KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg 26.02.2010 Kohtla-Järve kohtumaja ja koht Kohtuasja number 1-07-8104 Kohtunik Anne PALMISTE Kohtuistungi sekretär Jane VÄLI Prokurör Aivar LEMBIT Kohtuasi Süüdimõistetu RESOLUTSIOON LIBERGI Viru Vangla materjalid Lemmo elektroonilise valve kohaldamisega vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks Lemmo LIBERG sünd. 01.10.1980, isikukood 38010014214, Eesti Vabariigi kodanik, keskharidus, rahvuselt eestlane, elukoht xxx, töökoht xxx, klienditeenindaja Karistuse kandmise algus 07.02.2007 ja lõpp 06.11.2012 Jätta Lemmo LIBERG elektroonilise valve kohaldamisega vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Kohtumäärusele on õigus esitada määruskaebus Viru Maakohtule 10 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Asjaolud Viru Vangla esitas 13.01.2010 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava Lemmo Libergi elektroonilise valve kohaldamisega vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks. Lemmo Liberg on süüdi tunnistatud Harju Maakohtu 18.07.2008 otsusega Karistusseadustiku (KarS) §214 lg.2 p.1, 4 järgi ning karistatud KarS §65 lg.2 ja §68 lg.1 kohaldamisega vangistusega 5 aastat 9 kuud alates 07.02.
- Viru Vangla iseloomustusest nähtub, et kinnipeetavale on vangistuse ajal määratud 2 distsiplinaarkaristust. Kinnipeetav osales Tallinna Vanglas inglise keele kursusel ja Viru Vanglas sotsiaalprogrammis Viha juhtimine. Vangistuses toetab kinnipeetavat 1 sõber. Kohtukulud on tasumata, haginõudeid on tasumata ligikaudu 279 302 krooni, vabanemisfondis on vaid 180 krooni. Lähedastest suhtleb vangistuses olles ema ja vendadega. Kinnipeetava suhtlemine ja eneseväljendamine on ladus, püüab asju näidata positiivsematena, võib oma tahte saavutamiseks kasutada vägivalda, probleemide lahendamise strateegiad puudulikud. Kinnipeetav on kriminaalkorras korduvalt karistatud, tal on välja kujunenud õigustused oma tegudele. Ametnike suhtes on kinnipeetav salliv, kuid mitte abivalmis. Kinnipeetav mõistab õigusi, mis on ühiskonna liikmetel, kuid kohustustest ja vastutusest ei hooli. Sõnades on kinnipeetaval soov muutuda, kuid käitumisega ta seda ei kinnita. Viru Vangla ei toeta kinnipeetava vabastamist vangistusest tingimisi enne tähtaega elektroonilise järelevalve alla. Kinnipeetav ei oska hinnata oma tegude tagajärgi ning tegutseb mõtlematult ja impulsiivselt. Kriminaalhooldaja oma kirjalikus arvamuses ei nõustu kinnipeetava elektroonilise valve kohaldamisega vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamisega, kuna leiab, et kinnipeetav ei ole valmis ennetähtaegseks vabanemiseks. Arvestades korduvat karistatust ja viibimist vangistuses ning sotsiaalpsühholoogiliselt väljakujunenud isiksust oma tõekspidamiste ja hoiakutega, on säilinud risk edaspidisteks õiguserikkumisteks. Eriti on kriminaalhooldusametniku hinnangul kaalukas asjaolu, et kinnipeetav on uue kuriteo sooritanud kriminaalhoolduse ajal. Allumine elektroonilisele valvele eeldab eriti kinnipidamist distsipliinist. Kinnipeetava lähivõrgustiku moodustavad ema, isa, elukaaslane, poeg ja vennad. Ema ja elukaaslasega on kinnipeetava suhted toetavad. Ema sõnul puudub tal ülevaade kinnipeetava tutvusringkonnast ja isikutest, kes võiksid kinnipeetavale negatiivset mõju avaldada. Kuna kinnipeetav on viibinud korduvalt vangistuses, võib tal olla tutvusringkond vangistuses viibinud isikute näol. Vabanemise korral soovib kinnipeetav asuda elama ema tuttava juurde. Korter vastab elektroonilise valve seadme paigaldamise nõuetele ja korteri omanik on kirjaliku nõusoleku andnud. Vabanemise korral on kinnipeetaval võimalik katseajaga asuda tööle xxx. Kinnipeetava majandusliku toimetuleku oskus ja seda mõjutada võivad asjaolud on ebaselged, kuna lähedased ei oska neist midagi rääkida. Kinnipeetav on kriminaalkorras karistatud korduvalt, samuti on ta korduvalt viibinud vangistuses. Kinnipeetav on