4-09-16806/6

4-09-16806 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohtu Liivalaia Kohtumaja Otsuse tegemise aeg ja koht 17.veebruar 2010.a. Tallinnas Kohtunik Katre Poljakova Kohtuistungi Sekretär Silvi Väikmeri Tõlk Natalja Senkevitš Väärteoasi Sergei Lipski kaebus Põhja Politseiprefektuuri korrakaitseosakonna liiklusmenetlustalituse vanemkonstaabel Hannes Küünarpuu 28.07.2009.a. koostatud otsusele väärteoasjas nr 2302,09,011081; Menetlusosalised kaebuse esitaja Sergei Lipski (ik. 36004090315) kohtuvälise menetleja Põhja Politseiprefektuuri Korrakaitseosakonna liiklusmenetlustalituse esindaja Triinu Riigor; Kohus juhindudes väärteomenetluse seadustiku § - dest 132135 otsustas:

1. Jätta Sergei Lipski poolt Harju Maakohtule esitatud kaebus Põhja Politseiprefektuuri korrakaitseosakonna liiklusmenetlustalituse vanemkonstaabel Hannes Küünarpuu 28.07.2009.a koostatud otsuse väärteoasjas nr 2302,09,011081 peale rahuldamata, kohtuvälise menetleja tehtud otsus muutmata.
2. Kohtuotsus teha teatavaks menetlusosalistele. Edasikaebamise kord RESOLUTSIOON Isik, kes soovib käesolevat otsust vaidlustada kassatsiooni korras on kohustatud sellest Harju Maakohtu Liivalaia kohtumajale kirjalikult teatama 7 päeva jooksul alates päevast, mil kohtuotsus oli kantseleis kättesaadav. Otsusele võib esitada kassatsioonkaebuse vandeadvokaadi vahendusel alates otsuse kättesaamise päevast 30 päeva jooksul Riigikohtule Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja kaudu. Kassatsiooniteadete esitamise korral on kohtuotsuse terviktekst kantseleis kättesaadav 8.märtsil 2010.a KAEVATAV KOHTUVÄLISE MENETLEJA OTSUS JA KAEBUSE SISU Põhja Politseiprefektuuri korrakaitseosakonna liiklusmenetlustalituse vanemkonstaabel Hannes Küünarpuu poolt 28.07.2009.a. koostatud otsusest nähtuvalt Sergei Lipski rikkus Liikluseeskirja § de 126 p 3ja § 70 p 1 nõudeid, pannes toime väärteod, millised on kvalifitseeritud Liiklusseaduse § 7422 lg 2 ja § 7435 lg 1 järgi, mis seisnes selles, et Sergei Lipski 03.07.2009.a. kell 14:12 Lasnamäe linnaosas, Tallinna linnas, Harju maakonnas, Laagna tee; Laagna silla ja Härma silla vahel liikus 2 kesklinna suunas juthis mootorsõidukit kiirusega, mis ületas liikluskorraldusvahediga lubatud sõidukiiruse 24 km/h võrra, sõites kiirusega 97 +/- 3 km/h ja kontrollijatele esitamiseks puudus kehtiv vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigust tõendav dokument. Põhja Politseiprefektuuri korrakaitseosakonna liiklusmenetlustalituse vanemkonstaabel Hannes Küünarpuu on Sergei Lipski suhtes koostatud väärteootsuse tegemisel, karistuse määramisel juhindunud KarS § - dest 56 lg 1 ja § 63 lg 3, väärteomenetluse käigus menetleja raskendavaid ja kergendavaid asjaolusid ei tuvastanud, isiku poolt toime pandud väärteod luges kohtuväline menetleja tõendatuks väärteoasjas kogutud materjalidega, märkides, et menetlusalune isik on esitanud vastulause, millises viimane selgitab, et tema liikus lubatud sõidukiirusega sõdukite kolonnis ja ta