ja § 70 p 4 nõudeid, pannes toime väärteo, mis on kvalifitseeritav liiklusseaduse LS § 7435 lg 1 järgi. Põhja Politseiprefektuuri korrakaitseosakonna liiklusmenetlustalituse komissar Aivar Hirs karistas Gennadi Gabrieljani väärteosasjas nr. 2302,09,006089 tehtud otsusega ülalnimetatud väärteo toimepanemise eest rahatrahviga 30 trahviühiku ulatuse, s.o summas 1800 krooni. Kohtule esitatud kaebuses palus Gennadi Gabrieljan tühistada Põhja Politseiprefektuuri korrakaitseosakonna liiklusmenetlustalituse 22.04.2009.a. otsus väärteoasjas nr. 2302,09,006089 ning lõpetada tema suhtes vääreomenetlus, kuna teos puuduvad väärteo tunnused. Gennadi Gabrieljan märgib, et tema kinnipidamise ajal oli udu, samuti oli välja lülitatud kesklinna valgustus. Oma väidete kinnituseks on ta esitanud meteoroloogiakeskuse ja Kommunaalameti tõendid. Samuti ARKO dokumendi, milles on mitmed paragrahvid ja seadused, kus on öeldud, et kui linnas lülitatakse välja öine valgustus, võib sisse lülitada sõiduki lisatuled ja vajadusel isegi kaugtuled liiklusohutuse ja jalakäijate ohutuse tagamise huvides. Mis aga puudutab volikirja puudumist, siis selle kaotasid politseinikud ise ära, kuna tema andis kõik dokumendid üle dokumendikaustas. Peale politseinike lahkumist
idis ta volikirja maast, mis võis sinna kukkuda, kui politseinikud avasid mitu korda auto kaassõitja poolset esiust. Kohtuistungil jäi kaebuse esitaja Gennadi Gabrieljan täielikult esitatud kaebuse juurde, selgitades, et ta osutas kontrollimise ööl taksoteenust. Ta võis sisse lülitada udutuled kuna oli pime. Oli ka udu. Nähtavus oli alla 300 m. Teised kasutasid ka udutulesid, isegi kaugtulesid kasutati. Terves linnas kustutati tuled ära ja midagi polnud näha. Politsei patrullauto seisis tee ääres. Peatumiseks anti märku sauaga. Nad ütlesid, et kui ta vaidlema hakkab, siis viiakse teda politseiga ära. Volikiri oli kaasas kui ta kinni peeti. Juhiluba on tal rahakotis, teised dokumendid kindalaekas. Politseinikel palus oodata kuni juhataja tuleb ja toob koopia volikirjast. Pärast
idis volikirja maast politseiauto alt, politseiauto juhi ukse juurest maast. Arvab, et see kukkus sinna. Ei taha öelda, et politsei viskas selle ära. Politseinik istus reisija istmel ja läbi politseiauto akna võttis tema dokumendid, algul ainult juhiloa, siis teised dokumendid ja käskis tal istuda politseiautosse. Kohtus tunnistajana üle kuulatud Henry Murumaa andis ütlusi selle kohta, et ta töötab Põhja Politseiprefektuuris, on kaebajaga tööalaselt kohtunud 1 korra. Oli hommikune aeg, kella ei mäleta. Sõitis eravärvides politseisõidukiga Viru tänava Hesburgeri ette. Tuli BMW, millel põlesid lähituled koos udutuledega. Paarimees Teras läks ja peatas auto enne seisma jäämist. Nende autosse jõudes juhil volikirja polnud. Inimene oli üleolev, karjus politseinike peale ja keeldus igasugustest allkirjadest. Ilm oli hea, ei mäleta, et sademeid oleks olnud. Udu ei täheldanud. Oli hämar, tänavavalgustuse kohta ei mäleta. Tavaliselt nad ei peata autosid halva ilmaga udutulede pärast. Kuna tema ei peatanud autot, siis auto dokumente ei esitanud kaebaja temale. Politseiauto roolis oli tema ning politseiautol põlesid vaid lähituled. Linnas ei kasuta nad udutulesid isegi halva nähtavusega mitte. Kohtuvälise menetleja ametnik, väärteoprotokolli koostaja, Voldemar Teras selgitas kohtus, et kohtus kaebajaga Viru tänaval. Kuna tema paarimees H.Murumaa oli just peatanud teise auto ja tegeles sellega, siis ametnik nägi, et tuli udutuledega BMW, mis jäi seisma ka seal, kus