← Eesti

1-10-2513/5

Obsah (5)§ 238§ 173§ 126§ 318§ 37

1-10-2513 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 01. aprill 2010 Tallinn Kriminaalasja number 1-10-2513 (10231700005) Kohtunik Märt Toming Kohtuistungi sekre

§ 238

lg 2 alusel vangistus 2 kuud, § 65 lg 2 alusel vangistus 2 aastat, § 199 lg 2 p 1 järgi vangitus 1 aasta, § 266 lg 2 p 1 järgi vangistus 1 aasta 6 kuud, § 121 järgi vangistus 2 aastat,

§ 238

lg 2 alusel vangistus 1 aasta 4 kuud § 65 lg 2 alusel Pu MK 21.09.2006 2 aastat vangistust kantud; 16) Harju Maakohtu 12.03.2009 otsusega KarS § 199 lg 2 p 8, 9, § 266 lg 2 p 1 järgi 10 kuud vangistusega. Vabanes vanglast pärast karistuse kandmist 07.07.

  1. Advokaat Merike Allikmäe RESOLUTSIOON
  2. Sergei Kostritsõn süüdi tunnistada KarS § 199 lg 2 p 8, 9 ettenähtud kuriteo toimepanemises ja mõista temale karistuseks tähtajaline vangistus 1 (üks) aasta.
  3. Sergei Kostritsõn süüdi tunnistada KarS § 266 lg 2 p 1 ettenähtud kuriteo toimepanemises ja mõista temale karistuseks tähtajaline vangistus 3 (kolm) kuud.
  4. KarS § 64 lg 1 alusel, liites mõistetud karistused täies ulatuses, mõista liitkaristuseks kuritegude kogumis tähtajaline vangistus 1 (üks) aasta ja 3 (kolm) kuud. 4.

§ 238

lg 2 alusel vähendada mõistetavat karistust ühe kolmandiku võrra, mõistes karistuseks tähtajalise vangistuse 10 (kümme) kuud.

  1. KarS § 68 lg 1 alusel arvestada mõistetud karistusest kantuks eelvangistuses viibitud aeg 14.10.2009 kuni 16.10.2009 so 3 (kolm) päeva, lugedes ärakandmisele kuuluvaks karistuseks tähtajalise vangistuse 9 (üheksa) kuud ja 27 (kakskümmend seitse) päeva ning karistuse ärakandmist arvestada alates Sergei Kostritsõni kahtlustatavana kinnipidamisest, so alates 15.01.
  3. Sergei Kostritsõn´i suhtes valitud tõkend vahistamine jätta muutmata.
  4. Sergei Kostritsõn´ilt välja mõista

§ 173

lg 1 p 1 ja lg 2; 175 lg 1 p 4 alusel määratud kaitsjale makstud tasu 2400 (kaks tuhat nelisada) k , mis tuleb 3 kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 2 10220034800017 SEB pank või nr 221023778606 Swedbank, viitenumbriga 2800049777, märkides stusena „Sergei Kostritsõn, 1-10-2513, kaitsjatasu“. 8. Sergei Kostritsõn´ilt välja mõista

§ 173

lg 1 p 1 ja lg 2; 175 lg 1 p 5 alusel kaitsjale kriminaaltoimikust koopiate tegemise kulud 29 (kakskümmend üheksa) k ja 80 senti, mis tuleb 3 kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034800017 SEB pank või nr 221023778606 Swedbank, viitenumbriga 2800049777, märkides stusena „Sergei Kostritsõn, 1-10-2513, kaitsjatasu“. 9. Sergei Kostritsõn´ilt välja mõista

§ 173

lg 1 p 1 ja lg 2; 175 lg 1 p 3 alusel riiklikul ekspertiisiasutusel ekspertiisi nr TR-107-09/4106 tegemisel tekkinud kulu 1680 (üks tuhat kuussada kaheksakümmend) k , mis tuleb 3 kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034800017 SEB pank või nr 221023778606 Swedbank, viitenumbriga 2800049777, märkides stusena „Sergei Kostritsõn, 1-10-2513, ekspertiisitasu“. 10. Sergei Kostritsõn´ilt välja mõista

§de 173 lg 1 p 1 ja lg 2; 175 lg 1 p 9; 179 lg 1 p 2 alusel sundraha 6525 (kuus tuhat viissada kakskümmend viis) k , mis tuleb 3 kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034800017 SEB pank või nr 221023778606 Swedbank, viitenumbriga 2800049777, märkides stusena: „Sergei Kostritsõn, 1-10-2513, sundraha“.

  1. Kriminaalmenetluse kulude tasumist tõendavad maksekorraldused esitatakse Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja kantseleile Liivalaia 24 Tallinnas. Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.
  2. VS’i esitatud tsiviilhagi 22966 k nõudes rahuldada täies ulatuses ning VÕS § § 132 lg 2, § 1043, § 1045 lg 1 p 5 alusel välja mõista Sergei Kostritsõn´ilt VS’i kasuks 22966 (kakskümmend kaks tuhat üheksasada kuuskümmend kuus) k .
  3. VK esitatud tsiviilhagi 800 k nõudes rahuldada täies ulatuses ning VÕS § 132 lg 3; § 1043, § 1045 lg 1 p 5 alusel välja mõista Sergei Kostritsõn´ilt VK kasuks 800 (kaheksasada) k .
  4. H K esitatud tsiviilhagi 800 k nõudes rahuldada täies ulatuses ning VÕS § 132 lg 2, § 1043, § 1045 lg 1 p 5 alusel välja mõista Sergei Kostritsõn´ilt H K kasuks 800 (kaheksasada) k .
  5. LŠ esitatud tsiviilhagi 400 k nõudes rahuldada täies ulatuses ning VÕS § 132 lg 3, § 1043, § 1045 lg 1 p 5 alusel välja mõista Sergei Kostritsõn´ilt LŠ kasuks 400 (nelisada) k .
  6. O V’i esitatud tsiviilhagi 7300 k nõudes rahuldada osaliselt, so 5700 k ulatuses ning VÕS § 132 lg 2, § 1043, § 1045 lg 1 p 5 alusel välja mõista Sergei Kostritsõn´ilt O V’i kasuks 5700 (viis tuhat seitsesada) k . Ülejäänud osas jätta tsiviilhagi, so summas 1600 k , rahuldamata.
  7. Asitõend: jalatsid Nike, mis olid võetud kahtlustatava S.Kostritsõni käest 14.10.2009 kinnipidamise protokolliga ekspertiisi määramiseks ning mis on tagastatud omanikule S.Kostritsõn allkirja vastu, jätta

§ 126lg 3 p 2 alusel omanikule Sergei Kostritsõnile.

18. Asitõendid: sülearvuti DELL koos kotiga ja hiirega, mis oli võetud tunnistajalt T.Kroon’ilt 20.10.2009 ülekuulamise käigus, tagastada

§ 126lg 3 p 2 alusel asjade omanikule VSule.

19. Asitõendid: lauatelefonialus Panasonic, statsionaarne raadiotelefon RAS 1000, mis olid võetud tunnistajalt R. Õunpuu´lt ülekuulamise käigus 20.10.2009 ning on tagastatud omanikule VSile, jätta

§ 126lg 3 p 2 alusel asjade omanikule VSule.

20. Asitõend: kohviveski, mis tagastati kannatanule VKle, jätta

§ 126lg 3 p 2 alusel asja omanikule VKle.

21. Asitõend: murutrimmer ja radiaator, mis tagastati kannatanule TR, jätta

§ 126lg 3 p 2 alusel asjade omanikule TR.

3 22. Asitõend: ümbrik jalatsijälgedega, mis on üle antud hoiule Põhja Prefektuuri asitõendite hoiuruumi (vt akt nr 2009-6260), kuulub kui väärtusetu asi

§ 126lg 3 p 4 alusel hävitamisele.

23. Asitõendid: ümbrik DNA proovidega, mis on üle antud hoiule Põhja Prefektuuri asitõendite hoiuruumi, kuulub kui väärtusetu asi

§ 126lg 2 p 4 alusel hävitamisele.

24. Asitõendid: rohekas kampsun, teelusikas, kahvel, mis on üle antud hoiule Põhja Prefektuuri asitõendite hoiuruumi, kuuluvad kui väärtusetud asjad

§ 126lg 2 p 4 alusel hävitamisele.

25. Asitõendid: pruunid jalatsid, kaks kruvikeerajat, nuga, lapiktangid, tühi pudel, mis on üle antud hoiule Põhja Prefektuuri asitõendite hoiuruumi, kuuluvad kui väärtusetud asjad

§ 126lg 2 p 4 alusel hävitamisele.

26. Asitõendid: Actimeli pudel, mis on üle antud hoiule Põhja Prefektuuri asitõendite hoiuruumi, kuulub kui väärtusetu asi

§ 126lg 2 p 4 alusel hävitamisele.

Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võivad

§ 318

lg 1, 2, 3 p 2 ja § 319 alusel süüdistatavad, nende kaitsjad ja kannatanud 15 päeva jooksul esitada apellatsiooni, mille kasutamise soovist teatatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul alates kohtuotsuse või selle resolutiivosa kuulutamisest. Apellatsioon esitatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega. Vahistatud süüdistatav või tema kaitsja võivad esitada apellatsiooni süüdistatavale kohtuotsuse koopia kätteandmisele järgnevast päevast alates viieteistkümne päeva jooksul. Kriminaalasja kohtulikul arutamisel kohus tuvastas: Sergei Kostritsõn’it süüdistatakse selles, et tema, olles isik, kes on varem toime pannud omavolilise sissetungi, ajavahemikul 30.08.2009 kell 21.00 – 04.09.2009 kell 19.45, ilma valdaja loata, ebaseaduslikult tungis sisse akna avamise teel H Kle kuuluvasse suvilasse, aadressil Harjumaa, Kernu vald, Kaasiku küla, suvilakooperatiiv , krunt nr 14/15 ja võttis sealt ära H Kle kuuluva pudeli viina Viru Valge maksumusega 80 k , assortii kommikarbi „Tallinn“ maksumusega 100 k , pudeli õunaviina maksumusega 70 k , ühe purgi suppi maksumusega 20 k , „Adidas“ spordipüksid maksumusega 50 k , taskulambi maksumusega 80 k , lõhnavee maksumusega 400 k , kokku H Kle kuuluvat vara 800 k väärtuses. Samuti tema, olles isik, kes on varem toime pannud omavolilise sissetungi, 2010 ajavahemikul 01.01.2010 – 15.01.2010 ilma valdaja loata, ebaseaduslikult tungis sisse ukse lõhkumise teel LŠ’le kuuluvasse suvilasse, aadressil Harjumaa, Kernu vald, Kaasiku küla, AÜ , krunt nr 32, millega põhjustas omanikule varalist kahju. Seega Sergei Kostritsõn pani toime KarS § 266 lg 2 p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o valdaja tahte vastaselt võõrasse hoonesse ebaseadusliku tungimise isikuna, kes on varem toime pannud omavolilise sissetungi. Samuti tema, olles isik, kes on varem toime pannud varguse, 02.10.2009 ajavahemikul kell 15.30 – kell 21.30 võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil tungis sisse Harjumaal Kernu vallas Kaasiku külas AÜ 18 asuvasse ja VS’ile kuuluvasse eramusse, lükates lahti eramu suletud, kuid lukustamata ukse ja võttis sealt ära VS’ile kuuluva raadio SONY väärtusega 1200 k , raadiotelefoni SONY ERICSSON RAS-1000 väärtusega 5100 k , „KÕU“ seadme väärtusega 2500 k , sülearvuti DELL 6400 INSPIRON koos laadijaga üldväärtusega 15998 k , sülearvuti DELL 6400 INSPIRON kotis koos laadijaga üldväärtusega 12995 k , arvutikoti väärtusega 650 k , muusikakeskuse JVC väärtusega 4500 k , lauatelefonialuse PHILIPS väärtusega 600 k , äratuskella väärtusega 150 k , freeside 4 komplekti karbis üldväärtusega 400 k , käekella JEMIS väärtusega 1500 k , kaks arvutihiirt MICROSOF NB WL OPTIC 3000, väärtus 595 k tükk, koguväärtusega 1190 k , kolm purki suppi koguväärtusega 15 k , kolm pakki krabipulki väärtusega 18 k pakk, koguväärtusega 54 k , kolm Actimel jogurtijooki koguväärtusega 15 k , kaks pakki Danon jogurtit koguväärtusega 6 k , ühe paki Rama Oliivia võiet väärtusega 17 k , Tallinna peenleiva väärtusega 10 k , kalakonservid väärtusega 5 k , sprotid õlis maksumusega 5 k , kaks muretainakooki väärtusega 18 k tükk, üldväärtusega 36 k , juustu Atleet väärtusega 25 k , õunakoogi väärtusega 10 k , toidukarbi väärtusega 30 k , Tuperware toidukarbi väärtusega 375 k , sulatatud Merevaik juustu väärtusega 5 k , kaks pakki kilusid Viru Rand väärtusega 12.50 k koguväärtusega 25 k , kalapulgad ESVA väärtusega 15 k , kaalika väärtusega 5 k , kokku VS’ile kuuluvat vara 47 436 k väärtuses ja omastas selle. Samuti tema, olles isik, kes on varem toime pannud varguse, võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil, ajavahemikul novembrist 2009 kuni

