4

Kriminaalasi nr. 1- 09-20488 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL 05.jaanuaril 2010.a Tallinnas, Harju Maakohus koosseisus Kohtunik Liina Pohlak Sekretär Thea Tikenberg juuresolekul Prokurör Mairi Heinsalu Kaitsja Imbi Seimar osavõtul Arutas avalikul kohtuistungil kriminaalasja lühimenetluses OLGA HENDRIKSON isikukood 47410204938, eesti keel, Eesti Vabariigi kodanik, põhiharidus, eluk Vangla, V Varem kriminaalkorras kohtulikult karistatud süüdistuses KarS § 201 lg 2p 1 järgi. OLGA HENDRIKSON’i süüdistatakse selles, et tema, olles isikuks, kes on varem toime pannud varguse, tegi

1. septembrikuu tuvastamata kuupäeval Vanglas karistust kandes kaaskinnipeetav TK’ile (endise nimega TP) ettepaneku lasta kanda viimase sugulastel raha summas 1500 krooni tema vanglasisesele arveldusarvele, kuna TK’il olid tekkinud võlad teiste kaaskinnipeetavate ees ning selliselt saaks TK sooritada oste kauplusest ja tasuda võlg teisele kinnipeetavatele kauba näol. Olles selle ettepanekuga nõus, saatis TK’i ema IP TK’i palvel 26.09.
2. Olga Hendrikson’i arvele 1500 krooni, mida aga Olga Hendrikson ei võimaldanud TK’il kasutada, vaid omastas ise nimetatud summa. Seega OLGA HENDRIKSON, olles isikuks, kes on varem toime pannud varguse pööras temale usaldatud võõra vara ebaseaduslikult enda kasuks, s.o pani toime omastamise ehk kuriteo, mis on kvalifitseeritav KarS § 201 lg 2 p 1 järgi. Olga Hendrikson tunnistas end esitatud süüdistuses kohtuistungil täielikult süüdi, oli nõus kriminaalasja lahendamisega lühimenetluses ja kinnitas eeluurimisel antud ütlusi. Tsiviilhagile summas 1500 krooni vastu ei vaidle. Töötab vanglas kolmel kohal ja on nõus 3 kuuga igakuiselt 500 krooni kaupa hüvitama. Kannatanu TK andis kohtuistungil ütlusi, mille kohaselt O. Hendrikson talle midagi hüvitanud ei ole. Nõuab temalt 1500 krooni tagastamist. Omavahelised suhted on normaalsed ja Hendrikson lubas selle raha kannatanu emale tagastada. Kohus uuris järgmisi tõendeid: - IP poolt 4.03.2009 esitatud taotlus Justiitsministeeriumi Vanglate Osakonnale, milles ta palub leida võimalus tema tütre TP karistuse kandmise jätkamiseks Vanglas, seoses tekkinud probleemidega vanemate vangidega Vanglas. Taotlusele on lisatud kiri (lk 3-4 ); - TK’i ( endine P , edasi K ) kiri ema I P ’le, milles TK palub kanda tema sõbranna Olga Hendriksoni arvele Vanglas 1500.- krooni 27-ks septembriks. TK teatab emale enda vägivaldsest kohtlemisest teiste vangide poolt. Samas kirjas kannatanu teavitab, et teda võidakse tappa või teeb ta seda ise, kui ei saa raha. (lk 5-6); - kannatanu TK’i 12.03.2009 avaldus Põhja Politsei Prefektuurile, milles palub algatada Ljuda Gromova ja Olga Hendriksoni suhtes kriminaalasi seoses sellega, et L.Gromova peksis ja O.Hendrikson nõudis temalt alusetult raha. Raha mitte saamisel lubati teda tappa. (lk 7); - väljavõte kinnipeetava Olga Hendrikson’i rahade laekumiste kohta, mille kohaselt 26.09.2008 laekus Olga Hendriksoni arvele Vanglas 1500.- krooni I P lt (lk 9 ); - kannatanu TK’i eeluurimisel antud ütlused, mille kohaselt järgmisel päeval peale seda, kui ta oli M.Gromova käest peksa saanud pakkus Olga Hendrikson kannatanule Gromova võla katteks küsida 1500.