ei tohtinud. Tegemist oli taksoga. Tänavavalgustuse põlemist ei mäleta, kindlasti põles reklaamvalgustus. Ametnik läks ligi, küsis dokumente ja seda, miks isiku autol põlevad 2 udutuled, kui nähtavus oli hea. Isik ütles, et ta ei tea, et ei tohi udutulesid kasutada. Udu ei olnud, oli hommikune hämarik. Sademeid ei esinenud, mingisuguseid tingimusi, mis oleks tinginud udutulede kasutamise, ei esinenud. Nende autol, mida juhtis Murumaa, põlesid gabariidituled, kui üldse põlesid. Ametnik palus kaebaja auto juures dokumente ja juhiluba. Oma auto juures esitas kaebaja juhiloa ja registreerimistunnistuse. Dokumente kontrollis ta politseiautos. Kaebajal puudus sõiduki kasutamise õigust tõendav dokument, seda tal polnud. Kaebaja helistas auto omanikule. Ei ole võimalik, et mõni dokument oleks maha kukkunud, kuna seda oleks ta kindlasti märganud. Politseiautos vormistati dokumendid, kaebaja istus juhi taga. Kohtuväline menetleja esindaja
idis, et isik on teo toime pannud. Tõendatud on see tunnistaja ütlustega ja ilmajaama andmetega, mille kohaselt oli nähtavus sel ajal 0,5 -1 km. Halb nähtavus on siis, kui nähtavus on alla 300 m, seda tõendatud ei ole. Volituse esitamata jätmine on tõendatud tunnistajate ütlustega. Kohtuvälise menetleja esindaja palus jätta kaebus rahuldamata. Lisaks uuris kohus järgmisi kirjalikke tõendeid: Põhja Politseiprefektuuri Korrakaitseosakonna 29.03.2009.a. väärteoprotokoll AB 1079708; Korrakaitseosakonna Liiklusjärelevalve talituse konstaabel V.Terase ettekanne 29.03.2009.a.; Gennadi Gabrieljani vastulause; Volikirja koopia mootorsõiduki kasutamiseks; Kirjavahetus Gennadi Gabrieljani ja EMHI vahel; Kirjavahetus Gennadi Gabrieljani ja Kommunaalameti vahel; Kirjavahetus Gennadi Gabrieljani ja ARK vahel; Põhja Politseiprefektuuri korrakaitseosakonna liiklusmenetlustalituse komissar Aivar Hirsi poolt 22.04.2009.a. väärteoasjas nr. 2302,09,006089 koostatud otsus; Politsei õiend 18.05.2009.a Gennadi Gabrieljani poolt toime pandud väärtegude kohta; Karistusregistri teatis 18.05.2009.a; Töötukassa teatis 23.11.2009.a; SEB tõend 5.1-2/16988, 16.11.2009.a.; Swedbank tõend nr 200.230-100/760, 16.11.2009.a.; Elle Treffneri kiri Gennadi Gabrieljanile. Kohtuotsuse põhjendused Kohus, ära kuulanud menetlusaluse isiku selgitused, tunnistaja ütlused, kohtuvälise menetleja ametniku arvamuse, vahetult uurinud asjas esitatud tõendeid ja siseveendumuse kohaselt hinnanud kõiki tõendeid nende kogumis,
iab, et Gennadi Gabrieljani kaebus ei ole põhjendatud. VTMS § 123 lg 2 järgi kontrollib kohus sõltumata kaebuse piiridest kohtuvälise menetleja otsuse tegemiseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid. Kaebuse esitanud isik vaidlustas otsuse süüdistuses liiklusseaduse § 7435 lg 1 järgi sisuliselt. Kaebaja ütluste kohaselt oli udu ja tänavavalgustus oli välja lülitatud, mistõttu oli põhjendatud tema poolt udutulede kasutamine ning dokumentide kontrollimisel esitas politseiametnikule volikirja. Kaebaja ei vaidlusta asjaolusid, et ta 29.03.2009.a kell 06.20 sõitis Tallinnas, Viru tänaval Hesburgeri ees, liikudes Aia tänava suunas. Patrullauto oli eelnevalt Viru tänaval. Vaidluse alla on asjaolu, kas kaebaja oli õigustatud kasutama eelpool nimetatud ajal udutulesid ning kas ta esitas sõiduki kasutamise volikirja teda kontrollinud politseiametnikule. Kohus peab vajalikuks märkida esimeste udutulede kasutamise kohta järgmist: 3
kohaselt võivad esimesed udutuled põleda sõidu ajal ainult koos lähituledega või lähitulede asemel, kui nähtavus on halb.
