest joobeseisundis rahatrahviga kuni 300 trahviühikut, so kuni 18 000 krooni või arestiga kuni 30 päeva ning lg 2 kohaselt võib kohus või kohtuväline menetleja kohaldada lõikes 1 sätestatud süüteo eest lisakaristusena sõiduki juhtimise õiguse äravõtmist kolmest kuust kuni üheksa kuuni. Vaidlustatud otsusest nähtuvalt karistati menetlusalust isikut LS § 7419 lg 1 ettenähtud väärteo toimepanemise eest rahatrahviga 220 trahviühiku ulatuses,

§ 7419lg 2 alusel juhtimisõiguse äravõtmisega 6 kuuks.

Seega on karistus määratud LS § 7419 lg 1 ettenähtud sanktsiooni ülemmäärast 2/3 ületavas ulatuses ja lisakaristus ettenähtud sanktsiooni keskmises määras. Väärteoasjas ei ole tuvastatud ei karistust kergendavaid ega raskendavaid asjaolusid. Käesoleval juhul on tegemist olukorraga, kus isik on toime pannud ohtliku liiklusalase väärteo isikuna, keda on hoiatatud kolm kuud varem liiklusalase väärteo toimepanemise eest. Arvestades menetlusalusel isikul tuvastatud alkoholijoovet, so keskmist alkoholijoovet, seega inkrimineeritud väärteo suurt ohtlikkust, leiab kohus, et menetlusaluse isiku karistamine rahatrahviga 220 trahviühiku ulatuses on põhjendatud ja proportsionaalne isiku süü suurusega ning alus rahatrahvi kergendamiseks puudub. Mis puudutab lisakaristuse kohaldamist, siis on lisakaristus määratud LS § 7419 lg 2 ettenähtud sanktsiooni keskmises määras. Samas asub kohus seisukohale, et ka lisakaristuse määramisel tuleb lähtuda ettenähtud sanktsiooni keskmisest määrast ning vastavalt karistust kergendavate või raskendavate asjaolude olemasolule siis kas karistust kergendatakse või raskendatakse. Väärteoasja menetlemisel karistust kergendavaid või raskendavaid asjaolusid ei tuvastatud. Käesoleval juhul pani menetlusalune isik toime ohtliku väärteo, mille toimepanemise eest on ette nähtud lisakaristuse kohaldamise võimalus. Väärteoasja materjalidest nähtuvalt oli menetlusalust isikut hoiatatud liiklusalase väärteo toimepanemise eest ja karistus jäeti kohaldamata. Kolm kuud hiljem tabati isik juba raske liiklusalase väärteo toimepanemiselt. Seega senised mõjutusvahendid, salehulgas ka varasem, so 2 aastat varem määratud rahatrahv ei ole menetlusalust isikut piisavalt mõjutanud, sundimaks teda hoiduma väärtegude toimepanemisest edaspidi. Seetõttu leiab kohus, et menetlusaluse isiku mõjutamiseks ei piisa enam pelgalt tähelepanu juhtimisest ja hoiatamisest ja kohaldada tuleb ka teisi seaduses ettenähtud vahendeid, millega saab ohtliku liikleja liiklusest kõrvaldada. Kohus peab lisakaristuse põhjendatuse määratlemisel oluliseks ka seda, et isikul tuvastati keskmine joove. Vastavalt senisele karistuspraktikale tuleb mootorsõiduki juhtimise eest joobeseisundis karistuse määramisel reeglina kohaldada lisakaristusena mootorsõiduki juhtimise õiguse äravõtmist ning sellise lisakaristuse kohaldamata jätmine on võimalik vaid erandjuhtudel. Mingeid erandlikke asjaolusid kohtu arvates väärteoasjas tuvastatud ei ole ning T.Vanatoa ei ole ka KarS § 50 lg 2 märgitud isikuks. Seetõttu leiab kohus, et lisakaristus on kaebuse esitanud isiku süü suurust arvestades põhjendatud ning lisakaristuse kohaldamata jätmine olnuks alusetu ja kohtu arvates on lisakaristus kohaldatud määras, mis vastab isiku süüle ja isikule. 8 Kohus peab oluliseks rõhutada, et väärteo toimepanemise ajal kehtinud liiklusseaduse kohaselt ei olnud väärteokoosseisu täitmiseks joobeastmel tähtsust, käesoleval ajal on aga vastutuse diferentseerimise aluseks joobeaste ja selle tuvastamine tõendusliku alkomeetriga ettenähtud korras. Käesoleval ajal kehtiva Liiklusseaduse § 7419 lg 1 ja 2 näevad ette erineva vastutuse sõltuvalt juhi väljahingatavas õhus tuvastatud alkoholisisaldusest. Samas näeb lg 1 ette karistusena rahatrahvi kuni 100 trahviühikut või sõiduki juhtimise õiguse äravõtmise kuni kuue kuuni põhikaristusena ja seda juhul, kui ühes liitris juhi väljahingatavas õhus on alkoholisisaldus 0,10 kuni 0,24 milligrammi või ühes grammis veres on alkoholisisaldus 0,20 kuni 0,49 milligrammi. Seevastu lõike 2 järgi on karistusena ette nähtud rahatrahv kuni 300 trahviühikut või arest kuni 30 päeva või sõiduki juhtimise õiguse äravõtmine kuni 1 aastani kui alkoholisisaldus juhi väljahingatavas õhus on 0,25 kuni 0,74 mg liitri kohta või ühes grammis veres on alkoholisisaldus 0,50-1,49 milligrammi. Seejuures võimaldab sama paragrahvi lõige kolm nii lõikes 1 kui ka lõikes 2 ettenähtud väärteo puhul kohaldada ka lisakaristusena sõiduki juhtimise õiguse