- krooni ema käest ja saata see Hendriskoni arvele. Kannatanu nõustus ja kirjutas emale 22.09.2008 kirja ( tl 5-6), milles palub kanda raha Olga Hendriksoni arvele. Kannatanule 1000 ja R 500 EEK-i. Ema saatis raha Hendriksoni arvele, kuid Olga Hendrikson ei andnud kannatanule raha üle, vaid ütles, et ei saa raha, kuna on tema nime sellesse loosse seganud. R on oma võla tasunud poe kaubana (lk 13-18); - tunnistaja KJ’i eeluurimisel antud ütlused, mille kohaselt tunnistaja ei tea O.Hendriksoni ja T. K raha asjadest midagi. Tunnistaja tähelepanekul oli suur pood 15 oktoobril ja Olga Hendrikson oli sealt palju kaupa ostnud endale ja tunnistajale. Teistele kaupa ei andnud. Raha päritolust esialgu ei teadnud. Hiljem oli kuulnud tunnistaja tsoonil juttu, et O.Hendrikson oli lasknud P l raha enda arvele kanda ja selle endale võtnud. Tunnistaja märgib, et peale tema väljumist kartserist O.Hendrikson ja T.K ei suhelnud omavahel enam. Tunnistaja otsustas täiendada oma eelmist ülekuulamise protokolli, kuna on muutnud oma arvamust T.K suhtes ja arvab, et ta ei ole süüdi. (lk 36-40); - tunnistaja Monika Rohesalu eeluurimisel antud ütlused, mille kohaselt Olga Hendrikson sekkus tunnistaja ja kannatanu vahelisse juhtumisse. Võla katteks pidi kannatanu oma paremad toidud andma Olga Hendriksonile, selle eest, et Hendrikson oli talle Vanglas suitsu andnud. See kestis kuni kannatanu suunamiseni Vanglasse. O.Hendrikson tegi P le ettepaneku, et kuna O.Hendrikson on kinnipeetav, kes saab kasutada tema arveldusarvele laekunud raha 100 %, siis las kannatanu laseb O.Hendriksoni arvele kellelgi raha ülekanda, et nii saab kasutada kogu summat ja ka tunnistajale M.R võla tasuda. T.K ema saatis O.Hendriksoni arvele 1000.- või 2000.- krooni. Sealt pidi Hendrikson selle raha ees tunnistajale kaupa ostma. Peale poe päeva P küsis kas Hendriskon tõi R kaupa või küsis mis Rohesalu tahab. Vastas eitavalt, sest Hendrikson ei olnud temaga rääkinud ega kaupa poest andnud. P ütles, et ju siis Hendrikson võttis raha endale. Kui Henriksonilt selle kohta küsis, ütles, et kas ta tahab, et P on R raha võlgu ja rohkemgi veel. Peale seda tunnistaja ei suhelnud O.Hendriksoniga juhtumi asjus. O. Hendrikson on närvihaige ja temaga on võimatu vaielda ja O.Hendriksoni võimuses on teha tema elu vanglas raskeks. Välistab võimalust, et keegi oleks O.Hendriksonile võlgu, kuna tema % on ebamõistlikult suur ja keegi ei taha temaga äri teha. Tunnistaja M.Rohesalu ei oma P vastu pretensioone. (lk 46-51); - tunnistaja KP’i eeluurimisel antud ütlused, mille kohaselt tunnistaja kontrollis novembris või detsembris Olga Hendriksoni rahalisi laekumisi. Kontrolli tulemusel selgus, et O.Hendrikson tegeles tsoonis äritegevusega. Kinnipeetavad lasid sugulastel O.Hendriksoni arvele Vanglas teha rahalised ülekanded, mille eest sai arve omanik mingi % endale. TP raha aga võttis Olga Hendrikson endale ilma TP loata ja Olga Hendrikson tunnistas seda tunnistajale. TP väitel tegi O.Hendrikson seda, kättemaksuks M.Rohesalu juhtumis O.Hendriksoni nime määrimise eest. (lk 67-72); kahtlustatava Olga Hendrikson’i eeluurimisel antud ütlused, mille kohaselt Olga Hendrikson 27.08.2009 tunnistab ennast süüdi kuriteos ja soovib tagastada kannatanule võla summas 1500.- krooni osade kaupa alates jaanuarist
3. Kahtlustatava ütluste kohaselt tahtis ta kannatanule kätte maksta oma nime halvustamise eest M.Rohesalu juhtumis. Kui ütles P le, et las tema ema saadab Hendriksoni arvele raha, siis ütles P le et võtab 25 % rahast endale. P oli sellega nõus. 26.09.2008 I.P ülekantud raha jättis kahtlustatav enda kasutada, sest P oli talle valetanud Rohesalu kohta. Ütle seda ka P le. P ei vastanud seepeale midagi. Kahtlustatav kinnitab, et ei oma T K i vastu pretensioone. (lk 95-98) Kohus, kuulanud ära kannatanu ja süüdistatava ütlused, ning uurinud toimiku materjale, analüüsinud ja hinnanud kõiki tõendeid kogumis asub alljärgnevatele seisukohtadele.