lg 9 kohaselt mõistetakse halva nähtavuse all ilmast või muudest nähtustest (udu, vihm, tuisk, lumesadu, hämarus, suits, tolm, vee-ja poripritsmed, vastupäike) tingitud ajutist olukorda, kui vaadeldava objekti nähtavus on taustast eristamatu alla 300 meetri. Kohus asub seisukohale, et vajadus udutulede kasutamise järgi on paljuski subjektiivse hindamise küsimus. Ei ole vajadust lisatõendite järgi tuvastamaks fakti, et 29.03.2009.a on varakevad ning kell 06.20 on päikese tõusmise eelne aeg. Kaebaja ja tunnistaja Henry Murumaa on andnud vastuolulisi hinnanguid ilmastikuolude tajumises. Tunnistaja kinnitas kohtus, et tema ei täheldanud udu esinemist (kohtutoimik lk 23), samal ajal kui kaebaja väitis vastupidist. Gennadi Gabrieljani poolt 03.04.2009.a. EMHI-st saadud andmed kinnitavad, et 29.03.2009.a. oli sombune ja aeg-ajalt udune. Udu oli fikseeritud nii Pakri ML kui ka Harku VJ-s ning udu ilmus kella 4 ajal ning siis oli nähtavus 05,-1,0 km. (väärteotoimik lk 8). Samuti on toimikus EMHI vastus kaebajale, millest nähtuvalt kinnitatakse, et Tallinnas (Harkus) oli udu kella 7 kella 9-ni. Teistes linnaosades võisid ilmaolud mõningal määral erineda (väärteotoimik lk 10). Kohtu hinnangul kinnitab esimene vastus, et ka udu korral oli nähtavus 0,5-1,0 km.
lg 2 järgi võib halvaks nähtavuseks pidada olukorda, kus nähtavus on alla 300 meetri. Teine tõend aga kinnitab, et udu tekkis Tallinnas alles kell
lg 9 tähenduses halvaks nähtavuseks, mille korral on
Pimedat aega on meie laiuskraadil suhteliselt palju, mistõttu ei ole tegemist ajutise või erakordse olukorraga. Samuti on Eestis väga palju teid, mis on valgustamata. Kui udutulede kasutamine oleks pimedal ajal või valgustamata tänavatel alati lubatud, oleks see seaduses vastavalt ka sätestatud. 4 Kohus asub seisukohale, et tänavavalgustuse puudumine ei ole selline asjaolu, millega saaks põhjendada udutulede kasutamist. Kuna kaebaja autol põlesid ka lähituled ning nähtavus ei olnud halb, siis ei olnud vajadust udutulede kasutamise järele. Kohus asub seisukohale, et Gennadi Gabrieljan pani temale süüksarvatava väärteo,
rikkumise, toime vähemalt kaudse tahtlusega, kuna liikluses osaleja peab teadma ja täitma kõiki liikluseeskirja nõudeid. Juhtimisõiguse saamise eelduseks on vastava koolituse läbimine ja vastavate õigusnormide tundmine. Seega pidi kaebaja olema igal juhul teadlik tingimustest, mis lubavad kasutada esimesi udutulesid. Enne udutulede sisselülitamist peab juht tegema kindlaks ja olema veendunud udutulede kasutamise aluseks olevate asjaolude esinemise. Kaebaja jättis selle aga tegmata. Volikirja esitamata jätmise kohta asub kohus alljärgnevatele seisukohale: Vastavalt
sätetele peab juht politseiametniku nõudel esitama punktides 1, 2, 3, 4 märgitud dokumendid, milledeks on juhtimisõigust tõendav dokument, kohustusliku liikluskindlustuse poliis või tõend kindlustuslepingu sõlmimisest vabastamise kohta, sõiduki registreerimistunnistus ja muud dokumendid, kui seda nõuavad seadused.