äravõtmist kolmest kuust kuni üheksa kuuni juhul, kui isikut ei ole samasuguse süüteo eest varem karistatud. Väärteoasja materjalidest nähtuvalt ei ole kaebuse esitanud isikut varem samasuguse väärteo toimepanemise eest karistatud. Menetletavas väärteoasjas tuvastati menetlusalusel isikul joove 0, 97 mg väljahingatava õhu liitri kohta, mis on karistatav KarS § 424 järgi käesoleval ajal kehtivas redaktsioonis, mille toimepanemise eest on karistusena ette nähtud rahaline karistus või kuni kolmeaastane vangistus ja KarS § 50 lg 1 p 1 kohaselt võib kohus lisakaristusena kohaldada juhtimisõiguse äravõtmist kuni kolmeks aastaks. Seega on ka kaebuse läbivaatamise ajal T.Vanatoale inkrimineeritav käitumine karistatav, kuid kuivõrd see on karistatav kuriteona, siis ei saa kohus kaebuse esitanud isiku olukorda kaebemenetluses raskendada ning peab lähtuma teo toimepanemise ajal kehtinud oluliselt kergemast karistamise alusest ja karistuse piirmäärast. Seetõttu peab kohus kohaldama väärteo toimepanemise ajal kehtinud LS § 7419 lg 1 ja 2 sätestatud karistuste piire. Kohtule esitatud kaebuse läbivaatamisel selgitas kaebuse esitaja, et juhtimisõiguse olemasolu on temale tööks vajalik ja juhtimisõiguse äravõtmisel lastakse ta töölt lahti, samuti on tal suhteliselt suur laenukohustus. Kohus asub seisukohale, et juhtimisõiguse vajalikkus valitud töö tegemiseks ja võetud ning tasumata laenu suurus ei tulnud kaebuse esitanud isiku jaoks ootamatuna ja pärast väärteoasjas kohtuvälise menetleja otsuse koostamist. Menetlusalusel isikul oli töökoht, milleks tal oli vajalik juhtimisõigus ja laen ilmselgelt enne väärteoasjas otsuse koostamist. Menetlusalust isikut on varem liiklusalase väärteo toimepanemise eest karistatud, mistõttu on kaebuse esitanud isikul juba ka piisav kogemus karistuse osas. Isikuna, kellele on välja antud mootorsõiduki juhtimise õigus, on ta ka teadlik nii liikluseeskirja nõuetest kui ka liiklusseaduse nõuetest ning liiklusseaduses märgitud sanktsioonidest. Seega ei saa talle olla ka üllatuseks asjaolu, et liiklusnõuete rikkumise eest võidakse rikkujat karistada peale rahatrahvi ka aresti ja lisakaristusega. Kohus asub seisukohale, et juhul, kui isik peab oma töökoha säilimist oluliseks ja töökoha säilimine sõltub juhtimisõiguse olemasolust, peab isik igapäevaelus valima sellise käitumisviisi, mis tagaks tema soodsa majandusliku olukorra säilimise ja töökoha säilimise. Kuivõrd kaebuse kohaselt on menetlusaluse isiku puhul tegemist isikuga, kes peab end oma tööülesannete tõttu peaaegu et kutseliseks juhiks, siis on menetlusalune isik väga hästi teadlik ka sellest, et liiklunõuetega vastuollu minek toob kaasa karistuse, mis omakorda halvendab väärteo toimepanija majanduslikku olukorda. Seda nii määratava rahatrahvi tasumise kohustusena kui ka juhtimisõiguse võimaliku äravõtmise tulemusena. Olles taolisest riskist teadlik peab isik ise käituma selliselt, et tema majanduslik olukord ei halveneks ei määratava rahatrahvi ega juhtimisõiguse äravõtmise tõttu. 9 Selline teadmine ei ole aga menetlusalusele isikule soovitud mõju avaldanud ega ole sundinud teda hoiduma väärteo toimepanemisest. Menetlusaluse isiku poolt toime pandud liiklusalase väärteo iseloom viitab sellele, et menetlusalune isik on liikluses iseenesele ja teistele liiklejatele ohtlik ning ta tuleb lisakaristust kohaldades liiklusest kõrvaldada, tagamaks nii menetlusalusele isikule kui ka kaasliiklejatele ohutuma liikluse vähemalt selleks ajaks kui menetlusaluselt isikult on juhtimisõigus ära võetud ja menetlusalune isik liikluses aktiivselt mootorsõiduki juhina ei osale. Menetlusaluse isiku ohtlik käitumine näitab menetlusaluse isiku ilmselgelt ükskõikset suhtumist võimalikku ja saabuvasse tagajärge, so rahatrahvi ja võimalikku juhtimisõiguse äravõtmisesse, mis võib olla talle edaspidi takistuseks sissetuleku saamisel ja laenukohustuse täitmisel, samuti näitab selline käitumine tema üleolevat suhtumist liiklusohutusse ja oma tööandja varasse. Menetlusaluse isiku käitumisest saab järeldada, et tööst vabal ajal tööandja sõidukiga alkoholijoobe seisundis ringi sõitmine ning sellega raske liiklusalase väärteo toimepanemine olid menetlusaluse isiku jaoks olulisemed kui säilitada võimalus senist tööd jätkata. Eeltoodud motiividel asub kohus seisukohale, et esitatud kaebuse rahuldamiseks ning vaidlustatud otsuse muutmiseks ja tühistamiseks alus puudub. Märt Toming kohtunik 10

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.