  1. detsembrini 2009 aastal tungis kruvikeeraja abil O V’i suvilasse asukohaga , Kiisa, Saku vald, Harjumaa, kust varastas kannatanule kuuluva muusikakeskuse väärtusega 3500,00 k , elektrifreesi väärtusega 1100,00 k , akudrelli väärtusega 500,00 k , elektriventilaatori väärtusega 600,00 k , kokku O Vile kuuluvat vara 5700 k väärtuses ja omastas selle. Samuti tema, olles isik, kes on viimase aasta jooksul toime pannud vähemalt kaks vargust, 15.01.2010 kella 21.30 paiku võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil tungis sisse ukse muukimise teel TR kuuluvasse suvilasse, aadressil Harjumaa, Kernu vald, Kaasiku küla, AÜ , krunt nr 3 ja võttis sealt ära TR kuuluva murutrimmeri maksumusega 300 k ja elektriradiaatori maksumusega 50 k , kokku TR kuuluvat vara 350 k väärtuses ja omastas selle. Samuti tema, olles isik, kes on viimase aasta jooksul toime pannud vähemalt kaks vargust, 15.01.2010 kella 21.30 paiku võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil tungis sisse ukse ja ukselukkude lõhkumise teel VKle kuuluvasse suvilasse, aadressil Harjumaa, Kernu vald, Kaasiku küla, AÜ , krunt nr 2 ja võttis sealt ära VKle kuuluva kohviveski maksumusega 200 k ja pani selle kaasas olevasse kotti, kuid vargus jäi lõpule viimata, sest ta peeti kinni. Seega pani Sergei Kostritsõn toime võõra vallasasja äravõtmise selle vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil isikuna, kes on viimase aasta jooksul toime pannud vähemalt kaks vargust, sissetungimisega, so pani toime KarS § 199 lg 2 p 8, 9 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Kohtuistungil süüdistatav Sergei Kostritsõn seletas, et süüdistus on talle arusaadav ja ta tunnistas end temale inkrimineeritud kuritegude toimepanemises süüdi. Nõustus kriminaalasja lahendamisega lühimenetluses. Kaitsja asus seisukohale, et süüdistatava käitumisele antud karistusõiguslik hinnang on põhjendatud ning süüdistatava poolt süütegude toimepanemine kriminaalasjas kogutud tõenditega tõendatud. Kohus kontrollis kriminaalasjas leiduvaid kirjalikke tõendeid: 1) ajavahemikul 30.08.2009 – 04.09.2009 toimepandud episoodis: • 05.09.2009 ja 03.02.2010 koostatud H K ülekuulamisprotokollide kohaselt 30.aug.2009.a. kella 21.00 paiku lahkus ta koos abikaasaga suvilast asukohaga: Harju mk, Kernu vald, AÜ 35, maja nr. 14/15 ja enne lahkumist nad panid kinni kõik aknad, uksed ja värava.
  2. sept. 2009.a. kella 19.45 paiku tulid tagasi suvilasse. Värav oli sama moodi kinni, kuid kui ta mees astus maja juurde, siis avastas, et esimese korruse magamistoa akna ees olev sääsevõrk oli katki, rippus akna ees ning aken oli osaliselt lahti. Akna ees väljas liiva sees oli näha võõras jalatsijälg ja akna raami allosa pind oli porine. Sellest nad said aru, et keegi oli suvilas käinud ja akna kaudu sisse roninud. Maja välisuks oli endiselt lukus ja korras 5 ning vigastusi ei omanud. Aken oli nat vigastatud, akna ja raami vahele oli pandud mingisugune kang ja aken ei lähe enam lõplikult kinni. Samuti ta avastas, et hoovi nad pääsesid aeda tehtud augu kaudu. Maja esikus sahvri uks oli lahti tehtud, nende spordijalatsid toeks pandud. Sahvrist põrandalt puudus üks pudel viina „Viru Valge" maksumusega 80 k ja üks purk borš suppi maksumusega 20 k . Seal olid ka asjad ümber tõstetud. Magamistoas laua pealt kadus assortii kommikarp „Tallinn" maksumusega 100 k ja pudel lõhnaga maksumusega 400 k ning voodilt puudusid vanad meeste „Adidas" dressipüksid maksumusega 50 k . Magamistoas oli ka asju ümber tõstetud. Köögiruumis puudus üheliitriline klaaspudel õunaviinaga, poolik, maksumusega 70 k . Teise korruse magamistoast oli kadunud üks taskulamp maksumusega 80 k . Kokku vargusega oli tekitatud varaline kahju kogusummas 800 k ja sama summas ta soovib esitada tsiviilhagi. Akna ja sääsevõrku eest ei soovi esitada tsiviilhagi. (krim. asi 1-10-2513, kd II t/l 105 106, 120-122) • 05.09.2009 koostatud sündmuskoha vaatlusprotokolli kohaselt asus vaadeldav sündmuskoht aadressil: Kernu vald, 35, maja 14/
  3. Territoorium oli piiratud aiaga. Vaatluse hetkel olid väravad avatud asendis. Maja on kahe korruseline, kolme toaline. Majja on üks puidust sissepääsuuks, kahe lukuga, mis välisel vaatlusel oli terved. Uksest sisenedes jäi otse ja paremale suunas esik. Esiku parempoolses osas oli avatud uks, mis viis sahvrisse. Sahvris olid riiulitel keediste purgid, tühjad purgid, kuivained. Maas olid mahlapudelid, köögiviljad, kilekotid, valget värvi töökindad, käsitööriistad, ehitustarvikud jm. Välisukse vastast 1,5m kauguselt viis uks kööki ning sealt paremat kätt viis uks magamistuppa. Magamistoa aken oli vaatluse hetkel lukustatud asendis, lukustussüsteem terve. Akna ees väljapool oli valget värvi võrk, mis oli seest poolt vaadates vasakult, ülalt ja alt avatud ning rebenenud servadega. Akna puitraami alumisel äärel oli näha murdmisriistajälg 1cm laiuses. Akna välispinna allosas oli näha sinakat määrdumist (võeti mikroosakese proov). Akna ees maas liivapinnal oli suunaga maja poole jalatsijälg 30 cm. Aken asetses maapinnast 1,5 m kõrgusel. Akna all asuvalt öökapilt tuvastati jalatsijälje fragment suunaga akna poole. (krim. asi 1-10-2513, kd II tl 107-116) • 27.01.2009 koostatud kahtlustatava Sergei Kostritsõn’i ülekuulamisprotokollist nähtuvalt tunnistab ta end süüdi kuritegudes, milles teda kahtlustatakse ja kahetseb puhtsüdamlikult. Ajavahemikus 30.08.2009 kuni 04.09.2009 ronis ta läbi akna suvilasse (maja nr 14/15) ja sealt võttis pudeli viina, komme, suppi, korvpudeli. Ta ei lõhkunud seal midagi. Ta käis, vaatas, mis kus on, võttis need asjad ja läks sealt minema. Ta ei ööbinud seal. Asjad võttis enda jaoks. Peale nende asjade ei võtnud ta sealt rohkem midagi. 2010 aasta jaanuari alguses sisenes ta suvilamajja, seal oli uks juba kellegi poolt lõhutud. Jalgvärav oli samuti irvakil, maja ümber olid jäljed. Ta sisenes sinna, lukkusid ta ei lõhkunud. Seal ta ööbis. Viina ta ei joonud ning mingit pudelit ta sinna ei jätnud. Samuti ei jätnud ta sinna mingeid saapaid. Saabaste fotot, mis leiti omanike poolt, näidati talle, kuid need ei ole tema omad. Ta nägi neid seal ja proovis isegi, kuid need olid talle väikesed

