lg 1,
(kuni 31.12.2009.a kehtinud redaktsiooni alusel) kohaldada Richard Ränki suhtes algatatud täiteasjas nr 024/2008/99 põhinõude täitmise aegumist. Määrus väljastada Richard Ränkile, kohtutäitur Arvi Pingile. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruse teinud kohtule määruskaebuse 10 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast määrusest teada või teada saama pidi. Asjaolud ja määruse motiivid: Harju Maakohtu 17.10.2007.a väärteoasja otsuse nr 4-07-5628 alusel on kohtutäitur Arvi Pink poolt Richard Ränki suhtes alustatud täitemenetlust täiteasjas nr 024/2008/99. Richard Ränk esitas 19.10.2009.a Harju Maakohtule avalduse, milles ta palub kohtul otsustada tema suhtes täitemenetluste lõpetamist täiteasjas nr 024/2008/99 seoses täitmise aegumisega. Kohus, tutvunud esitatud taotlusega ja asja materjalidega, asub seisukohale, et Richard Ränki taotlus täitemenetluste lõpetamiseks seoses täitmise aegumisega on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele.
sätestab, et kohtuotsuse või –määrusega või kohtuvälise menetleja otsuse või määrusega kohaldatud väärteomenetluse kulude ja muude avalik-õiguslike rahaliste sissenõuete täitmisele kohaldatakse käesoleva seadustiku § 199 lõigete 2-4, § 200 lõikes 1 ning §-des 202 ja 203 sätestatud.
lg 1 sätestab, et täitemenetlus väärteo asjas tehtud kohtuvälise menetleja otsuse või kohtuotsuse alusel määratud rahatrahvi sissenõudes lõpetatakse täitmise aegumise tõttu, kui rahatrahvi ei ole sisse nõutud karistusseadustiku §-s 82 sätestatud tähtaja jooksul. KarS § 82 lg 1 p 3 alusel ei asuta otsust täitma, kui väärteo kohta tehtud otsuse jõustumisest on möödunud 18 kuud. VTMS § 203 lg 5 sätestab, et lahendit ei pöörata täitmisele ega täideta, kui on möödunud KarS § 82 lg 1 p 3 sätestatud tähtaeg. EV Riigikohtu 16.02.2005.a. otsuse 3-3-1-5-04 kohaselt teenib karistusotsuse täitmise regulatsioon eesmärki, et otsuse täitmine ei toimuks ebamõistlikult pika aja pärast ja isik oleks kaitstud olukorras, kus kohtutäitur kui avaliku võimu esindaja ei suuda seaduses sätestatud tähtaja jooksul korraldada kohtu- või kohtuvälise menetleja otsuse täitmist. Vastavalt KarS §-le 82 lg 2 p 1 peatub otsuse täitmise aegumine ajaks, mil isik hoidub kõrvale temale kohaldatud karistuse kandmisest või tasumisest. Täitemenetluse seadustik näeb esmalt ette võlgniku poolt rahatrahvi vabatahtliku tasumise võimaluse. Rahatrahvi tähtajaks mittetasumise korral on kohtutäituril võimalik kasutada selles seadustikus sätestatud meetmeid, s.t pöörata sissenõue võlgniku varale või täitemenetluse seadustiku kehtinud redaktsiooni § 803 ning ka kehtiva redaktsiooni § 201 kohaselt ka taotleda rahatrahvi asendamist arestiga. Kohtutäituril on oma eesmärgi – nõude sundtäitmise – saavutamiseks õigus, aga samas ka kohustus seadusest tulenevaid meetmeid kohaselt, eesmärgipäraselt ja õigeaegselt kasutada. Rahatrahvi tasumisest kõrvalehoidumine ei saa seisneda üksnes trahvisumma vabatahtlikult mittetasumises, vaid selle all tuleb mõista süüdlase aktiivset tegevust, mis teeb võimatuks kohtutäituril täitemenetluse seadustikus sätestatud meetmeid kasutades täita kohtu- või kohtuvälise menetleja otsust. EV Riigikohtu kriminaalkolleegium on oma 02.10.2008.a. lahendi 3-1-1-51-08 punktis 8.1 märkinud, et VTMS § 203 lg 5;
S § 82 lg 1 p-st 3 nähtub üheselt, et väärteokaristuse täitmise aegumise tähtaeg ei hõlma mitte üksnes otsuse täitmisele asumist, vaid täitmise protsessi tervikuna. Teisisõnu tuleb VTMS § 203 lg 5 ja
S § 82 lg 1 ps 3 nimetatud tähtaja raames, kuid mida pole selle tähtaja möödumisel veel lõpuni täidetud. Kohus leiab, et Richard Ränk ei ole temalt välja mõistetud ekspertiisikulu ja rahatrahvide tasumisest kõrvale hoidunud. EV Riigikohus on oma 30.10.2003.a. lahendis 3-1-1-127-03 asunud seisukohale, et kõrvalehoidumisega on tegemist juhul, kui süüdlane mitte ainult ei tasu vabatahtlikult karistuse summat, vaid takistab aktiivselt karistuse sundtäitmist (peidab vara, võõrandab selle fiktiivselt jms.). Selline tegevus võib toimuda ka enne sundtäitemenetluse alustamist. Loobumine otsuse vabatahtlikust täitmisest ei ole käsitletav kõrvalekaldumisena. Ei ole tõendatud, et Richard Ränk oleks oma aktiivse tegevusega teinud kohtutäituril võimatuks täitemenetluse seadustikus sätestatud meetmeid kasutades kohtuvälise menetleja otsuse täitmise. Asjaolu, et isik oli teadlik temale määratud rahatrahvidest ja temalt välja mõistetud ekspertiisitasust, kuid seda vabatahtlikult ei täitnud, ei ole käsitletav kõrvalehoidumisena. Samuti ei ole isik kohustatud hoiustama raha pangas või omama arvelduskontot. Lähtudes eeltoodust ja juhindudes
lg 1,
S § 82 lg 1 p 3 (kuni 31.12.2009.a kehtinud redaktsiooni alusel), peab kohus võimalikuks lõpetada seoses põhinõude aegumisega Richard Ränki suhtes algatatud täitemenetlused täiteasjas nr 024/2008/99. Täitmiskohtunik
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.