, § 121 järgi üldmenetluses Prokurör Indrek Kalda Süüdistatav Argo Semm - kindlat elukohta ei oma, käesoleval ajal viibib vahistatuna Tallinna Vanglas, isikukood 37403072729, *, haridust *, emakeel * keel, *, karistusregistri andmetel karistatud üheksa korda kriminaalkorras: 1)22.12.1992 Põlva Maakohtu poolt KrK § 139 lg 2 p 1,2,3; § 197 lg 1 ja § 202 alusel 1 aasta 9 kuud vabadusekaotust tingimisi katseajaga 3 aastat; 2) 2.12.1995 Viljandi Maakohtu poolt KrK § 140 lg 2 p 1,3 alusel vabadusekaotusega 1 aasta 6 kuud, millele liideti Põlva Maakohtu 22.12.1992 otsusega mõistetud ärakandmata karistus 6 kuud vabadusekaotust ning lõplikuks karistuseks 2 aastat vabadusekaotust; 3)08.04.1996 Põlva Maakohtu poolt KrK § 139 lg 2 p1,2,3 ja § 252 lg 1 alusel 2 aastat 6 kuud vabadusekaotust, millega loetud kaetuks Viljandi Maakohtu 12.12.1995 otsusega mõistetud karitus 2 aastat vabadusekaotust ning lõplikuks karistuseks 2 aastat 6 kuud vabadusekaotust. Vabanes kinnipidamiskohast 17.04.1998 seoses karistuse ärakandmisega; 4) 03.03.1999 Tartu Linnakohtu poolt KrK § 139 lg 2 p 1,2,3 alusel 1 aasta 6 kuu vabadusekaotusega. Vabanes kinnipidamiskohast 25.02.2000 seoses karistuse ärakandmisega; 5)15.03.2001 Tartu Maakohtu poolt KrK § 139 lg 2 p 2,3 ja § 197 lg 2 p 1 - § 15 lg 2 alusel 2 aastat 3 kuud vabadusekaotust; 6) 21.01.2003 Tartu Maakohtu poolt KrK § 141 lg 2 p 1,4 alusel vangistusega 4 aastat, 2 millele liidetud Tartu Maakohtu 15.03.2001 otsusega mõistetud ärakandmata karistus ning lõplikuks karistuseks 6 aastat vangistust. Vabastatud kinnipidamiskohast 04.10.2005 tingimisi enne tähtaega katseajaga kuni 26.08.2006, karistuse ärakandmata osa seisuga 04.10.2005 10 kuud 22 päeva.; 7)17.01.2007 Pärnu Maakohtu Haapsalu kohtumaja poolt
alusel 3 kuud vangistust tingimisi katseajaga 18 kuud; 8)15.11.2007 Pärnu Maakohtu Haapsalu kohtumaja poolt
alusel 2 kuud vangistust, millega liidetud Pärnu Maakohtu Haapsalu kohtumaja 17.01.2007 otsusega mõistetud ärakandmata karistus ning lõplikuks karistuseks 5 kuud vangistust, mis asendati
alusel üldkasuliku tööga 300 tundi; 9)16.10.2008 Pärnu Maakohtu Haapsalu kohtumaja poolt
, § 424, § 215 lg 2 p 1 ja
lg 2 p 1 alusel 6 kuud vangistust, millega liidetud Pärnu Maakohtu Haapsalu kohtumaja 15.11.2007 otsusega mõistetud ärakandmata karistus ning lõplikuks karistuseks 10 kuud ja 3 päeva vangistust ning lisakaristusena sõiduki juhtimise õiguse äravõtmine 2 kuuks. Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja 27.01. 2009 määruse alusel vabastati Argo Semm
MS § 432 lg 3 alusel vangistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega /tl 23-25/. Vabanes kinnipidamiskohast 09.02.2009 /tl 22/ ning seisuga 09.02.2009 moodustas karistuse ärakandmata osa pikkus 21 päeva /tl 171/ ja katseaja pikkus 1 aasta. Väärtegude eest karistatud seitse korda: 1)12.10.2006.a Lääne PP Haapsalu PJ poolt AS § 70 alusel rahatrahviga 2400 krooni, mis on tasutud 26.10.2006; 2) 13.08.2007 Lääne PP Haapsalu PJ poolt LS § 7419 lg 1 alusel rahatrahviga 13500 krooni ning lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmisega 4 kuuks, rahatrahv on tasumata; 3) 14.08.2007 Lääne PP Kärdla PJ poolt LS § 7419 lg 1 alusel rahatrahviga 13200 krooni ning lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmisega 8 kuuks, rahatrahv on tasumata; 4) 08.09.2007 Lääne PP Haapsalu PJ poolt
lg 1 alusel rahatrahviga 1200 krooni, mis on tasumata; 5) 15.09.2007 Lääne PP Haapsalu PJ poolt AS § 70 alusel rahatrahviga 540 krooni, mis on tasumata; 6) 17.03.2008 Lääne PP Haapsalu PJ poolt AS § 70 alusel rahatrahviga 600 krooni, mis on tasumata; 7) 19.05.2008 Lääne PP Haapsalu PJ poolt
Kahtlustatavana kinni peetud 09.02.2009, 10.02.2009 kohaldatud Pärnu Maakohtu kohtumäärusega tõkend vahistamine Kaitsja Advokaat Toomas Liiva RESOLUTSIOON 1. Süüdi mõista Argo Semm: 1.1.
järgi ja karistada vangistusega 8 (kaheksa) kuud; 1.2.
3 2.
lg 1 alusel mõista Argo Semm'ile liitkaristuseks 2 (kaks) aastat 8 (kaheksa) kuud vangistust, lugedes kergema karistuse kaetuks raskema karistusega. 3.
lg 2 alusel, suurendades käesoleva kohtuotsusega mõistetud ärakandmata karistust 2 aastat 8 kuud vangistust Pärnu Maakohtu Haapsalu kohtumaja 16.10.2008.a otsusega mõistetud ja ärakandmata karistuse 21 päeva vangistust võrra, mõista liitkaristuseks 2 (kaks) aastat 8 (kaheksa) kuud 21 (kakskümmend üks) päeva vangistust.
Peale selle süüdistatakse Argo Semm`i selles, et tema, viibides alkoholijoobes olles 09.veebruaril 2009.a kella 20:30-21:00 paiku Haapsalu linnas * juures tänaval, kus omavaheliste suhete pinnal tekkinud tüli käigus kasutas füüsilist vägivalda I V suhtes, pekstes kannatanut korduvalt käte ja rusikatega vastu pead ning peaga vastu majade nr 1 ja nr 3 vahel tänava ääres asuvat metallist posti, ähvardas I V ja tema lähedasi ka tapmise ja füüsilise vägivalla kasutamisega, öeldes nende aadressil järgmisi ähvardusi: „…löön Sinu ja Su abikaasa * maha…“, „…ma löön selle eide ja eide tütre maha…“ ning „…järgmine kord tulen Su elu järgi…“, kutsudes oma taolise tegevuse tagajärjel ning I V suhtes varem korduvalt toimepandud vägivallategude tõttu I V esile hirmutunde ning reaalse kartuse, et Argo Semm ka võib edaspidi tulla ja oma ähvardused täide viia. Sellise tegevusega Argo Semm, ähvardades tapmise ja tervisekahjustuse tekitamisega isikut, kellel oli reaalne alus karta enda ja oma lähedaste suhtes nimetatud ähvarduste täideviimist, pani toime
KOHTU POOLT TUVASTATUD ASJAOLUD Süüdistatav Argo Semm andis kohtus ütlusi, et 09.02.09 õhtul süüdistuses märgitud ajal poole 9 ja kella 9 ajal oli * tänaval. Läks endise elukaaslase ukse taha. Tahtis oma rahaasju klaarida ja tahtis aru saada, kuidas I.V pärast karistust temasse suhtub, et kui järgmine kord tulla ja kas kaine peaga on võimalik kõik ära arutada, autode ümber kirjutamised ja sellised asjad. Teadis keeldu, et ei tohi I.V suhelda ja teadis ka seda, et ta on terve see aeg ja enne eelmist karistust ka lähenemiskeeldu soovinud ja samas on temaga edasi elanud. Ja tegelikult suhtlesid terve selle eelmise karistuse, et kui keegi oli kõrval, siis ta ei rääkinud temaga ja kui ta oli üksinda, siis ta suhtles väga normaalselt. Ja teadis, et see paber on tehtud Ü- K poolt, kes on ta väga hea sõbranna. Kuulis, et kannatanu ütles, et ei soovi temaga suhelda, aga suhtlesid terve see aeg. 09.02.09 oli vabanemispäev. Enne kui kannatanu taotles talle lähenemiskeeldu ja siis suhtlesid nii, et elasid visiitelu, kannatanu ütles, et las see keeld olla, et see distsiplineerib, et siis ei tule probleeme ja kui tulevad probleemid ja ei kontrolli ennast, et siis ise teab, mis saab. Asjad olid ka 10 kuud tema juures hoovis varikatuse all. Oleks kindlasti läinud oma asjade järgi ja oleks pidanud ütlema, et viib need asjad ära. Oli alkoholi tarvitanud, kui lasi kella, siis esimene lause oli see, et I, anna andeks, et on natukene võtnud, et ei tule sisse. Et tuli, et näha, kuidas saab edaspidi suhelda autost. Kannatanu ei olnud suhtlemise osas nii selgel seisukohal, ta ütles, et ei ole millestki rääkida ja siis rääkisid äkki pool tundi, võib–olla jah tema rääkis rohkem. Siis mingi hetk küsis ta käest, kontrolliks, kuidas ta sellesse suhtub, et kannatanu endine mees võis küll vaadata, mis majas tehtud on, siis kannatanu astus eest ära ja ütles, et mine ja ta loomulikult ei läinud. Ühel momendil tahtis kannatanu ust kinni tõmmata ja siis sai aru, et ei ole hetkel millestki rääkida ja oli võtnud ja pime aeg ja on paras aeg ära minna. Pakkus kannatanule, et teeme ühe suitsu, et siis ta saab järgi mõelda, et pole põhjust paanitseda. Endal suitsu kaasas ei olnud, kannatanul olid suitsud köögis, ütles, et mine võta, ei tahtnud sinna sisse minna, sest mingi tunne oli mul sees, et ei tohi sinna majja minna ja vähe sellest, et ei taha. Astus juba 2- 3 m uksest eemale ja kuna oli joonistatud vanglas kannatanu portree A3- le ja see oli sõbra auto pagasiruumis, et tahtis ära minna ja ta pidi aru saama, et tahab ära minna ja rohkem pole arutada midagi ja siis palus I telefoni, et kutsub sõbra ette, et annab portree ja sõidab minema. Ilmselt sellele hetkel tal see kõne käis juba, ta ei tahtnud telefoni anda, siis võttis kannatanul varrukast, et palun anna, siis sai aru, et kannatanu tahtis hirmsasti sellel hetkel minna tänavale ja ütles, et kuhu nüüd lähed, et ei ole mingit probleemi ju olnud ja siis .. kui oli ukse taga, siis kannatanu ütles, et mine kiige juurde, seda on varemgi olnud, et siis räägib, kiik on 4- 5 m kaugusel. 