(43). Seal suvilas ei lõhkunud ta midagi ja ei võtnud sealt midagi.15.01.2010 kui teda kinni peeti sisenes ta suvilasse, et ööbida, kuna jäi elektrirongile hiljaks. Ta ei võtnud sealt midagi. Jääb 16.01.2010 ütluste juurde. Kahetseb tehtut puhtsüdamlikult. Radiaator oli juba selles suvilas ja ta lülitas selle sisse, et end soojendada. Tema seda sinna ei viinud, mõtles, et see kuulub omanikule. Mingit trimmerit ta seal ei näinud ja seda enam ei viinud ta seda sinna. Kust need asjad sinna majja said, ta ei tea. (krim. asi 1-10-2513, kd II t/l 150-153) • 04.02.2010 koostatud kahtlustatava Sergei Kostritsõn’i ülekuulamisprotokolli kohaselt tunnistab ta end süüdi täielikult ja kahetseb puhtsüdamlikult. Jääb oma varem antud ütluste juurde, millised andis kahtlustatavana ülekuulamisel 16.01.2010.a ja 27.01.2010.a. (krim. asi 1-10-2513, kd II t/l 154-157) 2) 02.10.2009 episoodis: • 02.10.2009, 07.10.2009 ja 26.10.2009 koostatud VS´i ülekuulamisprotokollide kohaselt toimus 02.10.2009a vargus tema elukohas: Kernu vallas, Kaasiku külas, 18, ajavahemikul kella 15:30 kuni 21:30 lahti unustatud terrassiukse avamise teel. Varastati järgmised esemed: kell- raadio SONY mudel 1CF-C273 või ICF-C273 väärtusega 1200 k , 6 statsionaarne raadiotelefon SONY ERICSSON RAS-1000 2309862 väärtusega 5100 k , oli sõlmitud leping Elion AS'is numbriga 6717039, KÕU seade, seerianumber 351717321836, ESN-number 0B5E81B0 väärtusega 2500 k , oli sõlmitud leping Televõrgu AS'ga, sülearvuti DELL 6400 INSPIRON koos laadijaga seerianumber X27H02562713985268 väärtusega 15998 k , sülearvuti DELL 6400 INSPIRON kotis koos dokumentidega ja laadijaga väärtusega 12995 k , arvutikott musta värvi- 650 k , kaasakantav muusikakeskus JVC väärtusega 4500 k , lauatelefonialus PHILIPS väärtusega 600 k , äratuskell hele hali värvi väärtusega 150 k , otsfreeside komplekt karbis (kokku oli 12 tk. kõik olid musta värvi, aga üks oli punane) väärtusega 400 k , käekell JEMIS roostevabast üks osa metallirihmas oli vahetatud väärtusega 1500 k , ilma juhtmeta hiir MICROSOF NB WL OPTIC 3000 2 tk. väärtusega 595 k , koguväärtusega 1190 k , toiduained (isetehtud valmissupid purgis 3 tk. väärtusega 5 k ), koguväärtusega 15 k , 3 tk krabipulgad väärtusega 18 k , koguväärtusega 54 k , 3 purki Actimel koguväärtusega 15 k , 2 pakki Danoni jogurti koguväärtusega 6 k , 1 pakk Rama Oliivia võie 17 k , 1 tk Tallinna peenleib väärtusega 10 k , kalakonservid 1 poolik plastik topsik heeringas punases kastmes väärtusega 5 k , sprotid õlis Eesti toode maksumusega 5 k , 2 tk muretaigen väärtusega 18 k , kokkuväärtusega 36 k , juust Atleet väärtusega 25 k , õunakook karbis sinise kaanega (karp kaanega said kätte hind oli 30 k ) väärtusega 10 k , Tuperware toidukarp kaanega väärtusega 375 k , sulatatud juust merevaik poolik väärtusega 5 k , 2 pakki kilusid Viru Rand väärtusega 12.50 k koguväärtusega 25 k , kalapulgad ESVA väärtusega 15 k , kaalikas väärtusega 5 k , kokku vara väärtuses 47436 k . Peale vargust öösel leidis naabri aiast temale kuuluvaid asju, mis olid majast varastatud: Karbi väärtusega 30 k ja Tuperware karbi kaane, mis eraldi ei oma väärtust. Kahe päeva pärast naabri aiast leidis muusikakeskuse JVC väärtusega 4500 k . Politseiosakonnast on saanud tagasi lauatelefoni aluse Panasonic väärtusega 600 k , statsionaarse raadiotelefoni Ercsson tüüp 415 KRC, 115 016/2 väärtusega 5100 k , seade oli seinal ja eritunnused puuduvad, arvuti hiire Microisoft PIN x806546-001 korpuses halli värvi väärtusega 595 k , arvutikoti musta värvi väärtusega 650 k , sülearvuti, mis enne vargust asus samas kotis, DELL 6400 Inspiratsioon, mis oli varastatud koos dokumentidega väärtusega 12995 k . Kokku asju väärtuses 24470 k . Sissetungimine toimus lukustamata ukse avamise teel, uks oli lahti lukust aga suletud. Tsiviilhagi soovib esitada summale 22966 k so. asjade väärtuses, mis on tagastamata. (krim. asi 1-10-2513, kd I 2-3, 30-32, 139-141) • 02.10.2009 koostatud sündmuskoha vaatlusprotokolli kohaselt oli vaadeldavaks sündmuskohaks aadressil: Kaasiku küla, 18 asuv maja. Vaatluse ajal sadas väljas vihma ja oli pime. Vaadeldavaks objektiks on rohelist värvi suvila koos kahekorruselise poolelioleva juurdeehitusega (vt foto 1-2). Suvilal oli kaks ust, millel puudusid vigastused (vt foto nr 3-4). Sisenedes peauksest suvilasse sai esikusse, kust paremale viis uks avatud kööki (vt foto nr 5). Kööki sisenedes paremat kätt oli laud (vt foto nr 5), laual olid konservkarbid ja valmistoidukarp, millel oli juust ning kõrval taskulamp (vt foto nr 6). Liikudes köögist edasi tuppa (vt foto nr 7) paremat kätt jäi uks sauna eesruumi. Toas laual olid asjad laokil (vt foto nr 8) ning karp avatud. Toas sauna eesruumi ukse kõrval vasakul oleval laual oli karp, mis oli avatud (vt foto nr 9). Edasi sauna eesruumis põrandal oli jope, millel oli karp (vt foto nr 10,11). Karpi töödeldi daktopulbritega, mille tulemusel ilmusid nähtavale kindajäljefragmendid (vt foto nr 12-15). Vaadates sauna eesruumist toa suunas (vt foto nr 16) sai tagasi tuppa ja paremat kätt jäi diivan (vt foto nr 17) ning diivanil oli padi, millelt võeti mikroosad (vt foto nr 18), mis pakendati ümbrikusse. Toast otse viis uks pooleli olevasse juurdeehitisse (vt foto nr 17). Sisenedes juurdeehitisse sai koridori, kus keset põrandat oli kompressor (vt foto nr 19). Uksest paremale jäi esik, otse oli trepp ja vasakule vaadates oli magamistuba (vt foto nr 23). Toa põrandalt ja trepilt leiti jalatsijäljed, mis markeeriti markeerimisnumbriga 1-3 (vt foto nr 20-22), jäljed talletati/želatiinkilele. Sisenedes magamistuppa (vt foto nr 24) nägid toas voodit. Voodi kõrval maas oli puuleht (vt foto nr 24-26), leht pakendati kilekotti kaasa. Liikudes trepist ülesse teise korruse platvormil oli jalatsijälg (foto nr 28), mis markeeriti nr 4 (vt foto nr 27) ja talletati želatiinkilele. Vasakule jäi tuba, kus olid kapid ja laste mänguasjad (vt foto nr 29-31). Parempoolses toas oli kirjutuslaud ja kapid (vt foto 32-34). Majast paarikümne meetri 7 • • • • kaugusel oli kuusk (vt foto 35). Kuuse all oli asjad- kilekott, must reisikott, toidunõud ja välipink (vt foto nr 35-37). Kuuse all oli avatud ja tühjaks joodud „actimel"i pudel (vt foto nr 38), mis pakendati kaasa. Kuuse kõrval oli lehtpuu, mille all oli kaks musta värvi kotti (vt foto nr 39-40). (krim. asi 1-10-2513, kd I, t/l 4-24) 14.10.2009 koostatud kahtlustatavana kinnipidamise protokollist nähtuvalt Sergei Kostritsõn peeti kinni kahtlustuses KarS § 199 lg 2 p 4, 8 järgi. Kinnipidamisel võeti kahtlustatavalt ära spordijalatsid Nike. (krim. asi 1-10-2513, kd I tl 43-46) 15.10.2009 koostatud kahtlustatava Sergei Kostritsõn’i ülekuulamisprotokolli kohaselt ei tunnista ta end süüdi kuriteos, milles teda kahtlustatakse ja lisab, et alates 20.09.2009 kuni 05.10.2009 ta elas tuttava juures, kelle nimi on KD, viimase elukohas Ämaris, tänaval. Ja alates 04.10.2009 asus elama Tallinna linna, XXX, Vladik nimelise meesterahva juurde, kes on 44-45 aastat vana ja lahkus ta juurest umbes 11.10.
  1. Alates 13.10 hakkas elama teise sõbra juures Keila-Joal, aadressi ei tea, ta nimi on Boriss ja 14.10.2009 ta peeti kinni Keila-Joal bussipeatuses. Alates 01.10.2009 kasutab tel nr. XXX. Mobiiltelefoni Samsung ostis Baltijaama kioskis 370 k eest koos laadijaga. Enne seda kasutas nr. XXX, mis oli ta käes 1-2 kuud, selle telefoni kaotas septembri kuus
  2. 01.09.2009 ta viibis politseiosakonnas ja andis ütlusi, siis nr XXX oli tal veel olemas ja ülekuulamisel andis selle numbri, sellest. 14.10.2009 kinnipidamisel võeti ära temalt spordijalatsid Nike pruuni värvi, need on tema jalatsid, ostis septembri kuus 2009 Baltijaama turult, narkomaani käest 150 k eest. Kandma hakkas 9-10.10.
  3. 01.09.2009 ta oli politseiosakonnas ja need samad jalatsid olid jalas, ta vabastati ja läks KD juurde, seal ta andis talle oma jalatsid, kuna tal oli paremal jalal varbal põletik ja tema tossud sobisid paremini. DKelab üksi, pidevalt koos tarbisid alkoholi, ta jalanõusid Nike keegi peale tema kasutanud pole. Tal puuduvad isiklikud asjad, kõik asjad, mis on, on tal seljas, kindel elukoht puudub. Ta ei tea, kus asub Kernu vald, Kaasiku küla - pole seal kunagi olnud, tuttavaid tal seal pole. Varem ta on korduvalt kohtulikult karistatud varguste eest, viimati 12.03.
  4. Jalatsid Nike on tal ainsed jalatsid. Ta pole kuskil vargil käinud, antud kahtlustus on täiesti põhjendamatu. Täpsustab, ta ei tea, kes võis kasutada ta jalanõusid, D juures olid pidevalt joomingud, ta juures käis väga palju võõraid isikuid. (krim. asi 1-10-2513, kd I t/l 50-53) 16.10.2009 koostatud kahtlustatava Sergei Kostritsõn’i ülekuulamisprotokolli kohaselt umbes kaks nädalat tagasi, võimalik, et 02.10.2009 kella 17-18 vahel ta oli külas meesterahva juures, kelle nimi on Enn, hüüdnimega „ Isus,, kes elab Laitses. Ta tuli ta juurde päev või kaks varem, koos tarbisid alkoholi. 02.10.2009a ta üksi läks Kaasiku küla suunas, jalutas, oli veidi purjus ja nägi lahtist territooriumi, kus oli maja, läks sinna ja nägi, et maja välisuksed olid kinni kuid lukustamata, sisenes. Maja oli 2-3 korrust kõrge. Mõned ruumid olid kinni ja sinna ta ei läinud, mingit lukustust ei lõhkunud. Esimeselt korruselt võttis köögist ja külmkapist toiduained, mis oli märgitud kahtlustuses, äratuskella, telefoni, mis oli aluse peal. Teiselt korruselt võttis kolm arvutit, mille juhtmed olid voolupistikus, hiire. Arvutikoti võttis esimeselt korruselt, kott oli musta värvi. Veel võttis meeste käekella, kell-raadio, raadiotelefoni. Kõik asjad pani oma kotti ja lahkus. Samal päeval sõitis Tallinna. Olles hoovis ta sõi midagi karbist. Kõik asjad ta realiseeris, müüs maha erinevatele isikutele. Kokku asjade eest ta sai 2000 k sularaha. Antud varguse pani toime üksi, tal on materiaalsed raskused, väga kahetseb tehtut ja üritab kõik varastatud asjad tagastada. (krim. asi 1-10-2513, kd I 104-107) 15.10.2009 koostatud tunnistaja DK ülekuulamisprotokolli kohaselt tunneb Sergei Kostritsõnit, tutvusid Vika kaudu, kes elab Ämaris. 15.septembril 2009, astus tema juurest kodust 28-23 läbi Vika koos meesterahvaga, kes esitles end Sergeina, ta nägi teda esmakordselt. Vika küsis, kas nad saaksid tema juures ööbida, ta nõustus. Tal on ühetoaline korter ning nad jäid ööseks põrandale. Jäid veel 2-3 päevaks. Sergei käis ära, ütles, et sõidab Tallinna tööle, Vika sõitis koos temaga Tallinna. Sergei tuli kotiga, võttis sealt toiduaineid ning läks kotiga ära. Oma isikikke asju Sergei ei toonud. Tal on jalanõude nr 43, Sergei tuli oma potastes, need olid märjad, siis võttis Sergei tema omad, sõitis ära, tuli tagasi, selle ajajooksul kuivasid tema omad ära ja ta pani enda omad jalga. Nii oli 2 või 3 korda. Kui tema potased jäid tema tuppa, siis keegi võõras tema juures ei käinud ning on täiesti välistatud, et keegi võis Sergei potased võtta. Viimast korda käis Sergei tema juures 8 • • • • • 08.10.2009, sõitis tööle ja pidi tulema nädala aja pärast, kuid pole kuni käesoleva ajani ilmunud. Sergei jutu järgi teab, et tema õde elab Vasalemma piirkonnas. Mis telefoninumbreid ta kasutas, ta ei tea, kuna tal ei ole telefoni. Pidevalt Sergei tema juures ei elanud, mõnikord käis koos Vikaga. Talle ei kaevanud ta kunagi selles suhtes, et tal on varavastega probleeme. Ta lubas tal oma potaseid võtta, kuna tema omad olid märjad. Vika elab ema juures Ämaris, tema andmeid ei tea, tal on laps. Koos potastega andis ta Sergeile veel oma sokid, kuna tema omad olid märjad. Sergei käis oma õe juures. Tema juurde koju ta võõraid asju ei toonud, ainult toiduaineid, kust ta need sai, ei tea. (krim. asi 1-10-2513, kd I t/l 56-62) 15.10.2009 koostatud tunnistaja V Š ’i ülekuulamisprotokolli kohaselt tal on tuttav Sergei Kostritsõn (tema sõnade järgi on ta 47 aastane, on sündinud detsembris) nad tutvusid umbes 8 aastat tagasi. Viimast korda nägid nad Sergeiga nädal tagasi. Ta helistas ja palus kohtumist. Tol hetkel oli ta justkui tuttava Vladislavi juures Peterburi mnt 201 majas, 4 korrusel, korter nr
  5. Sergei helistas justkui Vladislavi kodutelefonile
