← Eesti

1-03-93/7

Obsah (6)§ 431§ 432§ 417§ 429§ 384§ 386

TARTU MAAKOHUS KOHTUMÄÄRUS Rahalise karistuse asendamine vangistusega Määruse tegemise aeg ja koht Kohtulahend Menetlus Määruse tegija Avaldaja Avalduse ese Prokurör Süüdimõistetu 14. aprill 2010 Tart

) §-st 145, tegi kohus otsustused. Kohtumääruse otsustused

  1. Kohtutäituri avalduses Gunnar Kuhlbergile asenduskaristuse kohaldamiseks: 1.1 rahuldada kohtutäituri taotlus ja asendada Tartu Maakohtu
  2. oktoobri 2006 otsusega Gunnar Kuhlbergile mõistetud tasumata rahaline karistus 200 päevamäära vangistusega 66 (kuuskümmend kuus) päeva; 1.2 asenduskaristusena mõistetud vangistus pöörata viivitamatult täitmisele ja vangistuse kandmise alguseks lugeda
  3. aprill 2010; 1.3 kohtumääruse täitmise tagamiseks jätta tõkend vahistamine muutmata. Otsustused kohtumäärusest tulenevates asjaoludes
  4. Seoses asja kohtus menetlemisega: 2.1 saata määruse koopia karistusregistrile, edastada Viljandi arestikambrile; süüdimõistetule ja kohtutäiturile. Selgitused kohtumääruse peale edasikaebamise korras
  5. Selgitada et kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Maakohtule Viljandi kohtumaja kaudu kümne päeva jooksul. ASJAOLUDE KIRJELDUS JA KOHTU PÕHJENDUSED
  6. Asjaolud Gunnar Kuhlberg on süüdi mõistetud Tartu Maakohtu
  7. oktoobri 2006 otsusega KarS § 424 järgi ja karistatud rahalise karistusega 200 päevamäära, s. o 10 000 krooni. Kohtutäituri taotlusel on süüdimõistetu kohtu määruse alusel tagaotsitavaks kuulutatud ja on
  8. aprillil 2010 vahistatud ning kohtutäituri avaldus süüdimõistetule asenduskaristuse kohal- damiseks sai võimalikuks süüdimõistetu kinnipidamisega ja kohtu korraldusel tema toimetamisega kohtusse. Kohtutäitur on esitanud kohtule täitemenetluse seadustiku (TMS) § 206 lg 2 kohaselt avalduse Gunnar Kuhlbergile mõistetud rahalise karistuse asendamise otsustamiseks karistusseadustiku (KarS) §-des 70 ja 71 sätestatud korras. Kohtutäituri avaldusest nähtuvalt on tasumata rahaliseks karistuseks 200 päevamäära, s. o 10 000 krooni. Kohtutäituri avaldusest nähtub ka, et kohtutäitur on teatanud võlgnikule kohtule esitatud avaldusest. Süüdimõistetu kohtutäituri taotluse lahendamise juurde kaitsjat ei taotlenud. Prokurör kohtus toetas täituri esildist ja taotluse rahalise karistuse asendamist vangistusega, kuna isikut on korduvalt tagaotsitud ja ta ise ei ole vabatahtlikult oma rahalist karistust täitnud. Süüdimõistetu kohtus ei soovi rahalise karistuse vangistusega asendamist, soovib võimalusel asendamist ühiskondliku tööga.
  9. Kohtu põhjendused 2.
  10. Seaduslikud alused menetlemiseks ja menetluse käik

§ 431

kohaselt

§-des 424–428 ja 430 reguleerimata küsimused ning muud kohtulahendi täitmisel ilmnevad kahtlused ja ebaselgused lahendab lahendi teinud kohus või kohtulahendit täimisele pöörava maa- või linnakohtu täitmiskohtunik määrusega. Asja lahendamisel tuleb kohaldamisele

§ 431

.

§ 432

lg 3 kohaselt süüdimõistetult vabaduse võtmisega seotud küsimused lahendab täitmiskohtunik süüdimõistetu osavõtul; täitmiskohtuniku juurde kutsutakse prokurör ja süüdimõistetu taotlusel kaitsja ning kuulatakse ära nende arvamus. Kuna kohtutäituri taotlus lahendamisel tuleb otsustada süüdimõistetult vabaduse võtmise küsimus, osales taotluse lahendamisel prokurör ja süüdimõistetu. Kohtus lahendatava õigusliku küsimuse lahendamine on võimalik üksnes süüdimõistetu osavõtul. Seoses süüdimõistetu kinnipidamisega küsitles kohus vahistatud süüdimõistetut ja lahendas ka täitemenetluses oleva tasumata rahalise karistusega seonduva. 2.2. Lahendatavad õiguslikud küsimused Kohtul tuleb tulenevalt kohtutäituri esitatud asjaoludest lahendada mõistetud tasumata rahalise karistuse asendamine. Kõige esmase asjaoluna tuleb kohtul kindlaks teha, kas täituri poolt esitatud asjaolude ja faktiväidete põhjal on võimalik järeldada süüdlasele vara puudumine. Asenduskaristusena vangisuse kohaldamise eelduseks on süüdlasel võlgnikuna vara puudumine. Süüdlasel vara olemasolu või puudumise teeb kindlaks kohtutäitur. Kohtutäituri avaldusest tuleneva kohtuliku menetluse esemeks ei ole süüdlase vara kindlakstegemine ja selle hindamine. Süüdlasel vara puudumise või tema rahatrahvi reaalse tasumise võimatusel, tuleb otsustada tasumata rahatrahvi asendamine üldkasuliku töö või vangistusega. Vastavalt TMS § 205 lg-le 1 rahaline karistus tasutakse tervikuna, kui kohus ei ole mõistnud rahalise karistuse tasumist ositi. Kohtutäitur annab võlgnikule rahalise karistuse tasumiseks tähtaja, mis ei ole lühem kui 60 päeva ega pikem kui 90 päeva. Rahalise karistuse tasumise kohta esitab võlgnik kohtutäiturile maksedokumendi. TMS § 198 kohaselt sissenõue pööratakse võlgniku varale järgmises järjekorras: 1) rahale, väärisasjadele, väärtpaberitele ja nõuetele; 2) ülejäänud vallasvarale; 3) kinnisvarale ning viimasena pööratakse sissenõue võlgniku osale ühisvaras.

