summas 9000 (üheksa tuhat) krooni – tühistada rahatrahvi suuruse osas.
-19 lg.2 alusel mõista Madis KOLLILE karistuseks rahatrahv 50 trahviühiku ulatuses, s.o. summas 3000 (kolm tuhat) krooni. Axxx Pxxx kaebus rahuldada osaliselt. Kui kohtumenetluse pool soovib kasutada kassatsiooniõigust, peab ta sellest kirjalikult teatama maakohtule 7 päeva jooksul, alates kohtuotsuse kuulutamisest. Kassatsioon esitatakse kohtuotsuse teinud maakohtule 30 päeva jooksul, alates päevast, mil maakohtu kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav. 1 Kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav vahetult peale selle väljakuulutamist 05.04.2010. Asjaolud ja menetluse varasem käik Ida Politseiprefektuuri korrakaitseosakonna vanemkonstaabel Andres Mänd koostas 05.09.2009 väärteoprotokolli nr.AB 1116376 Madis Kolli kohta selles, et viimane juhtis 05.09.2009 kell 03.08 Ida-Viru maakonnas xxx tee 6-ndal kilomeetril mootorsõidukit, omamata vastava kategooria sõiduki juhtimise õigust, ning ületas lubatud alkoholipiirmäära. Tuvastatud 0,30 mg/l +/- 0,05 mg/l. Sellega rikkus Madis Kolli Liikluseeskirja §70 p.1, § 76 p.1;
lg.1 ja pani toime
Ida Politseiprefektuuri korrakaitseosakonna konstaabel Liisa Miili 28.09.2009 otsusega väärteoasjas nr.2440,09,011133 määrati Madis Kollile
summas 9000 krooni. Alaealise Madis Kolli esindaja Axxx Pxxx esitas 20.10.2009 Viru Maakohtule kaebuse, milles palus eelnimetatud politseiprefektuuri otsus tühistada rahatrahvi suuruse osas, vähendades Madis Kollile määratud rahatrahvi. Kaebuse kohaselt leidis selle esitaja, et määratud karistus on liiga range, kuna tegu on alaealisega ning 9. klassi õpilasega, kellel puudub iseseisev sissetulek. Arvestades Madis Kolli kahetsust, vanust ja iseseisva sissetuleku puudumist, pidanuks Madis Kollit karistama sanktsiooni alammäärale lähedasemas määras. Lisaks sellele märkis kaebuse esitaja, et kohtuväline menetleja oleks pidanud lahendama küsimuse, kas lõpetada Madis Kolli suhtes algatatud väärteomenetlus ja kohaldada Karistusseadustiku §87 nimetatud alaealisele kohaldatavaid mõjutusvahendeid või anda väärteoasja materjalid üle alaealiste komisjonile. Ka märkis kaebuse esitaja, et väärteoprotokoll on koostatud 05.09.2009, kuid Madis Kolli on protokolliga tutvunud 05.10.2009 ning andnud ütlusi 05.10.2009 toimunud sündmuste kohta. Ida Prefektuuri vastuses kaebusele palutakse jätta kohtuvälise menetleja otsus muutmata ning kaebus rahuldamata. Kuna olukorras, kui igal aastal hukkub liikluses sadu ja saab vigastada üle tuhande inimese, peab riik andma selge signaali sellest, et liiklusrikkumiste, sealhulgas eelkõige mootorsõiduki alkoholi joobes juhtimine on riigi poolt rangelt karistatav õiguserikkumine. Otsuse tegemise ajal arvestati väärteomenetluses kogutud tõendite, süüteo raskusastmete ja kergendavate asjaoludega. Maakohtu otsuse põhjendused Maakohus, tutvunud käesoleva väärteoasja materjalidega leidis, et kaebus tuleb rahuldada osaliselt. Vastavalt Väärteomenetluse seadustiku §120 lg.1 võib maakohtunik kohtuistungit korraldamata lahendada kirjalikus menetluses ja teha lahendi Väärteomenetluse seadustiku §132 sätteid järgides, kui kohus on saatnud kaebuse koopia kohtumenetluse teisele poolele ning selgitanud tema seisukoha kaebuse suhtes ning kohtumenetluse pooled on kaebuses või selle vastuses teatanud, et nad ei soovi kohtuistungist osa võtta. 2 Käesolevas asjas nähtub maakohtule esitatud kaebuses, et selle esitaja ei soovi kohtuistungist osa võtta (t.l.2) ning Ida Prefektuuri vastusest kaebusele, et nad on nõus kirjaliku menetlusega (t.l.24). Väärteomenetluse seadustiku §133 on sätestatud kaebuse lahendamisel otsustatavad küsimused. Käesoleva asja materjalidest nähtub, et