5 Kannatanu näpunäidete järgi on elu käinudki, mõtles, et miks peab kiigu juurde minema, et läheb minema ja tuleb teinekord, aga kannatanul oli kange soov tänavale minna. Siis kannatanu läks kahe maja vahele naabrite ukse taha ja naabritel läks tuli põlema automaatselt, köögis ka tuli põles, kardinaid ees ei olnud ja siis I astus nagu sinna trepiastme peale ja samas astus sealt alla tagasi, ta oli vist ise ka segaduses, et pole midagi veel olnud, et miks minna paanikat tegema. Läks selle olukorra pärast väga närviliseks, siis kannatanu ütles midagi, ei mäleta täpselt ja siis mäletab, et vasaku käe seljaga lõi vastu nägu. Ja rohkem kuni selle hetkeni kuni oli puu taga, ei mäleta, teab ainult nii palju kui on lugenud. Ja siis kui oli ukse taga ja rääkisid, siis kannatanu tahtis seda ust mingil hetkel kinni tõmmata ja ei lasknud seda teha ja löömist ei olnud seal kindlasti, oli kerge rüselus ja seesama hetk tegi talle õlale mitu pikka paid ja ütles, et I, ei tulnud sinuga siia jagelema ja nii äkki see kuidagi käis, et juhtus see asi ja seisis seal nurga peal ja siis tuli see…Ei mäleta sündmusi, aga ei välista, et oli ka mingi muu vägivald peale käeseljaga löömise. Mõjus see, et oli just vabanenud ja läks sinna ja kõik need keelud ja et käia seal rahulikult ära ja minna oma eluga edasi. Nüüd oli seesama naaber, kes eelmise karistuse ajal kutsus politsei, see oli kõige õudsem, et ta läks sinna ukse taha, kus sai alguse see eelmine karistus, et ta pakkus seda vaatepilti. Ei suuda välja mõelda, mis toimus. Varem seal neid poste ei olnud ja kui mitmed kuud hiljem nägi toimikus seal neid poste, siis.. ei teadnud enne nendest. Kannatanu ähvardamisest - täpselt ei mäleta sõna- sõnalt. Midagi karjus, sest kui politseiautosse pandi, siis Ü- K tuli politseiauto juurde ja karjus, et mida sa värdjas tegid? Ja läks väga närvi selle peale. Võib–olla küll, et ähvardas kannatanut maha lüüa, mitte mõttega, aga sellest hetkest… Vihahoos jah. Võib- olla küll ähvardas kasutada vägivalda ka kannatanu abikaasa ja tütre suhtes ja Ü- K tuli ka sinna niimoodi ütlema, oli ise ka ära ehmatanud sellest, et see niimoodi juhtus ja nii äkki kõik käis. Ei oska öelda, mitu korda ähvardas. Oli nii, et ütles kannatanule, et tulen su elu järgi.. Ütles nii, sest loomulikult vihastas. Loomulikult ei olnud plaan tema hinge järgi minna. On nagu teises kohas väga palju aastaid olnud, kus on see jutt ja väljaütlemised ja suhted teistmoodi, seal on tihtipeale nii, et kui keegi tõmbab paar mahvi rohkem suitsu, et siis ütled, kurat tapan ära su. See tuli võib-olla iseenesest. On olnud varem ka igasugu ütlemisi kogu aeg. Ei saa kunagi omi asju arutatud ja lähevad endast välja. Kannatanu reageeris nii üle ja kannatanu jaoks oli see ootamatu ja tema jaoks ka, et ta niimoodi, nagu ta ütleb, et toob tema halva poole välja, samamoodi toob kannatanu halva poole välja ja siis kerib asja suureks. Läks esimest korda selle mõttega, et kannatanu ei ole mitte keegi ja et on jäänud ainult arutada rahaasjad. Kui oleks välja jäänud, oleks hinges tahtnud temaga sõbraks jääda, see oli ka see põhjus, miks üldse sinna läks, et kuidas ta reaalselt käitub, mitte telefoni teel, kui vanglas oli. Olid vanast ajast teinud pornovideod ja et vaataksid koos need ära ja võtaksid välja plaadid, mis talle ei meeldi ja seal on plaadid, mis on koos tehtud ja et jääks mälestuseks. Seda kõike on nii palju olnud, kaebamisi - öö magad koos, hommikul jälle politseisse, teadis nagu sisimas, et ei saa sinna minemisest tulla probleemi. Muidugi on see rikkumine ja ei teadnud iialgi, et see asi niimoodi juhtub. Ka vangimajas olles ütles kannatanu, et tal on teine. Kui tal oli helgem hetk, siis ta ütles, et tegelikult ei ole tal kedagi. Neid asju on nii palju, aga kui tuleb normaalselt, siis ei ole probleeme. Augustikuust ei ole kannatanu temaga suhelnud. On püüdnud talle helistada, et veelkord paluda vabandust ja veelkord teha selgeks, et ei ole tema juurde iial põhjust tulla ja et teda ähvardada, et saaks karistuse ja kõik saaksid oma eluga edasi minna. Siis kannatanu küsis ükskord, et kus on garantii, et ta ei tule purjus peaga ja siis küsis, et kas kolm aastat on lahendus ja siis kannatanu viskas toru ära. Siis kannatanu ütles, et proua Ollema andis talle paberi ette ja ütles, et kirjuta, et nõua kolme aastat. Kui oleks selline hetk nagu nüüd, kirjutas ka kannatanule, et ole õnnelik ja vaata ise kuidas elu sulle on hea kui niimoodi käitub. See oli teisele perele maja ehitamine, sest ikka küsiti, et kas ehitad endale või V T. See oli ärakasutamine. Kui vanglast tuli, siis oli üks tuttav tüdruk, et saavad kell 9 6 kokku Makrose juures, kui sõitsid sõbraga maja juurde, teadsid, et I on tööl, seisid mere ääres, käis võttis veel kotist muusikaplaate, istus autosse, kui I tuli uksest välja, siis keeras selja ja ütles sõbrale, et sõida kähku minema, et ei olnud valmis temaga rääkima. Ei jäänud isegi vaatama, et kes talle järgi tuleb või et kellega ta läheb. Nagu kannatanu väitis siin, et tahtis telefoni sellepärast, et kannatanu sõnumeid näha. Ei tea, kust ta selle võtab. Mis puudutab ähvardust - käiski vahetevahel nii, et kui märtsikuus lubas kannatanu ta ka sohu maha matta, samas ei alustatud kriminaalasja. Kindlasti on närvisüsteem ära rikutud vangla poolt, alkohol ei mõju hästi. Eelmisel katseajal tegeles selle probleemiga, pani ampulli, kodeeris. Kannatanu ise joob ka, kodus ja salaja, aga on isegi pildid kaasas, kus ta on armetus poosis, oksendab, suht purjus. Kannatanul on see vene temperament ja ta oskab kohe öelda, mis viib endast välja. Rääkis Tallinna kohtus ka seda, et eelmine kord kui vabastati 21 päeva varem, siis sellel päeval kui sai otsuse, et pidi välja minema, siis terve salk vaatas, et on leina meeleolu, sest ei tahtnud välja minna, 21 päeva ei ole väärt seda, et peab aasta käima märkimas, sest kriminaalhooldus segab elu. Oli pikalt eeluurimise all, kolm kuud enne lõppu kutsuti sotsiaalhoolekandesse. Oli trots, et hoidsite nii kaua eeluurimise all, et ei taha enam välja minna, ütles sotsiaalosakonnas kui küsis, kuhu läheb, siis ütles, et see ei peaks kedagi puudutama, et istub oma aja lõpuni, on vaba ja läheb sinna kuhu ise tahab. Sealt öeldi, et tahad, helistame I, et võib-olla tema võtab enda juurde. Ütles, et see on rumal jutt ja et helistab I ja hoiatab, et tuleb selline rumal jutt. Siis tuli kohus, rääkis K R, ütles, et Männikule ei saa keegi tulla ilma tema nõusolekuta. Ü- K pani keelud peale, pr Ollema ütles, et ta ei tea üldse, miks tema seda tegi. Enne vabanemist helistas ARK, et uuesti load teha, enne vabanemist sai teada, et läheb Männikule ja kuidas läheb kriminaalhooldaja juurde. Sellepärast hakkas alkoholi tarvitama, tuli välja ja mõtles, et mis nüüd saab? Siis on tarvis minna Tallinna kriminaalhooldaja juurde ja kuidas oma elu jätkata. Sõber tahtis rakendada juba sama päev tööle. Ütles, et oota natuke. Kahetseb meeletult kui oma elu rumalaid tegusid kokku. Seda ei ole võimalik sõnadesse panna. Tema jaoks on see täiesti kolm aastat surma mõistev otsus. Karistusest - ilmselt tuleb minna teise linna ja samamoodi, kuna on oma krim.hooldusest väga kinni pidanud ja neid täitnud, et samamoodi saaks alustada otsast peale. Kui tuli prokuratuuri kokkulepet sõlmima, siis pr Ollema viskas toimiku nina alla, ei selgitanud midagi ja ütles, et kolm aastat ja ei saanud midagi aru. Paar päeva oli selle teadmisega ja siis kui läks uuesti prokuratuuri, siis ta ütles, et see on 2 a ja 21 päeva ja loomulikult kirjutas kokkuleppele alla. Ja nüüd on vaatand seda, et kuidas see asi on nii kaua kestnud, et kuidas kannatanu on käitunud ja tõepoolest väärib kindlasti karistust ja on rumal, et nii tegi ja kahetseb, kui oleks sama hetk nagu praegu, ei kujuta ette kui suure kaarega kõnniks tast eemalt mööda. Kuigi on karistust väärt, siis tahaks kõige selle, see on kestnud 2006 aastast- et on piinelnud praktiliselt temaga elades ja nüüd, on mõlemad rumalad olnud ja siiani välja jõudnud, tahaks, et see lõpeb ja tahaks oma eluga edasi minna, kui nüüd tuleb ka pikk karistus, siis on igasugune siht kadunud. Tegi nii palju tööd endaga eelmise vangistuse ajal, et vabaduses hakkama saada. Ei suuda praegusel hetkel isegi