4. Olga Hendriksoni süü septembris 2008 talle usaldatud võõra vara enda kasuks pööramises on tõendamist leidnud kriminaalasjas kogutud tõenditega. O. Hendrikson tunnistab, et lubas T.P le edasi anda T.P sugulaste poolt Hendriksoni kontole kantud raha, kuid peale raha laekumist, ta selle raha eest poest kaupa ei ostnud ja jättis raha endale. Süüdistatava ütlusi kinnitavad ka kannatanu T.K (P ) ja tunnistajate Jurs, Päll ja Rohesalu ütlused, samuti väljavõte kinnipeetava O. Hendriksoni rahade laekumise kohta. Eeltoodust tulenevalt on, süüdistatava enda, tunnistajate ja kannatanu kokkulangevate ütlustega tõendamist leidnud Olga Hendriksoni poolt talle usaldatud võõra vara (1500 krooni) ebaseaduslik enda kasuks pööramine. O.Hendriksoni objektiivsest käitumisest - ta jättis T. P jaoks tema kontole saadetud raha lihtsalt endale ning ostis selle eest endale poest kaupa - nähtub, et ta tegutses 1500 krooni omastamise eesmärgil, seega on kuritegu toime pandud kavatsetult. Olga Hendriksoni tegevus tuleb kvalifitseerida KarS § 201 lg 2p1 järgi kui isikule usaldatud võõra vara ebaseaduslikult enda kasuks pööramine varem varguse toime pannud isiku poolt. Kannatanu TK (P ) on esitanud tsiviilhagi summas 1500 krooni. Süüdistatav Olga Hendrikson tsiviilhagi suurusele vastu ei vaielnud. VÕS § 1043 kohaselt peab teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele. Kohus, kontrollinud kriminaalasjas leiduvaid tõendeid, asub seisukohale, et tsiviilhagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele, kuivõrd varaline kahju on tekkinud süüdistatava Olga Hendrikson kuritegeliku käitumise tulemusena. Seetõttu tuleb varaline kahju süüdistatavalt tsiviilhagi ulatuses välja mõista kannatanu kasuks. Vastavalt toimepandule tuleb süüdistatavat karistada. Karistuse mõistmisel arvestab kohus toimepandud kuriteo raskust ja laadi ning süüdistatava isikut. Olga Hendriksoni karistust raskendavad asjaolud puuduvad. Karistust kergendavaks asjaoluks on süü puhtsüdamlik ülestunnistamine ja kahetsus. Arvestades tekitatud kahju suurust, seda et Olga Hendriksoni on varem korduvalt kriminaalkorras karistatud (lk 99-106), süüdistatav ei ole endale varasematest karistusest järeldusi teinud ja jätkas kuritegelikku käitumist, mis on kujunemas talle elustiiliks, uus süütegu pandi toime vanglas karistuse kandmise ajal, leiab kohus, et teda tuleb karistada reaalse vangistusega, mis on sanktsiooni alammäärast pikem. KrMS § 180 lg1 ja 175 lg 1p 4, 3 alusel kuuluvad süüdistatavalt väljamõistmisele kaitsetasu riigituludesse ning sundraha KrMS § 179 lg 1p 2 kohaselt 6525 krooni riigituludesse Juhindudes KrMS § 306, 311, 313, 315 lg 7, 238 kohus otsustas: Süüdi tunnistada Olga Hendrikson KarS § 201 lg 2p 1 järgi ja mõista karistuseks vangistus kuus kuud. KrMS § 238 lg 2 kohaselt vähendada karistust ühe kolmandiku võrra ja mõista lõplikuks karistuseks neli kuud vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel suurendada mõistetud karistust 15.01.2003 Järva Maakohtu kohtuotsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa 6 aastat 6 kuud ja 7 päeva vangistust võrra ja lõplikuks karistuseks mõista 6 aastat ja 10 kuud ja 7 päeva vangistust Karistusaja alguseks lugeda 05.01.2010 Välja mõista Olga Hendriksonilt KrMS § 179 lg 1 p 2 kohaselt sundraha teise astme kuriteos süüdimõistmise korral 1,5 palga alammäära s.o 6525 (kuus tuhat viissada kakskümmend viis ) krooni ja KrMS § 180 lg1 ja 175 lg 1p 4, 3 alusel kaitsjatasu osutatud õigusabi eest 1080 (üks tuhat kaheksakümmend) krooni Kaitsjatasu ja sundraha kanda Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr 10220034800017 Eesti SEBpank või Swedpank 221023778606, viitenumber
5. Kviitung esitada Harju Maakohtule Välja mõista Olga Hendriksonilt TK (kanda TK näidatud arvelduskontole) kasuks 1500 (üks tuhat viissada ) krooni Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb teatada Harju Maakohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul alates resolutiivosa kuulutamisest. Apellatsioon tuleb esitada Harju Maakohtule kirjalikult viieteistkümne päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega, vahistatud süüdistav või tema kaitsja süüdistatavale kohtuotsuse kättesaamisele järgnevast päevast. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse peale võib esitada määruskaebuse 10 päeva jooksul Harju Maakohtule Kohtuotsus on kohtumenetluse pooltel kohtus tutvumiseks kättesaadav 25.01.2010 Kohtunik Liina Pohlak