Toimik nr 1-08-1475 KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 16.märtsil 2010 Kohtla-Järve kohtumajas Kohtuasja number 1-08-1475 Kohtukoosseis Kohtunik Inna Kirsipuu Kohtuistungi sekretär Merike Erisalu Prokurör Prokuröri abi Natalja Firsova Kohtuasi Viru Vangla materjalid Jaak Reinomägi tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks elektroonilise valve kohaldamisega Asja läbivaatamise kuupäev 16.03.2010 avalikul kohtuistungil Süüdimõistetu Jaak Reinomägi, isikukood: 36803165228, kannab karistust xxx ( viibib ravil xxx). RESOLUTSIOON Kohus, juhindudes KarS § 76 ja KrMS § 426, § 432 , § 383, § 384, määras: Jätta Jaak Reinomägi talle mõistetud vangistusest tingimisi elektroonilise järelvalvega vabastamata. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Viru Maakohtule 10 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada. Asjaolud Viru Vangla esitas 09.02.2010 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava Jaak Reinomägi elektroonilise valvega tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks. Jaak Reinomägi on süüdi tunnistatud Viru Maakohtu 24.04.2008 kohtuotsusega KarS § 209 lg 2 p 1, § 214 lg 2 p 1 järgi ja karistati KarS § 64 lg 1 alusel 4-aastase vangistusega. KrMS § 238 lg 2 alusel vähendati mõistetud karistust 1/3 võrra ja lõplikuks karistuseks mõisteti 2 aastat 8 kuud vangistust. Tõkend elukohast lahkumise keeld tühistati ja Jaan Reinomägi võeti vahi alla ja karistusaja alguseks loeti tema kinnipidamise päev. Viru Ringkonnakohtu 24.10.2008 otsusega tühistati Viru Maakohtu 24.04.2008 otsus Jaak Reinomägi kohtusaalis vahi alla võtmise kohta. J.Reinomägi vabastati vahi alt. Karistusaja algust lugeda J.Reinomägile vanglasse saabumise päevast pärast kohtuotsuse jõustumist. Karistusest arvutati kantuks vahi all viibitud aeg 24.04.2008 kuni vabastamise päevani käesoleva ostuse järgi. 1
(4)Karistuse kandmise algus 08.04.2009 ja lõpp 05.06.
- Jaak Reinomägi andis oma nõusoleku tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks elektroonilise valve kohaldamisega (isiklik toimik II osa II köide lk 3). Elektroonilise valve alla tingimisi ennetähtaegse vabanemise võimaluse avanemine 05.02.
- Kinnipidamisasutusest süüdimõistetu kohta koostatud iseloomustusest nähtub, et vangistuse ajal on süüdimõistetut 17 korral distsiplinaakorras karistatud, kõik karistused on hetkel kehtivad. Vanglas on isik kohustatud osalema individuaalvestlustel psühholoogiga ja töötama kuid temast olenemata põhjustel talle töötamist ja individuaalvestlustel osalemist ei ole võimaldatud, kuid samas on isikut korduvalt distsiplinaarkorras karistatud ning seega kannab igakuiselt kartserikaristust, mis on takistuseks tööga hõivamisel. Vabanedes asub elama ema V-P R aadressil xxx, kus ta omab ka sissekirjutust. Kinnipeetava ema on nõus poega toetama ka majanduslikult. Isik omab põhiharidust. Kuni 1995 töötas väidetavalt tislerina. Peale seda ametlikku töökohta ei omanud. Enne vangistust oli registreeritud Töötukassas töötuna. Vabanedes loodab saada tuttavate kaudu ehitusele tööle, kuid garanteeritud töökohta ei ole. Iseseisvalt töölesaamine on raskendatud, sest tal ei ole kutseharidust ja arvestatavat töökogemust. Viru