suitsetamisest loobuda, kuidas ära istub ja kuidas läheb edasi. Praegu on inimene, kes mingi aeg pakuks elamist ja tööd. Ema võtaks enda juurde. Pr Ollema ütles aprillis, et kirjuta sellele kahele aastale alla, et järgmine aasta oled nagunii väljas, et siis oleks aasta juba istutud. Teab, et keegi ei laseks reaalselt sealt enne välja. On ka pooldanud seda, et oleks need tingimised peal, et see distsiplineeriks. Käis Tartus psühhiaatri juures ja ravi jäi pooleli, helistas ministeeriumisse ja igale poole, tundis, et lihtsalt ei saa hakkama enesega. Diagnoosi ei tea, ravi oli pool aastat antidepressandid ja midagi veel. Tahaks küsida, kus kannatanu siis varem oli, et miks ta varem nii ei suhtunud. Kui oli selle ära näinud, siis oli ainus soov, et mitte kunagi temast enam mitte midagi kuulda, soovib seda rohkem kui kannatanu. Ei taha teda absoluutselt näha, ei taha tegemist teha, ei lähe sinna midagi otsima, selgitama, täide viima, arutama, absoluutselt mitte midagi…Ja on sellest ka hea meel, et kui ta mainis sellest autost, et siis peaks sellega ka süda rahul olema. See mis on ära kuulnud, siis loobub 7 oma nõudest kannatanu vastu ja rahalisi nõudeid ei ole. See on ainult hukatus, ei ole võimalik asja arutada, las ta olla. Kannatanu I V andis kohtus ütlusi, et 09.02.09 õhtul oli kodus üksinda, küttis ahjusid, kui oli alumise ahju kinni pannud, siis ülemine ahi põles, siis heitis voodile pikali ja tukastas ja siis ärkas uksekella peale. Läks ukse peale, alguses ei tundud ära kes seal oli ja siis sai aru, et see oli A. Semm, ta oli joonud ja päris tugevasti. Semm oli natuke aega vait kui ütles, et ei ole midagi rääkida. Tahtis ukse kinni panna, siis Semm takistas ust kinni panna, ütles, et tahab rääkida, ütles, et ei ole midagi rääkida, siis hakkas peale Semmi poolne monoloog. Semm tavaliselt üritab ise rääkida, ise küsida, ise vastata, ei kuula seda, et temaga ei soovita rääkida, et ta lahkuks. Mingil hetkel hakkas Semm ta käest telefoni nõudma, seda ei andnud, siis Semm üritas seda rabada, siis ta soovis kedagi, kellega ta on koos autoga. Ütles, et valib ise selle numbri, siis keegi vastu ei võtnud, siis Semm hakkas lükkama teda tuppa. Et tema tahab ka tuppa tulla ja vaadata mis seal teinud on. Võttis uksest kinni ja ei lasknud ennast tirida, siis Semm läks selle peale hästi ägedaks. Kui Semm on alkoholijoobes, siis ei kontrolli oma tegevust. Siis Semm lõi teda seal ukse juures, jooksis naabrite hoovi. Esimene löök oli maja hoovis, kui uksest kinni hoidis. Kõigepealt Semm tiris teda rinnust, täpselt ei mäletagi. Kätega ikka lõi, tiris rinnust ja ühe korra nagu lõi kuhugi meelekohtade juurde, see löök ei tulnud otse näkku. Siis sai Semmist lahti, jooksis naabrite hoovi, seal Semm sai ta kätte, siis lõi juba rusikaga, see läks ka kuhugi meelekohta. Haaras postist kinni, et Semm ei saaks teda lohistada, oli susside ja hommikumantliga, oli kerge lohistada ja siis hakkas Semm ta pead vastu seda posti peksma. Ei tea mitu korda vastu posti lõi, need löögid olid nii tugevad, et viimase löögi ajal tundis, et ei suuda postist kinni hoida ja lasi lahti ja siis juba tuli politseiauto. Semm võttis juustest kinni ja niimoodi peksiski, peksis meelekohti vastu posti, mõlemalt poolt. Siis kui haiglasse viidi, siis arvati, et peas on mingi tõsisem viga, sest verevalumid olid meeletult suured. Löömiste tagajärjel sai tugevat valu. Kuna nägi, et Semm räägib ennast tigedaks ja kurjaks, siis sai käe ukse taha ja teadis, et Ü- K A on viimane number ja siis vajutas nuppe ja siis ta ilmselt kuulis kui palus Argot, et Argo lahkuks ja tol hetkel ei teadnud, kas abi tuleb, aga kui seal posti juures kukkus, siis nägi, et politsei tuleb. Ise ei jõudnud midagi rääkida telefonis, ilmselt siis oleks saanud veel rohkem peksa, sest A. Semmi väitel tema kutsub alati abi ja ei tohi abi kutsuda kui rünnatakse. Kätt ukse taga hoides korduvalt vajutas telefoni, ei teadnud, kas keegi kuuleb või mitte. Seal ei ole kedagi appi kutsuda, koputas vastu akent, aga seal ei olnud kedagi. Kordas Semmile pidevalt, et lõpetaks ja läheks minema. Semm karjus oma mingeid karjumisi seal ja… Kiirabi kutsuti välja ja siis viidi mõne aja pärast kiirabisse. Samal õhtul. Sündmused toimusid kolmveerand üheksa või kümne pärast üheksa. Kui politsei tuli, siis Semm karjus, et tuleb järgmine kord elu järgi. Sel õhtul ei tea, kas lähedaste kohta ka midagi ütles, sest viidi kiirabiga minema, aga ta on ähvardanud enne lähedasi - tütart ja eksmeest. Kui politseis nii ütles, siis ilmselt nii oli. Semm on seda eelnevalt teinud nii palju, aga kui seal ütlustes nii on, siis järelikult sel hetkel fikseeris selle ütlemise. Kui politsei tuli, kuulis kui Semm karjus, et ta tuleb järgmine kord elu järgi. On suhtunud nendesse ähvardustesse ääretult tõsiselt, tekkis hirm. Semm on oma käitumisega seda tõestanud, kuna ei soovinud Semmiga enam koos elada, siis sellegipoolest käis järjepidevalt ukse taga. Küll kuus korda on peksnud köögiakent, kaks korda teise korruse magamistoa akent sisse, välisust kuus korda peksnud. Ei kutsunud A. Semmi endale külla. Ei soovinud temaga suhelda, ei teadnud, et ta on vabaduses. Ei olnud mitte midagi omavahel arutada. Semm põhjendas, et tahtis teda näha ja veel millestki rääkida. Suhe A. Semmiga lõppes päris ammu, aga kuupäevaliselt seda ei tea. Enne seda kui talle vangistus mõisteti, Semm ei elanud juba tema juures, aga käis korduvalt teda žantaseerimas, see oli ahistamine, aga see oli kuid, sest ta elas küll sotsiaalmajas. Juba sel ajal ei olnud Semmil mingit õigust tulla tema juurde. Ü- K A tuli sel õhtul sinna, jõudis natukene peale politseid. 8 Kuni politsei tulemiseni Semm peksis teda, aga siis kui politsei tuli, siis ta pani jooksu - naabri hoovi. Suhtles Semmiga ainult siis kui tema ukse taha tuli ja ütles siis ainult, et mingu ära. Helistas ja võttis ühendust ise kunagi, siis kui koos elasid. 8 kuud enne vangistust, enne kui Semm tuli 09.02 teda läbi peksma, siis elas kõik see aeg eemal. Kui Semm oli kinnipidamiskohas, kirju Semm talle kirjutas, ei vastanud ja telefonitsi vastas nii palju, et kui oli autost juttu. Semm helistas talle töö juurde kui oli tööl, Semm küsis, kas on võimalust, kus odavamalt rääkida, et autost rääkida. Andis lauanumbri, aga kui selgus, et mitte mingit auto juttu sealt ei tulnud, siis katkestas kõne, siis Semm korduvalt helistas, aga enam ei võtnud, vaid võtsid töökaaslased telefoni, kus ta neile siis ütles inetusi. Kui sai aru, et ta autot maksta ei kavatse, siis enam ei suhelnud. Ei ole millestki muust rääkida, on 8 telefoninumbrit blokeerinud. Ei taha isegi auto suhtes enam suhelda. Semm oli talle võlgu. Tema ei olnud Semmile võlgu. Tol ajal kui Semm elas tema juures, ehitas, omas kodus tehakse tööd. Lai tänav 1- 2 oli Semmi kodu kunagi, siis kui kooselu oli. On avaldusi teinud politseile seoses akende sisselöömisega. 09.02.09 A. Semm rahalisi nõudeid ei esitanud. Oli monoloog, kus Semm tahab rääkida, ise küsib, ise vastab Seda et tal on nii palju rääkida, kuidas läheb. Tahab natukene aega vaadata tahab suhelda, samas, et ta teab, et ei tohi suhelda. Semm ei otsinud lepitust. See vestlus lõppes siis kui politsei saabus. Oma läbipekstud peaga enam ei fikseerinud seda, kaua see kestis. Kui ise oli vait või vaatas valesti, siis see oli Semmi jaoks juba põhjus teda rünnata. See oli põhjus, millega ta karjus, et räägid alati ühte ja seda sama. Kordas pidevalt, et ei ole millestki rääkida, et mine ära ja palus, et ta lahkuks. Tervisekahjustused olid poolteist kuud, ei saanud tööle, ei olnud haiguslehel, oli juhatajaga kokkuleppeline. Olid meeletud peavalud, peapõrutus ja need verevalumid näkku vajusid, siis kujutage ette, milline oli poolteist kuud. Peapõrutus oli, sest peavalud olid, pea käis ringi ja hommikuti oksendas ja seda on arsti juures ka fikseeritud. Kuuleb esimest korda, et A. Semm küsib raha. Selle eest et ta on elanud tema juures ja tööd teinud. Elasid koos ja tegid tööd, kus saab piiri tõmmata ja sellele vastata, et kus on tema osa. Üks moment meenub kuna tahtis, et Semm ta rahule jätaks, kuna Semm maksis talle autot, oli võimeline sularahas maksma ainult 2000- 3000, sai arvestatud, et rahule jätaks, auto rahast maha. Semm tahtis tema käest autot ära osta, oli nõus seda müüma 25000 krooniga, Semm maksis kas kaks või kolm tuhat. Siis tuli kätte aeg, kus ei soovinud Semmiga enam koos elada ja Semm raius nagu rauda, et tegi tema juures tööd ja siis ütles, et hea küll, arvestab selle auto rahast maha, et arvestagu seda elu tema juures justkui tööna, et arvestagu see autost maha. Sellega oli Semm nõus ja rohkem ei ole neil mingit rahalist suhet. Semmi töö sai sel hetkel makstud ja auto raha on veel 5000 krooni maksta. 