  6. Sergei helistas oma uuelt numbrilt. Sergei kasutab seda nat üle nädala. Enne seda oli Sergei Kostritõnil number 56 709191, ta helistas talle korduvalt. Samuti helistas tunnistaja ema Z Gradili numbrile XXX0, et temaga rääkida. Niipalju, kui Sergei ise rääkis, elas ta viimasel ajal oma õe majas l (suvilaasula Laitse kõrval). Tema isiklikult pole seal käinud. Viimasel ajal tõi Sergei talle mitu korda suitsu (heade firmade oma, erinevaid marke, sh NEXT), samuti alkoholi (õlut, viina), toiduaineid (lihakonserve, makarone). Samuti ööbisid nad Sergeiga mõned nädalad tagasi tema tuttava DKjuures (Ämari, 28, 2 sissekäik, 3 korrus). Sergei tõi talle toitu ja alkoholi mitu korda. Millega Sergei viimasel ajal tegeles, ta ei tea. Kui nad viimati lahku läksid, jäi ta (Sergei) Vladi korterisse. (krim. asi 1-10-2513, kd I t/l 66-68) 15.10.2009 koostatud tunnistaja K K ’i ülekuulamisprotokolli kohaselt ta elab aadressil: XXX, Kaasiku, Kernu vald, Harjumaa. Kasutab telefoninumbrit XXX umbes 8-10 aastat. Paar nädalat tagasi helistas talle sellele numbrile vene keelt rääkiv inimene, küsis, kas ta ei saaks metalli ära viia. Ta teenib mõnikord metalli vedamisega lisa. Tal on mikrobuss Citroen Jumper reg. märk XXX, valge. Kuulutused selle kohta, et ta veab metalli on ülesriputatud Laitse - - Kaasiku piirkonnas. Nad võtsid veel mitu korda ühendust, lõpuks leppisid kokku kohtuda Salvo piirkonnas (suvilakooperatiiv ). Ta sõitis sinna kohale, kohal oli 2 inimest, ühte neist tundis kui Et (ta on umbes 49 aastane, keskmist kasvu, ruuged juuksed). Teist nägi ta esmakordselt, ta rääkis vene keeles, ta oli umbes 45 aastane, keskmist kasvu, oli nokamütsiga. See inimene oli küllalt turske kehaehitusega. Temaga rääkis ta telefoni teel (sai sellest aru hääle järgi). Ta ütles, et tal on metalli, mis on vaja ära viia. Nad sõitsid kolmekesi järgmisel, päeval või ülejärgmisel päeval pärast jutuajamist tema autoga alevikku. Seal sõitsid nad krundi juurde, mille ees seisis furgoon, tema arvates kollane või roheline. Krundil oli metall, nimelt: vanad labidad, rehad, naelad, ämbrid. Laadisid kõik selle tema autosse, sõitsid minema ja E koos teise inimesega viis tagasi Laitsesse. Pärast seda pole ta nendega suhelnud. Kooperatiivis Salvo käis ta õhtul, kelle üheksa paiku, E ja teine inimene olid nat joonud. (krim. asi 1-10-2513, kd I t/l 69-71) 15.10.2009 koostatud äratundmiseks esitamise protokolli kohaselt tunnistaja K K tundis ära fotol nr 2 meesterahva, kes oli nokamütsis ja kelle kohta andis ütlusi 15.10.2009 tunnistajana ülekuulamisel. Ta oli koos Ega ning nendelt võttis ta vastu metalli. See oli 2009 oktoobri alguses. Äratundmiseks eistati fotol nr 2 Sergei Kostritsõn. (krim. asi 1-102513, kd I t/l 72-77) 15.10.2009 koostatud äratundmiseks esitamise protokolli kohaselt tundis tunnistaja K K esitatud fototabelil fotol nr 3 ära E nimelise inimese, kes elab kooperatiivis Salvo (Kaasiku küla) kelle kohta andis 15.10.2009 tunnistajana ütlusi. On äratundmises kindel, tunneb ära kasvu ja näojoonte järgi. Äratundmiseks esitati fotol nr 3 E P. (krim. asi 1-10-2513, kd I t/l 79-84) 16.10.2009 koostatud jäljeekspertiisi aktist nr TR-107-09/4106 eksperdiarvamuse kohaselt ekspertiisiks esitatud želatiinkilele nr 1 talletunud jäljefragment (vt foto 1) võib olla jäetud (D)* ekspertiisiks esitatud jalatsipaari parema jala jalatsiga (vt foto 5 ja lisa 2). 9 • • • • • Ekspertiisiks esitatud želatiinkilele nr 2 talletunud jalatsijälg (vt foto 2) võib olla jäetud (ü)* ekspertiisiks esitatud jalatsipaari parema jala jalatsiga (vt foto 5 ja lisa 2). Ekspertiisiks esitatud želatiinkilele nr 3 talletunud jäljefragment (vt foto 3) võib olla jäetud (D)* ekspertiisiks esitatud jalatsipaari parema jala jalatsiga (vt foto 5 ja lisa 2). Ekspertiisiks esitatud želatiinkilele nr 4 talletunud jalatsijälg (vt foto 4) võib olla jäetud (D)* ekspertiisiks esitatud jalatsipaari vasaku jala jalatsiga (vt foto 5 ja lisa 2). (krim. asi 110-2513, kd I t/l 86-96) 16.10.2009 koostatud asitõendi vaatlusprotokollist nähtuvalt vaadeldav asitõend oli spordijalats - punast ja musta värvi, kummist tallaga. Eest nööritavad musta värvi paeltega, külgedel, tallal Nike firma märgi logo. Jalatsi sees silt tähistusega Made in China, EUR 44, 130835 611
  7. Jalatsid olid kantud ja kõvasti kulunud. (krim. asi 1-10-2513, kd I t/l 99) 16.10.2009 koostatud ütluste ja olustiku seostamise protokollist nähtuvalt sõitsid nad Keskturule, väljusid autost. Kostritsõn osutas halli värvi putkale (esimene algusest, sissepääs Grossi kaupluse poolt aadressil Lastekodu 14, putka oli paremal pool), stades seejuures, et järgmisel päeval pärast 18 toime pandud vargust müüs ta sinna osa varastatud asju (arvuti ja puur või otsikud drelli jaoks) umbes 40 aastasele Taneli nimelisele meesterahvale 1000 k eest. Tavaliselt müüb Tanel hulgi sibulat. Edasi osutas S. Kostritsõn veel ühele kioskile (letile) Keskturul (Keldrimäe tänava poolsest sissepääsust kolmas lett vasakul pool), stades, et tol päeval, pärast jutuajamist Taneliga, müüs seal töötanud inimesele teise 18 pärit arvuti 1000 k eest. See arvuti ostnud inimene oli lõunamaa rahvusest (võimalik et armeenlane), umbes 50 aastane, tugeva kehaehitusega. Edasi sõitsid Laitse suunas, aiandusühistuni 2 osani, kus S. Kostritsõn osutas majale nr 18 (ehitatav maja, kaetud sini-rohelise tuulekaitsega) stades seejuures, et pani umbes 2 nädalat tagasi sellest majast toime varguse. Majja pääses lukustamata terrassiukse kaudu maja tagaküljel (vt.foto). (krim. asi 1-10-2513, kd I t/l 110-119) 20.10.2009 koostatud tunnistaja T K ’i ülekuulamisprotokolli kohaselt oktoobri kuus 2009a hommikul kella 6-7 paiku, ta oli Tallinnas Keskturul kui ta juurde tuli üks meesterahvas, kes pakkus müügiks sülearvuti koos kotiga, meesterahvas kõneles vene keeles, ta ütles, et arvuti on tema oma ja kiiresti vajab raha, ta ise ütles, et tahab saada 1000 k , arvuti oli tal kaasas, tegi lahti, midagi kahtlast ei tundnud ja oli nõus seda ostma. Andis meesterahvale 1000 k ja ta lahkus. Seda meest varem näinud pole, ta oli üle 50 aastat vana, kasv 170 cm, seljas oli jope tumedat värvi. Sülearvuti oli DELL Inspirion 6400, menüü oli inglise keeles, sisselülitamisel tuli mingi nimi ette aga milline ei mäleta. Koos arvutiga oli kott musta värvi Targus, laadija, hiir halli värvi ja kasutamisjuhis. Kõik need asjad annab üle politseile. Sellest et arvuti võib olla varastatud aimas, kuna kuulis, et teda otsis politsei ja toimus mingi jutt arvuti kohta. Teisi asju ta müügiks temale ei pakkunud ja rohkem ta käest midagi ostnud pole. (krim. asi 1-10-2513, kd I t/l 120-121) 20.10.2009 koostatud äratundmiseks esitamise protokollist tundis tunnistaja T K ära fotol nr 1 meesterahva, kelle käest oli ostnud sülearvuti koos kotiga Keskturul ja kelle kohta andis ütlusi tunnistaja ülekuulamisel 20.10.2009a. Tunneb ära näo üldjoonte järgi, kehaehituse järgi. On kindel, et see on sama meesterahvas. Äratundmiseks eistati fotol nr 1 Sergei Kostritsõn. (krim. asi 1-10-2513, kd I, t/l 122-124) 20.10.2009 koostatud tunnistaja RÕ ülekuulamisprotokollide kohaselt paar nädalat tagasi, hommikul kella 11 paiku ta oli Säästumarketi kaupluse juures oma s/autoga BMW halli värvi Telliskivi tänaval Tallinna linnas kui ta juurde tuli Sergei Kostritsõn, keda tunneb 1015 aastat aga viimati nägi umbes 10 aastat tagasi. Sergei oli üksi, tuli ta juurde, hakkas vestlema, kaasas tal oli spordikott ja kilekott, vestluse käigus Kostritsõn tegi kilekoti lahti ja pakkus talle midagi võtta endale, et järsku tal on midagi vaja. Ta tegi koti lahti ja ta nägi seal laadijat lauatelefonile, mingi seade antenniga, telefoni jaoks, ja veel laadijad. Ta ütles, et tal pole midagi vaja, läks autost võtma välgumihklit, tegi autoukse lahti ja Sergei pani tagumisele istmele selle koti, ütles, et järsku ikkagi on vaja. Seisid veel 10 minutit, ajasid juttu, Sergei andis oma mobiiltelefoni numbri aga ta ei salvestanud. Kostritsõn küsis ega tal pole võimalust leida temale töökoht. Kott jäi autosse ja käesoleva ajani on seal, auto hetkel seisab Kalamaja tänaval Tallinnas. Mingit raha ta tema käest ei küsinud, ta ei andnud. Asjade päritolust Kostritsõn midagi ei rääkinud, ta ei küsinud. Kõik asjad mis olid 10 kotis on samas, midagi välja ei võtnud ja on nõus politseile andma välja kõik seal olevad asjad. Mingit arvutit ta müügiks ei pakkunud, teisi asju samuti ei andnud. Kohtumine oli täiesti juhuslik. Annab välja kilekoti, mis on Sergei Kostritsõni oma koos seal olevate asjadega: Telefoni laadija aluse peal Panasonic Model KX TG7100FX, Radio Terminal Ericsson S/N S 69301YF1W antenniga. Teise asju ta pole temale andnud. Asju ta andis, et järsku majapidamises läheb vaja, raha selle eest ta ei andnud ja ta ei küsinud. Miks võis Kostritsõn öelda, et müüs need asjad temale, ei tea. (krim. asi 1-10-2513, kd I t/l 125-127, 128-129) • 21.10.2009 koostatud tunnistaja EP(P) ülekuulamisprotokolli kohaslt Sergei Kostritsõni nimelist meesterahvast tunneb umbes 3-4 aastat, kohtumised on olnud juhuslikult ja kõik olid seotud alkoholi tarbimisega. Tavalistel on saanud kokku Laitse kaupluse juures, seal veidi võtnud ja hiljem veel. Sergei on käinud ta kodus üks kord. Oktoobri kuus 2009a nad kohtusid samuti kaupluse juures, läksid tema poole ja tarbisid alkoholi. Sellel päeval ta oli varem müünud maha käru. Jõid ja selleks ööks ta jäi tema juurde, ta magas ja ei tea kas ta käis öösel kuskil või mitte. Hommikul ärgates Sergei oli tema pool, helistasid Kostja nimelisele meesterahvale, kes sõidab kaubikuga valget värvi ja korjab kokku metalli, kuna Sergei ütles, et tal on metalli, mis asub s, et seal ta elab. Kostjale helistas tema kuna Sergeil ta telefoni numbrit polnud. Kostja tuli tema juurde ja kõik koos sõitsid sse, kus ta maja hoovist ja putkast võttis välja vana, mittetöötava külmkapi, pesumasina ja andsid Kostjale, kes andis Sergeile umbes 150 k , täpselt ei tea. Kostja viis neid poe juurde, ostsid viina, läksid jala tema poole, istusid ja lõunast läksid riidu, Sergei lahkus ta juurest. Ta mobiiltelefon koos kõnekaardiga jäid tema poole, olid laadimisel. Mobiiltelefon oli Alcatel, numbrit ei mäleta. Hiljem oli Sergei helistanud oma numbrile, ta vastas ja ütles, et ta mobiiltelefon asub tema juures, ta lubas tulla järgi aga käesoleva ajani on telefon tema käes ja ta pole järgi käinud. Ta pole korterisse Sergei asju toonud; mingit sülearvutit pole näinud. Ta asjadest on temal ainult mobiiltelefon, milles on kõnekaart. Ta pole Sergeiga kuskil vargil käinud. On kuulnud küll, et tema maja 200-300 meetri kaugusel asuvast majast toimus vargus aga ei tea sellest midagi. (krim. asi 1-10-2513, kd I t/l 130-132) • 16.10.2009 koostatud jälitusprotokollist nähtuvalt 01.10.2009 kell 12:26 (kui helistati numbrile XXX, mille omanik on Z Š ) kuni 06.10.2009 kella 12:36 (kui helistati numbrile 6625235, mille kasutaja on hetkel tuvastamata) kõnekaart XXX oli mobiiltelefonis imei koodiga
  8. Alates 09.10.2009 kella 17:48 kõnekaart 0 XXX oli telefonis imei koodiga 352069024077030, sellest ajast kuni 14.10.2009 telefonist oli tehtud 2 kõnet, mõlemad sisse/välja numbrile XXX. 01 - 03.10.2009 on mitu korda sisse/välja helistatud numbrile 53914014 (omanik: K K vt 15.10.2009 tunnistaja ülekuulamise protokoll) 02.10.2009a kell 18:01 kaardilt 0 XXX oli tehtud kõne numbrile XXX, väljahelistatud kõnet teenindas tugijaam LAITSE3 (Elisa võrgus selle tugijaama teenindusala on Kernu vald). Kaardi XXX kasutaja on Sergei Kostritsõn ik 35712020073, kes 01.09.2009 jättis selle numbri kahtlustatava ülekuulamise protokolli peale. Kaarti XXX kuni 06.10.2009 ei kasutatud, esimene kõne oli tehtud 06.10.2009 kell 17:34-st, kõnet teenindas tugijaam VASALEMMA
  9. Sellest ajast on mitu korda sisse/välja helistatud numbrile 6076830 (lauatelefon aadressil XXX, kasutaja V K - vt 15.10.2009 tunnistaja V S ülekuulamise protokoll). Kaardi XXX kasutaja seisuga 14.10.2009 on Sergei Kostritsõn. (krim. asi 1-102513, kd I t/l 133) • 26.10.2009 koostatud asitõendi vaatlusprotokolli kohaselt oli vaadeldavaks objektiks sülearvuti korpuses hõbedast värvi, esikaanel keskel tähis DELL, ülemises osas INSPIRON. Mõõtmed 4x 36,5x 27,
  10. Avades kaane ekraan diagonaaliga 40cm, klaviatuur musta värvi. Paremas alumises nurgas kaks kleebist programmide märgistusega. Korpuse alumine osa musta värvi, kleebis tehasetähisega. KV7KR-VD2WR-P9PHP. Made in Ireland. Antud arvuti juurde kuuluvad CD plaadid programmidega, kasutusjuhis. Arvuti adapter DELL korpuses musta värvi Made in China. Arvutihiir, juhtmeta korpuses halli värvi Microsoft PIN x 806546-
