1-08-15803/2

(07260103552)Kohtunik Eha Popova Kohtuistungi sekretär Hedvig Payne Kriminaalasi Jaanus Jürisoo süüdistuses KarS § 169, 257 järgi lühimenetluses Prokurör Veera Kremez Süüdistatav Jaanus Jürisoo eluk xxx, ik 37912186515, Eesti vabariigi kodanik, haridus 6 kl, ei tööta, varem kriminaalkorras karistamata Kaitsja Leelo Viil RESOLUTSIOON Juhindudes KrMS § 238, 306, 311,312,313,

1. Tunnistada süüdi Jaanus Jürisoo KarS § 257 järgi ja mõista karistuseks 3 (kolm) kuud vangistust, KarS § 169 järgi 4 (neli) kuud vangistust. Vastavalt KarS § 63 lg 2 lugeda kergem karistus kaetuks raskeimaga ning liitkaristuseks mõista 4 (neli) kuud vangistust. Vähendada KrMS § 238 lg. 2 kohaselt J. Jürisoole mõistetavat karistust ühe kolmandiku võrra, mõistes ärakandmisele kuuluvaks karistuseks vangistuse 2 (kaks) kuud ja 20 (kakskümmend päeva. Vastavalt KarS § 68 lg 1 arvata karistuse hulka eelvangistuses viibitud aeg 14.03.2008.a., so 1 päev, ärakandmisele kuulub 2 (kaks) kuud ja 19 (üheksateist) päeva vangistust. 2 Kohaldada KarS § 73 sätteid ning määrata, et mõistetud vangistust ei pöörata täitmisele kui J. Jürisoo ei pane 3 (kolme) aasta jooksul toime uut tahtlikku kuritegu. Tõkend – elukohast lahkumise keeld – jätta endiseks kuni kohtuotsuse jõustumiseni. Asitõend – sularaha 400 krooni – tagastada VKK( hoiul deposiitarvel Põhja Politseiprefektuuris). Välja mõista J. Jürisoolt riigituludesse sundraha 6525.- krooni ja menetluskulud 2199,90 krooni. Sundraha ja menetluskulud tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr. 10220034800017 AS SEB Pank viitenumber
2. Menetluskulude tasumist tõendavad maksekorraldused esitada Harju Maakohtu kantseleile. Välja mõista J. Jürisoolt 788 krooni VKKi (ik 38901230214) kasuks. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib edasi kaevata Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kättesaadav, teatades apellatsiooniõiguse kasutamise soovist kohtule kirjalikult 7 päeva jooksul, alates resolutiivosa kuulutamisest. TUVASTATUD ASJAOLUD JA KOHTU SEISUKOHAD J. Jürisood süüdistatakse KarS § 257 järgi selles, et tema et tema 14.03.2008.a. kella 04.50 paiku Tallinnas Kadaka tee 62a maja juures teostas oma oletatavat õigust ebaseaduslikus korras, nimelt nõudis VKK'ilt piletite eest ja taksosõidu eest tasutud summast poole summa kinnimaksmist ja kui VKK keeldus raha maksmast, Jaanus Jürisoo võttis VKK’il rinnust kinni, lõi kaks korda VKK’i käega oimu piirkonda ja jalaga kõhtu ning seejärel võttis VKK'ilt ära rahakoti maksumusega 40 krooni, rahakoti sees olnud pensionitunnistuse VKK'i nimele, paberi telefoninumbritega ilma materiaalse väärtuseta, 550 krooni sularaha, poolteist pakki sigarette Saint Georg kogumaksumusega 23,50 (ühe paki maksumus 15.50 krooni ja poole paki maksumus 8 krooni) krooni, mobiiltelefoni Nokia 6150, maksumusega 300 krooni (telefoni sees oli kõnekaart ZEN), kokku võttis ära asju 913,50 krooni ulatuses. Seega Jaanus Jürisoo pani toime oma oletatava õiguse teostamise ebaseaduslikus korras, mis oli seotud vägivallaga, ehk pani toime omavoli, st KarS § 257 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Süüdistatav J. Jürisoo tunnistab end osaliselt süüdi esitatud süüdistuses ja seletab, et 13.03.2008.a. sõitsid kannatanuga Kannu Pubisse. Tema maksis taksojuhile, kuna kannatanul raha ei olnud. Pubis maksis tema ka piletite eest. Ta tahtis hakata ära minema ning küsis kannatanult pool tema poolt takso ja piletite eest makstud rahast. Kannatanu lubas maksta hommikul, kuid tema ei nõustunud. Ta küsis tagatiseks mobiili ja veel midagi, kuid kannatanu keeldus. Ta võttis kannatanul rinnust kinni ja otsis taskud läbi. Võttis rahakoti ja muud esemed ning läks bussipeatusse, kus peeti kinni politsei poolt ( tl 104-105 ). Süüdistatava süü inkrimineeritava kuriteo toimepanemises on peale tema isikliku osalise omaksvõtu täielikult tõendatud järgmiste kriminaalasjas kogutud tõenditega: 3 - kannatanu V.