(4)Tingimisi ennetähtaegse vabanemise võimaluse avanemine 20.02.2010. Kinnipidamisasutusest Aleksandr Dmitrijevi kohta koostatud iseloomustusest nähtub, et kinnipeetavat on vangistuse jooksul 14 korral distsiplinaarkorras karistatud. Vabanemisel sotsiaalne võrgustik ja kindel elukoht puudub. Põhihariduse omandas kinnipeetav Murru vanglas karistust kandes. Kinnipeetava sõnul omandas Tapa Erikoolis puusepa, lukksepa ja freesija ameti. Ametlikult töötanud ei ole. Kinnipeetav töötas Viru Vanglas 17.10.2008-01.12.2009 toidujagajana, kuid eemaldati töölt kuna tegi lohakalt tööd. Murru Vanglas osales riigikeele kursustel, kuid riigikeeles end väljendada ei suuda. Hetkel puudub isikul kindel sissetulekuallikas. Täitise andmetel on isikul võlgnevusi 19515 krooni, koos täitekuludega 21321 krooni. Isikul puudub toetav lähivõrgustik. Kinnipeetava sõnul on ta tuttavad ning sõbrad peamiselt kriminaalse taustaga. Isikut on kriminaalkorras karistatud 6 korda, vanglas viibinud 5 korral. Korduvalt karistatud distsiplinaarkorras vanglas viibimise ajal, seal hulgas ka korraldusele mitte allumise eest, millest võib teha järelduse, et tegemist on süstemaatilise korra rikkujaga ja Dmitjevi käitumine ei ole muutunud seaduskuulekaks. Raske isikuvastane kuritegu oli sooritatud ühise alkoholi tarvitamise tagajärjel, millele toetudes võib öelda, et alkoholijoobes võib isik muutuda vägivaldseks. Kinnipeetav sõltuvusprobleemi eitab. Kinnipeetav on vanglaametnikega käitunud ebaviisakalt. Isikut on varavastaste kuritegude eest karistatud neljal korral, avaliku korra ja ühiskondliku julgeoleku vastu toime pandud kuritegude eest karistatud kahel korral, isikuvastaste kuritegude eest karistatud kolmel korral. Kuritegude dünaamika on muutunud raskemaks. Riskivalemi järgi mittevägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus 2 aasta jooksul on 44% , vägivalla sisaldusega kuriteo eest 43%. Viru vangla ei nõustu kinnipeetava vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamisega. Kriminaalhooldaja arvamuse kohaselt kriminaalhooldusametnik süüdimõistetu tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamisega ei nõustu. Kuna A.Dmitrijev on korduvalt toime pannud isikuvastaseid kuritegusid, siis enne vabanemist on vajalik kinnipidamisasutuses läbida tegevusi, mis vähendavad tema ohtlikkust vabaduses. Uue kuriteo toime panemise risk on A.Dmitijevi poolt kõrge. A.Dmitrijevi käitumisest vangistuses ei ole näha soovi muuta oma elustiili: vangistuse jooksul 14 korral distsiplinaarkorras karistatud, 7 korral kriminaalkorras karistatud ning kuriteod on järjest suureneva raskusastmega, ei ole osalenud üheski sotsiaalprogrammis. Kriminaalhooldusametnik leiab, et A.Dmitrijevi ennetähtaegne vabastamine on käesoleval ajal ennatlik. Aleksandr Dmitrijev taotleb kohtult tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamist. Prokurör ei toeta isiku enne tähtaega vabastamist. Süüdimõistetul puuduv vabanedes kindel elukoht ja garanteeritud töökoht. Ta ei ole valmis tagasi ühiskonda tulema. Vanglas viibimise ajal ei ole ta osalenud sotsiaalprogrammides. Kohtu põhjendused Kohus, tutvunud esitatud materjalidega, ära kuulanud prokuröri ja süüdimõistetu arvamused, leiab, et Aleksandr Dmitrijev tuleb jätta tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Kohtu hinnangul on kinnipeetava ennetähtaegne vangistusest vabastamine ennatlik ja ebaotstarbekas.