17 000 oli siis Semmi töö tema juures tasaarvestatud. Mis on ka üle makstud, sest ehitab maja siiani ja ei ole ühelegi töömehele niisugust summat maksnud. On viinud ühe paki ja peale seda kui prokuröriga istus ja rääkis ja öeldi, et vii talle mingid riided. See oli 10 minutit enne paki viimist, sest prokurör ütles, et võiks inimlikult seda teha, et viia mõned riided. Raha saatis Semmile sellepärast tagasi, et kuna oli alguses kokkulepe, et Semmi ema maksab ülekandega 500 krooni kuus auto eest ja kuna Semm ühel hetkel hakkas seda tagasi nõudma, siis kandis Semmile selle summa tagasi ja see oli ka näide sellest, et ei viitsi ja ei taha enam Semmiga vaielda ja kandis mingi 1000 või 1500 tagasi, et jätku rahule. See sai ka uurijaga välja võetud need maksed tagasi, koos vaatasid uurijaga. See raha ei läinud ka A. Semmi nimele, seal olid mingid võõrad nimed antud, selle võtsid uurijaga välja ka. Toiduaineid viis, sest see oli kirjas ja prokuröri juures käis ja siis prokurör ütles, et okei, vii talle need ära. Ei oleks ise iial midagi sellist teinud. See oli puht inimlik käitumine, mida võiks nagu austada. Suhte lõppemise kohta - kuna inimene tarvitab pidevalt vägivalda, ründab, vot täpselt nii palju suhtles. Kõik. Suhtles A. Semmiga siis kui ta tuli ukse taha, ainuke lause mis ütles oli see, et palun 9 mine ära, see lause peaks olema pähe kulunud sellel inimesel. Inimene on nii hirmu all ja magamata ja Semm tuli ja ründas. Kolisid Laiale tänavale augustis Semmiga, augustis 2006 ja 06.10 peksis Semm teda esimest korda läbi, peale mida andis Semmile veel võimaluse, 06.10 2006 oli see. Ei tea kas aasta või ei tule aastat, kus oli enamvähem reaalne kooselu, kõik ülejäänud aeg, seda ei… Augustis on sünnipäev ja siis Semm juba ei olnud ta sünnipäeval, järelikult oli see varem. Kooselu Laial tänaval oli alla aasta. Peale seda oli ainult selline, et et noh, tuleb. Tema jaoks lõppes see tunduvalt varem, kui Semmi jaoks lõppes see detsembris, aga võib–olla Semmi jaoks lõpeb see nüüd alles praegu täna. Tema jaoks oli see ammu lõppenud. Tema jaoks lõppes see kooselu tunduvalt varem, see kõik mis tegi järgnevalt, on sellepärast, et oli üksik naine, ei ole elus nii palju politseiga elus kokku puutunud kui selle aja jooksul, mis Semmi tunneb. Tunnistaja Ü-K A andis kohtus ütlusi, et 09.02.09 sai telefonikõne I. V, kuna V on ta telefoninimistikus sees, siis teadis, et see on tema, aga V temaga isiklikult ei rääkinud, siis lihtsalt kuulis teiste inimeste juttu - I. V ütles, et Argo ära palun löö, et palun mine ära ja mingid tümpsud olid taustaks, selle peale helistas kohe politseisse, sest sai aru, et A. Semm on vanglast väljas. Enne kui karistus mõisteti, siis aitas I. V arvutada, et millal Semm vabaks saab ja see tuli üllatusena, et ta vangist vabaks sai, sest veebruar see ei pidanud olema. I. Vaher soovis seda arvutada, sest ta kartis enda elu ja tervise pärast. Sest see ei ole esimene kord kui on juhtunud sinna, ühes varasemas kriminaalasjas on palunud I V politsei kutsuda, et fikseerida, mis olukord seal valitses kui A. Semm oli peksnud I. V. Kui oli politseile helistanud, siis nii kiiresti kui suutis jooksis ka kohale. Kohapeal nägi - I V oli hommikumantlis maas tänaval, politseiauto oli ka kohal, Argot hakati panema politseiautosse, ütles paar ebatsensuurset sõna – kuradi idioot, sest oli piisavalt ärritatud ja edasi aitas I. V haiglasse toimetada. Argo Semm karjus, et järgmine kord tulen su elu järele, seda ta karjus I. V ja talle öeldi seda, et on ka kõiges süüdi. Seda pidid ka politseinikud kuulma. Semm karjus enne kui ütles talle kuradi idioot, kuulis kisa juba enne kui kaugemalt tuli. Ei mäleta mida konkreetselt kuulis enne ja mida pärast. Millalgi peale tema ütlemist ütles Semm selle konkreetse lause. Aga ei mäleta kas kohe või mingi aja pärast. Ei tea, kas Semm ärritus tema sõnade peale. Oli ka ärritatud, sest kuulis telefoni teel, et I. V oli löödud. Ja see oli korduv, kus A. Semm oli I. V löönud, see ei olnud esimene kord sinna minna. Ei jälginud A. Semmi, vaatas I.V, et ta maast telliskivi tänavalt ära saada tuppa. I.V otsa ees oli sisuliselt teine peasuurune muhk ja need muhud olid meeletult suured, kahtlustas, et võib peatrauma olla. Oli V koos haiglas, teatas tütrele ja kui V haiglast koju lasti mingite tundide järel, siis oli I V elukohas * mingi aeg. Seal tänaval tundus, et I.V oli nii läbi pekstud, et ta ei saanud nagu millestki aru, aga reaalsus- ja hirmutunne tekkis alles haiglas. See oli ootamatu I.V jaoks. A.Semmi iseloomust - need on subjektiivsed hinnangud - see kriminaalasi millega Semm hooldusel oli, oli 90-aastase abitu vanapapi peksmine jõhkralt ja julmalt. Vägivaldsus on Semmis olemas. Ametiisikutega oskab ta käituda väga viisakalt, aga isikuid, keda ta peab endast nõrgemaks, võib ta käituda väga vägivaldselt. Semmi iseloomustamisel tugines sellele, mis oli kriminaalhooldajana. Faktid on, mis on tehtud 90 aastase vanapapiga ja teised faktid on need, mida on ta teinud I. I V. A. Semm on kriminaalhooldajatega ja ametnikega olnud viisakas ja ei ole Semmi purjus olekus piisavalt näinud, nägi teda kaines olekus ja kaines olekus suudab ta ennast piisavalt kontrollida. On I.V head tuttavad ja suhtlevad, aga kui Semm elas I V koos, siis ei suhelnud. Nimetas teda I, kohalikus sotsiaalringkonnas nimetatakse teda niimoodi, mitte täisnimega. Ei ole andmeid kas detsembrist aprillini Vaher ja Semm elasid koos. Sellel perioodil detsembrist aprillini nägi Semmi piisavalt rääbakas olekus, purupurjus, kui Semmil oleks kodu olnud, poleks Semm selline olnud. Tunnistaja A J andis kohtus ütlusi, et 09.02.09 said väljakutse * tänavale Haapsallu, et seal võib kaklus olla. Otsustasid, et * pidi lähevad mööda mereäärt * tänavale. * jõudsid, siis oli seal üks post, üks naine hoidis postist kinni ja mingi rüselus käis. Nii kui auto sealt välja paistis, nii jooksis 10 meesterahvas ära ja naine oli hüsteerias ja mees jooksis * majade vahele hoovi. Läks talle otse järgi ja teised mehed läksid üks üheltpoolt äärest ja teine teiselt poolt. Lumi oli kergelt maas, üle aia läinud ei olnud ja kuhugi puuriida ja puu vahele oli peitnud ennast. Alguses oli meesterahvas rahulik. Tegid turvakontrolli ära, taskust leidsid saevõtme ja kui autosse panid, siis hakkas kisama ja ähvardama, et tuleb tagasi ja lööb kõik maha ja see käis praktiliselt kuni arestimajani. Küsis, et miks ta nii kuri on ja siis ta ütles, et ta on nii palju teinud ja naine on teda rahadest tühjaks teinud. Ähvarduste mõte oli, et lööb maha, konkreetset lauset ei mäleta, et selle naise ja selle naise eksmehe ja vist oli tütar ka. Ähvardused ütles, kui said ta kätte ja panid autosse ära. Autos läkski agressiivseks. Kogu tee, mis jaoskonda sõitsid ja arestmajas ka. Ei ole kindel, kas kannatanu kuulis neid ähvardusi, kui ta auto juures midagi kuulis, sest läksid kohe minema. Teine politseinik jäi kohapeale kannatanuga tegelema, ta ootas kiirabi ära. Täpselt ei mäleta kannatanu vigastusi, aga tema meelest otsa ees oli tal muhk. Koha peal olid Ü- K A ja siis oli ka * majast tulnud meesterahvas välja, nime ei mäleta enam. Ei mäleta, kas Ü-K A ütles ka midagi kohtualusele, panid ta üsna ruttu autosse ära, et saaks ta sealt minema viia. Semm oli väga närviline ja agressiivne. Kui ta leidsid hoovist, siis oli rahulik, kui hakkasid autosse panema, siis hakkas lärmama. Puu taga oli ta väga vait, sest ta ei tahtnud ennast näidata ju. Kui autosse panid, siis vist sai aru, et pääsu pole. Tunnistaja A Õ andis kohtus ütlusi, et 09.02.09 nägi A. Semmi. Oli magamistoas, luges lehte ja siis kuulis akna peale tugevat prõmmimist, siis naine ja lapsed olid teises toas. Köögi akna peale prõmmiti ja kui tuli sinna, siis nägi seda, et politseiauto sõitis maja ette ja üks mees jooksis tema hoovi. Siis nii palju abistas politseid, et neil ei olnud taskulampi, näitas tuld ja siis otsiti see noormees sealt üles. Ei olnud teda väga kaua aega näinud ja enne seda oli teda väga põgusalt näinud. Semmi