leiab, et ei ole võimalik mõõta liikumiskiirust kui sõidukid liiguvad kolonnis, paludes väärteomenetlus lõpetada kuna ei ole liikluseesikirju rikkunud. Kohtuväline menetleja on jätnud vastulauses toodud arvestama, märkides, et need on ümber lükatud mõõtmeseadme kasutamise protokolliga ja tunnitaja A. Vainsalu ütlustega. Kohtuväline menetleja on Sergei Lipski suhtes koostatud väärteootsust põhistanud ja märkinud, et menetlusalune isik on varasemalt toime pannud mitu liiklusalast väärtegu, millede eest määratud karistused ei ole suutnud teda mõjutada seadusekuulekalt käituma ja seetõttu lähtudes õiguskorra kaitsmise huvidest tuleb viimase suhtes kohaldada lisakaristust. Sergei Lipski’le määrati LS § 7422 lg 2 järgi kvalifitseeritud väärteo toimepanemise eest karistuseks rahatrahv 50 trahviühiku ulatuses, s.o. 3000,00.- krooni, LS § 7435 lg 1 järgi kvalifitseeritud väärteo toimepanemise eest määrati karistuseks rahatrahv 10 trahviühiku ulatuses, s.o 600,00.- krooni ja LS § 7422 lg 4 alusel lisakaristusena võeti ära juhtimisõigus 2 kuuks. 18.08.2009.a. esitas Sergei Lipski Harju Maakohtu Liivalaia kohtumajale kaebuse eelpool märgitud kaebusele s.o. väärteoasjas nr. 2302,09,
3. Kohtule esitatud kaebuses Sergei Lipski märgib, et tema ei ole nõus otsusega nr. 2303,09,011081 ja ta palub tühistada nimetatud otsus ja sellest tulenev trahv summas 3000.- krooni, samuti palub ta ära muuta ka otsus temalt transpordivahendi juhtimisõiguse äravõtmise kohta kaheks kuuks. Kaebuses esitaja Sergei Lipski selgitab, et tema liikus 03.07.2009.a. kell 14.12 mööda Laagna teed, tagant sõitis politsei patrullauto ja tal kästi seisma jääda. Talle näidati radaril fikseeritud kiirust 97 km/h ja kaugust, kust kiirus oli mõõdetud. Sergei Lipski selgitab kohtule esitatud kaebuses, et tema ei ole kiirust ületanud, märkides, et see oli reedene päev ja liiklus oli väga intensiivne. Tema sõitis lubatud kiirusega koos teiste liiklusvahenditega ja selle rivi keskel. Ta ei ole nõus, et mõõdeti nimelt tema – Sergei Lipski auto kiirust. Kaebuse esitaja hinnangul, kui tema oleks kiirust ületanud, siis politseipatrull oleks pidanud koheselt peatama ta auto ja tema oleks näinud, kus viimased seisid. Tema – Sergei Lipski ei näinud, kus see politseiauto seisis ja trassil ei olnud ühtegi varjatud kohta, kus politseipatrull oleks saanud kiirust mõõta st, et politsei patrullauto seisis talle tundmatus kohas ja ei olnud võimeline mõõtma tema auto kiirust. Selle autoni, mille kiirust mõõtis politsei oli 51,7 m ja nad oleksid kergesti saanud auto peatada, politseipatrull sõitis aga talle järgi ja alles siis ütlesid talle, et ta olevat sõitnud ülalnimetatud kiirusega. 