Vangla finantsosakonna andmetel isikul rahalised nõuded puuduvad. Kinnipeetava kuriteod on alates 1986 aastast varavastased. Vabanemisel kindel sissetulek puudub. Väidab, et peale vabanemist saaks esialgu tuge M M. Isikut on kriminaalkorras karistatud 10 korda. Kriminaalhooldusesse suhtub vastuoluliselt. Ametnike suhtes on negatiivse hoiakuga. Karistusregistri andmetel on käesolev kriminaalkaristus isikule 11-nes. Sooritatud kuriteod on olnud kõik varavastased. Reaalset vanglakaristust kannab viiendat korda. Varasem tingimisi karistus on täitmisele pööratud. Tõenäosus korduva kuriteo toimepanemiseks 2 aasta jooksul on 51%, mitte vägivaldse kuriteo toime panemise tõenäosus 2 aasta jooksul on 36% ja vägivaldse kuriteo toime panemise tõenäosus 2 aasta jooksul 32%. Viru Vangla ei toeta kinnipeetava ennetähtaegset vabastamist elektroonilise valve kohaldamisega. Viru Vangla arvamuse kohaselt on kinnipeetava vabastamine antud hetkel liialt ennatlik. Kriminaalhooldusametniku ettekande kohaselt kriminaalhooldaja ei toeta Jaak Reinomägi ennetähtaegset vabastamist elektroonilise järelevalve alla. Arvestades isiku varasemat kriminaalset käitumist, toimepandud kuritegu, käitumist vanglas, oleks tema ennetähtaegne vabastamine ennatlik. Positiivse aspektina võib välja tuua toetavad suhted emaga, kindel elukoht vabaduses, kus on täidetud elektroonilise järelevalve tingimused, kuid isiku varasem käitumine ning käesolev käitumine vanglas ei soodusta tema ennetähtaegset vabanemist. Süüdimõistetu avaldas kohtuistungi algul, et kaitsja osalemist ta ei soovi, kaitseb end ise. Kaitsja M M kohtuistungile ei ilmunud. Jaak Reinomägi taotleb kohtult tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamist elektroonilise järelevalvega. Tema ema vajab abi ja tugi. Prokurör ei toeta isiku enne tähtaega vabastamist. Isiku varasem elukäik ja käitumine vanglas ei kaaluvad üle tema võimalused vabaduses. Kohtu põhjendused Kohus, tutvunud esitatud materjalidega, ära kuulanud prokuröri ja süüdimõistetu arvamused, leiab, et Jaak Reinomägi tuleb jätta elektroonilise valve kohaldamisega tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Kohtu hinnangul on süüdimõistetu ennetähtaegne vangistusest vabastamine ennatlik. KarS § 76 lg 3 alusel, katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib 2
(4)süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus võtab taotluse läbivaatamisel arvesse kõik süüdimõistetu isikut iseloomustavad andmed - tema käitumise nii kuriteole eelnenud ajal, kuriteo toimepanemisele ajal ning sellele järgnenud perioodil. Süüdimõistetu on 10 korda kriminaalkorras karistatud, reaalset vanglakaristust kannab 5 korda. Enamus J.Reinomägi poolt toimepandud kuriteod on varavastased. Isikut on varasemalt karistatud tingimisi karistusega ja määratud kriminaalhooldusele kuid katseajal on toime pannud uue kuriteo ning tingimisi karistus on pööratud täitmisele. Kriminaalhoolduse all on ta olnud