ära ei tundnud, sest eelnevalt kui nägi seda meest, siis sellest on mingi aasta tagasi ja kui öeldi, et see on seesama mees, siis ta oli väga tunduvalt muutunud. See inimene oli puu taga peidus, väänati pikali ja viidi autosse ja nägi teda sel hetkel kui ta autosse pandi. Käed pandi plastikrihmadega kinni. Ja siis viidi ta politseiga ära. Midagi Semm ütles enne autosse minemist, kuidas see sõnastus täpselt oli - sisu oleks midagi hinge järgi tulemisest, aga kuidas seda mõista, ei oska kommenteerida. See oli autosse istudes. I V oli seal tema maja nurga taga ja kükitas seal ja nuttis. Vigastusi ei näinud, nägi teda kahe – kolm meetri pealt. Kriminaalasjas uuris kohus järgmisi kirjalikke tõendeid: I köide: Tl 2-4 on sündmuskoha vaatlusprotokoll, mille kohaselt * elamu asub Haapsalu linnas * tänaval. * elamute vahel on metallist post. * elamu hoovipoolses küljes on korter * välisuks. Tl 7 on SA Läänemaa Haigla patsiendikaart, mille kohaselt 09.02.2009 kell 21:29 V I sündmusi mäletab, teadvuskadu ei olnud, mõlema oimu piirkonnas nahaalused hematoomid. Kaebab kerget peavalu. Diagnoos – *. Tl 8-14 I V läbivaatuse protokoll, mille kohaselt I.V`il vasaku oimu ja põsesarnal on näha turse ja punetus. Tl 17 on protokoll A.Semm`il alkoholijoobe tuvastamise kohta indikaatorvahendiga - 09.02.2009 kell 21.20 on tuvastatud, et A.Semm oli alkoholijoobes, indikaatorvahendi näit 0,78 mg/l, alkoholi lõhn suust, kerged tasakaaluhäired. Tl 22 on Argo Semm vabastamistõend, mille kohaselt A.Semm vabanes Murru Vanglast 09.02.2009. Prokurör leidis kohtuvaidlustes, et Argo Semmi süüdistatakse selles, et tema tungis 09.02.2009.a kella 20.30-21.00 ajal * majade juures kallale I V, keda lõi korduvalt rusikate ja kätega vastu pead ning peksis kannatanu pead vastu metallposti. Samuti süüdistatakse teda samal ajal samas kohas I V tapmise ja tervisekahjustuse tekitamisega ähvardamises. Nimetatud kuritegudes on Argo Semm ennast kohtus osaliselt süüdi tunnistanud, tunnistades kehalise väärkohtlemise toimepanemist kannatanu suhtes ja ka tema ähvardamist. 11 Samas ta ei ole kohtus andnud ütlusi, mille kohaselt oleks ta peksnud kannatanut sel viisil nagu on kirjeldanud seda kannatanu ja mis on märgitud ka süüdistuses, vaid on andnud ütlusi, et lõi kannatanut ainult vasaku käe käeseljaga. Samas ta ei välistanud kohtus ka seda, et võis kannatanu suhtes ka muud vägivalda kasutada, kuid oli ilmne, et ta seda ei soovinud või ei julgenud teha, et selle kohta konkreetseid ütlusi anda.. Väide, et ta ei mäleta midagi, mis edasi toimus, ei ole usutav, kuna ta on mäletanud kõike seda täpselt, mis oli enne kannatanu löömist ja seejärel ka seda, kui oli puu taga ja politsei ta kinni pidas. Samas kannatanu on andnud kohtus konkreetseid ja usutavaid ütlusi, mille kohaselt Argo Semm tuli 09.02.2009.a õhtul alkoholijoobes olles tema ukse taha ning ei lahkunud sealt, kuigi kannatanu seda soovis. Kannatanu ütluste kohaselt lõi alguses Argo Semm teda kannatanu maja ukse juures käega meelekohta. Seejärel jooksis kannatanu naabrite maja juurde, kus süüdistatav sai teda kätte ja lõi rusikaga meelekohta, mille tagajärjel sai kannatanu tugevalt valu. Samuti peksis süüdistatav kannatanu pead korduvalt vastu metallposti ja kannatanu ütluste kohaselt olid need löögid tugevad. Sündmuskoha vaatlusprotokolli kohasel asus tõepoolest * vahel tänaval metallpost, mille vastu kannatanut peksti. Tunnistajad Ü-K A ja A J nägid samuti sündmuskohal kannatanul vigastusi- peas muhku, mis haakub kannatanu ütlustega tema pea vastu metallposti löömise kohta. Tunnistaja J nägi ka seda, et kannatanu hoidis metallpistist kinni ja toimus rüselus tema ja meesterahva vahel, kes jooksis politsei saabudes hoovi. Kannatanu oli tunnistaja A sõnul hommikumantlis tänaval ja oli nii läbi pekstud, et ei saanud alguses midagi aru, alles siis, kui nad läksid kohe haiglasse, tekkis reaalsus- ja hirmutunne. Tunnistaja A kuulis ka otseselt kannatanu peksmist, sest kannatanu helistas talle mobiiltelefoniga ja tunnistaja kuulis, kuidas telefonist kostus: Argo, ära löö mind, palun mine ära ning mingid tümpsud kostsid taustaks, millest nähtub otseselt, et need helid tähendasid kannatanu löömist süüdistatava poolt ning kannatanu jutt tema korduva löömise kohta vastab tõele. Seda, et kannatanu on saanud kehavigastusi korduva löömise tagajärjel, kinnitab ka tema läbivaatuse protokoll, mille kohaselt kannatanu vasakul oimul ja põsesarnal on näha turse ja punetus, mis ei saanud tekkida ühest käeseljaga löömisest. Samuti nähtub SA Läänemaa Haigla patsiendikaardist, et kannatanul esinesid *. Seda, et peksmine ja kannatanu kehavigastused olid tõsised, on kinnitanud esiteks tunnistaja A, kelle sõnul oli kannatanul peas suured muhud. Ka kannatanu kinnitas, et oli peksmise tõttu sunnitud poolteist kuud töölt eemal olema, ta pea käis hommikul ringi ja oksendas. Samuti on kannatanu andnud ütlusi, et süüdistatav karjus siis, kui juba politsei tuli, et järgmine kord tulen sinu elu järgi. Sellisest ütlusest tulenebki otseselt ähvardus kannatanu tappa. Kannatanu ütluste kohaselt võttis ta neid ähvardusi tõsiselt ja kartis nende täideviimist. Seda, et kannatanu kartis süüdistatava ähvardusi, on kinnitanud ka tunnistaja Ü-K A, kes samuti kuulis sündmuskohale jõudes juba eemalt Argo Semmi karjumist ning kui Argo Semmi hakati panema politseiautosse, karjus ta, et järgmine kord tulen sinu elu järele. Tunnistaja ütluste kohaselt kannatanu kartis enda elu ja tervise pärast. Nii tunnistajale kui kannatanule oli teadmata see, et Argo Semm vabanes samal päeval vanglast tingimisi ennetähtaegselt. Nad olid koos kannatanuga arvutanud, millal Argo Semm peaks vabanema ja teadsid, et see ei pidanud veebruaris olema ning arvutasid nad süüdistatava vabanemise aega seetõttu, et kannatanu kartis juba enne oma elu ja tervise pärast Argo Semmiga seoses. See kartus oli kahtlemata ka põhjendatud, kuna nagu nähtub karistusregistri väljavõttest ja kohtuotsustest, on Argo Semm ka varem korduvalt kasutanud füüsilist vägivalda sama kannatanu suhtes, samuti on ta teda varem korduvalt tülitanud ja lõhkunud aknaid. Samuti tuleb võtta arvesse seda, et ähvardused öeldi süüdlase poolt kannatanule vahetult peale kannatanu suhtes füüsilise vägivalla kasutamist, mis suurendas kannatanu hirmutunnet. Ka tunnistaja A Õ on andnud ütlusi, milles võib aru saada, et süüdistatav ähvardas kannatanut. Tema ütluste kohaselt nägi ta, et meesterahvas, kes tema aeda jooksis ja kelle politseinikud seotud kätega 12 politseiautosse panid, karjus midagi hinge järele tulemisest, mis seondub kannatanu ütlustega tema elu järele tulemisest. Ka tunnistaja A J on andnud ütlusi, et kui nad Argo Semmi olid * vahel asuvast hoovist puu tagant üles leidnud, hakkas ta lärmama ja muutus agressiivseks ning ütles, et lööb kannatanu maha. Seejärel karjus ja lärmas ta politseiautos kuni arestimajani. See, et Argo Semm enda ütluste kohaselt ei kavatsenud tegelikult ähvardusi täide viia, ei oma kuriteo kvalifitseerimisel määravat tähtsust, sest oluline on süüdlase soov kutsuda kannatanus esile hirmutunne, mida ta ka tahtlikult tegi. Kuna kannatanu enam ei mäletanud ähvardusi tema endise abikaasa ja tütre suhtes, siis selles osas tuleb loobuda Argo Semmi süüdistusest, mis küll teo raskust olulisel määral ei muuda. Kaitsja leidis kohtuvaidlustes, et ei hakka tehiolusid analüüsima, sest A. Semm on oma süüd tunnistanud. Esimene episood- kehaline väärkohtlemine- A. Semm ei läinud lihtsalt niisama sinna kavatsusega I. V peksta, vaid eelkõige läks rahalisi suhteid klaarima, aga olukord läks kontrolli alt välja ja ta ise ei mäleta kui palju ta kehalist väärkohtlemist I. V suhtes kohaldas. Teine süüdistusähvardus- seal tahaks väita, et tegelikult need ähvardused läksid tema poole alles pärast seda kui tunnistaja A oli tema suhtes kasutanud nii mõndagi krõbedat sõna, siin on vaidlus, mis sõna täpselt oli, A ise ütleb idioot, Semm ütleb värdjas. Rohkem tunnistajaid selles episoodis ei olnud, seega sõna-sõna vastu. A ise ütles, et ta kasutas ebatsensuurseid sõnu, kaitsja leidis, et
lg 1 p 6 kohaselt esineb karistust kergendav asjaolu- ähvardused pandi toime tugeva hingelise erutuse mõjul,
See päädib mõlema süüdistuse suhtes. KOHTU SEISUKOHT
lg 2 kohaselt karistatakse teo eest, kui see vastab süüteokoosseisule, on õigusvastane ja isik on selle toimepanemises süüdi.