-K. K ütlustega (tl 58-60,61-63,106-108); patsiendikaartiga (tl 64) asitõendite vaatlusprotokolliga ( tl 68-91).. Kriminaalasjas kogutud tõenditega on leidnud tõendamist, et J. Jürisoo teostas oma oletatavat õigust ebaseaduslikus korras, kasutades vägivalda ning tegutsedes otsese tahtlusega. Seega J. Jürisoo pani toime omavoli ja tema tegevus on õigesti kvalifitseeritud KarS § 257 järgi. Teo õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud puuduvad. J. Jürisoo on antud kohtu alla KarS § 169 järgi süüdistatuna et tema lapsevanemana, olles töövõimeline ja omades sissetulekuid, alates 20.07.2007 (alates kohtuotsuse jõustumisest) hoidub kuritahtlikult kõrvale Tartu Maakohtu 18.juunil 2007 otsuse tsiviilasjas nr 2-07-19144 täitmisest, millega mõisteti Jaanus Jürisoo’lt välja igakuine elatusraha 1800 krooni alates 17.05.2006 tütre JJ(ik XXX) ülalpidamiseks MPkasuks kuni lapse täisealiseks saamiseni XXX ning igakuine elatusraha 1800 krooni alates 17.05.2006 poja RJ(ik XXX) ülalpidamiseks MP kasuks kuni lapse täisealiseks saamiseni XXX. Seega Jaanus Jürisoo, hoides kuritahtlikult kõrvale oma noorematele kui kaheksateistaastastele lastele kohtu poolt väljamõistetud igakuise elatusraha maksmisest on toime pannud lapse ülalpidamise kohustuse rikkumise, s.o KarS § 169 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Süüdistatav J. Jürisoo tunnistab end täielikult süüdi esitatud süüdistuses ja seletab, et maksnud lastele alimente ega neid kuidagi toetanud. ( tl 45-46). ei ole Süüdistatava süü inkrimineeritava kuriteo toimepanemises on peale tema omaksvõtvate ütluste täielikult tõendatud järgmiste kriminaalasjas kogutud tõenditega: kannatanu M. P ütlustega selle kohta, et 17.05.2007.a. otsusega mõisteti J. Jürisoolt välja elatisraha kahele lapsele. J. Jürisoo ei ole elatisraha maksnud ( tl 2-3); - tunnistaja E. V ütlustega ( tl 43-44); - Tartu Maakohtu 18.06.2007.s. otsusega nr 2-07-19144 jt kirjalike materjalidega ( tl 4-6, 8-15, 37-40, 42). Kriminaalasjas kogutud tõenditega on leidnud tõendamist, et J. Jürisoo hoidis tahtlikult kõrvale oma noorematele kui kaheksateist aastastele lastele kohtu poolt väljamõistetud igakuise elatusraha maksmisest. ning tema tegevus on õigesti kvalifitseeritud KarS §169 järgi. Teo õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud puuduvad. Karistuse mõistmisel arvestab kohus süüd, karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdistatavat edaspidi loobuma kuritegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Karistust kergendavaks asjaoluks on puhtsüdamlik kahetsus, karistust raskendavad asjaolud puuduvad. J. Jürisoo on kriminaalkorras karistamata. Teda on korduvalt karistatud väärteokorras ning temale määrataud rahatrahvid on tasumata. J. Jürisoo ei tööta, mistõttu kohus leiab, et teda ei ole võimalik karistada rahalise karistusega, kuna sellisel viisil ei ole võimalik teda mõjutada süütegude toimepanemisest loobuma. Karistuse eesmärkide saavutamiseks tuleb J. Jürisood karistada vangistusega. Kannatanu V.-K. K on esitanud tsiviilhagi summas 1188 krooni. VÕS § 1043 kohaselt teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) peab kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi. Vastavalt VÕS § 1045 p 5 on kahju tekitamine õigusvastane eelkõige 4 siis, kui see tekitati kannatanul omandi või sellega sarnase õiguse või valduse rikkumisega. Kahju hüvitamise eesmärk on VÕS § 127 lg 1 kohaselt kannatanu asetamine olukorda, mis oleks võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise aluseks olevaid asjaolusid ei oleks olnud. Lähtuvalt VÕS § 128 lg 1-3, hüvitamisele kuuluv kahju võib olla varaline või mittevaraline. Varaline kahju on eelkõige otsene varaline kahju ja saamata jäänud tulu. Otsene varaline kahju hõlmab eelkõige kaotsiläinud või hävinud vara väärtuse või vara halvenemisest tekkinud väärtuse vähenemise, isegi kui see tekib tulevikus, ning kahju tekitamisega seoseskantud või tulevikus kantavad mõistlikud kulud, sealhulgas mõistlikud kulud kahju ärahoidmiseks või vähendamiseks ja hüvitise saamiseks, muu hulgas kahju kindlaks tegemiseks ja kahju hüvitamisega seotud nõuete esitamiseks. Vastavalt VÕS § 132 lg 1, asja hävimisest või kaotsiminekust tekkinud kahju hüvitamise kohustuse olemasolu korral tuleb maksta hüvitis, mis vastab uue samaväärse asja soetamiseks tehtavatele mõistlikele kulutustele. Kui asja väärtus oli hävimise või kaotsimineku hetkel, võrreldes uue samaväärse asja väärtusega, oluliselt vähenenud, tuleb väärtuse vähenemist kahjuhüvitise määramisel mõistlikult arvestada. VÕS § 136 lg 1 kohaselt, kahju tuleb hüvitada ühekordselt makstava rahasummana, välja arvatud juhul, kui vastavalt kahju iseloomule on mõistlik kahju hüvitamine perioodiliste maksetena. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 65 kohaselt eseme väärtuseks loetakse selle harilik väärtus, kui seaduse või tehinguga ei ole ettenähtud teisiti. Eseme harilik väärtus on selle kohalik keskmine müügihind (turuhind). Tsiviilhagi on tõendatud kannatanute ütlustega. Asitõend – raha summas 400 krooni kuulub tagastamisele kannatanule ning süüdistatavalt tuleb välja mõista 788 krooni. Eha Popova Kohtunik