Ärakiri KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg 10.03.2010 Kohtla-Järve kohtumaja ja koht Kohtuasja number 1-08-8918 Kohtunik Anne PALMISTE Kohtuistungi sekretär Jane VÄLI Tõlk Svetlana HAMAZA Prokurör Aivar LEMBIT Kohtuasi Viru Vangla materjalid Oleg TŠIRKOVI vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks Oleg TŠIRKOV sünd. 30.03.1972, isikukood 37203300012, kodakondsuseta, haridus 10 klassi, rahvuselt venelane, elukoht xxx Karistuse kandmise algus 28.03.2005 ja lõpp 25.07.2011 Jätta Oleg TŠIRKOV vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Kohtumäärusele on õigus esitada määruskaebus Viru Maakohtule 10 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Süüdimõistetu RESOLUTSIOON Asjaolud Viru Vangla esitas 16.02.2010 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava Oleg Tširkovi vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks. Oleg Tširkov on süüdi tunnistatud Ida-Viru Maakohtu 28.03.2005 otsusega Karistusseadustiku (KarS) §139 lg.2 p.1, 2 ja §101 p.6 järgi ning karistatud KarS §64 lg.1, §65 lg.2 ja §68 lg.1 kohaldamisega vangistusega 6 aastat 3 kuud 27 päeva alates 28.03.
- Viru Ringkonnakohtu 17.10.2005 otsusega tühistati eelnimetatud maakohtu otsus Oleg Tširkovi süüdimõistmises KrK §139 lg.2 p.1 järgi ja tunnistati ta süüdi KrK §139 lg.2 p.2 järgi, mõistetud karistus jäeti muutmata. Viru Vangla iseloomustusest nähtub, et kinnipeetavale on vangistuse ajal määratud 23 distsiplinaarkaristust. Kinnipeetav töötas Viru Vanglas metallitööstuses, Tartu 1 Vanglas omandas keevitaja eriala ning töötas keevitaja ja abitöölisena. Kinnipeetav osales Viru Vanglas sotsiaalprogrammis Sotsiaalsete oskuste treening ja Igapäevane valik 12 sammu. Kinnipeetav on vangistuses riigi ülalpidamisel, majanduslikult aitavad teda ka isa ja hea sõber. Vangistuses on kinnipeetavat külastanud pereliikmed. Kinnipeetava puhul on märgatav tõsine motiveeritus edaspidi narkootikumidest täielikult hoiduda. Kinnipeetaval on oma vanusele ja elukogemusele vastavad sotsiaalsed oskused, ta tunnistab oma osa probleemide tekkes ja väljendab motivatsiooni edaspidi probleemidest hoiduda. Kinnipeetav on liiga enesekindel, võib kaotada enesekontrolli ning käituda teiste suhtes agressiivselt. Kinnipeetav on kriminaalkorras karistatud kuus korda, reaalses vangistuses viibinud 2 korda. Kuritegude dünaamika on muutunud raskemaks. Viru Vangla ei toeta kinnipeetava vabastamist vangistusest tingimisi enne tähtaega. Järgneva kahe aasta jooksul peale võimalikku vabanemist on mittevägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus 55%, vägivallaga kuriteo toimepanemise tõenäosus on 23%. Kriminaalhooldaja oma kirjalikus arvamuses ei nõustu kinnipeetava vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamisega, kuna kinnipeetava varasem käitumine, käitumine vangistuses ning toimepandud kuritegude raskusaste iseloom viitavad kinnipeetava ohtlikkusele. Kinnipeetav pani viimase I astme kuriteo toime katseajal, mis näitab seda, et kriminaalhoolduse all olles ei suutnud kinnipeetav käituda seaduskuulekalt. Seega ei hoia tingimuslik karistus teda uute kuritegude toimepanemisest. Käitumiskontrollist kõrvalehoidumise risk on kõrge ja kriminaalhoolduse ajal ei ole võimalik tema ohtlikkust ühiskonnas alandada. Peale vabanemist soovib kinnipeetav asuda elama oma isa juurde 2-toalisesse korterisse, mis on rahuldavas seisus ja võlgadeta. Isa on nõus, et kinnipeetav tuleb sinna korterisse elama, kuid ei ole teda nõus sisse kirjutama. Varasemalt on kinnipeetav viinud kodust palju asju ära, et saada raha narkootikumide ostmiseks. xxx on andnud nõusoleku tagada kinnipeetavale vabanemise korral miinimumpalgaga töökoht. Isa sõnul ei ole kinnipeetaval sõpru, kes teda mõjutaksid positiivselt, tal on vaid tuttavad, kes tarvitavad narkootikume. Kinnipeetav soovib edaspidi elada seaduskuulekalt ja luua pere, tal on toetav sotsiaalne võrgustik isa ja poja näol, kinnipeetava taotlus elamisloa saamiseks on rahuldatud tähtajaga 1 aasta, kinnipeetaval puudub isikut tõendav dokument, Täitise andmetel on kinnipeetaval võlgnevusi summas 46 272,05 krooni, vangistuses ei ole kinnipeetav läbinud ühtegi sotsiaalprogrammi. Kinnipeetava poolt uue kuriteo toimepanemise riskid on järgmised: kriminaalkorras karistatud 6 korda; on olemas garanteeritud elukoht, kuid puudub sissekirjutus; on olemas garanteeritud töökoht, kuid rahalised võlgnevused on suured ning lubatud töötasu ei aita teda materiaalsete probleemide lahendamisel; vastavalt riskihindamisele on uue kuriteo toimepanemise risk kõrge; kinnipeetava kuritegude raskusaste on muutunud