3 Sergei Lipski selgitab, et tema ei ole nõus süüdistusega, et ta olevat ületanud kiirust, sest puuduvad tõestatud faktid ja tõendid selles, märkides, et radaril oli tõenäoliselt näidatud teise auto kiirus ja tema ei tea, millise auto kiirust mõõtis politseipatrull, mis nad talle näitasid. Eeltoodust lähdudes taotles kaebuse esitaja Sergei Lipski kohtult tema suhtes koostatud otsuse nr. 2302,09,011081 LS § -de 7422 lg 2 ja § 7422 lg 4 tühistamist. KOHTUS TUVASTATUD ASJAOLUD Kohtuliku uurimise käigus üle kuulatud Sergei Lipski selgitas kohtule, et sõitis nimetatud kuupäeval Laagna teel suunaga linna poole, peatus seepeale, et teda jälitasid politseinikud, kes sõitsid vilkuritega. Tema ei ole kiirust ületanud, sõitis ühtses liiklusvoos lubatud kiirusega, kindlasti ei olnud see 97 km/h tema kiirus. Kohtuistungil üle kuulatud tunnistaja Aivar Vainsalu selgitas kohtule, et nemad koos paarimehe Neeme Tomingaga teostasid 3.juulil 2009.a liiklusjärelevalvet Tallinnas, Laagna teel, olid patrullis eravärvides sõiduautoga Nissan, mis oli pargitud kahe sõidusuuna vahele, mõõtsid kiirust. Kesklinna suunas liikuvatest sõidukitest äratas tähelepanu BMW, mis liikus üldisest liiklusvoolust kiiremini. Tunnistaja märkas sõidukit, et see liikus teistest sõidukitest kiiremini, kuid kiirust mõõtis tema paarimees Neeme Toming. Kasutatud mõõtevahendiks oli Ultra Lyte. Kuna kaebaja sõiduki kiirust mõõdeti suhteliselt lühikese vahemaa tagant, siis ei olnud tal võimalik autost koheselt välja hüpata selleks, et rikkujat peatada. Seepärast sõitsid talle järele. Mõlemad koos paarimehega nägid, et see auto liikus teistest sõidukitest kiiremini, tunnistaja on veendunud, et mõõdeti just selle auto kiirust, sest laserseadmega Ultra Lyte puudub eksimisvõimalus, kuna seade mõõdab just konkreetse auto kiirust, millele sihik on suunatud. Kohtuistungil üle kuulatud menetleja ametnik Neeme Toming selgitas menetlustoimingu teostamise asjaolude kohta seda, et 3.juulil 2009.a olid nad patrullis koos Aivar Vainsaluga, teostasid liiklusjärelevalvet Laagna teel. Tema kasutas kiirusmõõteseadet, mõõtes kiirust mõlemas sõidusuunas liikuvatel autodel. Konkreetset juhtumit ta ei mäleta, kuna sellest on möödunud üle poole aasta. Mõõtes lasersihikuga 50 meetri pealt on võimatu eksida, sest selliselt kauguselt on vaateväljas terve sõiduk, mille kiirust mõõdetakse. Mõõtmise hetkel näeb sihikust läbi ainult see politseiametnik, kes kiirust mõõdab, paarimees võib näha suunda, kuhu seade on suunatud ja samuti seda, kas üks sõiduk liigub teistest kiiremini või mitte. Kohus uuris järgmisi tõendeid. Kiirusmõõteseadme kasutamise protokolli 3.juulist 2009.a (väärteotoimik lk 2), millest nähtub, et nimetatud kuupäeval teostas Põhja PP Korrakaitseosakonna Liiklusjärelevalve talituse konstaabel Neeme Toming riikliku järelevalve korras Sergei Lipski poolt juhitud mootorsõiduki BMW 525i registreerimismärgiga xxx liikumiskiiruse mõõtmist kella 14.12 ajal Tallinnas, Laagna teel, Laagna silla ja Härma silla vahelisel teelõigul, kasutades kiirusmõõteseadet Ultra Lyte nr UX018490, mille taatlustunnistuse nr on TTRSS-08/