lg 1 kohaselt on süütegu Karistusseadustikus või muus seaduses sätestatud karistatav tegu. Teo vastavus süüteokoosseisule.
näeb kuriteona ette teise inimese tervise kahjustamise, samuti löömise, peksmise või valu tekitanud muu kehalise väärkohtlemise.
näeb kuriteona ette tapmisega, tervisekahjustuse tekitamisega või olulises ulatuses vara rikkumise või hävitamisega ähvardamise, kui on olnud alust karta ähvarduse täideviimist. Käesolevas kriminaalasjas on peamisteks tõenditeks kannatanu, süüdistatava ja tunnistajate ütlused. Kohus leiab, et kannatanu ütlused on usaldusväärsed, neid kinnitavad ka tunnistajate ütlused ja kriminaalasjas uuritud kirjalikud tõendid. Kohus leiab, et
järgi A.Semm`ile esitatud süüdistuse mahtu tuleb vähendada A.Semm`i poolt I.V´i korduvas löömises käe ja rusikaga. Süüdistuses on kirjas, et A.Semm lõi I.V´it korduvalt käte ja rusikatega pea piirkonda, kuid kannatanu rääkis kohtuistungil, et A.Semm lõi teda ühe korra käega ja hiljem ühe korra rusikaga meelekohta. Seega tuleb süüdistuses väljend „korduvalt käte ja rusikatega vastu pead“ asendada sõnadega „käe ja rusikaga vastu pead“. Kohus leiab, et muus osas on süüdistus tõendamist leidnud. Kannatanu on kirjeldanud sündmuste käiku üksikasjalikult ja tema ütlusi kinnitavad ka teised tõendid. Kannatanu on kinnitanud, et A.Semm lõi teda maja ukse juures kõigepealt käega meelekohta, siis hoovis rusikaga meelekohta ja seejärel, kui ta haaras postist, et A.Semm teda lohistada ei saaks, siis hakkas A.Semm juustest kinni hoides tema pead vastu posti taguma. Löögid olid tugevad, mille tagajärjel ta sai tugevat valu ja viimase löögi ajal ei jaksanud enam postist kinni hoida, lasi lahti ja siis tuli juba politseiauto. Seda, et A.Semm ja I.V olid * vahelise metallposti juures ja seal oli rüselus, kinnitab ka tunnistaja A.J, kes saabus sündmuskohale politseiautoga. Tunnistaja A.J kinnitas, et meesterahvas jooksis politseiautot nähes * majade vahele hoovi. Ka tunnistaja Õ kinnitab kannatanu juttu, et peale politsei saabumist I.V jäi posti juurde tänavale maha ja A.Semm põgenes * hoovi. Patsiendikaardis ja I.V läbivaatuse 13 protokollis fikseeritud vigastused kinnitavad samuti kannatanu ütlusi, et löömine toimus korduvalt ning need tõendid lükkavad ümber süüdistatava ütlused ühel korral käeseljaga löömisest. Ühel korral löömisega ei saa tekkida hematoomid mõlema oimu piirkonda. Lähtudes eeltoodust leiab kohus, et A.Semm poolt
järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemine A.Semm poolt on tõendamist leidnud kannatanu ütlustega, sündmuskoha vaatlusprotokolliga, SA Läänemaa Haigla patsiendikaardiga, I.V läbivaatuse protokolliga, protokolliga A.Semm`il alkoholijoobe tuvastamise kohta, tunnistajate A.Ja ja A.Õ ütlustega. Kohus leiab, et kannatanu, tunnistajate ja ka süüdistatava ütlustega on tõendamist A.Semm poolt kannatanu tapmisega ähvardamine s.o.
Prokurör loobus süüdistuskõnes selle teo puhul süüdistusest osas, mis puudutas süüdistatava poolt kannatanu lähedaste ähvardamist. KrMS § 301 kohaselt, kui prokurör kohtuvaidluses loobub süüdistusest, teeb kohus menetlust jätkamata õigeksmõistva otsuse. Tegelikult prokurör kohtuvaidluses vähendas süüdistuse mahtu, mis ei raskendanud süüdistatava olukorda ja kohus leiab, et kuna prokurör ei loobunud kogu süüdistusest, vaid osategudest, siis osa, milles prokurör süüdistusest loobus, tuleb süüdistusest välja jätta. Peale prokuröri poolt osaliselt süüdistusest loobumist tuleb kohtul otsus teha
järgi kvalifitseeritavas alljärgnevas süüdistuses: Peale selle süüdistatakse Argo Semm`i selles, et tema, viibides alkoholijoobes olles 09.veebruaril 2009.a kella 20:30-21:00 paiku Haapsalu linnas * juures tänaval, kus omavaheliste suhete pinnal tekkinud tüli käigus kasutas füüsilist vägivalda I V suhtes, pekstes kannatanut käe ja rusikaga vastu pead ning peaga vastu majade nr 1 ja nr 3 vahel tänava ääres asuvat metallist posti, ähvardas I V tapmisega, öeldes tema aadressil järgmise ähvarduse: „…järgmine kord tulen Su elu järgi…“, kutsudes oma taolise tegevuse tagajärjel ning I V suhtes varem korduvalt toimepandud vägivallategude tõttu I V esile hirmutunde ning reaalse kartuse, et Argo Semm ka võib edaspidi tulla ja oma ähvarduse täide viia. Sellise tegevusega Argo Semm, ähvardades tapmisega isikut, kellel oli reaalne alus karta enda suhtes nimetatud ähvarduse täideviimist, pani toime
Asjaolu, et süüdistatav vahetult peale kannatanu suhtes füüsilise vägivalla tarvitamist ütles kannatanule „järgmine kord tulen su elu järgi“ on tõendamist leidnud kannatanu, tunnistajate Ü-K.A, A.J, A.Õ ja süüdistatava enda ütlustega. Tunnistajad A.J ja A.Õ ei mäletanud A.Semm`i poolt öeldut sõna-sõnalt, kuid neil oli meeles, et sisuliselt tähendas öeldu hinge järgi tulemist või lubadusega kõik maha lüüa. . Kannatanu kinnitas, et võtab A.Semm ähvardusi väga tõsiselt ja kardab teda, sest A.Semm on korduvalt tema suhtes vägivalda tarvitanud. Kannatanu oli isegi arvutanud välja, millal peaks A.Semm järjekordselt karistuse kandmiselt vabanema, et kuniks ta saab rahus elada. Tunnistaja ÜK.A kinnitas kannatanu ütlusi, et nad kannatanuga koos oli arvutanud, millal A.Semm vabaneb ja seda just seetõttu, et kannatanu kartis oma elu ja tervise pärast. Kohus leiab, et olukorras, kus vahetult on lõppenud füüsiline rünne kannatanu suhtes, millise ründe on lõpetanud politseinike saabumine ja sellele järgneb lause „järgmine kord tulen su elu järele“, on tõepoolest tegemist olukorraga, kus leidis aset tapmisega ähvardamine. Selles konkreetses situatsioonis ei ole võimalik seda lauset mitte kuidagi teisiti mõista. Olles kinni peetud vahetult peale kannatanu suhtes kuriteo toimepanemist, teatas A.Semm hoolimata politseiametnike juuresolekust, millised on tema kavatsused kannatanu suhtes järgmine kord – tulla tema elu järele. Ilmselgelt suurendas kannatanu hirmutunnet ka asjaolu, et A.Semm oli vabanenud samal päeval vanglast karistuse kandmiselt, kuid praktiliselt esimese asjana ilmus kannatanu ukse taha ja pani tema suhtes toime uue vägivallateo, millise lõpetas politseiametnike saabumine. A.Semm kinnitas kohtuistungil, et ta ei mõelnud ähvardust tõsiselt, tegelikult ta ei kavatsenud seda kunagi ellu viia, vaid selline ütlus tulenes sellest, et tunnistaja A oli talle öelnud mõned sõnad, mille peale ta läks väga närvi. Ütles kannatanule nii, sest vihastas ja oli ehmatanud sellest, et nii juhtus. A.Semm leidis, et ütles nii, sest vanglas olles on ta kõnepruuk muutunud selliseks, et selliseid 14 väljendeid lihtsalt lausutakse kergelt, ilma tegelikult nii mõtlemata, lihtsalt öeldakse tapan su ära ja seetõttu tuli see ütlemine ka võib-olla iseenesest. Kohus leiab, et A.Semm enda ütlustes on vastuolu ja õigustamine – ise loobib kergelt väga tõsiseid ähvardusi, pidamata neid millekski, lugedes seda igapäevaseks kõnepruugiks, aga talle öeldud sõnad „kuradi idioot“, mis ju tegelikult ei tohiks tema enda kõnepruuki arvestades olla küll mingitpidi erilised, viivad teda tema sõnul endast nii välja, et ta hakkas kannatanut tapmisega ähvardama. Jääb arusaamatuks, miks kannatanut, kui tema väitel viisid teda endast välja hoopis tunnistaja sõnad. Kohus ei võta A.Semm vastuolulisi selgitusi arvesse ja leiab, et tegelikult oli A.Semm poolt väljaöeldu kaalutletud ja kindlas teadmises öeldu. A.Semm ei räusanud valimatult ettejuhtuvate sõnadega, vaid lause „järgmine kord tulen su elu järele“ näitab selges arusaamises öeldud lauset oma kavatsuste kohta, et kannatanus hirmu tekitada. Samas ei oma
järgi kvalifitseeritava kuriteo toimpanemisel – tapmisega ähvardamisel tähtsust, kas süüdlasel oli tegelik ähvarduse täideviimise kavatsus, vaid tähtsust omab asjaolu, kui kannatanul oli põhjendatud alus arvata selle ähvarduse täideviimist. Kohus leiab, et tõendamist on leidnud, et kannatanu võttis ähvardust reaalsena, ta kartis juba eelnevalt seoses A.Semm käitumisega oma elu ja tervise pärast. Arvestades nende kuritegude hulka, mis A.Semm on eelnevalt I.V suhtes toime pannud, ning seda, et vahetult enne ähvardamist lõppes järjekordne kehaline väärkohtlemine alles politsei sekkumisel, siis sõnad: „ järgmine kord tulen su elu järele“, olid öeldud eesmärgiga kannatanut hirmutada ja kartma panna, et nii võibki see juhtuda ja kannatanul oli alust karta selle ähvarduse täideviimist. Lähtudes eeltoodust leiab kohus, et A.Semm poolt
järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemine A.Semm poolt on tõendamist leidnud kannatanu ütlustega, tunnistajate A.J, Ü-K.A, A.Õ ja süüdistatava ütlustega. Kohus leiab, et A.Semm on
Kannatanut lüües teadis süüdistatav, et selline tegevus tekitab valu. Kannatanut tapmisega ähvardades oli A.Semm`il soov kannatanus hirmu tekitada. Lähtudes eeltoodust leiab kohus, et A.Semm on toime pannud
Teo õigusvastasus. Kohus leiab, et teo õigusvastasust välistavaid asjaolusid ei esine. Süüküsimus.