(4)Süüdimõistetu on 7 korda kriminaalkorras karistatud. Vanglakaristust kannab kuuendat korda. Varasemalt on Aleksandr Dmitrijevit karistatud nii varavastaste, isikuvastaste kui ka avaliku rahu vastaste kuritegude eest. Isikut on varem karistatud ka tingimusliku karistusega, kuid ei suutnud katseaega läbida uusi kuritegusid toime panemata. Aleksandr Dmitrijev kannab käesoleval momendil 8-aastast vanglakaristust I astme raske isikuvastase kuriteo, tapmise eest. Seega kuritegude dünaamika on muutunud järjest raskemaks. Eeltoodust nähtub, et mõistetud karistused Aleksandr Dmitrijevi puhul ei ole täitnud eesmärki - hoiduda uute kuritegude toimepanemisest ning mingeid järeldusi ta enda jaoks teinud ei ole. Samuti näitab see, et võimaluse tekkimisel eirab ta jätkuvalt kehtestatud reegleid ning ei ole usutav, et vabaduses hakkab ta elama õiguskuulekalt. Vangla poolt esitatud kinnipeetava iseloomustusest on näha, et vangistuse ajal on tema suhtes kohaldatud neliteist distsiplinaarkaristust, nendest 3 korral on karistuse liigiks valitud kartser. Omab hetkel viit kehtivat distsiplinaarkaristust. 28.06.2007 karistati noomitusega, kuna spordisaali minnes ei kandnud nimesilti nähtaval kohal. 05.03.2008 karisttati kartserisse paigutamisega 10 päevaks, kuna suitsetas selleks mitte ettenähtud kohas, loenduse ajal rivis, ei allunud vanglaametniku korraldusele ja kasutas vanglaametniku suhtes ebatsensuurseid väljendeid. 13.11.2008 karistati töölt kõrvaldamisega 2 nädalaks, kuna töötades toidujagajana jagas kahekordsed magustoidu portsud, valvuri korraldusele mitte topeltportsu anda kinnipeetav ei allunud. 04.12.2008 karistati noomitusega, kuna ei allunud korraldusele mitte visata puhastuslappi kambrisse. 31.09.2009 karistati töölt eemaldamisega kaheks kuuks, kuna õhtusöögi jagamise ajal andis teisele kinnipeetavale kaks korda suurema portsu suppi kui menüüs oli ette nähtud. Rikkumiste arv ja iseloom näitab, et vangistuse ajal ei ole Aleksandr Dmitrijev oma käitumist ega mõtteviisi muutunud ning säilib oht, et ka vabanedes ei võtta süüdimõistetu oma käitumist kontrolli alla. Riigikohtu praktika kohaselt (lahend 3-1-1-91-06), vangistatu õiguspärane käitumine on vangistusest ennetähtaegse vabastamise oluliseks tingimuseks. Kinnipeetav ei ole vangistuse jooksul läbinud ühtegi sotsiaalprogrammi, mis aitaksid teda võitlemaks agressiivsuse ja alkoholi kuritarvitamisega. Kohus leiab, et sotsiaalprogrammide läbimine aitaks kinnipeetavat valmistuda vabanemiseks ja uue kuriteo toimepanemise riske maandada. Positiivseks võib lugeda, et isik töötas köögitöölisena , lõpetas vangistuses põhikooli ja osales riigikeele kursustel. Isik käesoleval ajal ei oma elamis- ja tööluba ega isikuttõendavat dokumenti. Vabanedes ei ole Aleksandr Dmitrijevil kindlat töökohta ega sissetulekuallikat. Samuti puudub tal pikaajaline töökogemus ja eriala, mis raskendab töö leidmist ja suurendab kuritegude toimepanemise riski. Samuti puudub kinnipeetaval vabanedes toetav sotsiaalne võrgustik. Vabanedes puudub Aleksandr Dmitrijevil kindel elukoht. Kinnipeetava ema elab Venemaal ja isa on surnud. Lähikondlastega kriminaalhooldusametnikul ühendust saada ei õnnestunud. Samas enne vangistust oli kinnipeetava elukoht Kohtla-Järve linnas, seega on tal võimalus taotleda elamispinda Kohtla-Järve Linnavalitsuselt. Kindla elukoha puudumisel on kriminaalhoolduse teostamine võimatu. Kohus leiab, et süüdimõistetu ei ole enda jaoks vastavaid järeldusi teinud ega paranemise teele asunud. Arvestades Aleksandr Dmitrijevi poolt toimepandud kuriteo asjaolusid ja selle raskust, ei ole kohtu hinnangul süüdimõistetu enne tähtaegne vangistusest vabastamine õigustatud. Isiku käitumine vanglas näitab, et süüdimõistetu ei ole võimeline hoidma enda käitumist kontrolli alla ja hoiduma uute rikkumiste toimepanemisest. Eksisteerib suur tõenäosus, et kinnipeetav paneb vabaduses toime uue kuriteo. Tema ennetähtaegsel vabanemisel saaks ühiskonna õiglustunne oluliselt riivatud, samuti ei oleks tema vabastamine kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega. Alkoholi tarvitamine omakorda suurendab uue kuriteo toimepanemise ohtu. Aleksandr Dmitrijevi puhul peab kohus eriti tähtsaks sotsiaalabiprogrammides „Sotsiaalsete oskuste treening“ ning „Viha juhtimine“osalemist vangistuse ajal. Samuti tuleks korda ajada elukoha küsimus. 3

(4)Karistusaja lõpp on 14.09.2011, seega karistusaja lõpuni on veel ligi 1 aasta 6 kuud, mis on piisavalt piik aeg. Isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaega vabastamine isikule garanteeritud. Eeltoodust lähtudes ja juhindudes