- aastal ja katseajal pani toime uue varavastase kuriteo, Lääne-Viru Maakohtu 27.01.2005 kohtuotsusega pöörati tingimuslik karistus täitmisele ja mõisteti liitkaristus KasrS § 65 lg 2 alusel.Viimase kuriteo kelmuse ja väljapressimise eest karistati teda 2 aasta 8 kuulise vangistusega. Karistusregistri teatise (isiklik toimik lk 4-9) kohaselt on isikut 4 korral karistatud väärteokorras: avaliku korra vastases süüteos, varavastase süüteo eest ja Alkoholiseaduse rikkumise eest rahatrahvidega. Eeltoodust nähtub, et mõistetud karistused Jaak Reinomägi puhul ei ole täitnud eesmärki hoiduda uute kuritegude toimepanemisest ning mingeid järeldusi ta enda jaoks teinud ei ole. Samuti näitab see, et võimaluse tekkimisel eirab ta jätkuvalt kehtestatud reegleid ning ei ole usutav, et vabaduses hakkab ta elama õiguskuulekalt. Vangla koostatud iseloomustusest on näha, et alates karistuse kandmise kuupäevast 08.04.2009 on kinnipeetavat 17 korral distsiplinaarkorras karistatud, nendest 13 korral on karistuse liigiks valitud kartser. Hetkel on kõik karistused kehtivad. Rikkumised on seotud korralduste eiramise, ametniku ähvardamise ja solvamise, vangla vara lõhkumisega. Rikkumiste arv näitab, et vangistuse ajal ei ole Jaak Reinomägi oma käitumist ega mõtteviisi muutnud ning säilib oht, et ka vabanedes ei võtta süüdimõistetu oma käitumist kontrolli alla. Riigikohtu praktika kohaselt (lahend 3-1-1-9106), vangistatu õiguspärane käitumine on vangistusest ennetähtaegse vabastamise oluliseks tingimuseks. Samuti on J.Reinomägi suhtes kohaldatud täiendavaid julgeolekuabinõusid. 04.02.2010 kohaldati kinnipeetava suhtes täiendava julgeolekuabinõuna isiklike esemete kasutamise keelamist ja 05.02.2010 väljaspool kinnipeetava elukambrit ohjeldusmeetmena käeraudade kasutamist. Kinnipeetav vangistuse jooksul ei ole töötanud ega osalenud sotsiaalprogrammides. Süüdimõistetul on kehtiv isikuttõendav dokument ID kaart kehtivusega 22.01.
- Vabanedes on Jaak Reinomägil kindel elukoht ema, V-P R juures aadressil xxx, kus ta omab ka sissekirjutust. Kriminaaldooldusametniku teatel elukoht on kontrollitud ja vastab elektroonilise valveseadme paigaldamise nõuetele ning Jaak Reinomägi ema, V-P R on elektroonilise seadme paigaldamisega nõus ja andsis selle kohta oma allkirja (kohtu toimik lk 9). Vabanedes ei ole kindlat töökohta ega sissetulekuallikat. Samuti puudub tal töökogemus ja eriala, mis raskendab töö leidmist ja suurendab uute kuritegude toimepanemise riski. Arvestades Jaak Reinomägi poolt toimepandud kuritegude asjaolusid, korduvaid karistusi ja süüdimõistetu võimalusi vabaduses, ei ole kohtu hinnangul kinnipeetava enne tähtaegne vangistusest vabastamine õigustatud. Isiku käitumine vanglas näitab, et süüdimõistetu ei ole veel võimeline hoidma enda käitumist kontrolli all ja hoiduma uute rikkumiste toimepanemisest. Isik oli juba kriminaalhooldusele allutatud, kuid see ei täitnud oma eesmärki – et isik uute süütegude toimepanemisest ära hoiduks. Eksisteerib suur tõenäosus, et kinnipeetav paneb vabaduses toime uue kuriteo. Karistusaja lõpuni on veel 1 aasta 2 kuud 19 päeva, mis on kohtu arvates piisavalt pikk aeg. Isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaegne vabastamine isikule garanteeritud. 3
(4)Eeltoodust lähtudes ja juhindudes KarS § 76, KrMS § 426, 432, jätab kohus süüdimõistetu temale Viru Maakohtu 24.04.2008 kohtuotsusega mõistetud vangistuse kandmisest enne tähtaega vabastamata. Kohtunik Inna Kirsipuu 4
(4)