  11. Arvutikott musta värvi keskel kiri Targus, kangast, mitme sahtliga. Lauatelefoni alus halli värvi Panasonic model No KX-TG7100FX Statsionaarne raadiotelefon korpus tumehalli värvi antenniga, Ericsson KRC 115 016/2 R1C Made in Spain (krim. asi 1-10-2513, kd I t/l 135-138) 11 3) 15.01.2010 episoodis: • 03.02.2010 koostatud kannatanu T R ülekuulamisprotokolli kohaselt 12.01.2010 kella 12.00-15.00 vahel ta viimati käis suvilas aadressil: Harju mk Kernu vald Kaasiku küla AÜ 2 ja siis seal oli kõik korras ja kõik asjad olid alles ning uksed ja lukud olid terved. Enne lahkumist ta pani need kinni. 16.01.2010.a. hommikul ta läks suvilasse, kuna talle oli helistanud naaber ja teatanud sissemurdmisest. Kui ta jõudis kohale, siis avastas, et uks oli lahti. Lukud tal olid terved ja uks ka, lihtsalt ukselukk oli lahti tehtud. Ta astus sisse ja avastas, et toas puudub elektriradiaator maksumusega 50 k ja murutrimmer maksumusega 300 k (see asus tal garaažis). Rohkem ei läinud mitte midagi kaduma. Vargusega oli tekitatud varaline kahju kogusummas 350 k , sissemurdmisega - kahju puudub. Kuna murutrimmeri ja radiaatori ta sai tagasi, siis tsiviilhagi ta ei soovi esitada. (krim. asi 1-102513, kd II, t/l 98-100) • 18.01.2010 koostatud asitõendi vaatlusprotokolli kohaselt oli vaadeldavaks objektiks elektriline radiaator, valget värvi, halli värvi juhtmega. Radiaatori peal oli kaks regulaatorit. Bensiinimootori murutrimmer firmast STHILL FS36 seeria nr. 253523132, oranz-valget värvi (ülemine, motoori osa), käepide ja alumine osa plastmassist musta värvi, toru metallist.( krim. asi 1-10-2513, kd II, t/l 48-54) • 27.01.2009 koostatud kahtlustatava Sergei Kostritsõn’i ülekuulamisprotokollist nähtuvalt tunnistab ta end süüdi kuritegudes, milles teda kahtlustatakse ja kahetseb puhtsüdamlikult. Ajavahemikus 30.08.2009 kuni 04.09.2009 ronis ta läbi akna suvilasse (maja nr 14/15) ja sealt võttis pudeli viina, komme, suppi, korvpudeli. Ta ei lõhkunud seal midagi. Ta käis, vaatas, mis kus on, võttis need asjad ja läks sealt minema. Ta ei ööbinud seal. Asjad võttis enda jaoks. Peale nende asjade ei võtnud ta sealt rohkem midagi. 2010 aasta jaanuari alguses sisenes ta suvilamajja, seal oli uks juba kellegi poolt lõhutud. Jalgvärav oli samuti irvakil, maja ümber olid jäljed. Ta sisenes sinna, lukkusid ta ei lõhkunud. Seal ta ööbis. Viina ta ei joonud ning mingit pudelit ta sinna ei jätnud. Samuti ei jätnud ta sinna mingeid saapaid. Saabaste fotot, mis leiti omanike poolt, näidati talle, kuid need ei ole tema omad. Ta nägi neid seal ja proovis isegi, kuid need olid talle väikesed
(43). Seal suvilas ei lõhkunud ta midagi ja ei võtnud sealt midagi.15.01.2010 kui teda kinni peeti sisenes ta suvilasse, et ööbida, kuna jäi elektrirongile hiljaks. Ta ei võtnud sealt midagi. Jääb 16.01.2010 ütluste juurde. Kahetseb tehtut puhtsüdamlikult. Radiaator oli juba selles suvilas ja ta lülitas selle sisse, et end soojendada. Tema seda sinna ei viinud, mõtles, et see kuulub omanikule. Mingit trimmerit ta seal ei näinud ja seda enam ei viinud ta seda sinna. Kust need asjad sinna majja said, ta ei tea. (krim. asi 1-10-2513, kd II t/l 150-153) • 04.02.2010 koostatud kahtlustatava Sergei Kostritsõn’i ülekuulamisprotokolli kohaselt tunnistab ta end süüdi täielikult ja kahetseb puhtsüdamlikult. Jääb oma varem antud ütluste juurde, millised andis kahtlustatavana ülekuulamisel 16.01.2010.a ja 27.01.2010.a. (krim. asi 1-10-2513, kd II t/l 154-157) 4) 15.01.2010 episoodis: • 16.01.2010 ja 02.02.2010 koostatud kannatanu VK ülekuulamisprotokollide kohaselt talle kuulub suvila, mis asub: Harju mk, Kernu vallas, Kaasiku külas, AÜ
  1. Ta viibis oma suvilas viimati 12.01.2010 kella 12.00 paiku ja enne lahkumist pani kõik aknad ja uksed kinni ning lukku. Lukud olid terved. 15.01.2010 kella 22.50 paiku helistas talle üks nande ühistu elanik ja teatas, et tema suvilasse on sisse murtud ja üks meesterahvas on kinni peetud. Kohale jõudis kella 02.00 paiku öösel ja nägi, et suvila uks oli lahti murtud ning ukselukk oli lõhutud. Ukse remont ja lukku vahetus läheb maksma umbes 800 k . Samuti ta avastas suvila sees, et kappide uksed olid avatud ja toas puudus vanaaegne kohviveski maksumusega 200 k . Rohkem vist suvilast ei läinud mitte midagi kaduma. Samuti ta avastas, et ta suvilasse on toodud üks võõras radiaator ja murutrrimmer, mis ei kuulu talle ja kus need on pärit ta ei tea. Talle oli tekitatud sissetungimisega varaline kahju kogusummas 800 k ja vargusega 200 k . Kuna kohviveski ta sai tagasi, siis esitab tsiviilhagi kogusummas 800 k . Kindlustus puudub. Radiaatori ja trimmeri võttis kaasa politsei. Samuti ta avastas, et on käidud ka ta suvilanaabri poolel. Neil on ühine maja, kokkuehitatud. Tal 12 • • • • • olid ka lõhutud ukselukud. Ta naabri nimi on T Raamat. (krim. asi 1-10-2513, kd II, t/l 2-4, 85-87) 16.01.2010 koostatud sündmuskoha vaatlusprotokollist nähtuvalt asus vaadeldav sündmuskoht aadressil: Harju mk, Kernu vald, Kaasiku küla, AÜ nr
  2. Aia värav oli avatud asendis. Territooriumil on kokkuehitatud suvilahoone, vasakul pool suvila nr 3 ja paremal suvila nr
  3. Suvila nr 3 uks oli suletud asendis aga lukustamata. Ukse kõrval oli väike aken, mis oli ülesse tõstetud asendis, suur aken oli irvakil. Suvila nr 2 uks oli suletud aga lukustamata. Ukselukustuse juures oli näha avamisel murdmisjälgi. Muuhulgas asetses esiku seina ääres kilekotti pakendatud murutrimmer ja suvila nr 2 väikse toa laual radiaator. Radiaator ning murutrimmer võeti politsei poolt kaasa. (krim. asi 1-10-2513, kd II t/l 5-21) 16.01.2010 koostatud tunnistaja VF ’i ülekuulamisprotokolli kohaselt 15.01.2010 kella 21:00 paiku ta jalutas Harju mk, Kernu vallas, Kaasiku küla, AÜ , kui märkas Valdurile kuuluvas majas tuld põlemas. Läks vaatama ning avastas, uks oli avatud, pliit oli kuum ning temale tundmatu meesterahvas viibis tagumises toas. Ta lasi suvila naabril kutsuda politsei, ise hoidis teda kinni. Meesterahval õnnestus põgeneda metsa. Meesterahvas peeti hiljem kinni politseikoera abil. Tunnistajale tundus, et ka Valduri suvila kõrval asuvasse T R kuuluvasse suvilasse on sissemurtud, kuivõrd aken oli avatud. (krim. asi 1-10-2513, kd II t/l 22-24) 15.01.2010 koostatud kahtlustatavana kinnipidamise protokollist nähtuvalt 15.01.2010 peeti kinni Sergei Kostritsõn’i kahtlustuses KarS § 266 lg 1 järgi so selles, et tema tungis 15.01.2010 valdaja tahte vastaselt ukse lahtimurdmise teel suvilasse aadressil: Harju mk, Kernu vald, Kaasiku küla, AÜ nr
  4. Kinnipidamisel võeti kahtlustatavalt ära: kandekott, rahakott, võtmekimp, kamm, mobiiltelefon Simens, mobiiltelefon Nokia, pakk sigarette, Nordea pangakaart, Swedbank pangakaart, kohviveski. (krim. asi 1-10-2513, kd II, t/l 2829) 16.01.2010 koostatud kahtlustatava Sergei Kostritsõn’i ülekuulamisprotokolli kohaselt tunnistab ta oma süüd täielikult, kahetseb tehtut puhtsüdamlikult. 15.01.2010, kusagil kella 19.00-20.00 paiku jõudis ta Balti jaamast Laitsesse tuttava - Gennadi juurde, ta elab suvilas kaupluse lähedal. Teda polnud kodus ning kuna ta hilines viimasele elektrirongile, siis otsustas kusagil suvilas ööbida. Nimetatud maja koosneb kahest osast ning alguses sisenes ta ühele poolele, seal polnud ahju ning seepärast läks ta selle teise ossa. Seal oli ahi ning ta jäi sinna. Mõlemasse osasse sisenes ta, olles kruvikeerajaga ukseluku lõhkunud. Ta lülitas seal elektriahju sisse ning kavatses sinna ööbima jääda. Heitis magama, kuid inimesed tulid, selle naabrid, ning ta äratati üles ning kutsuti politsei. Ta palus neil küsimuse ilma politseita lahendada. Ta istus ja põgenes, pärast tuli mõne aja möödudes oma kotile järele ning kui ta oli ära minemas tulid talle politseinikud järele koeraga, mööda jälgi. Nii ta kinni peetigi. Kohviveski võttis ta sama kooperatiivi mahajäetud kuurist. Nendest suvilatest ei võtnud ta midagi. Sel päeval ta teistesse suvilatesse sisse ei tunginud ning ei võtnud kusagilt midagi. Pangakaardid MS'e nimele ning ID kaardi RKnimele ta leidis ning tahtis need omanikele tagastada. (krim. asi 1-10-2513, kd t/l 30-34) 27.01.2009 koostatud kahtlustatava Sergei Kostritsõn’i ülekuulamisprotokollist nähtuvalt tunnistab ta end süüdi kuritegudes, milles teda kahtlustatakse ja kahetseb puhtsüdamlikult. Ajavahemikus 30.08.2009 kuni 04.09.2009 ronis ta läbi akna suvilasse (maja nr 14/15) ja sealt võttis pudeli viina, komme, suppi, korvpudeli. Ta ei lõhkunud seal midagi. Ta käis, vaatas, mis kus on, võttis need asjad ja läks sealt minema. Ta ei ööbinud seal. Asjad võttis enda jaoks. Peale nende asjade ei võtnud ta sealt rohkem midagi. 2010 aasta jaanuari alguses sisenes ta suvilamajja, seal oli uks juba kellegi poolt lõhutud. Jalgvärav oli samuti irvakil, maja ümber olid jäljed. Ta sisenes sinna, lukkusid ta ei lõhkunud. Seal ta ööbis. Viina ta ei joonud ning mingit pudelit ta sinna ei jätnud. Samuti ei jätnud ta sinna mingeid saapaid. Saabaste fotot, mis leiti omanike poolt, näidati talle, kuid need ei ole tema omad. Ta nägi neid seal ja proovis isegi, kuid need olid talle väikesed
(43). Seal suvilas ei lõhkunud ta midagi ja ei võtnud sealt midagi.15.01.2010 kui teda kinni peeti sisenes ta suvilasse, et ööbida, kuna jäi elektrirongile hiljaks. Ta ei võtnud sealt midagi. Jääb 16.01.2010 ütluste juurde. Kahetseb tehtut puhtsüdamlikult. Radiaator oli juba selles 13 • • • • suvilas ja ta lülitas selle sisse, et end soojendada. Tema seda sinna ei viinud, mõtles, et see kuulub omanikule. Mingit trimmerit ta seal ei näinud ja seda enam ei viinud ta seda sinna. Kust need asjad sinna majja said, ta ei tea. (krim. asi 1-10-2513, kd II t/l 150-153) 04.02.2010 koostatud kahtlustatava Sergei Kostritsõn’i ülekuulamisprotokolli kohaselt tunnistab ta end süüdi täielikult ja kahetseb puhtsüdamlikult. Jääb oma varem antud ütluste juurde, millised andis kahtlustatavana ülekuulamisel 16.01.2010 ja 27.01.2010. (krim. asi 1-10-2513, kd II t/l 154-157) 16.01.2010 koostatud asitõendi vaatlusprotokollist nähtub, et vaadeldavaks objektiks oli must-halli värvi spordikott, kus oli üks suur osa ja kaks kõrvaltaskut. Põhiosas asusid kaks nokamütsi, sinised plätud, kaks kiirsuppi ja sai. Samuti seal asusid vanaaegne kohviveski, lõiketangid, kaks kruvikeerajat, nuga, taskulamp, millised olid äravõetud. Parempoolsel küljetaskus asusid peegel, hambahari, geel, akulaadija, müts, villased sokid, väike kilekott koos sokkidega ja aluspesuga. Vasakpoolses taskus üks pudel valokardiini, habeajamiskomplekt, deodorant. (krim. asi 1-10-2513, kd II t/l 35-41) 18.01.2010 koostatud asitõendi vaatlusprotokollist nähtub, et vaadeldavaks objektiks oli vanaaegne, puust kohviveski, metallist käepidemega ja all osas puust sahtliga. Kruvikeerajad oli kaks tükki: üks kruvikeeraja valget värvi plastmassist käepidemega lapikotsikuga, teine - puust käepidemega, roostetud ja otsik kõverdatud. Nuga punast värvi plastmassist käepidemega ja tera roostetud. Lapiktangid keskmised, punast värvi plastmassist käepidemetega. Keskmine taskulamp firmast Energizer punase-musta värvi. (krim. asi 1-10-2513, kd II t/l 42-46) 19.01.2010 koostatud ütluste ja olustiku seostamise protokollist nähtuvalt Sergei Kostritsõn juhatas asukohta: Kernu vald, Kaasiku küla ning osutas suvilakooperatiividele. 15.01.10 kui ta kinni peeti, sisenes ta paarissuvila majja. Ta osutas aianduskooperatiivi majale nr 2 ja 3 ning andis ütluse, et sisenes alguses ühte selle osasse, avades kruvikaaraja abiga ukse, seejärel aga samal viisil selle teise osasse. Esimeses majaosas oli külm ning polnud kütteseadmeid, teises osas leidus aga ahi ning ta otsustas seal ööbida. Vana kohviveski võttis ta mingist kuurist välja, majadest ta - midagi ei võtnud. Kui ta juba magama heitis siis tulid kaks meesterahvast ja ütlesid, et kutsuvad politsei. Tal õnnestus alguses nende eest põgeneda, kuid ta läks tagasi koti järgi, mille ta alguses sinna majja jättis ning kui ta teist korda ära minema hakkas, jõudis kohale politsei koos koeraga, ning talle lasti järgi koer, kes ta kinni pidas. Pärast osutas S.Kostritsõn majale nr 32, mis kuulub aianduskooperatiivi ning andis ütluse, et sellesse majja tungis ta 2010 aasta jaanuari alguses ning elas seal mõnda aega ilma omaniku loata. Edasi palus S. Kostritsõn minna maja nr 14/15 juurde, mis kuulus suvilakooperatiivi KIBENA ja andis ütluse, et tungis nimetatud majja 2009 aasta septembri esimestel päevadel ja ööbis seal samuti ilma omanike loata. (krim. asi 1-10-2513, kd II t/l 79-84) 5) 2010 jaanuarikuu alguses toimepandud episoodis: • 21.01.2010 ja 03.02.2010 koostatud kannatanu LŠ ülekuulamisprotokolli kohaselt käis ta viimati oma suvilas Harju maakonnas, Kernu vallas, 32, eelmise aasta novembris. Kui seal viimati käis, siis enne ära minekut lukustas suvila kõik neli ust ning kaks väravat. Suvila ümber oli võrkaed. 