§ 417

lg 3 kohaselt, kui kohtutäitur on maakohtule saatnud avalduse, milles märgitakse, et süüdimõistetu ei ole tasunud rahalist karistust või varalist karistust määratud tähtpäevaks või kui osastatud rahalise karistuse tähtaegu ei ole järgitud ja rahalise karistuse või varalise karistuse tasumise tähtaega ei ole

§-s 424 sätestatud korras pikendatud ega ajatatud, otsustab täitmiskohtunik rahalise või varalise karistuse asendamise KarS §-des 70 ja 71 sätestatud korras või pöörab sissenõude võlgniku varale. Vastavalt KarS § 70 lg-le 1, kui süüdimõistetu ei tasu talle mõistetud rahalise karistuse summat, asendab kohus selle vangistusega või süüdimõistetu nõusolekul üldkasuliku tööga.

§ 429

§ lg 1 p 4 ja 5 kohaselt kohtutäituri taotlusel võib täitmiskohtunik vahistada vabaduses viibiva süüdimõistetu, kui see hoidub või võib hoiduda kõrvale süüdimõistva kohtuotsuse täitmisest ning kohtul on piisav alus eeldada, et rahaline karistus asendatakse aresti, vangistuse või üldkasuliku tööga või varaline karistus asendatakse vangistusega. 2.

  1. Tuvastatud asjaolud, järeldused ja õiguslik analüüs Tulenevalt kohtutäituri avalduses esitatud asjaoludest ja võlgnikuna süüdimõistetu avaldatust, leidis kohtuistungil usaldusväärselt tõendamist asjaolu, et Gunnar Kuhlbergil on tasumata rahaline karistus 200 päevamäära. Vastavalt TMS § 206 lg-le 2 kui rahalise karistusena mõistetud rahasummat määratud tähtpäevaks ei tasuta või kui osastatud rahalise karistuse tasumise tähtaegu ei järgita, teeb kohtutäitur täitmiskohtunikule võlgnikul vara puudumise tõttu avalduse rahalise karistuse asendamise otsustamiseks KarS §-des 70 ja 71 sätestatud korras. Vastavalt KarS § 70 lg-le 1, kui süüdimõistetu ei tasu talle mõistetud rahalise karistuse summat, asendab kohus selle vangistusega või süüdimõistetu nõusolekul üldkasuliku tööga. Kohtuotsusega on kohus määranud tähtajad rahalise karistuse tasumiseks. Kohtu määratud tähtaegadest ei ole süüdimõistetu kinni pidanud. See nähtub kohtutäituri avaldusest ja sellel lisatud materjalidest. Kohtutäituri avaldusest nähtub ka, et süüdimõistetul puudub vara, millele sissenõuet pöörata. Kohtutäituri avaldus on põhjendatud tuleb rahuldada ning Gunnar Kuhlbergi poolt tasumata rahaline karistus asendada vangistusega. Vangistuse asendamine üldkasuliku tööga ei ole Gunnar Kuhlbergile kohaldatav, kuna asjaoludest nähtuvalt on Gunnar Guhlberg järjekindlalt hoidunud kõrvale karistuse kandmisest ning ei ole alust eeldada, et Gunnar Guhlberg ühiskondlikult kasuliku töö tingimusi täidab. Kohtutäituri taotlusel on Gunnar Kuhlberg tagaotsitavaks kuulutatud ja vahistatud. KarS § 70 lg 2 kohaselt rahalise karistuse kolmele päevamäärale vastab üks päev vangistust. KarS § 70 lg 3 kohaselt rahalise karistuse vangistusega asendamise korral on vangistuse alammäär kümme päeva. Tasumata rahalise karistuse suuruseks on 10 000 krooni, s. o 200 päevamäära, seega on põhjendatud määrata süüdimõistetule vangistuse kestuseks 66 päeva. Asenduskaristusena määratud vangisuse alguseks tuleb pidada tema vahistamise kuupäev
  2. aprill
  3. 2.
  4. Kohtu põhjendused kriminaalmenetluse kuludes Asja kohtus menetlemisel menetluskulusid ei esinenud. 2.
  5. Edasikaebe kord Kohtumääruse vaidlustamise kord ja menetlus vaidlustamisel on sätestatud

  1. peatüki §-des 383 –
  2. Määrust võivad

§ 384

lg 1 kohaselt vaidlustada määruskaebusega kohtumenetluse pooled, samuti menetlusväline isik, kui kohtumäärusega on piiratud tema õigusi või seaduslikke huve.

§ 386

lg 1 ja § 387 lg 1 kohaselt esitatakse määruskaebus vaidlustatava kohtumääruse koostanud kohtule ning selle võib esitada kümne päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Toomas Lillsaar Kohtunik

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.