lg 1 sätestab, et isikut saab õigusvastase teo eest karistada üksnes siis, kui ta on selle toimepanemises süüdi. Isik on teo toimepanemises süüdi, kui ta on süüvõimeline ja puudub
KARISTUS Prokurör leidis, et karistuse mõistmisel tuleb võtta arvesse isiku süüd. Süü suuruse hindamisel tuleb võtta arvesse toimepandud teo raskust ja laadi. Argo Semm on pannud toime kaks teise astme kuritegu, mille eest on ette nähtud kuni kolm aastat vangistust. Samas tuleb võtta arvesse kuriteo toimepanemise laadi - Argo Semm pani
järgi kvalifitseeritava kuriteo toime jõhkra vägivallaga, pekstes endast nõrgemat naisterahvast korduvalt nii kätega pea piirkonda kui peksis kannatanu pead vastu metallposti, tekitades kanatanule tugevat valu ja põhjustades töövõimetuse.
järgi kvalifitseeritava kuriteo puhul tuleb võtta arvesse, et kui nimetatud kuriteokoosseis näeb ette ähvardamise ka tervisekahjustuse tekitamisega ja vara rikkumise või hävitamisega, kasutas Argo Semm kõige raskemat ähvardust - ähvardust tappa kannatanu. Samuti tuleb võtta arvesse võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Siinjuures omab väga olulist tähtsust süüdistatava 15 minevik ja tema poolt varasemalt toimepandud kuriteod, mis seonduvad otseselt ka käesolevas kriminaalasjas arutusel olevate kuritegudega. Esiteks tuleb võtta arvesse seda, et tegemist on varem koguni üheksal korral kriminaalkorras karistatud isikuga. Seejuures on teda varem karistatud nii varavastaste kui isikuvastaste kuritegude eest. Seejuures on oluline märkida, et viimase nelja kohtuotsusega karistati süüdistatavat vägivalla kasutamisega seotud kuritegude eest. Tema karistatuse õiendist nähtub, et kui esimeste kohtuotsustega karistati Argo Semi peamiselt varavastaste kuritegude eest, siis viimasel ajal on Argo Semmi kuritegelik käitumismuster muutunud vägivaldsemaks. Oluline on võtta ka arvesse seda, et viimased kuriteod on Argo Semm pannud toime kõik sama kannatanu- I V suhtes. Teda on karistatud 17.jaanuari 2007.a, 15.11.2007.a ja 16.10.2008.a kohtuotsustega I V suhtes kehalise väärkohtlemise toimepanemise eest. Kuritegusid on süüdistatav I V suhtes pannud toime pidevalt, pika ajavahemiku jooksul - 10.10.2006.a, detsember 2006.a, 0506.09.2007 pani ta toime kehalised väärkohtlemised. Peale selle pani Argo Semm 16.12.2007.a toime omavolilise sissetungi kannatanu V elukohta ning pani 25.04.2008.a toime ka kehalise väärkohtlemise V N suhtes. Väga oluline asjaolu, mis näitab samuti uute kuritegude toimepanemise võimalust süüdistatava poolt, on see, et Argo Semm vabastati tingimisi Harju Maakohtu 27.01.2009.a määrusega ennetähtaegselt vanglast 09.02.2009.a ning kohe samal päeval pani ta toime uued kuriteod sama kannatanu suhtes. Seejuures rikkus ta ka kohtumäärusega pandud kohustusi mitte tarvitada alkoholi ja mitte suhelda I V. Süüdistatav ei ole andnud ka mingeid arusaadavaid ja usutavaid seletusi, miks ta kuriteod toime pani, tegemist võis olla lihtsalt alkoholijoobes tekkinud vihahooga, kui kannatanu selgelt mõista andis, et ta temaga suhelda ei soovi. Mingisugust õigustust toimepandud kuriteole süüdistataval ei esine ning kannatanu tegevuses ei ole tuvastatud mingeid kuriteo provotseerimise tunnuseid ega muud temapoolset süüd. Süüdistatava poolt kuriteo toimepanemise asjaolusid ja tema varasemat kuritegelikku käitumist arvesse võttes võib öelda, et tegemist on isikuga, kes ei oska oma vabadusega midagi mõistlikku peale hakata ning keda on raske ka positiivselt mingi karistusega mõjutada. Mingit paranemist tema puhul loota ei ole ja karistuse eesmärk tema puhul on eeskätt see, et teo ebaõigus saaks hüvitatud ning ta mõnda aega ühiskonnast isoleerituna ei saaks kuritegusid toime panna. Ülaltoodust tulenevalt on selge, et süüdistatavale ei saa mõista mingit muud karistust peale reaalse vangistuse, sest mingeid alternatiive peale ilmselgelt põhjendamatu rahalise karistuse ka seadus ei sätesta. Kannatanu on andnud kohtus ütlusi, et tema soovib süüdistatavale maksimaalset vangistust. Selge on see, et süüdistatavale mõistetav karistus peab olema raskem kui eelmiste kohtusotsustega mõistetud karistus (viimase kohtuotsusega 10 kuud ja 3 päeva), mis ei ole süüdistatavale mingit positiivset mõju avaldanud. Seetõttu peab süüdistatavale mõistetav karistus olema maksimaalse kolmeaastase vangistuse lähedane. Arvestades karistust kergendavaid asjaolusid - süü osalist tunnistamist ja kahetsust, võib karistus olla ka mõned kuud lühem kui maksimaalne kolm aastat vangistust. Eeltoodu alusel palus prokurör kohtul süüdi mõista Argo Semm
järgi ning mõista talle karistuseks vangistus kaks aastat ja kaheksa kuud,
järgi vangistus üks aasta.
lg 1 ja 64 lg 1 alusel mõista liitkaristus, lugedes kergem karistus kaetuks raskemaga ning kandmisele kuulub vangistus kaks aastat ja kaheksa kuud.
lg 2 alusel mõista liitkaristus, suurendades käesolevas kriminaalasjas mõistetavat karistust Pärnu Maakohtu 16.10.2008.a otsusega mõistetud kandmata karistuse 21 päeva vangistuse võrra ning kandmisele kuulub vangistus kaks aastat, kaheksa kuud ja 21 päeva.
lg 1 alusel lugeda karistuse kandmise alguseks Argo Semmi kahtlustatavana kinnipidamise aeg, s.o 09.02.2009.a.
VÕS § 1055 alusel kohaldada kannatanu I V isikuõiguste kaitseks Argo Semmi suhtes lähenemiskeeldu kolmeks aastaks, keelates viibida tal kannatanu elukohas ning lähenemise lähemale kui 5 meetrit. 16 Kannatanu arvamus karistuse kohta - maksimumkaristus, mis selliste tegudega võib saada, sest tõepoolest kardab Semmi. Hommikul saab inimene vanglast välja ja õhtul tuleb ukse taha ja teeb tegusid, mis ei ole mõistlikud. Tahab maksimumkaristust. Kaitsja leidis, et
lg 1 p 6 kohaselt esineb karistust kergendav asjaolu - ähvardused pandi toime tugeva hingelise erutuse mõjul,
See päädib mõlema süüdistuse suhtes. Palus kergendavaid asjaolusid karistuse mõistmisel arvestada. Mis puudutab karistuse suurust, siis tuleb vaadelda võimalikke karistusi laiemas kontekstis. A. Semm on ise tabavalt öeldud, et kui tapjatele võidakse ka määrata neli aastat ja temale selle kehalise väärkohtlemise eest praktiliselt kolm aastat, siis on karistuse proportsioonid paigast ära. Istungil ta ei suutnud küll öelda, milliselt teda karistada, aga käitumisest on küll näha, et kui pakuti kokkuleppes karistuseks kaks aastat, siis ta loobus sellest, pidades seda liiga suureks. I. V on temaga jätkuvalt olnud kontaktis, kirjavahetuses, telefonitsi, sms, on Semmile andeks andnud ja Semm on tema juurde tagasi pöördunud ja kooselus see armastuse- vihkamise suhe kipub ikka käsikäes käima. A. Semm leiab, et teda karistada praktiliselt kolme aastase vangistusega on natuke liig, kuivõrd mingil määral on I. V ise esile kutsunud seda suhet mis nendel on. I. V ütles, et kõik oli läbi 8 kuud varem kui A. Semm seda väidab. Kaitsja palus väga arvesse võtta kergendavaid asjaolusid ja mitte mõista karistuseks üle 1,6 a vangistuse, sest A. Semmi käitumisest tuleb välja, et kahte aastat pidas ta liiga paljuks. Kohtu seisukoht karistuse osas. Vastavalt toimepandule tuleb süüdistatavat ka karistada.
näeb karistusena ette rahalise karistuse või kuni üheaastase vangistuse.