17.01.2010.a sai teada, et tema suvilasse on sisse murtud. Ise ta peale vargust suvilas käinud ei ole, kuid tema abikaasa STkäis suvilas ning võttis sealt kaasa ühe paari meeste saapaid ning ühe tühja viinapudeli, mis ei olnud varasemalt nende poolt suvilasse jäetud. Suvila territooriumil oli olnud võõraid jälgi, asjad olid ümber tõstetud. Ruumis kõik asjad olid laiali loobitud ja temal tekkis mulje, et keegi elas seal ilma nende loata. Suvilast mingit vara kadunud ei olnud. Suvila ukseluku lõhkumisega on talle varalist kahju tekitatud 400.- k . Tsiviilhagi esitab summas 400 k .( krim. asi 1-10-2513, kd II t/l 125-126, 136-138) • 21.01.2010 koostatud tunnistaja ST’i ülekuulamisprotokolli kohaselt tema abikaasale LŠ'le kuulub Harju maakonnas, Kernu vallas, 32 suvila. Viimati käisid selles suvilas eelmise aasta novembris. 20.01.2010.a läks kella 11:00 ja 12:00 vahel uuesti suvilasse. Kuna suvila teed olid lumest puhastamata, siis jättis auto suvilast umbes 200 meetri kaugusele ning läks suvilasse jalgsi. Märkas, et suvila territooriumil maja ees oli lumel väga palju värskeid 14 • • • • jalatsijälgi. Teepoolse värava juures oli seespool aeda tool (seljatoega, puust), mis pärines 32 suvilast. Suvila territooriumil maja ees oli laiali loobitud esemeid: luud, plastmassist kausid ja ämbrid. Antud asjad olid varasemalt suvila keskel asuva varjualuse trepil. Nägi, et suvila ukse lukk oli lõhutud. Läks suvilasse. Koridoris olid väikese kapi peal olnud esemed lükatud põrandale. Elutoas ning magamistoas olid riided laiali loobitud. Oli näha, et suvilas oli elatud - kaminas oli tehtud tuld ning voodis oli magatud. Suvilast midagi varastatud ei olnud. Suvila elutoas põrandal oli kaks meeste pruuni värvi saabast (üks paar). Samuti leidis suvila katusealusest tühja viinapudeli, mis ei pärine 32 suvilast. (krim. asi 1-102513, kd II t/l 127-129) 22.01.2010 koostatud asitõendi vaatlusprotokollist nähtuvalt oli vaadeldavaks objektiks tunnistaja S.Titov poolt suvilas aadressil: Harju mk Kernu vald AÜ 32 leitud ja äravõetud esemed. Üks paar meeste tossusid firmast Ecco, pruuni värvi nahast ja musta värvi materjalist osadega, 43 suurusega. Üks tühi pudel, 1 liitriline viin „ Russia vodka". (krim. asi 1-10-2513, kd II t/l 131-133) 27.01.2009 koostatud kahtlustatava Sergei Kostritsõn’i ülekuulamisprotokollist nähtuvalt tunnistab ta end süüdi kuritegudes, milles teda kahtlustatakse ja kahetseb puhtsüdamlikult. Ajavahemikus 30.08.2009 kuni 04.09.2009 ronis ta läbi akna suvilasse (maja nr 14/15) ja sealt võttis pudeli viina, komme, suppi, korvpudeli. Ta ei lõhkunud seal midagi. Ta käis, vaatas, mis kus on, võttis need asjad ja läks sealt minema. Ta ei ööbinud seal. Asjad võttis enda jaoks. Peale nende asjade ei võtnud ta sealt rohkem midagi. 2010 aasta jaanuari alguses sisenes ta suvilamajja, seal oli uks juba kellegi poolt lõhutud. Jalgvärav oli samuti irvakil, maja ümber olid jäljed. Ta sisenes sinna, lukkusid ta ei lõhkunud. Seal ta ööbis. Viina ta ei joonud ning mingit pudelit ta sinna ei jätnud. Samuti ei jätnud ta sinna mingeid saapaid. Saabaste fotot, mis leiti omanike poolt, näidati talle, kuid need ei ole tema omad. Ta nägi neid seal ja proovis isegi, kuid need olid talle väikesed
(43). Seal suvilas ei lõhkunud ta midagi ja ei võtnud sealt midagi.15.01.2010 kui teda kinni peeti sisenes ta suvilasse, et ööbida, kuna jäi elektrirongile hiljaks. Ta ei võtnud sealt midagi. Jääb 16.01.2010 ütluste juurde. Kahetseb tehtut puhtsüdamlikult. Radiaator oli juba selles suvilas ja ta lülitas selle sisse, et end soojendada. Tema seda sinna ei viinud, mõtles, et see kuulub omanikule. Mingit trimmerit ta seal ei näinud ja seda enam ei viinud ta seda sinna. Kust need asjad sinna majja said, ta ei tea. (krim. asi 1-10-2513, kd II t/l 150-153) 04.02.2010 koostatud kahtlustatava Sergei Kostritsõn’i ülekuulamisprotokolli kohaselt tunnistab ta end süüdi täielikult ja kahetseb puhtsüdamlikult. Jääb oma varem antud ütluste juurde, millised andis kahtlustatavana ülekuulamisel 16.01.2010.a ja 27.01.2010.a. (krim. asi 1-10-2513, kd II t/l 154-157) Teatisest kahtlustatava päevasissetuleku ja elatustaseme kohta nähtub, et kahtlustatava keskmiseks päevasissetulekuks 2007 -2009 oli 0 k . (krim. asi 1-10-2513, kd II t/l 160) 6) novembrist 2009 kuni
  1. detsembrini 2009 toimepandud episoodis: • 14.12.2009 koostatud kannatanu O V´i ülekuulamisprotokollist nähtuvalt avastas ta koos abikaasaga 14.12.2009, et nende suvilasse aadressil: Harjumaa, Kiisa, , on sissemurtud akna lahti muukimise teel. Varastatud oli 6000 k väärtuses esemeid: muusikakeskus Daewoo, elektrifrees, akutrell, elektripuhur, tolmuimeja. Samuti kõik hoidised koguväärtuses 1000 k . (krim.asi 1-10-3538, t/l 2-7) • 14.12.2009 koostatud sündmuskoha vaatlusprotokollist ja fotodest nähtuvalt asus vaadeldav sündmuskoht aadressil: Harjumaa, Kiisa, . Tegemist oli ühekordse silikaattellistest suvilaga. Majani viis jalgrada. Maja ümbert aed puudus (foto 1). Majal oli kaks sissekäiku. Jalgrada mööda minnes pääses majja läbi terrassi puidust ukse, millel oli muukidega peitukselukk (foto 16). Lukul murdmisriista jäljed puudusid (foto 17). Maja parempoolsel küljel oli aken ja teine sissepääs (foto 2). Antud uks oli puidust ja snepper tüüpi lukuga (foto 5). Lukul vigastused puudusid. Ukse kõrval paremat kätt oli aken, mille aknaraamil oli alumine iluliist puudu (foto 3). Akna all oli metallist konks ja puidust kuju ning pinnases jalatsijälje fragment (foto 4). Uksest sisenedes oli esimene tuba, kus oli vasakut kätt kahe akna vahel külmutuskapp. Külmkapi kõrval oli avatud ustega 2 puhvetkappi Esimese kapi ees maas oli musta värvi plastikust tühi tööriistakohver. Kapis 15 oli foon, lihvija, teibirullid ja karbid. Teise kapi ees maas oli mängukonsool, slaidivaatamise aparaat. Kapis olid tööriistad ja karbid, kapi peal oli kandik savinõudega (foto 6). Keset tuba oli laud, millel oli samovar, ikoon, transistor, paberrätikute rull, metallist küünlajalg ja kaks kipsist koera kuju (foto 7). Toas oli ukselt vaadates vastasseinas nahkdiivan ning paremat kätt kamin (foto 8). Esimesest ruumist paremat kätt jäi teine tuba, kus oli parempoolse seina ääres voodi. Voodil olev voodipesu oli segamini ja voodil olid villased sokid, plekist katelok, apteegitarvete karp, elektriline putukahävitaja (foto 9) Teisest toas pääses kööki (foto 10). Köögis oli paremat kätt magamisnurk, kus oli segamini voodipesu. Voodil olid riided ja laelamp (foto 15) Köögis vasakut kätt oli pliit, millel oli lõikelaud, kaks kalapead, nuga (foto 11). Laua peal olid määrdunud nõud, tööriistad, plastpudelid, veekeedukann, kahvel ja lusikas (foto 12-14). Köögist edasi pääses esikusse, kust viis uks terassile. (krim.asi 1-10-3538, t/l 8, 9-17) • 17.02.2010 koostatud kahtlustatava Sergei Kostritsõn´i ülekuulamisprotokolli kohaselt tunnistab ta end süüdi kahtlustuses märgitud kuriteos, ning lisab, sellesse majja ta tungis üksi ukse kaudu, tehes selle kruvikeerajaga lahti. Ta ei mäleta enam, missuguseid asju ta sealt võttis. Mäletab muusikakeskust. Ei võtnud kindlasti tolmuimejat ega drelli, kuigi nägi köögis drelli. Maja oli valge, ühekorruseline. Ta ei lõhkunud aknaid. Müüs tundmatutele inimestele kõik, mis ta sealt võttis. (krim.asi 1-10-3538, t/l 22-26) • 17.02.2010 koostatud ütluste ja olustiku seostamise protokollist nähtuvalt teostati uurimistoiming kahtlustatava Sergei Kostritsõn´i ütluste seostamiseks sündmuskohaga: Harjumaal, Saku vald, Kiisa, Ehitajate põik
  2. Sergei Kostritsõn juhatas uurimisgruppi Kiisal asuva ühekorruselise suvilani ning seletas, et tungis nimetatud suvilasse ukse kaudu ja varastas sealt erinevaid asju. (t/l 27-30) Kohus, kuulanud ära kohtu alla antud süüdistatava süüd tunnistavad ütlusi, kannatanu VS stusi ning kontrollinud kriminaalasjas leiduvaid kirjalikke tõendeid, sealhulgas kohtueelsel menetlusel süüdistatava Sergei Kostritsõn´i süüd tunnistavaid ütlusi, kannatanute H K, VSu, T R , VK, O V ja LŠ ütlusi, tunnistajate D K , V Š ’i, K K ’i, T K , RÕ, E Pa, ST´i ja VF ’i ütlusi, asitõendite vaatlusprotokolle, äratundmiseks esitamise protokolle, ütluste ja olustikuga seostamise protokolle, jäljeekspertiisi akti nr TR-107-09/4106, jälitusprotokolli, kahtlustatava kinnipidamise protokolle, sündmuskoha vaatlusprotokolle, asub kohus seisukohale, et süüdistatava süü temale inkrimineeritud kuritegude toimepanemises on tõendamist leidnud kogu esitatud süüdistuse mahus. Kohtuistungil esitatud muudetud süüdistuse kohaselt süüdistatakse Sergei Kostritsõnit H Kle kuulunud suvilasse ja Ljudmila Šle kuulunud suvilasse omavolilises sissetungimises. Kriminaalasja materjalidest ei nähtu, et suvilate omanikud oleksid andnud süüdistatavale nende suvilatesse sisenemiseks ning ka süüdistatav ei väitnud, et ta oleks seda luba küsinud või saanud. Suvilatesse sisenemine ühel juhul akna kaudu ja teisel juhul ukse lõhkumise teel näitab kohtu arvates sisenemise viisi tõttu süüdistatava sisenemist võõrastesse ruumidesse valdaja tahte vastaselt ja omavoliliselt. Süüdistatav oli eelmärgitud kuritegude toimepanemise ajal isikuks, keda on varem sissetungimise toimepanemise eest karistatud ning ta pani toime kaks uut sissetungimist, mistõttu on tegemist nii juriidilise kui ka faktilise korduvusega. Seetõttu asub kohus seisukohale, et süüdistatava käitumine on õigesti kvalifitseeritud KarS § 266 lg 2 p 1 ettenähtud kuriteona so. valdaja tahte vastaselt võõrasse hoonesse ebaseadusliku tungimisena isiku poolt, kes on varem toime pannud omavolilise sissetungimise. Kohtuistungil esitatud süüdistuse kohaselt süüdistatakse süüdistatavat KarS § 199 lg 2 p 8, 9 ettenähtud kuritegude toimepanemises. Kriminaalasja materjalidest nähtuvalt oli süüdistatav temale inkrimineeritud kuritegude toimepanemise ajal isikuks, keda varem varguse toimepanemise eest karistatud. Kogutud ja kontrollitud tõenditest nähtuvalt tungis süüdistatav 02.10.2009, november kuni 14.12.2009 ja kahel korral 15.01.2010 taas võõrastesse ruumidesse ning pani toime vargusi, millega tekitati varaline kahju. Viimasel juhul peeti ta koos varastatuga kinni, ühel juhul leiti varastatud asjad üles, ühel juhul leiti osa varastatud esemeid kas sündmuskoha lähedusest üles või saadi kätte kolmandate isikute käest. Taolised 16 asjaolud viitavad üheselt sellele, et süüdistataval oli võõraste vallasasjade äravõtmisel nende vallasasjade ebaseadusliku omastamise eesmärk. Kõigil juhtudel oli tegemist valdaja tahte vastaselt võõrastesse ruumidesse tungimisega, mistõttu asub kohus seisukohale, et süüdistatava käitumises on KarS § 199 lg 2 p 8 tunnused. Samuti nähtub kriminaalasja materjalidest, et neli vargust oli toime pandud nelja kuu jooksul, mis viitab sellele, et taoline käitumisviis oli süüdistatava väljakujunenud ja põhiliseks sissetulekuallikaks, millest ta sai elatusvahendied, varastades kõike, mida ära viia suutis. Sellest teeb kohus järelduse, et tegemist oli süstemaatilise varguste toimepanemisega KarS § 199 lg 2 p 9 mõttes. Eestoodus motiividel asub kohus seisukohale, et süüdistatava käitumine on õigesti kvalifitseeritud võõra vallasasja äravõtmisena selle vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil, mis on toime pandud sissetungimisega ja süstemaatiliselt, so KarS § 199 lg 2 p 8, 9 ettenähtud kuriteona. Kohtueelsel menetlusel on VS esitanud tsiviilhagi 22966 k nõudes, milline sisaldab endas varastatud ja tagastamata jäänud asjade väärtust. Kriminaaltoimikust nähtuvalt hindas kannatanu varastatud ja tagastamata asjade vääruseks 22966 k . Kohus asub seisukohale, et kriminaalasja materjalidega on tõendatud, et kannatanule kuuluvad esemed varastas Sergei Kostritsõn. Arvestades kannatanu poole esitatud asjade nimekirja, osade asjade omandamist tõendavaid dokumente, leiab kohus, et kannatanu esitatud kahjunõue ei ole ülepaisutatud. Kohus leiab, et varaline kahju kannatanule on tekitatud õigusvastaselt ning süüdistatava tahtliku ja süülise käitumisega. Varalise kahjuna saab kohus süüdistatavalt välja mõista vaid otseselt kuriteo toimepanemisega seotud varalist kahju, mis moodustas 22966 k . Kohus asub seisukohale, et esitatud tsiviilhagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele täies ulatuses ning süüdistatavalt Sergei Kostritsõn´ilt VS’i kasuks väljamõistmisele.