Madis Kollile on karistus määratud
-19 lg.2 näeb ette vastutuse mootorsõiduki või trammi juhtimise eest isiku poolt, kelle ühes grammis veres on alkoholisisaldus 0,50–1,49 milligrammi või ühes liitris väljahingatavas õhus on alkoholisisaldus 0,25–0,74 milligrammi. Seega on vaja antud väärteoasjas tuvastada, kas Madis Kolli rikkus Liikluseeskirja nõudeid. Nagu nähtub 05.09.2009 väärteoprotokollist nr.AB 1113676 ja vaidlustatavast 28.09.2009 otsusest väärteoasjas nr. 2440,09,011133, on menetlusalune isik rikkunud Liikluseeskirja §76 p.1 ja §70 p.1 nõudeid. Liikluseeskirja §76 p.1 sätestab, et juht ei tohi olla joobeseisundis. Liikluseeskirja §70 p.1 sätestab, et mootorsõiduki juhil peab olema kaasas juhtimisõigust tõendav dokument. Menetlusaluse isiku ülekuulamise protokollist (t.l.7) nähtub, et ta tunnistab oma rikkumist ja alkoholijoobes juhtimist. Lisaks menetlusaluse isiku enda poolt süü tunnistamisele on tema süü tõendatud ka asja materjalides asuva indikaatorvahendi ja tõendusliku alkomeetri kasutamise protokolliga (t.l.16). Indikaatorvahendi ja tõendusliku alkomeetri kasutamise protokollist nähtub, et kasutati indikaatorvahendit LION 500 ja alkomeetrit Dräger Alcotest 7110 EST ARAF, mille tulemuseks saadi 030 mg/l +/- 0,05 mg/l = 0,25 mg/l. Juhile seadme tabloole fikseeritud näitu näidati ja selle kohta võeti protokollile ka allkiri. Eeltoodu alusel ja hinnates tõendeid kogumis, leiab maakohus, et Madis Kollit on põhjendatult karistatud
Maakohus nõustub kohtuvälise menetleja otsuses toodud seisukohtadega ja leiab, et kuna antud väärteoasjas on usaldusväärselt asja materjalidega tõendamist leidnud, et menetlusalune isik oli mootorsõidukit juhtides alkoholijoobes ning tal puudus juhtimisõigus, siis sisuliselt kohtuvälise menetleja terve otsuse tühistamiseks alust ei ole. Maakohus leiab, et süüteokoosseis käesolevas väärteoasjas on täidetud, et väärtegu on menetlusaluse isiku poolt toime pandud ja ta on süüdi. Menetlusaluse isiku tegu on õigesti kvalifitseeritud. Süüd välistavad asjaolud käesolevas väärteoasjas puuduvad. Vastavalt Väärteomenetluse seadustiku §2 kohaldatakse väärteomenetluses kriminaalmenetluse sätteid, kui Väärteomenetluse seadustikus ei ole sätestatud teisiti ja arvestades väärteomenetluse erisusi. 3 Vastavalt Karistusseadustiku §56 lg.1 on karistamise aluseks isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid.
-19 lg.2 näeb karistusena ette rahatrahvi kuni 300 trahviühikut või sõiduki juhtimise õiguse äravõtmise kuni ühe aastani. Käesolevas väärteoasjas on kohtuvälise menetleja poolt määratud menetlusalusele isikule karistuseks rahatrahv 150 trahviühiku ulatuses. Otsuse kohaselt karistust raskendavad asjaolud puudusid, kergendavateks asjaoludeks olid kahetsus ja alaealisus. Kohtupraktika kohaselt määratakse karistus ettenähtud sanktsiooni keskmises määras ning karistust kergendavate või raskendavate asjaolude ilmnemisel määratakse karistus siis kas alla ettenähtud sanktsiooni keskmise määra või siis keskmist määra ületavana. Käesoleval juhul on sanktsiooni keskmine määr 150 trahviühikut. Kuna kohtuväline menetleja on menetlusalusele isikule määranud rahatrahvi 150 trahviühiku ulatuses, ei nähtu sellest, et arvesse oleks võetud otsuses märgitud kahte karistust kergendavat asjaolu. Maakohus leiab, et kohtuvälise menetleja poolt määratud rahatrahvi suurus 150 trahviühiku ulatuses ei ole käesolevas asjas põhjendatud. Arvestades kõiki asjaolusid leiab maakohus, et kaebuse esitajale tuleb mõista rahatrahv ettenähtud sanktsiooni keskmisest madalamas määras. Maakohus leiab, et Karistusseadustiku §56 ettenähtud eesmärki – mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest – on võimalik saavutada ka antud asjas mõistetud karistuse suurusega 50 trahviühiku ulatuses. Maakohus leiab, et antud väärteoasjas on põhjendatud mõista Madis Kollile karistuseks rahatrahv 50 trahviühiku ulatuses, s.o. summas 3000 krooni. Karistuse (rahatrahvi) suuruse mõistmisel arvestab maakohus järgmisi asjaolusid: - karistust kergendava asjaoluna väärteo toimepanemise tunnistamist koheselt peale väärteo toimepanemist (KarS §57 lg.1 p.3) - menetlusaluse isiku alaealisust ja sellega seoses temal iseseisva sissetulekuallika puudumist (KarS §57 lg.2) - varasemate väärtegude puudumist (KarS §57 lg.2) - alaealise Madis Kolli ema staatust üksikemana ja tal veel ühe alaealise lapse olemasolu (KarS §57 lg.2) - karistust raskendavate asjaolude puudumist -
-19 lg.2 sätestatud vahemik alkoholisisalduse kohta ühes liitris väljahingatavas õhus on 0,25 – 0,74 milligrammi ühes liitris. Menetlusalusel isikul tuvastati 0,25 mg/l, seega miinimummäär. Eeltoodu alusel tuleb kohtuvälise menetleja 28.09.2009 otsus väärteoasjas nr.2440,09,013866 tühistada rahatrahvi suuruse osas ja mõista kaebuse esitajale rahatrahv väiksemas summas. Kaebuse esitaja on oma kaebuses viidanud kuupäevade ebaõigsusele käesolevas väärteoasjas, kuid ei ole märkinud, kas ta peab seda asjaolu menetlusõiguse 4 rikkumiseks vms. Asja materjalidest nähtub, et ebaõiged kuupäevad (s.t. 05.10.2009) asjas on omakäeliselt märkinud menetlusalune isik ise. Politseiprefektuuri poolt vormistatud dokumendid kannavad kõik õigeid kuupäevi. Maakohus leiab, et antud asjaolu ei anna alust kohtuvälise menetleja otsuse tühistamiseks. Kaebuse esitaja on oma kaebuses viidanud ka sellele, et kohtuväline menetleja oleks pidanud kaaluma Karistusseadustiku §87 nimetatud mõjutusvahendeid ja sellega seoses väärteomenetluse lõpetama. Vastavalt Karistusseadustiku §87 võib kohus isiku karistusest vabastada, kohaldades talle mõjutusvahendeid, arvestades neljateist- kuni kaheksateistaastase isiku kõlbelise ja vaimse arengu taset ning tema võimet oma teo keelatusest aru saada või oma käitumist vastavalt sellele arusaamisele juhtida. Kuna kohtuvälise menetleja otsuses puuduvad viited Väärteomenetluse seadustiku §108 p.10, on kohtuväline menetleja leidnud, et nimetatud säte kohaldamisele ei kuulu. Maakohus nõustub kohtuvälise menetleja sellise seisukohaga täielikult ja leiab samuti, et antud juhul ei ole tegemist sellise väärteoga, mille puhul on põhjendatud väärteoasja lõpetamine ja mõjutusvahendi kohaldamine, kuna Karistusseadustiku §87 sätestatud aluseid selleks ei ole. Menetlusaluse isiku puhul oli väärteo toimepanemise ajal tegemist üle 16-aastase noormehega, kes õppis üldhariduskooli, s.o. tavakooli (Jõhvi Gümnaasiumi) 9-ndas klassis. Asja materjalides puuduvad igasugused tõendid ja neile ei viita ka kaebuse esitaja, et menetlusaluse isiku kõlbelise ja vaimse arengu tase oleks olnud selline, mis ei võimaldanud tal oma teo keelatusest aru saada. Vastupidi, omakäelises seletuses on menetlusalune isik märkinud selgelt ja üheselt mõistetavalt, et juhtis sõiduautot, olles eelnevalt kodus tarbinud alkoholi (gini) ja kahetseb tehtut väga (t.l.14).
mootorsõiduki joobeseisundis juhtimise näol on tegemist otsese tahtlusega toimepandud väärteoga, mida riik peab põhjendatult rangelt karistatavaks õiguserikkumiseks. Alaealise Madis Kolli esindaja Alli Perteli kaebus kuulub rahuldamisele osaliselt, s.o. määratud rahatrahvi vähendamise osas. Anne PALMISTE Kohtunik Ärakiri õige Nooremreferent Liivi Õun /digitaalselt allkirjastatud/ Kohtuotsus jõustus 17.04.2010 Nooremreferent Liivi Õun 5
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.