raskemaks, ohu ilmnemine on kõige suurem alkoholi- või narkojoobes; korduvad korrarikkumised vanglas seavad kahtluse alla kinnipeetava suutlikkuse pidada vabanemisjärgselt kinni kehtestatud reeglitest ja normidest; kinnipeetav ei arvesta oma tegevuste tagajärgedega; kuritegude toimepanemine oli muutunud kinnipeetava elatus- ja sissetulekuallikaks. Kriminaalhooldusametnik märgib, et kinnipeetaval on soovitav läbida sotsiaalprogramme, mis soodustavad kinnipeetava mõtteviisi muutumist, pooldades edaspidi sõltuvusainete vaba ja seaduskuulekat eluviisi. Maakohtu istung 2 Kinnipeetav Oleg Tširkov taotles maakohtu istungil enda vabastamist vangistusest tingimisi enne tähtaega. Prokuröri abi Aivar Lembit ei toetanud kinnipeetava vabastamist vangistusest tingimisi enne tähtaega samadel põhjustel, nagu on märgitud kriminaalhooldaja arvamuses ja vangla iseloomustuses. Maakohtu määruse põhjendused Maakohus, tutvunud asja materjalidega ja ära kuulanud menetlusosalised, leidis, et taotlus ei ole põhjendatud ja ei kuulu rahuldamisele. Vastavalt Karistusseadustiku §76 lg.3 katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Käesoleva asja materjalidest nähtub, et kinnipeetav on kriminaalkorras karistatud kuuel korral. Reaalses vangistuses on viibinud kolmel korral. Uue, raske kuriteo pani kinnipeetav toime kehtival katseajal. Vangistuses on kinnipeetavale määratud 23 distsiplinaarkaristust, kusjuures viimane neist 08.01.2009 kaaskinnipeetava ründamise eest. Eeltoodust nähtub, et seega ei ole kinnipeetav ilmselgelt isik, kes on orienteeritud õiguskuulekusele. Mõistes karistuse tingimisi, oli kinnipeetavale antud võimalus näidata, et edaspidise elu on ta võimeline elama seaduskuulekalt. Seda võimalust kinnipeetav ei kasutanud ja pani katseajal toime raske isikuvastase kuriteo. Lisaks sellele ei suuda ta kehtestatud norme ja sätestatud reegleid täita isegi vangistuses. Kuigi Viru Vangla iseloomustusest nähtub, et kõige rohkem distsiplinaarkaristusi – 17 – on talle määratud 2003.aastal, on ta distsiplinaarrikkumisi toime pannud ka peale seda – 2004.aastal – 1, 2005.aastal - 2, 2006.aastal – 1, 2008.aastal – 1, 2009.aastal –
- Eeltoodu alusel ei ole maakohus veendunud, et viimaste aastate distsiplinaarkaristuste vähenemine on seotud kinnipeetava paranemisega ja seaduskuulekale teele asumisega. Pigem on see seotud asjaoluga, et alates 25.01.2007 on tal võimalus esitada taotlusi ennetähtaega vabanemiseks. Maakohus leiab, et karistuse eesmärk ei ole antud kinnipeetava puhul veel täidetud. Kriminaalhooldaja kirjalikust arvamusest nähtub, et vabanemise korral soovib kinnipeetav asuda elama isa juurde, isa on küll sellega nõustunud, kuid poega sisse kirjutama enda korterisse ei nõustu. Seega ei ole alalise elukoha küsimus kinnipeetava jaoks käesoleval ajal selge. Kuna üks käitumiskontrolli nõuetest on alalise elukoha olemasolu, ei ole ilma alalise elukohata kriminaalhoolduse teostamine võimalik. Kriminaalhooldusametniku kirjalikust arvamusest nähtus, et isa keeldus poega sisse kirjutamast põhjendusel, et varasemalt on ta muuhulgas narkootikumide hankimiseks kodust asju ära viinud. Arvestades seda, et kinnipeetaval on väga pikaaegne narkootikumide tarvitamise kogemus ja narkosõltuvust tunnistab ta ka ise, ei saa olla 3 kindel, et vabanemise korral ei pöördu ta tagasi vanade elukommete juurde. Sellisel juhul tõusetub samuti küsimus kinnipeetava elukoha osas, samuti suurendab narkootikumide uuesti tarvitama hakkamine uute kuritegude toimepanemise riski. Kinnipeetaval oleks soovitav läbida vangistuses lisaks sotsiaalprogrammile 12 sammu veel sotsiaalprogramme, mis muudaksid mõtteviisi ja kindlustaksid edaspidi sõltuvusainetest vaba elu. Ülaltoodu alusel ja arvestades nii kinnipeetava poolt toimepandud kuritegude laadi ja iseloomu, tema käitumist vangistuses ja elutingimusi vabaduses, leiab maakohus, et tema ennetähtaegne vabastamine vangistusest käesoleval ajal on enneaegne ja põhjendamatu. Maakohus nõustub siinkohal Viru Vangla iseloomustuses tooduga ja leiab samuti, et tema poolt uute kuritegude toimepanemise risk on endiselt kõrge – 55%. Isik, kes on korduvalt toime pannud kuriteo ja seda ka katseajal, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus. Igal juhul ei ole süüdimõistmisel kinnipeetava tingimisi ennetähtaegne vabastamine talle garanteeritud. Maakohus lähtus määruse tegemisel eeltoodust ja juhindus Karistusseadustiku §76 ning Kriminaalmenetluse seadustiku §426, §383, §384 ja §
- Anne PALMISTE Kohtunik Ärakiri õige Nooremreferent Liivi Õun Määrus jõustus Tartu Ringkonnakohtu määrusega 14.04.10 Nooremreferent Liivi Õun 4