§ 37

lg 1 kohaselt on kannatanu füüsiline või juriidiline isik, kellele on kuriteoga või süüvõimetu isiku poolt õigusvastase teoga vahetult tekitatud füüsilist, varalist või moraalset kahju. Seega käesoleval juhul saab rääkida varalise kahju tekitamisest. Kriminaaltoimiku materjalidest nähtuvalt on tsiviilhagi aluseks oleva varalise kahju tekkimine otseselt seotud süüdistatava Sergei Kostritsõn´i poolt kavatsetult toime pandud vargusega. Kriminaalasjas kontrollitud tõenditega on kohtu arvates tuvastatud, et süüdistatava süülise käitumise tulemusena on tekitanud varalise kahju 22966 k . Kohus asub seisukohale, et varaline kahju on tekkinud süüdistatava õigusvastase käitumise tulemusena, kuivõrd see on tekitatud kannatanu omandi rikkumisega VÕS § 1045 lg 1 p 5 mõttes ning VÕS § 1043 kohaselt peab teisele isikule õigusvastaselt kahju tekitanud isik kahju hüvitama kui ta on kahju tekitamises süüdi. Kuivõrd kriminaalasja kohtuliku uurimisega on täies ulatuses tõendatud süüdistatava süü kahju tekkimises, siis tuleb kohaldada VÕS § 1043 sätteid ning varaline kahju tuleb hüvitada kahju kannatanud isikule süüliselt kahju tekitanud isikule kuuluvate varaliste vahendite arvelt, st varaline kahju tuleb 22966 k ulatuses välja mõista Sergei Kostritsõn´ilt VS’i kasuks. Kohtueelsel menetlusel on VK esitanud tsiviilhagi 800 k nõudes, milline sisaldab endas sissemurdmisega, so lukkude ja ukse lõhkumisega tekitatud kahju. Varastatud vara sai kannatanu tagasi ning selles osas on kannatanu varalisest nõudest loobunud. Kohus leiab, et varaline kahju kannatanule on tekitatud õigusvastaselt ning süüdistatava tahtliku ja süülise käitumisega. Varalise kahjuna saab kohus süüdistatavalt välja mõista vaid otseselt kuriteo toimepanemisega seotud varalist kahju, mis moodustas 800 k . Kohus asub seisukohale, et esitatud tsiviilhagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele täies ulatuses ning süüdistatavalt Sergei Kostritsõn´ilt VK kasuks väljamõistmisele.

§ 37

lg 1 kohaselt on kannatanu füüsiline või juriidiline isik, kellele on kuriteoga või süüvõimetu isiku poolt õigusvastase teoga vahetult tekitatud füüsilist, varalist või moraalset kahju. Seega käesoleval juhul saab rääkida varalise kahju tekitamisest. Kriminaaltoimiku materjalidest nähtuvalt on tsiviilhagi aluseks oleva varalise kahju tekkimine otseselt seotud süüdistatava Sergei Kostritsõn´i poolt kavatsetult toime pandud omavolilise sissetungimisega. Kriminaalasjas kontrollitud tõenditega on kohtu arvates tuvastatud, et süüdistatava süülise käitumise tulemusena on tekitanud varalise kahju 800 k . Kohus asub seisukohale, et varaline kahju on tekkinud süüdistatava õigusvastase käitumise tulemusena, kuivõrd see on tekitatud kannatanu omandi rikkumisega VÕS § 1045 lg 1 p 5 mõttes ning VÕS § 1043 kohaselt peab teisele isikule 17 õigusvastaselt kahju tekitanud isik kahju hüvitama kui ta on kahju tekitamises süüdi. Kuivõrd kriminaalasja kohtuliku uurimisega on täies ulatuses tõendatud süüdistatava süü kahju tekkimises, siis tuleb kohaldada VÕS § 1043 sätteid ning varaline kahju tuleb hüvitada kahju kannatanud isikule süüliselt kahju tekitanud isikule kuuluvate varaliste vahendite arvelt, st varaline kahju tuleb 800 k ulatuses välja mõista Sergei Kostritsõn´ilt VK kasuks. Kohtueelsel menetlusel on H Kivirand esitanud tsiviilhagi 800 k nõudes, milline sisaldab endas varastatud asjade väärtust. Kohus leiab, et varaline kahju kannatanule on tekitatud õigusvastaselt ning süüdistatava tahtliku ja süülise käitumisega. Varalise kahjuna saab kohus süüdistatavalt välja mõista vaid otseselt kuriteo toimepanemisega seotud varalist kahju, mis moodustas 800 k . Kohus asub seisukohale, et esitatud tsiviilhagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele täies ulatuses ning süüdistatavalt Sergei Kostritsõn´ilt H K kasuks väljamõistmisele.

§ 37

lg 1 kohaselt on kannatanu füüsiline või juriidiline isik, kellele on kuriteoga või süüvõimetu isiku poolt õigusvastase teoga vahetult tekitatud füüsilist, varalist või moraalset kahju. Seega käesoleval juhul saab rääkida varalise kahju tekitamisest. Kriminaaltoimiku materjalidest nähtuvalt on tsiviilhagi aluseks oleva varalise kahju tekkimine otseselt seotud süüdistatava Sergei Kostritsõn´i poolt kavatsetult toime pandud omavolilise sissetungimise käigus varastatud esemete vargusega. Kriminaalasjas kontrollitud tõenditega on kohtu arvates tuvastatud, et süüdistatava süülise käitumise tulemusena on tekitanud varalise kahju 800 k . Kohus asub seisukohale, et varaline kahju on tekkinud süüdistatava õigusvastase käitumise tulemusena, kuivõrd see on tekitatud kannatanu omandi rikkumisega VÕS § 1045 lg 1 p 5 mõttes ning VÕS § 1043 kohaselt peab teisele isikule õigusvastaselt kahju tekitanud isik kahju hüvitama kui ta on kahju tekitamises süüdi. Kuivõrd kriminaalasja kohtuliku uurimisega on täies ulatuses tõendatud süüdistatava süü kahju tekkimises, siis tuleb kohaldada VÕS § 1043 sätteid ning varaline kahju tuleb hüvitada kahju kannatanud isikule süüliselt kahju tekitanud isikule kuuluvate varaliste vahendite arvelt, st varaline kahju tuleb 800 k ulatuses välja mõista Sergei Kostritsõn´ilt H K kasuks. Kohtueelsel menetlusel on LŠ esitanud tsiviilhagi 400 k nõudes, milline sisaldab endas sissemurdmisega tekitatud kahju. Kohus leiab, et varaline kahju kannatanule on tekitatud õigusvastaselt ning süüdistatava tahtliku ja süülise käitumisega. Varalise kahjuna saab kohus süüdistatavalt välja mõista vaid otseselt kuriteo toimepanemisega seotud varalist kahju, mis moodustas 400 k . Kohus asub seisukohale, et esitatud tsiviilhagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele täies ulatuses ning süüdistatavalt Sergei Kostritsõn´ilt LŠ kasuks väljamõistmisele.

