lg 3 p 4 kohaselt saab kokkuleppemenetluses tehtud otsust apellatsioonikorras vaidlustada vaid juhul, kui tegemist on
9 peatüki 2 jao sätete rikkumisega, ehk on rikutud kokkuleppemenetlust sätestavaid menetlusõigusnorme. 4.
lg 2 kehtestab, et kohtumenetluses otsustatakse kriminaalmenetluse kulude hüvitamine kohtumääruse või kohtuotsusega.
lg 3 sätestab, et kui kriminaalmenetluse kulude hüvitamine on ette nähtud kohtuotsuses, siis võib selle vaidlustada kohtuotsusest eraldi
15 peatüki kohaselt, mis näeb ette määruskaebuse lahendamise menetluse. Kuna S Märtson on oma kaebuses vaidlustanud vaid menetluskulude väljamõistmist siis ülaltoodu alusel kuulub nimetatud küsimus lahendamisele määruskaebemenetluse korras, milline menetlus ei too endaga kaasa süüdistatavale uusi menetluskulusid ja on võimalik ka kokkuleppemenetluses.
lg 1 p 3, 4, 9 kehtestavad, et menetluskuludeks on määratud kaitsjale määratud tasu, riiklikul ekspertiisiasutusel seoses ekspertiisi tegemisega tekkinud kulud ja süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha.
S § 184 lg 1 järgi, mille sankstioon näeb ette ühe - kuni kümneaastase vangistuse. Lähtuvalt KarS § 4 lg-st 2 on tegemist esimese astme kuriteoga.
lg 1 p 1 kehtestab, et süüdimõistva kohtuotsusega kaasneva sundraha suurus on esimese astme kuriteos süüdimõistmise korral 2,5 palga alammäära. Vastavalt Vabariigi Valitsuse määrusele nr 90, 11.06.2009 aastast on kehtestatud palga alammääraks 4350.00 krooni kuus. Seega S.Märtsoni suhtes süüdimõistva kohtuotsuse tegemisel 2010 aastal oli maakohus kohustatud temalt välja mõistma sundraha summas 2,5x 4350.00 = 10 875.00 krooni, mida maakohus ka tegi. Seega tuleneb nii sundraha väljamõistmise kohustus kui ka sundraha suurus seadusest. Kohtueelse uurimise käigus on läbi viidud erinevaid ekspertiise ja need kõik on teostatud kriminaalasjas tõendamisesemesse kuuluvate asjaolude väljaselgitamise eesmärgil kuna eksperdiarvamused on
Ekspertiisitasu suuruse osas peab ringkonnakohus vajalikuks selgitada, et
lg 4 kehtestab, et menetlusvälisele isikule seoses ekspertiisi tegemisega tekkinud kulud hüvitatakse kohtuekspertiisiseaduses sätestatud tingimustel ja korras/ kuni 01.03.10 tehtud ekspertiisidel Vabariigi Valitsuse määratud suuruses ja korras/. 02.11.2009 ja 09.02.2010 aastal läbiviidud ekspertiiside maksumuste kohta on õiendid kriminaalasja materjalide juurde esitatud, need on põhjendatud / t.lk. 15, 23/ ning nende seaduslikkuses ja tõepärasuses ei ole ringkonnakohtul alust kahelda. Kriminaalasja materjalidest nähtuvalt on kohtueelse menetluse käigus S.Märtsonile osutanud õigusabi vandeadvokaat V. Johanson. Vastavalt määrusele hüvitati õigusabi osutamise eest kaitsjale 420.00 krooni/ t.lk. 60/. Selline summa on süüdistatavalt ka välja mõistetud. Kokkuleppe sõlmimisest ja kohtuistungist võttis kaitsjana osa advokaat T.Mällas, kes pole kaitsjatasu hüvitamist taotlenud. Ülalnimetatud kaitsjatasu summa on kooskõlas nii kehtinud Justiitsministri 26 jaanuari 2005 määrusega nr 2 vastu võetud kui ka kehtiva Eesti Advokatuuri juhatuse 15 detsembri 2009 otsusega kinnitatud„ Riigi õigusabi osutamise eest makstava tasu arvestamise alused, maksmise kord ja tasumäärad ning riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatus ja kord“ kehtestatud tasumääradega. Seega ringkonnakohus leiab, et Harju Maakohtu otsusega on menetluskulud S.Märtsonilt välja mõistetud põhjendatult ja kooskõlas seadusega ning nende vähendamiseks seaduslikud alused puuduvad. 5. Eelnevast lähtuvalt ning juhindudes
§-dest 390 ja 391 jätab ringkonnakohus Harju Maakohtu 25.03.2010. a otsuse kriminaalasjas nr 1-10-3506 S. Märtsonilt menetluskuludena sundraha 10875 krooni, kaitsjatasu 420 krooni ja ekspertiisitasude kokku 9842 krooni riigituludesse väljamõistmise osas muutmata ning esitatud määruskaebuse rahuldamata. Ivi Kesküla Meelika Aava Urmas Reinola
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.