4. Seade oli testitud 3.07.2009.a kell 07.50 ja oli töökorras. Mõõtmist teostati asulasisesel kattega teel, nähtavus oli hea, valge aeg, sademeteta, tee oli kuiv. Tegemist oli 3-realise eraldusribaga teega, patrullauto seisis eraldusribal, kiirust mõõdeti paigal seistes. Mootorsõiduk liikus kolmandal sõidurajal, koos teiste sõidukitega, möödudes kõrval sõidurajal liikuvatest sõidukitest. Kiirust mõõdeti distantsilt 51 meetrit. Seadme lugem 97km/h. Lubatud sõidukiirus mõõdetaval teelõigul 70 km/h. Kiiruse mõõtmise laiendmääramatus +/- 3 km/h. Ületas mõõdetaval teelõigul lubatud sõidukiirust mitte vähem, kui 24 km/h. Juhile näidati seadme tabloole fikseeritud näitu, mõõtmise ajal tehnikat ei kasutatud. 4 Sergei Lipski andmeid karistusregistrist (vääteotoimik tl 9-15). KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED Kohus, ära kuulanud menetlusaluse isiku Sergei Lipski ja kohtuvälise menetleja ametnikud selgitused, tunnistaja Aivar Vainsalu ütlused ning uurinud väärteoasjas kogutud tõendeid leiab, et Sergei Lipski poolt kohtule esitatud kaebus ei ole põhjendatud ning see tuleb jätta rahuldamata. Kiirusmõõteseadme kasutamise protokolliga 3.juulist 2009.a ja tunnistaja Aivar Vainsalu ütlustega on tõendamist leidnud, et nimetatud kuupäeval Laagna teel mõõdeti just Sergei Lipski poolt juhitud sõiduauto kiirust, kiirusmõõteseadme näit on fikseeritud menetleja ametniku Neeme Tomingase poolt kiirusmõõteseadme kasutamise protokollis, millest omakorda nähtub, et menetlusalusele isikule Sergei Lipskile näidati kiirusemõõteseadme tabloole fikseeritud näitu, ühtlasi nähtub protokollist seegi, et seadme lugem, mida menetlusalusele isikule tutvustati, oli 97 km/h. Vastavalt mõõteseaduse §-le 5 lg 1 on mõõtetulemuse jälgitavus tõendatud, kui mõõtmise on teinud pädev mõõtja, kes kasutab mõõtevahendit, mille taatluskohustus on täidetud või mis on jälgitavalt kalibreeritud, järgides asjakohast mõõtemetoodikat. Käesolevas väärteoasjas on mõõtmise teostanud pädev mõõtja, Põhja Politseiprefektuuri esindaja Neeme Toming, kiiruse mõõtmisel on kasutatud mõõtevahendit –kiirusmõõturit Ultra Lyte LTI 2020 100 LR nr UX018490, mis vastavalt mõõtevahendi taatlustunnistusele nr TTRSS- 08/00163 on taadeldud 17.09.2008.a. Tunnistaja Aivar vainsalu on kirjeldanud liiklusjärelevalve teostamise ja kiiruse mõõtmise läbiviimist 3.juulil 2009.a Laagna teel, kinnitades, et menetlusaluse isiku juhitud sõiduk liikus silmnähtavalt kiiremini, kuid teised samas suunas liikunud sõidukid ning et just nimetatud sõiduki kiirust mõõtis tema paarimees Neeme Toming. Hinnates kogumis väärteoasjas kogutud tõendeid leiab kohus, et on tõendatud, et Sergei Lipski pani toime pani toime väärteoprotokollis märgitud teo, mis vastab LS §-s 7422 lg 2 kirjeldatud väärteokoosseisu tunnustele ning ta on selles väärteos süüdi. Karistuse kergendamiseks puudub aluks, kuna vastavalt karistusregistri õiendile on Sergei Lipski väärtegude eest korduvalt karistatud, varasematest karistustest Sergei Lipski järeldusi teinud ei ole, jätkates samalaadsete väärtegude toimepanemist. Lisakaristus kohaldamine tema suhtes on põhjendatud ning õiguskorra kaitsmise huvides vajalik. Katre Poljakova /allkiri/ Kohtunik