§ 37

lg 1 kohaselt on kannatanu füüsiline või juriidiline isik, kellele on kuriteoga või süüvõimetu isiku poolt õigusvastase teoga vahetult tekitatud füüsilist, varalist või moraalset kahju. Seega käesoleval juhul saab rääkida varalise kahju tekitamisest. Kriminaaltoimiku materjalidest nähtuvalt on tsiviilhagi aluseks oleva varalise kahju tekkimine otseselt seotud süüdistatava Sergei Kostritsõn´i poolt kavatsetult toime pandud omavolilise sissetungimisega. Kriminaalasjas kontrollitud tõenditega on kohtu arvates tuvastatud, et süüdistatava süülise käitumise tulemusena on tekitanud varalise kahju 400 k . Kohus asub seisukohale, et varaline kahju on tekkinud süüdistatava õigusvastase käitumise tulemusena, kuivõrd see on tekitatud kannatanu omandi rikkumisega VÕS § 1045 lg 1 p 5 mõttes ning VÕS § 1043 kohaselt peab teisele isikule õigusvastaselt kahju tekitanud isik kahju hüvitama kui ta on kahju tekitamises süüdi. Kuivõrd kriminaalasja kohtuliku uurimisega on täies ulatuses tõendatud süüdistatava süü kahju tekkimises, siis tuleb kohaldada VÕS § 1043 sätteid ning varaline kahju tuleb hüvitada kahju kannatanud isikule süüliselt kahju tekitanud isikule kuuluvate varaliste vahendite arvelt, st varaline kahju tuleb 400 k ulatuses välja mõista Sergei Kostritsõn´ilt LŠ kasuks. Kohtueelsel menetlusel on O V esitanud tsiviilhagi 7300 k nõudes, milline sisaldab endas varastatud ja tagastamata jäänud asjade väärtust. Kohtuistungil esitas prokurör muudetud süüdistuse, milles loobus süüdistatava süüdistamisest tolmuimeja, kampsuni ja hoidiste varguses, mistõttu vähenes varastatud asjade väärtus 5700le k le. Kriminaaltoimikust nähtuvalt on hindas kannatanu varastatud ja tagastamata asjade vääruseks 7300 k . Kuivõrd 18 prokurör osast süüdistusest loobus, leiab kohus, et peab lähtuma muudetud süüdistusest ja jätma süüdistusest väljuva osa tsiviilhagist rahuldamata. Kohus asub seisukohale, et muudetud süüdistuses märgitud vara osas on kriminaalasja materjalidega tõendatud, et kannatanule kuuluvad esemed varastas Sergei Kostritsõn. Kohus leiab, et varaline kahju kannatanule on tekitatud õigusvastaselt ning süüdistatava tahtliku ja süülise käitumisega. Varalise kahjuna saab kohus süüdistatavalt välja mõista vaid otseselt kuriteo toimepanemisega seotud varalist kahju, mis moodustas muudetud süüdistuse kohaselt 5700 k . Kohus asub seisukohale, et selles ulatuses on esitatud tsiviilhagi põhjendatud ja kuulub rahuldamisele ning süüdistatavalt Sergei Kostritsõn´ilt O V’i kasuks väljamõistmisele.

§ 37

lg 1 kohaselt on kannatanu füüsiline või juriidiline isik, kellele on kuriteoga või süüvõimetu isiku poolt õigusvastase teoga vahetult tekitatud füüsilist, varalist või moraalset kahju. Seega käesoleval juhul saab rääkida varalise kahju tekitamisest. Kriminaaltoimiku materjalidest nähtuvalt on tsiviilhagi aluseks oleva varalise kahju tekkimine otseselt seotud süüdistatava Sergei Kostritsõn´i poolt kavatsetult toime pandud vargusega. Kriminaalasjas kontrollitud tõenditega on kohtu arvates tuvastatud, et süüdistatava süülise käitumise tulemusena on tekitanud varalise kahju 5700 k . Kohus asub seisukohale, et varaline kahju on tekkinud süüdistatava õigusvastase käitumise tulemusena, kuivõrd see on tekitatud kannatanu omandi rikkumisega VÕS § 1045 lg 1 p 5 mõttes ning VÕS § 1043 kohaselt peab teisele isikule õigusvastaselt kahju tekitanud isik kahju hüvitama kui ta on kahju tekitamises süüdi. Kuivõrd kriminaalasja kohtuliku uurimisega on täies ulatuses tõendatud süüdistatava süü kahju tekkimises, siis tuleb kohaldada VÕS § 1043 sätteid ning varaline kahju tuleb hüvitada kahju kannatanud isikule süüliselt kahju tekitanud isikule kuuluvate varaliste vahendite arvelt, st varaline kahju tuleb 5700 k ulatuses välja mõista Sergei Kostritsõn´ilt O Vi kasuks. Muus osas asub kohus seisukohale, et tsiviilhagi 1600 k nõudes tuleb jätta rahuldamata. Sergei Kostritsõn´ile karistuse mõistmisel arvestab kohus süü suurust, toimepandud kuritegude laadi ja ohtlikkust, nende rohkust ja toimepanemisel üles näidatud järjekindlust, süüdistatava isikut ning karistust raskendavate asjaolude puudumist. Kriminaalasjast nähtuvalt on süüdistatav toimepandut kahetsenud, mida peaks arvestama karistust kergendava asjaoluna. Samas võõrastesse ruumidesse sissetungimistega seotud järjestikuse kuue kuriteo toimepanemine näitab süüdistatava üleolekut teiste isikute põhiseaduslikku õigusesse kodu ja vara puutumatusele ning võõrastes ruumides peremehetsemine, majapidamiste segi pööramine, eluruumide kasutamine oma vajadusteks näitab kohtu jaoks ilmselget kahetsuse puudumist olukorras, kus süüdistatavat on samalaadsete kuritegude toimepanemise eest juba korduvalt karistatud. Kohtuistungil tehti ka viide sellele, et süüdistatav on osa tekitatud kahjust hüvitatud, kuid kriminaalasja materjalidest nähtuvalt ei ole ta hüvitanud tekitatud kahjust midagi, vaid suur osa varastatust leiti juhuslikul üles sündmuskohtade lähedusest, kuhu süüdistatav oli asjad laiali loopinud või ära kaotanud. Küll peab kohus võimalikuks varguste osas arvestada karistust kergendava asjaoluna seda, et süüdistatava antud vihjete tõttu saadi osa asju tagasi kolmandatelt isikutelt, kellele ta oli need asjad kas niisama andnud või müünud. Selles osas asub kohus seisukohale, et taoline käitumine on hinnatav süüteo avastamisele aktiivse kaasaaitamisena KarS § 57 lg 1 p 3 mõttes. KarS § 266 lg 2 p 1 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest on karistusena ette nähtud rahaline karistus või vangistus kuni kolme aastani. Süüdistatavat süüdistatakse kahe sellelaadse kuriteo toimepanemises ning nende kuritegudega on tekitatud suhteliselt väike varaline kahju. Seetõttu asub kohus seisukohale, et süüdistatava süü ei ole kuigi suur ning süüdistatavale võib karistuse mõista oluliselt alla ettenähtud sanktsiooni keskmise määra ja suhteliselt alammäära lähedasena. KarS § 199 lg 2 p 8, 9 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest on karistusena ette nähtud rahaline karistus või vangistus kuni viie aastani. Süüdistatavat süüdistatakse nelja sellelaadse kuriteo toimepanemises, mille käigus tekitati varaline kahju kas vargusega või siis sissetungimisega. Seejuures tekitati ühel juhul ka oluline varaline kahju, mis vähenes poole 19 võrra seetõttu, et osa asju leiti üles ning osa tagastati kolmandate isikute poolt. Arvestades seda, et süüdistatava eesmärk oli varastada võõraste isikute vara, ükskõik milline see ka ei oleks, sealhulgas ka toiduaineid, siis näitab see seda, et süüdistataval legaalne sissetulek puudus, millest annab tunnistust ka ainuüksi süütegude varavastane iseloom. Karistuse määra valikul lähtub kohus süüdistatava käitumises karistust kergendava asjaolu olemasolust ning sellest, et kolmel juhul oli varastatu väärtus või sissetungimisega tekitatud kahju suhteliselt väike. Seetõttu leiab kohus, et süüdistatavale võib küll karistuse mõista oluliselt alla ettenähtud sanktsiooni keskmise määra, kuid tegude iseloomu, so süstemaatilisust ja sissetungimisi arvestades, samuti arvestades nende järjestikust toimepanemist lühikese aja jooksul, leiab kohus, et karistust ei saa mõista ettenähtud sanktsiooni alammääras või selle lähedases määras. Karistuse liigi valikul lähtub kohus sellest, et süüdistataval puudus alates viimase karistuse kandmiselt vabanemisest legaalne sissetulek ja teda süüdistatakse nelja varguse toimepanemises, mis samuti viitab tal rahaliste vahendite puudumisele elatusvahendite hankimisel. Seega puuduvad süüdistataval ka sellised rahalised vahendid, mis võimaldaks tal tasuda rahalist karistust, mistõttu on süüdistatava suhtes rahalise karistuse kohaldamine välistatud ja süüdistatava suhtes tuleb kohaldada karistust, mis on seotud isiku vabaduse piiramisega. Kohtuistungil taotlesid süüdistatav ja kaitsja süüdistatavale mõistetava karistuse tingimisi kohaldamata jätmist, andmaks süüdistatavale võimaluse olla kriminaalhooldaja järelevalve all ja pöörduda enese muutmiseks Lootuse külla. Kohus suhtub taolistesse väidetesse skeptiliselt, kuivõrd süüdistatav vabanes viimase vangistuse kandmiselt 07.07.2008 ning esimese temale inkrimineeritava kuriteo pani ta toime juba vähem kui kahe kuu möödudes. Juhul, kui tal olnuks soov minna Lootuse külla, et oma ellusuhtumist muuta, oleks tal olnud selleks koheselt võimalus, kuid selle asemel pani ta järjestikku toime uusi kuritegusid, mil ta kuuenda kuriteo toimepanemiselt lõpuks kinni peeti. Ta oli ka 2009 aasta okstoobris kinni peetud ja ka siis oli tal võimalus oma suhtumist õiguskorda muuta, kuid selle asemel jätkas ta kuritegude toimepanemist, teades samas, et tema suhtes on alustatud kriminaalmenetlust. Kohtuistungil esitatud väitesse alalise elukoha olemasolu kohta suhtub kohus samuti skeptiliselt, kuivõrd süüdistatavat süüdistatakse kuude erinevasse võõrasse ruumi tungimises ning viimasel korral kui ta kinni peeti, oli ta otsinud ruumi kütmiseks soojaallikat, et ruumis ööbida. Kriminaaltoimikust nähtuvalt on ta ööbimas käinud erinevate tuttavate juures ja viimase elukaaslase kohta arvas ta, et see tarvitab liialt alkoholi ja ta ei taha seal olla. Seega tal tegelikkuses alaline elukoht puudub. Sellistel motiividel leiab kohus, et süüdistatav ei sobi kriminaalhooldusele ning ta käituks oma väljakujunenud eluviisi tõttu kriminaalhooldust takistavalt, mida ta on ka aastate jooksul pärast iga vabanemist järjekordse karistuse kandmiselt tõestanud sellega, et ta paneb jätkuvalt toime uusi kuritegusid. Seetõttu leiab kohus, et süüdistatavale mõistetav karistus kuulub reaalsele ärakandmisele. Kuivõrd süüdistatavat süüdistatakse erinevate kuritegude toimepanemises, millistele on antud erinev karistusõiguslik hinnang ning milliste toimepanemise eesmärgid olid erinevad ning mis olid toime pandud ka erineva tahtlusega, leiab kohus, et mõistetavad karitused kuuluvad KarS § 64 lg 1 alusel täies ulatuses liitmisele. Märt Toming kohtunik 20

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.