loetletud dokumentide esitamise kohustus on sätestatud ka LS § 17, mille lõike lg 3 järgi peab Eestis registreeritud sõiduki juhil, kui ta ei ole selle sõiduki omanik või tema nimi ei ole kantud sõiduki registreerimistunnistusele sõiduki kasutajana, kaasas olema omaniku või registreerimistunnistusele kasutajana kantud juriidilise isiku või füüsilisest isikust ettevõtja poolt väljaantud sõiduki kasutamise volikiri, kui omanik ei ole kaassõitja. Volikiri võib olla lihtkirjalik, kui seadus ei nõua ametlikult kinnitatud volikirja. Vaidluse alla on küsimus, kas Gennadi Gabrieljan esitas teda kontrollinud ametnikule sõiduki kasutamist tõendava dokumendi, s.t volikirja. Kaebuse esitaja kinnitab, et tema esitas volikirja ja see võis ära kaduda dokumentide kontrollimisel (kohtutoimik lk 17). Politseiametnik Voldemar Teras kinnitab, et kaebaja esitas juhiloa ja registreerimistunnistuse, kuid sõiduki kasutamise õigust tõendavat dokumenti tal ei olnud ning dokumentide maha kukkumist oleks ta kindlasti märganud (lk 42 pöördel). Tunnistaja Henry Murumaa väitel puudus isikul volikiri politseile esitamiseks (kohtutoimik lk 23 pöördel). Samuti on vastuolud kaebaja ning ametniku ütlustes selle kohta, kus Gennadi Gabrieljan oma dokumendid kontrollijale andis. Kaebuse esitaja kinnitas kohtus, et esitas volikirja koos kõigi teiste dokumentidega (kohtutoimik lk 17 pöördel). Tema sõnade kohaselt politsei istus reisija istmel ja läbi politseiauto akna võttis dokumendid, algul juhiloa, siis teised dokumendid ja käskis istuda nende autosse (kohtutoimik lk 23 pöördel). Kohtuvälise menetleja ametnik selgitas, et juhiloa ja sõiduki registreerimistunnistuse esitas juht oma autos, kuid dokumente kontrollis politseinik juba oma autos, kuhu tuli ka Gennadi Gabrieljan peale seda, kui oli auto ümber parkinud (kohtutoimik lk 42 pöördel). Kohtu hinnangul kaebajal puudus kontrollimise ajal sõiduki kasutamise volikiri. Liikluseeskirja § 72 järgi kontrollimiseks vajalikud dokumendid peab mootorsõiduki juht andma kontrollijale juhikohalt lahkumata, autost läbi avatud küljeakna ning juht ja sõitja peavad jääma oma kohale ja võivad sõidukist lahkuda ainult kontrollija loal või korraldusel. Seega on tegemist kohustusega, milline on ette nähtud liikluseeskirjas, mistõttu peab kirjeldatud sättest juhinduma ka kontrollija. Tulenevalt eeltoodust loeb kohus usaldusväärseks Voldemat Terase selgituse selle kohta, et juht esitas talle kontrollimiseks vajalikud dokumendid enda autos, mitte politseiauto juures läbi akna. Kohtul on alus kahelda Gennadi Gabrieljani ütlustes, kuna isik on väitund et dokumendid esitas ta läbi akna kaasreisija istmel istuvale politseiametnikule (kohtutoimik lk 23 pöördel), kuid volikirja
idis ta politseiauto juhi ukse juurest maast (kohtutoimik lk 24). 5 Puudub loogiline selgitus, kuidas oleks saanud volikiri politseiauto juhi ukse juurde tänavale teise ametniku käest, kes istus kaasreisija istmel. Võimalik oleks see üksnes juhul, kui politseiauto roolis olnud Henry Murumaa oleks selle sinna visanud. Kuna aga tunnistaja väitel kontrollis juhi dokumente Voldemar Teras, sest Teras peatas ka rikkuja sõiduki (kohtutoimik lk 23 pöördel), siis volikirja sattumine H.Murumaa ukse juurde teele ei ole millegagi põhjendatud, kuivõrd ülejäänud dokumendid sai Gennadi Gabrieljan tagasi ja nendega probleeme ei olnud. Ka kaebaja on