rikkunud käitumiskontrolli nõudeid ja kohustusi, mis viitab tingimisi vabastamise kui mõjutusvahendi vähesele mõjule kinnipeetava puhul. Toetudes toimepandud kuritegude mustrile võib järeldada, et kinnipeetav ei oska hinnata oma tegude tagajärgi ning tegutseb impulsiivselt. Täitetoimiku andmetel on kinnipeetaval maksmata võlanõudeid 412 037,71 krooni. Maakohtu istung Kinnipeetav Lemmo Liberg taotles maakohtu istungil enda vabastamist vangistusest tingimisi enne tähtaega, kinnitades, et asub elama 50-aastase pensionärist ema tuttava korterisse. Prokuröri abi Aivar Lembit kinnipeetava vabastamist vangistusest tingimisi enne tähtaega ei toeta. Maakohtu määruse põhjendused 2 Maakohus, tutvunud asja materjalidega ja ära kuulanud menetlusosalised, leidis, et taotlus ei ole põhjendatud ja ei kuulu rahuldamisele. Vastavalt Karistusseadustiku §76 lg.3 katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Käesoleva asja materjalidest nähtub, et kinnipeetav on kriminaalkorras karistatud seitse korda, vangistuses viibib korduvalt. Pärnu Maakohtu 10.05.2005 otsusega oli ta süüdi tunnistatud KarS §199 lg.2 p.4, 7, 8 ja §418 lg.3 p.1, 3 järgi ja karistatud vangistusega 1 aasta 8 kuud katseajaga 3 aastat. Harju Maakohtu 18.07.2008 otsusest nähtub, et uue kuriteo KarS §214 lg.2 p.1, 4 järgi pani ta toime juba 22.12.
- Vangistuses on kinnipeetavale määratud 2 distsiplinaarkaristust, neist viimane 11.09.
- Maakohus leiab, et eeltoodu alusel ei ole kinnipeetav isik, kes on orienteeritud seaduskuulekusele. Ühiskonnas kehtestatud reegleid ei suuda kinnipeetav täita isegi vangistuses viibimise ajal. Kinnipeetav on nimetatud oma elukohaks, kuhu soovib vabanemise korral asuda elama, oma ema tuttava N S 3-toalise korteri, mis vastab elektroonilise järelevalve seadme paigaldamise nõuetele. Vastuseks küsimustele maakohtu istungil arvas kinnipeetav, et tegemist on umbes 50-aastase pensionärist ema tuttavaga. Vabanemine elektroonilise valve kohaldamisega nõuab lisaks tavapärase katseaja käitumiskontrolli nõuete täitmisele süüdimõistetult eriliselt range distsipliini järgimist. Arvestades kinnipeetava minevikku ja käitumist vangistuses, Viru Vangla iseloomustuses toodut (võib kasutada oma tahte saavutamiseks vägivalda, probleemide hindamisel süüdistab olusid, probleemide lahendamise strateegiad puudulikud), leiab maakohus, et vabanemise korral vangistusest tingimisi enne tähtaega koos elektroonilise valve kohaldamisega vaid ema tuttava korterisse ei ole mõistlik. Maakohus leiab, et antud juhul ei soodusta sotsiaalne keskkond, kuhu kinnipeetav vabaneb, kriminaalhoolduse teostamist. Kinnipeetav on nimetanud oma töökohaks, kuhu asub vabanemise korral tööle, xxx. Nagu nähtub kriminaalhooldaja kirjalikust arvamusest, vestles ta tööandjaga ja viimane kinnitas, et tal on võimalik kinnipeetav tööle võtta katseajaga. Arvestades kinnipeetava minevikku, sätteid, mille järgi teda on varasemalt karistatud, kriminaalhooldaja kirjalikus arvamuses toodud võlasummat (412 037,71 krooni), on uue kuriteo toimepanemise risk materiaalse kasu saamise eesmärgil antud kinnipeetava puhul suur, seda eriti juhul, kui katseaeg ebaõnnestub ja tal puudub legaalne sissetulek. Lisaks eeltoodule arvestab maakohus siinkohal ka kriminaalhooldusametniku kirjalikus arvamuses toodut selle kohta, et kinnipeetava tutvusringkonnas olevad kriminaalse taustaga tuttavad võivad kinnipeetavale avaldada negatiivset mõju. 3 Ülaltoodu alusel leiab maakohus, et kinnipeetava vabastamine elektroonilise valve kohaldamisega vangistusest tingimisi enne tähtaega käesoleval ajal on ennatlik ja põhjendamata. Arvestades kinnipeetava minevikku, käitumist vangistuse ajal ja väga pikka karistuse tähtaega lõpuni, ei pea maakohus võimalikuks kinnipeetavat vabastada. Maakohus lähtus määruse tegemisel eeltoodust ja juhindus Karistusseadustiku §76 ning Kriminaalmenetluse seadustiku §426, §383, §384 ja §
- Anne PALMISTE Kohtunik 4