Karistuse mõistmisel lähtub kohus
lg 1 sätestatud alustest - karistamise alus on isiku süü, mis käesolevas kriminaalasjas on tuvastatud. Prokurör leidis, et süüd kergendavad asjaolud on süü osaline tunnistamine ja kahetsus, kaitsja leidis, et karistust kergendavateks asjaoludeks mõlema süüdistuse puhul on puhtsüdamlik kahetsus ja
kvalifitseeritava kuriteo puhul süüteo toimepanemine tugeva hingelise erutuse mõjul. Kohus leiab, et kahetsust karistust kergendava asjaoluna ei ole ilmnenud. A.Semm poolt kohtus antud ütlustest ei tule välja, et ta kahetseks tema poolt 09.02.09 toime pandud tegusid. Tema kahetsus seisneb selles, et tal on kahju, et ilmselgelt on käes hetk, kus tegudele järgneb karistus ja et teda ähvardab toime pandud tegude eest pikk vanglakaristus. A.Semm ütlustest väljendub selgelt, et ta püüab oma poolt toimepandut õigustada, süüdistades oma tegudes küll kannatanut, küll tunnistaja Ü-K.A`it. Kohus leiab, et tegelikkuses ei ole A.Semm oma kuritegusid kahetsenud ja ta ei ole aru saanud, et tema tegusid ei õigusta miski ja et just tema enda poolne õigusvastane käitumine on toonud tagajärje, et tal tuleb oma tegude eest vastust anda. Süüd on A.Semm osaliselt tunnistanud mõlema teo puhul, mida kohus võtab arvesse karistust kergendava asjaoluna
Kohus leiab, et ei esine ka
lg 1 p 6 sätestatud karistust kergendavat asjaolu – süüteo toimepanemine õigusvastase käitumisega esile kutsutud tugeva hingelise erutuse mõjul. Kaitsja leidis, et eelpoolnimetaud karistust kergendava asjaolu ilmneb, kuna süüdistatav hakkas kannatanut ähvardama peale seda, kui Ü-K.A oli talle öelnud „kuradi idioot“. Kohus leiab, et esiteks ei ole tunnistaja Ü-K.A käitumises tuvastatud õigusvastast käitumist ja teiseks on A.Semm ise seletanud, et tema ongi harjunud just paljude vanglaaastate tõttu sellega, et kasutatakse räigemaid väljendeid, kuni selleni, et paari rohkema suitsumahvi eest lubatakse keegi maha lüüa. Kohus leiab, arvestades just A.Semm enda suhtumist kõnepruuki, et tunnistaja Ü-K.A poolt eelnimetatud sõnade ütlemine ei saanud A.Semm`il kutsuda esile tugeva hingelise erutuse seisundit, sest see väljend ei olnud ilmselgelt tema jaoks selline, mida ta kõrvad ei olnud harjunud kuulma. Kohus leidis juba eespool, et A.Semm poolt väljaöeldud ähvarduse sõnastus viitab selgele mõttele, mitte sellele, et ta oleks hingelise erutuses seisundis oma tegude sõnade üle kontrolli kaotanud. Karistust raskendavad asjaolud puuduvad. 17 Karistuse mõistmisel peab kohus arvestama võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Tl 92 on R OÜ poolt A.Semm`ile antud iseloomustus, mille kohaselt A.Semm oli H T Ü. R on andnud tööd omakorda T Ü. Argo Semm pole omakorda t Ü töötanud 1-1,5 aastat. Tööalased suhted said lõpetatud siis kui tal oli alkoholiga probleeme. Tl 99-104 karistusregistri teatise kohaselt on A.Semm`i karistatud kriminaalkorras üheksal korral. A.Semm`i on korduvalt karistatud kõige raskema karistusliigiga, milleks on vangistus ja A.Semm on kandnud pikki vanglakaristusi. Samuti on A.Semm`i eelnevalt korduvalt kriminaalkorras karistatud kehalise väärkohtlemise eest, millised ta on toime pannud I.V suhtes. Tl 44-45 oleva 17.01.2007 Pärnu Maakohtu otsusega on A.Semm süüdi mõistetud
järgi ja karistatud vangistusega 3 kuud, mis on A.Semm suhtes jäetud tingimuslikult kohaldamata 18-kuulise katseajaga. Katseaja kohustuseks on olnud kohustus asuda ühe kuu jooksul arvates kohtuotsuse jõustumisest alkoholismivastasele ravile ja läbida määratud ravikuur. A.Semm mõisteti süüdi I.V`ile füüsilise valu ja mitteeluohtlike tervisekahjustuste tekitamises 10.10.2006. Tl 46-47 oleva 15.11.2007 Pärnu Maakohtu otsusega on A.Semm süüdi mõistetud
järgi ja karistatud vangistusega 2 kuud, millisele karistusele on liidetud Pärnu Maakohtu 17.01.2007 otsusega mõistetud ärakandmata 3 kuuline vangistus ja 5-kuune vangistus on asendatud üldkasuliku tööga 300 tundi, mis tuli ära teha A.Semm poolt 12 kuu jooksul arvates kohtuotsuse jõustumisest. A.Semm mõisteti süüdi 05.09.2007 ja 06.09.2007 I.V`i suhtes kehalise väärkohtlemise toimepanemises. TL 48-50 oleva Pärnu Maakohtu 16.10.2008 otsusega on A.Semm muuhulgas süüdi tunnistatud ja karistatud ka I.V suhtes
ituse, kui raskeima karistusega vangistusega. Kaitsja leidis, et A.Semm`i tuleb karistada vangistusega keskmises määras, kuna A.Semm leiab ise, et 2-aastane vangistus tema tegude eest on liiga pikk. Kohus märgib, et karistuse mõistmise aluseks ei ole süüdistatava enda arvamus, kas karistus on liiga pikk või liiga lühike. Kohus peab lähtuma seaduses sätestatud karistuse mõistmise alustest. A.Semm on tegelikult oma ütlustes selgelt 18 väljendanud, et talle ei mõju ükski karistus, sest tema elab nii nagu tahab. Väitnud, et kriminaalhooldaja kontrolli all elades suudaks ta õiguskuulekalt käituda, väidab samas, et ei soovinudki seekord tingimisi enne tähtaega vabaneda, kuna 21 päeva ei ole seda väärt, et aasta aega kriminaalhooldaja juures käia, see segab elu ja ei tohiks kellegi asi olla, kuhu ta peale karistuse kandmist läheb. Ka uute kuritegude toimepanemine eelmise karistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega vabanemise päeval näitab, et A.Semmi tuleb karistada vangistusega, sest uute kuritegude toimepanemise oht A.Semm poolt on suur. Karistuse mõistmisel tuleb arvestada ka õiguskorra kaitsmise huvisid. Tegemist on küll tegudega, mis on toime pandud endise elukaaslase suhtes, kuid on oluline, et oleks selge signaal, et perevägivald ei ole kahe inimese vaheline asi, vaid et seadusandja on ka isiklike suhete pinnalt tekkinud vägivalla tarvitamise sätestanud kuriteona, millele järgneb karistus. Mingi õigustus vägivallale ei ole kahe inimese vahelised sassi läinud suhted ja austada tuleb iga inimese, ka inimese, kellega on olnud lähedased suhtes, õigusi. Kohus leiab, et A.Semm`i tuleb karistada seaduses ettenähtud maksimummäära lähedase vangistusega nagu nõudis prokurör.
järgi tuleb A.Semm`i karistada lühema vangistusega, kui seda nõudis prokurör, kuna prokurör loobus osaliselt süüdistusest ja A.Semm`i poolt on toime pandud siiski mõnevõrra kergem tegu, kui talle esialgu süüks oli arvatud.
järgi kvalifitseeritava teo eest karistab kohus A.Semm`i prokuröri poolt taotletud määras. Kuigi kohus vähendas süüdistuse mahtu – just löökide arvu osas, ei esine karistust kergendavat asjaolu – kahetsust, millega prokurör oli karistuse küsimisel arvestanud. LÄHENEMISKEELD Prokurör taotles, et A.Semm suhtes tuleb kohaldada ajutist lähenemiskeeldu I.V suhtes. Kannatanu on korduvalt väitnud, et kardab A.Semm`i, ei soovi temaga suhelda ja soovib A.Semm`ile maksimumkaristust nende tegude eest. Kohus leiab, et KrMS § 310-1 alusel tuleb A.Semm suhtes kohaldada kannatanu I.V suhtes lähenemiskeeld Võlaõigusseaduse § 1055 lg 1 alusel, kuna A.Semm on I.V suhtes korduvalt toime pannud isikuvastased kuriteod. Lähenemiskeeld tagab kannatanu isikuõiguste kaitse, sest kui A.Semm ei tohi kannatanule läheneda, siis puudub tal ka võimalus kannatanu suhtes uusi kuritegusid toime panna. KrMS § 310-1 lg 1 lubab lähenemiskeelu kohaldada kuni 3-aastani. Kohus leiab, et lähenemiskeeld tuleb kohaldada seaduses lubatud maksimumajaks ja A.Semm`il tuleb keelata I.V´ile lähenemine ja viibimine I.V elukohas. TÕKEND A.Semm on kahtlustatavana kinni peetud 9.02.2009 kell 21.03 /tl 18/. Kriminaalasjas on A.Semm suhtes kohaldatud Pärnu Maakohtu kohtumäärusega 10.02.2009 tõkend vahistamine /tl 29-32/. Tõkend vahistamine tuleb jätta muutmata kuni A.Semm poolt peale kohtuotsuse jõustumist karistuse kandmisel asumiseni, seejärel tühistada. KURITEOGA TEKITATUD KAHJU JA TSIVIILHAGI Tsiviilhagi ei ole kriminaalasjas esitatud. Eesti Haigekassa on seoses I.V`ile 09.02.2009 tekitatud tervisekahjustuste tõttu osutanud raviteenuste eest tasunud SA Läänemaa Haiglale raviteenuste arve nr CX 198168 alusel 661 krooni. /tl 15/. MENETLUSKULUD Menetluskuludeks käesolevas kriminaalasjas on:
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.