kohtule korduvalt öelnud, et ta ei usu, et politseiametnik viskas tema volikirja maha (kohtutoimik lk 17, 24). Ka ametnik V.Teras kinnitas kohtus, et sel ajal kui tema oma patrullautos vormistas Gennadi Gabrieljanile dokumente, kes istus samal ajal juhi taga, siis sel ajal oli patrullautos ka veel üks taksojuht, kes istus V.Terase taga ning temaga tegeles Murumaa (lk 42 pöördel). Seega ei ole kohtul alust arvata, et Gennadi Gabrieljani dokumendid oleks üldse Henry Murumaa käes olnud. Kohtule esitatud Pavel Popovitši poolt Gennadi Gabrieljani nimele väljaantud sõiduki kasutamise volikiri (väärteotoimik lk 7) ei tõenda, et nimetatud dokument oleks Gennadi Gabrieljanil kaasas olnud tema kontrollimise ajal 29.03.2009.a. Kohtu hinnangul on Gennadi Gabrieljan
Kohus asub seisukohale, et kaebuse esitaja Gennadi Gabrieljan on kohtule andnud ennastõigustavaid ütlusi, eesmärgiga vabaneda süüst ja vastutusest. Kaebuse esitaja ei ole kohtuistungil nimetanud ühtegi põhjendatud kahtlust, miks oleks politseiametnik pidanud soovima koostada temale ebaseaduslikku väärteoprotokolli. Kohus on kohtuistungil uuritud tõendite kogumis hindamise tulemusena jõudnud järeldusele, et Gennadi Gabrieljani poolt
p 4 ja § 180 p 1 rikkumine on tõendamist
idnud. Kohus
iab, et puudub alus väärteoasjas menetluse lõpetamiseks väärteo tunnuste puudumise tõttu. Kohus ei tuvastanud õigusvastasust, süüvõimet ega süüd välistavaid asjaolusid. Väärtegu on õigesti kvalifitseeritud liiklusseaduse § 7435 lg 1 järgi kui mootorsõiduki- või trammijuhi poolt liiklusnõuete muu rikkumine ja nimelt - eesmised udutuled võivad põleda sõidu ajal ainult koos lähituledega või lähitulede asemel, kui nähtavus on halb (
) ja mootorsõidukijuhil ja trammijuhil peavad olema kaasas ning ta peab esitama politseiametniku või muu selleks seadustega volitatud isiku nõudel seadusest tulenevalt muud dokumendid, kui seda nõuavad seadused (
Märgitud väärteo toimepanemise eest näeb seadusandja karistusena ette rahatrahvi kuni 50 trahviühiku ulatuses (LS § 7435 lg 1). Gennadi Gabrieljani käitumises karistust raskendavaid asjaolusid, mis on sätestatud KarS §-s 58, ei ole. Puuduvad ka KarS § 57 järgsed karistust kergendavad asjaolud. Kohus
iab, et liikluseeskirja nõuete jätkuva rikkumisega väljendab kaebaja oma ükskõikset suhtumist kehtestatud liiklusalastesse käitumisnormidesse ja teistesse liiklejatesse. Gennadi Gabrieljan peab tunnetama oma vastutust liikluses osalejana ning aru saama, mis on lubatud, mis keelatud. Rikkudes liikluseeskirju ning suhtudes liikluskorda hoolimatult ja vastutustundetult, seab kaebuse esitaja ohtu nii enda kui kaasliiklejate elu ja tervise. Kohus
iab, et liiklusalaste väärtegude toimepanek on muutunud Gennadi Gabrieljani elustiiliks, kohus juhib tähelepanu sellele, et Gennadi Gabrieljan teades, et teda on varem korduvalt liiklusalaste väärtegude toimepanemise eest karistatud, oleks pidanud seda enam jälgima oma liiklusalast käitumist. Arvestades eelnevat ja seda, et kaebajat on varem liiklusalaste väärtegude eest karistatud 13 korral ajavahemikul 26.10.2006.a. kuni 08.12.2008.a. ning kõik on kehtivad karistused (väärteotoimik lk 20-22), asub kohus seisukohale, et kohtuvälise menetleja poolt kaebajale määratud karistus üle sanktsiooni keskmise määra on kohane karistus. Aulike Salo Kohtunik 6 7
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.